Beruflich Dokumente
Kultur Dokumente
DETSEMBER 2012
KODUTUS. Poola hoolekandeorganisatsiooni Barka pab Londoni idaeurooplastest kod veenda, et nad peaksid kodumaale tagasi minema, ja aitab neil seal jalule saada.
Kutsudes kadunud po
toms anctis
London
341
ajakirjanikku
Londoni Waterloo kodutute pevakeskuses on hommikusk juba lbi saanud, kuid sjad pole ruumist ikka veel lahkunud. Nad nevad vlja, nagu jaguneksid nad kahte leeri erksad ja vsinud. ks ergaste hulka kuuluv mees otsib oma kotist habemeajamisvahendeid, teine loeb ajalehte, kolmas keerab endale sigaretti, lejnud lobisevad aga rmsalt poola keeles. Vsinute leeri kuulujad on kik keskealised talvejopedesse riietunud mehed, kes midagi ei rgi ja on peaaegu suikunud. Nad jid lihtsalt ndalavahetusel liiga palju, selgitab ks pevakeskuse ttaja. Vsinute lauas istub ka Jurek Tymczok, kes ei paista sellesse seltskonda ldse sobivat tema habe on hoolikalt trimmitud, juuksed kammitud, seljas elegantne vest, jalas viksitud kingad, kes aga kaustik. Siiski on tema vlimus eksitav, sest Jurek sobib vga hsti sellesse seltskonda. Ta mistab suurepraselt oma lauakaaslasi, sest vaid mne aasta eest ngi ta samasugune vlja. Ise iga pev purjus, magas ta tnaval ja rndas hest squatist teise. Alates sellest ajast, mil ta oma kodutu-elu aga lpetas, on Jurek olnud Poola hoolekandeorganisatsiooni Barka ttaja. Organisatsioon aitab Londonis juba viiendat aastat idaeurooplastest kodutud oma kodumaale naasta. Ma olen siin elavaks niteks, snab Jurek. Ma nitan neile, et vaadake, ma olin samas seisus nagu teie praegu, kuid ma suutsin sellest vlja rabeleda. Nii et teie saate sellega ka hakkama.
on auhindu saanud nii Poola presidendilt, paavst Johannes Paulus II-lt kui ka Maailmapangalt. Sadowskite ttar Ewa on praegu Barka Suurbritanniaharu juht. 2006. aastal vtsid Poola Barkaga hendust Londoni Hammersmithi ja Fulhami linnajao esindajad, keda oli murelikuks teinud IdaEuroopa migrantide seas leviv kodutus. Nad palusid meie abi, rgib Sadowska. Alates Barka Inglismaal tegutsemisest on organsatsioon toonud Londonist kodumaale tagasi le 2400 Ida-Euroopa kodutu. Veelgi enam nad ei maksa mitte ainult kinni inimeste kodumaale naasmise, vaid aitavad nn limumiskeskustes kodututel ka uut elu alustada. Poola limumiskeskustes ravitakse endistel kodututel alkoholismi, aidatakse neil haridust saada ja sotsiaalettevtetes ttada. Kogu Poola peale on selliseid ettevtteid ligi 400 ning nende tegevusalad on vga erinevad, alustades aiandusest ja koristamisest kuni rika-sitmiseni.
Raske veenda
Jurek ei ole Barka ttajate seas ainus endine kodutu, just temasugused inimesed moodustavadki organisatsiooni keskme. Neid kutsutakse juhtideks ning nende lesandeks on kodututega kontakti saada ja nende usaldus vita, et siis neid oma elu muutma veenda. Barka ei aita ainult poolakaid, vaid organisatsioon on kodumaale tagasi saatnud ka slovakke, bulgaarlasi, rumeenlasi, leedukaid, ltlasi ja eestlasi. Siiski on neid raskem hiskonnaellu tagasi aidata, kuna limumiskeskused asuvad vaid Poolas. Kaks viimast ltlast saadeti eelmisel kuul koju tagasi, snab Jurek. Kuidas ettevtmise praktiline pool vlja ngi? Ma ostsin neile kaks kotitit toitu ja alkoholi, andsin 50 naela (umbes 62 eurot), et nad saaks Riiast maakohtadesse sita, kus nende pered elavad, ja viisin nad bussi peale, tleb Jurek. Ajal, mil Jurek ise veel Londoni tnavatel bis, veenis ka teda just ks Barka ttaja kodumaale naasma. Mind ra rkida polnud kerge, see vttis palju aega. Kui sa oled kodutu, saad sa nii palju negatiivseid kogemusi, et see petab sind mitte kedagi usaldama. Meid oli neli meest, me hoidsime kokku ega usaldanud kedagi. Kodutute seas liikusid klakad, et Barka on midagi maffia-taolist, kes otsib inimesi, et neilt neerud eemaldada ja maha ma. Mte, et jrsku oleks elu midagi muutes parem, tuli Jurekile juba enne Barka ttajaga kohtumist phe. Prast Londonis kodutuna veedetud paari aastat sain aru, et mulle hakkab mu elu meeldima. Ja see tdemus ajas hirmu nahka, rgib Jurek. Enne kodutuks jmist ttas ta illegaalselt ehitussektoris ja elas oma pojaga koos. hel peval viskas
Kodutu mees selle aasta juunis Londoni sillal tleminejate keskel vihma kes istumas.
Endine kodutu ja ndne Barka ttaja Jurek Tymeczok (punases), Barka Suurbritannia-haru juht Ewa Sadowska koos artiklis kll mittemainitud, kuid samuti endise fotod: toms anctis kodutu, ndse Barka ttaja Darek Krysztofkuga.
poeg aga isa kodust vlja, kuna ei suutnud tema karme joomahooge taluda. Algul oli elu tnavatel raske, kuid see lks palju lihtsamaks, kui Jurek omandas vajalikud teadmised, kust raha, riideid ja alkoholi saada ja kust head ulualust leida. Mnikord teenisin isegi 50100 naela (umbes 62 123 eurot) pevas. Siidripudel maksab ainult kaks naela (ligi 2,5 eurot), seega polnud mulle mingiks probleemiks pev otsa juua ja end hsti tunda. Mi-
da alkohoolikule veel peaks vaja olema? Seda asjaolu arvesse vttes saab Jurek aru, et usutavasti pole leedukat Rihardast vikest halli habemega meest, kes tema ees pevakeskuses istub vimalik kuidagi veenda kodumaale tagasi minema. Rihardas rgib soravalt poola keelt ja veidi ka vene keelt ning on Londoni tnavatel elanud pea kmme aasta. Mida ma seal Leedus tegema peaks, naerab ta variandi vlja. Ta on kodumaal ainult ks sugulane, Kaunases elav eakas ema. Isegi purjus olles saab Rihardas aru, et kui ta Kaunases senist elustiili jtkaks, lheks tal seal palju kehvemini kui Londonis. Kui ta
dutuid
foto: reuters/scanpix
td teeks, oleks asi teine, kuid prast nii paljusid aastaid alkohooliku ja kodutuna ta td paraku enam teha ei suuda. Mitte kik Barka abil hiskonda tagasi aidatud inimesed pole oma uut elu suutnud pikalt elada, vaid on joomise juurde naasnud. Lisaks on osa neist Poolast jlle Londonisse tagasi tulnud. Just sel phjusel suhtub sotsiaalantropoloog Michal Garapich Barka tsse skeptiliselt. Barka on vga aktiivne ja teeb vga head td, kuid nende toetusssteem rgitab inimesi neile pakutavat abi ra kasutama, snab ta. Barka heks rahastajaks on ka Euroopa Liit, kuid seda toetavad ka Londoni kohalikud volikogud. Neile makstakse tulemuste eest mida rohkem inimesi Londonist ra lheb, seda rohkem raha nad saavad. Sel phjusel kasutavad paljud inimesed neid kui tasuta kodupileti andjaid. Nad lhevad kodumaale tagasi, puhkavad seal ja siis naasevad Londonisse oma vana elu juurde, lisab Garapich. Sadowska tunnistab samuti, et hiskonda tagasiintegreerimine ei ole alati edukas. Samal ajal on aga kllalt hid niteid ning nnestumisvimalus kodutusest vlja saada on Barka puhul suurem kui saatkondade finantseeritava kojunaasmise puhul. Nemad annavad lihtsalt raha ega tunne selle vastu huvi, mis inimestest siis saab, kui nad koju juavad.
Ressursside saamiseks kasutavad idaeurooplastest kodutud Londonis ellujmisstrateegiaid, mille omandasid sotsialistliku korra ajal. See aitab neil Londoni tnavaelus edukas olla, kuid raskendab samaaegselt nende vimalust oma elu radikaalselt muuta. Sellisele jreldusele judis Roehamptoni likooli Poolast prit sotsiaalantropoloog Michal Garapich, kes on uurinud Londoni idaeurooplastest migrantide seas esinevat kodutust ja alkoholi kuritarvitamist mravaid sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Reede hommiku veetis Garapich luksusvillade ja kallite autode keskel, nimelt kndis ta koos oma tudengitega vliloengu kigus lbi Londoni he kallima osa Chelsea. Paik on kuulus jrgneva sotsiaalse nhtuse poolest: sealt on ra kolimas madala vi keskmise sissetulekuga inimesed, kelle kohad vtavad le miljonrid ja miljardrid. Keskmise palgaga inimestel on siin vimatu elada. Kahe magamistoaga korter sellises majas ei maksa alla miljoni naela (1,23 miljonit eurot), snab Garapich mulle, kui mdume pigem tavalise vlimusega hoonest. Siiski ei ela Chelseas ainult rikkurid, miljoninaelaste korterite naabruses olevates mahajetud majades ja parkides veedavad oma id kodutud. Londoni kodutute tpset arvu ei tea keegi, kuid selgem on asjaolu, et vhemalt pooled varjupaikade, pevakeskuste ja muude abiametite klientidest on Ida-Euroopast prit sisserndajad. Garapich ennustab, et jrgmiste aastate jooksul suureneb kodutute arv hendkuningriigis veelgi. Londoni kodutuse peamiseks phjuseks on eluasemeturu surve. rihinnad on judnud lihttliste jaoks kttesaamatusse krgusesse, sotsiaalmaju jb aga vhemaks. Garapichi snul distantseerivad ka kodutuid ekspordivad riigid end sellest probleemist. Ma ei tea Balti riikide kohta, kuid usun, et heks suurimas kodutute eksportijaks olevas Poolas snavad niteks Krakowi linnavim ja -planeerijad: Tore, meil on vga hea meel, et meie inimesed on kodutud Londonis, Pariisis vi Berliinis, mitte siin. Poolas suhtutakse kodututesse sna halastamatult, isegi agressiivselt. Sotsiaalantropoloogias on sama suhtumisega linna kohta isegi oma termin revanistlik linn. Selline linn teeb end kodutute vi vaeste jaoks vga ebamugavaks ja need inimesed pole seal teretulnud. Kogu tnavate, parkide ja raudteejaamade lesehitus on tehtud pigem liikumise suurendamiseks, mitte ei julgusta niteks inimesi seisma jma ja istuma. Niteks pingid on sellised, et neil saab ainult istuda, kuid magamiseks on need vimatud, snab Garapich. Antropoloogi snul levivad revanistlikud linnad just Ida-Euroopas ha laiemalt. Mistet idaeurooplased on
Michal Garapich
Garapich oma uurimists kasutanud pigem sotsiaalmajandusliku kui geograafilise mistena. Poolakaid hirib mnikord vga, kui neid idaeurooplasteks nimetatakse. Nad tlevad, ei, ei, ei meie oleme keskeurooplased. Ma usun, et Balti riikides on sarnane olukord. Baltimaad on agarad end pigem Phja-Euroopa, Skandinaaviaga seostama, sest see asetab nad Stockholmile lhemale, snab Garapich. Kuid sltumata inimeste ja riikide pdlusest endaga mingit identiteeti seostada, jb fakt faktiks kik endised Nukogude Liidu liikmesriigid jagavad samu kultuurilisi tunnuseid, mis arenesid vlja sotsialistliku korra ajal. Need jooned on ikka alles ja paradoksaalsel kombel aitavad need nd kodututel kapitalistlikus linnas ellu jda. Garapich selgitab oma mtet lhemalt: sotsialistliku ssteemi ajal valitses riigi ja indiviidi vahel vastanduv suhe. Riik ja ssteem olid phimtteliselt inimese vastu. Sellistes oludes ellujmiseks pidi ssteemist mda hiilima. Inimene pidi ppima teatavat kaksikelu elama, olema parteis, kohtumiste ajal valetama, kuid erasfris vis selle le nalja teha. Valetamine ja petmine olid aktsepteeritud. Ssteemi le mngima ppinud inimesed said juurdepsu mitmesugustele hvedele. Ilmselgelt oli Nukogude Venemaal karmim seis, kuid Poolas tegutses ulatuslik must turg. Polnud saada ei televiisoreid ega autosid, kuid kui keegi neist he sai, nitas see hakkamasaamist, teadmisi ssteemi lemngimise kohta. See ti kaasa ellujmisstrateegia, mille kasutajaid on sotsioloogid tihti kutsunud homo soveticusteks, kus inimene helt poolt kardab kike ja nib seaduskuulekas, kuid teisalt skeemitab, et seadusest mda vajalike vimaluste juurde saada. Londonis elavad idaeurooplastest kodutud kasutavad neid oskusi linnas ellujmiseks. Nad teavad varjupaika sisse saamise nippe, seda, kuidas petta toetusssteemi, kust saada ja kuhu ma vanarauda. Olukorras, kus kski amet enam ei aitaks, ei neks Briti kodutud sellest vljapsu, idaeurooplased aga leiavad alati lahenduse. Samal ajal thendab see, et neid on ka palju keerulisem abistada kiki institutsioone nevad nad vaenlasena ega usalda neid.