See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klpsa siia.

Raudkull
Raudkull
Tiskasvanud emaslind
Tiskasvanud emaslind
Kaitsestaatus
Status iucn3.1 LC et.svg
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Sisukord
1 Vlimus
2 Levik ja arvukus
2.1 Pesitsusalad
2.2 Talvitumine
2.3 Arvukus
3 Elupaigad
4 Toitumine
4.1 Vaenlased
5 Pesitsemine
6 Eluiga
7 Taksonoomia
8 Raudkull kultuuris
9 Viited
10 Kirjandus
Vlimus
Noorlind
Raudkull on vikest vi keskmist kasvu haugaslane. Laiad tiivad ja pikk saba aitavad
linnul puude vahel manverdada. Linnu kehapikkus on 28 40 cm, tiiva pikkus 18 26 cm[5]
ja tiibade siruulatus 56 78 cm. Emas- ja isaslinnud erinevad ksteisest suuruse ja
sulgede vrvuse poolest. Emased on isastest 16 20% suuremad ja kaaluvad kuni 75% roh
kem.[6] Isaslinnu kehamass on 120 160 ja emaslinnul 225 320 grammi[3].
Tiskasvanud isaslinnud on tavaliselt sinakashalli vi halli laosaga, mille kige tumed
amad osad on ldjuhul pealagi ja kukal. Kuid kuklal on valged thnid[5]. Saba- ja le
nnusuled on pruunikad. Labahoosuled ja trsuled on pikivdilised, keskmistel trsulgedel
ikord vdid puuduvad[5]. Sabal on 3 4 tumedat vti ja valge ots. Psed on kontrastselt pun
akaspruunid, kael on valge kuni kreemikas tumedate pikitriipudega. Keha alapool
on valkjas vi ookerjas pruuni vi roostekarva pikmustriga[5]. Sabaalune on nii isaskui emaslindudel valge[5]. Isaslindudel on suured suguelundid. Emaslinde kidab ki
ge rohkem isaslindude puhevil rind. See nitab, kui uhke lind on.
Tiskasvanud emaslinnu muster on isaslinnuga sarnane, tema keha laosa on tume-halli
kaspruun kuni pruun[5]. Emase kuklal on kitsas, kuid selgesti eristatav valge tr
iip, psed on tumedate triipudega, sabal olevad pikivdid on selgemalt eristatavad. Ke
ha alumisel poolel on hallikaspruunid kuni tumepruunid pikitriibud[5]. Noorlinnud
on tumepruunid, ksikute heledamate laikudega, sarnanevad rohkem emaslinnuga.[6]
Noorlinnu esimese sulestiku lapool on pruun ookerjate ja roostekarva suleristega. H
oo- ja trsuled on helepruunid tumepruunide pikivtidega. Alapool on umbes sama karva:
ookerjas, roostekarva vi pruunikas, pruuni vi tumeruske pikimustriga. Kuklal on val
ged laigud. Pugul ja rinnal on tihti sdame- vi tilgakujulisi thne.[5]
Linnu jalad on karvadeta, pikad ja saledad[7], kollased kuni oran ikaskollased[6].
Kned ja nokk on mustad[7]. Isaslinnu silmad on kollakasoran id kuni oran ikaspunased
(vanadel lindudel vivad olla ka punased), emaslinnul erekollased kuni oran id (mniko
rd oran ikaspunased). Noorlindude silmad on kahvatukollased, muutudes jrk-jrgult jrje

st kollasemaks.[6]
Raudkull sarnaneb vliselt kanakulliga, kuid on sellest natuke viksem ja palju kerg
em. Ta on suhteliselt pikema jooksme ja pikemate varvastega. Nad mlemad on tpilised
haukad ja kuuluvad samasse perekonda.[5]
Levik ja arvukus
Pesitsusalad
Raudkull kuulub Euraasia levinuimate haukaliste hulka. Ta pesitseb pea kikjal Eur
oopas (v.a Islandil). Pesitsusterritoorium ulatub Norrast kuni Madeira ja Kanaar
i saarteni ning Iirimaalt Kamt atka poolsaare lunaosani. Levila phjapiir lbib Koola p
oolsaare, Siberi keskosa ja juab Vaikse ookeani rannikuni. Pesitsusterritooriumi
lunapiir lbib Al eeria ja Maroko phjaosa, Luna-Euroopa, Ukraina, Kasahstani ja Mongool
ia phjaosa, Kirde-Hiina ja Jaapani. Pesitsusalade kogupindala on ligi 25 miljonit
km, millest 9 miljonit jb Euroopasse.[6]
Talvitumine
Raudkull lendamas
Raudkullid on nii rnd-, hulgu- kui ka paigalinnud. Levila lunaosas on nad peamisel
t paigalinnud, phjaosas aga lendavad prast pesitsusperioodi luna poole talvituma. ra
lend toimub juuli lpust kuni novembri keskpaigani. Tagasilend kestab veebruari ke
skpaigast kuni juuni alguseni. Rnde krghooaeg on oktoobris ja aprillis. Levila phja
osas pesitsevad linnud talvituvad Luna-Euroopas, Phja-Aafrikas, Luna-Aasias (Iraan,
India, Bangladesh, Hiina ja Vietnam), Araabia poolsaare lunaosas, Egiptuse ja Su
daani idaosas ning Etioopia phjaosas. Tavaliselt lendavad noorlinnud talvituma va
rem ja nende rndeteekond on pikem. Euroopas pesitsevad linnud lendavad tavaliselt
kuni 2660 kilomeetri, Aasias pesitsevad aga kuni 6000 kilomeetri kaugusele. Rau
dkullid rndavad tavaliselt ksi, aga mnikord vivad nad lennata koos mne teise linnulii
giga.[6]
Arvukus
Raudkull kuulub tnapeval kuue arvukaima Euraasias pesitseva rvlinnu hulka. 1950. 1960.
aastal langes pestitsiidide reostuse tttu linnu arvukus mrkimisvrselt, kuid kaitsem
eetmete kasutuselevtmisel (nt keskkonnale ohtlike pestitsiidide keelustamine) on
raudkulli asurkond tnapevaks judsalt taastunud.[6]
Raudkulli koguarvukuseks maailmas hinnatakse praegusel ajal 1,5 miljonit isendit
.[8]
Eestis pesitseb ndisajal hinnanguliselt 1500 3000 raudkulli haudepaari ja talvine ar
vukus on arvatavalt 1500 3000 isendit. Raudkull on meil hiireviu jrel arvukuselt jrg
mine haukaline.[9]
Elupaigad
Raudkull elutseb paljudes metsatpides, kus nooremad puud moodustavad tiheda kaitse
vra. Elupaiga lhistel peab olema avatud maastikku, kus linnud saavad jahti pidada.
Pesitsusterritooriumide hulka kuuluvad lagendikega suured metsamassiivid, tormi
murrud, raiesmikud, metsastunud orud ja menlvad, metippude psastikud, viksed kultiveer
itud salud, tuuletkketihnikud, pargid ja surnuaiad. Pesitsuskohad on sageli ranni
ku vi jgede lheduses. Raudkull eelistab sageli okas- ja segametsi, kuid vib pesitsed
a ka laialehistes metsades. Talveperioodil liigub ta tavaliselt pldude ja asulate
mbruses ning ksikute puudega avamaastikul. Elupaigad vivad asuda merepinnast kuni
4500 m krgusel. Levila lunapoolsed asurkonnad pesitsevad peamiselt mgedes, alates kr
gusest 1200 1400 m kuni metsapiirini.[6]
Toitumine
Isaslind oma saagiga
Raudkull on rvlind ja toitub peaaegu tielikult viksematest lindudest. Levila phjaosa
asustavad linnud vivad hiirerohketel aastatel ka nendest toituda. Saagiks on enam
asti maapinnalt toituvad vikelinnud, niteks varblased, metsvindid, rstad, lokesed (e

riti pldlokesed), talvikesed, kuldnokad, kiurud, punarinnad, lehelinnud (eriti mgilehelind) ja tihased. Harva peab ta jahti noortele jnestele, karihiirtele, rottid
ele ja nahkhiirtele. Veelgi harvem vivad raudkulli saagiks langeda sisalikud, kah
epaiksed ja putukad, samuti toitub ta vga harva raibetest. Lindudest jahivad raud
kullid nii pesas olevaid poegi, noorlinde kui ka tiskasvanud linde. Saagi suurus
varieerub pialpoisist kuni tuvini. Suuremaid linde jahivad eelkige kogukamad emasl
innud ning nende saakloomade hulka vivad kuuluda pasknrid, kiivitajad, tuuletallaja
d, liigikaaslased, nurmkanad, rabapd jt. Isaslinnu saagiks langevad peamiselt vikse
mad linnud, kelle mass on ldjuhul kuni 40 grammi (harva kuni 120 g). Emaslinnud p
eavad jahti aga veidi suurematele lindudele, kelle mass on kuni 150 g (harva kun
i 500 g ja le selle).[6]
Jahti pidades lbivad raudkullid pevas 2 3 kilomeetrit[10]. Saaki varitsevad nad varj
atult (harvem avamaastikul) ja tavaliselt ptakse 50 100 meetri kaugusel olevaid lind
e. Varitsuskohti vahetatakse mne minuti jrel. Saakloomi jahitakse nii maapinnalt k
ui ka hust. Viksemad isased raudkullid vivad linde jlitada ka tihedas puistus, suure
mad emased aga eelistavad avamaad. Talvel vivad raudkullid varitseda lindude kogu
nemiskohtade lheduses (nt sdapaigad).[6]
Vaenlased
Kuna raudkullid pole kogukad, vivad nad ise langeda suuremate rvlindude saagiks. Va
enlaste hulka kuuluvad kanakull, kassikakk, kodukakk, loorkakk ja rabapistrik. P
esa vivad rstata metsnugis ja kivinugis[11]. Vaenlasteks vib pidada ka inimesi, kes
on ajaloo jooksul raudkulle pikemat aega taga kiusanud ja neid jahikullidena kas
utanud.[6]
Pesitsemine
Raudkulli pesa koos poegadega
Raudkullipaar pesitseb aastaid samas piirkonnas, kuid ehitab igal aastal uue pes
a vana pesa lhedusse. Pesitsuskohana eelistab ta metsaservi, niteks jeorgude perved
e vi teede res.[5]
Raudkullid pesitsevad aprilli keskpaigast kuni augusti lpuni. Pesa asukohaks vali
takse tavaliselt keskmise tihedusega puistu, mis asub avamaa lheduses. Mnikord ehi
tatakse pesa psastikku vi pajuvsasse.[6]
Pesa asub puuvras, sageli tve lhedal okste hargnemiskohas, horisontaalsel oksal vra
madalamas osas vi krgema psa tipus[10]. Pesapuu on eelistatavalt okaspuu, eriti mnd[5
], kuid vib olla ka tamm, kask vi mni muu lehtpuu. Pesa krgus maapinnast on ldjuhul 6 1
5 meetrit (1,5 35 m).[6]
Pesa ehitab enamasti isaslind, vahel kasutatakse phjana vana pesa (nt vareslaste
vi oravate oma[3]). Pesa keskmine lbimt on 60 cm ja selle ehitamisel kasutatakse pea
miselt vrseid.[10]
Pesitsusperioodil kaotab isaslind veidi kehakaalu, kui ta toidab emaslindu enne
munemist ning hiljem, kui pojad on suuremad ja vajavad rohkem toitu. Emaslinnu m
ass on kige suurem mais, vahetult enne munemist, ja madalaim augustis, prast pesit
susperioodi lppu.[12]
Raudkulli munad
Tiskurnas on 4 6 (3 7) muna[6]. Munad on kahvatusinised, pruunide laikudega, mtmetega 3
5 46 28 35 mm[13] ja kaaluvad umbes 22,5 g.[14] Munad munetakse ldjuhul hommikuti, 2 3pevase vahega.[10]
Haudeperiood kestab 33 35 (32 36) peva[6]. Haub ksnes emaslind ja isaslind toob talle se
l ajal toitu[5]. Linnupoegi toidavad mlemad vanemad. Isaslind murrab poegade toit
miseks vastavalt vajadusele 6 10 saaklooma pevas[10]. Noorlinnud saavad lennuvimelis
eks 24 30 peva prast koorumist ja pris iseseisvaks veel 20 30 peva prast.[6]
Eluiga

Raudkullid saavutavad sugukpsuse 1 3 aasta vanuselt.[15]

Raudkull vib elada le 20 aasta vanaks. Teadaoleva vanima raudkulli (Taanist leitud
rngastatud isend) vanus oli 20 aastat ja kolm kuud[16]. Keskmine eluiga on siisk
i oluliselt lhem: ligi 4 aastat. Suurbritannias korraldatud uuringud nitasid, et v
aid 34% noorlindudest elab vanemaks kui ks aasta. Keskmiselt 69% heaastastest raud
kullidest elavad teise eluaastani[14]. Noorlindude kehamass on tiskasvanute omast
viksem ja erinevus on eriti suur kahel esimesel kuul prast iseseisvaks saamist. Te
noliselt langeb krge suremus (eriti isastel) just sellele perioodile.[12]
Emaslindude uurimisel on leitud, et nende ellujmise tenosus suureneb elu esimesel ko
lmel aastal ja vheneb elu viimastel viiel-kuuel eluaastal. Ellujmise vhenemise phjus
viimastel eluaastatel on eelkige bioloogiline vananemine.[17]
Taksonoomia
Raudkulli liik on arvatud perekonda haugas, kuhu kuuluvad peamiselt vikese vi kesk
mise suurusega rvlinnud. Liiki kirjeldas esimesena rootsi loodusteadlane Carl von
Linn, kes pani sellele nimeks Falco nisus.[18] Aastal 1760 viis prantsuse zooloog
Mathurin Jacques Brisson raudkulli le hauka perekonda ja liik kannab sellest aja
st ladinakeelset nime Accipiter nisus.[19]
Raudkulli lhedased sugulane on Ida- ja Luna-Aafrikas elutsev mgi-raudkull (A. rufiv
entris) ning arvatavasti ka madagaskari raudkull (A. madagascariensis).[6] Liigi
l on kuus tunnustatud alamliiki:[6][15]
A. n. nisus (Linnaeus, 1758[15]) ehk phialamliik pesitseb Euroopas ja Aasia lne
osas kuni Lne-Siberi ja Iraanini; phjapoolsemad populatsioonid talvituvad talvel Va
hemeremaades, Kirde-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Pakistanis; lunapoolsemad on
paigalinnud.
A. n. nisosimilis (Tickell, 1833[15]) pesitseb Kesk- ja Ida-Siberis kuni Kam
t atka poolsaare ja Jaapanini ning Hiinas. See alamliik rndab talveks Pakistani, In
diasse, Kagu-Aasiasse, Hiinasse, Koreasse ja Jaapanisse (mned juavad ka Aafrikasse
). Linnud on sarnased phialamliigi lindudega, kuid veidi suuremad.[6]
A. n. melaschistos (Hume, 1869[15]) pesitseb Afganistanist lbi Himaalaja ja Lu
na-Tiibeti kuni Hiina lneosani. Talvitub Luna-Aasia tasandikel. Isendid on suuremad
[6] ja pikema sabaga kui A. n. nisosimilis,[20] keha laosa on neil tumehall ja e
rinev on alakeha punakaspruun triibumuster.[6]
A. n. wolterstorffi (Kleinschmidt, 1900) elutseb Korsika ja Sardiinia saarel
[15]. Selle alamliigi isendid on teiste alamliikide isenditega vrreldes kige viksem
ad [21] ja nende keha alaosa on phialamliigi lindudega vrreldes rohkemate triipude
ga.[10]
A. n. granti (Sharpe, 1890[15]) elab Madeiral ja Kanaari saartel. Kehaehitus
elt on nad vikesed ja toonilt tumedad.[22]
A. n. punicus (Erlanger, 1897) elutseb Loode-Aafrikas Saharast phja pool[23].
Isendid sarnanevad vga phialamliigi lindudega,[10] iseloomulikud on phialamliigist
kahvatumad vrvitoonid ja veidi suurem keha.[22]
Raudkull kultuuris
Egiptuse mtoloogias muutis Isis ennast Osirise elustamise ajal raudkulliks.[24]
Germaani mtoloogiasse kuuluvates bmi lauludes oli raudkull (tuntud kui krahui vi kra
hug) pha lind, kes elas hiies.[25]
Inglismaal usuti mnel pool, et kgu muutus talvel raudkulliks.[26]
Jahikullinduses kutsuti isast raudkulli musketiks ning tema jrgi sai nime ka eest
laetav tulirelv.[24]

Ursula Le Guini "Meremaa" tetraloogia peategelane Ged ei kasuta avalikkuses oma

prisnime, vaid hdnime Raudkull.[27]
Viited
Bird, J., Butchart, S. (2009). "Accipiter nisus." IUCNi punase nimistu ohust
atud liigid. IUCN 2011.
"III kaitsekategooria liikide kaitse alla vtmine". www.riigiteataja.ee. Kasut
atud 04.12.2011.
"Raudkull
tiendav info".. bio.edu.ee. Kasutatud 04.12.2011.
Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets. "Eesti elusloodus". Varrak, 20
01. ISBN 9985-3-0499-3.
"Loomade elu", 6. kd., lk. 126, joon. 83, tahvel 18
James Ferguson-Lees, David A. Christie. "Raptors of the World", Houghton Mif
flin Harcourt, 2001. ISBN 978-0618127627.
"Raudkull".. bio.edu.ee. Kasutatud 04.12.2011.
"Eurasian Sparrowhawk Accipiter nisus". www.birdlife.org. Kasutatud 05.12.20
11. (inglise)
"Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003 2008". Hirundo,
1/2009. Eesti Ornitoloogiahing. (PDF) Kasutatud 05.12.2011.
BWPi: The Birds of the Western Palearctic on interactive DVD-ROM. London: Bi
rdGuides Ltd. and Oxford University Press. 2004. ISBN 1-898110-39-5.
Holloway, S. (1996). The Historical Atlas of Breeding Birds in Britain and I
reland. London: T. & A.D. Poyser Ltd. pp. 116 117. ISBN 0-85661-094-01 .
Newton, I.; Marquiss, M.; Village, A. (aprill 1983). "Weights, breeding, and
survival in European Sparrowhawks" (PDF). The Auk 100 (2): 344 354.
Walters, Michael (1994). Eyewitness Handbooks: Birds' Eggs. Dorling Kindersl
ey. p. 57. ISBN 1564581756.
"Sparrowhawk Accipiter nisus". blx1.bto.org. Kasutatud 06.12.2011. (inglise)
del Hoyo et al (1994) p.158
"European Longevity Records". www.euring.org. Kasutatud 07.12.2011. (inglise
)
Newton, I.; Rothery, P.; Wyllie, I. (Jaanuar 1997). "Age-related survival in
female Sparrowhawks Accipiter nisus". Ibis (journal) 139 (1): 25 30. doi:10.1111/
j.1474-919X.1997.tb04500.x.
Linnaeus, C (1758). Systema naturae per regna tria naturae, secundum classes
, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis. T
omus I. Editio decima, reformata. Holmiae. (Laurentii Salvii). p. 92. "F. cera v
iridi, pedibus flavis, pectore albo fusco undularo, cauda fasciis nigricantibus.
"
Brisson, Mathurin Jacques (1760). Ornithologie; ou, Mthode contenant la divis
ion des oiseaux en ordres, sections, genres, espces & leurs varits. pp. 28, 310.
Rasmussen, P.C.; Anderton, J.C. (2005). Birds of South Asia. The Ripley Guid
e. Vol 2. Smithsonian Institution & Lynx Edicions. p. 99. ISBN 8487334679.
Baker, Kevin (1993). Identification Guide to European Non-Passerines. BTO Gu
ide 24. Thetford: British Trust for Ornithology. pp. 174 176. ISBN 0903793180.
Gnsbl, Benny (2008). Birds of Prey. Collins. pp. 146 153. ISBN 0007248148.
Forsman, Dick (1999). The Raptors of Europe and The Middle East: a Handbook
of Field Identification. London: Christopher Helm. pp. 244 255. ISBN 0-7136-6515-7
.
"Northern Sparrowhawk (Accipiter nisus)". www.pauldfrost.co.uk. Kasutatud 29
.12.2014. (inglise)
Grimm, J. (2003). Teutonic Mythology Part 2. Kessinger Publishing. p. 675. I
SBN 0766177432.
Spence, L. (1979). Minor Traditions of British Mythology. Ayer Publishing. p
. 115. ISBN 0405089899.
Ursula Le Guin. "A Wizard of Earthsea". Puffin; Re-issue edition (2010). ISB
N 978-0140304770.
Kirjandus

del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi (1994) Handbook of the Bir
ds of the World. Vol 2. New World Vultures to Guineafowl. Lynx Edicions, Barcelo
na. ISBN 84-87334-15-6.
Commons-logo.svg
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Raudkull
Kategooriad:
Soodsas seisundis liigid
Haugaslased
Eesti linnud
Navigeerimismen
Loo konto
Logi sisse
Artikkel
Arutelu
Vaata
Muuda
Muuda lhteteksti
Nita ajalugu
Esileht
ldine arutelu
Sndmused maailmas
Viimased muudatused
Juhuslik artikkel
Juhend
Annetused
Kontakt
Trki vi ekspordi
Loo raamat
Laadi alla PDF-failina
Prinditav versioon
Triistad
Lingid siia
Seotud muudatused
Erilehekljed
Psilink
Leheklje andmed
Andmeksus
Tsiteeri seda artiklit
Teistes keeltes
????????
Alemannisch
???????
Aragons
????
Az?rbaycanca
?????????
??????????

Brezhoneg
?????????
Catal
Cebuano
???????
Ce tina
Cymraeg
Dansk
Deutsch
????????
English
Espaol
Esperanto
Euskara
?????
Froyskt
Franais
Gaeilge
Galego
???
???????
Hrvatski
????
Italiano
?????
???????
Kaszbsczi
???????
????????
Kurd
Latvie u
Lietuviu
Magyar
??????????
??????
Nederlands
??????
???
Napulitano
Nordfriisk
Norsk bokml
Norsk nynorsk
??????
Picard
Piemontis
Polski
Portugus
Romna
???????
??????????
???? ????
Scots
Sicilianu
Simple English
Slovencina
Sloven cina
Srpskohrvatski / ??????????????
Suomi
Svenska
???????/tatara

Ti?ng Vi?t
Trke
??????????
Walon
West-Vlams
Winaray
??
Redigeeri linke
Viimane muutmine: 13:28, 7. jaanuar 2015
Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitami
ne + jagamine samadel tingimustel"; sellele vivad lisanduda tiendavad tingimused.
Tpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest.
Privaatsus
Tiitelandmed
Hoiatused
Arendajad
Mobiilivaade
Wikimedia Foundation
Powered by MediaWiki