Sie sind auf Seite 1von 7

qarTveluri memkvidreoba (akaki wereTlis saxelmwifo

universitetis qarTveluri dialeqtologiis samecniero-kvleviTi


institutis perioduli samecniero Jurnali) tomi XII, gv., 96-102

luka dvaliSvili,
vladimer wverava

qarTuli romanis tradiciebi da saqarTvelos


istoriis problemuri sakiTxebi
n. gabaonis romanSi "aivniani qalaqi"’’

meoce saukunis qarTuli romani dRevandeli, XXI saukunis dasawyisis


gadasaxedidan dabejiTebiT SeiZleba Sefasdes, rogorc qarTuli samwerlo
tradiciebis Rirseulad gamgrZelebeli. meoce saukunis qarTulma romanma,
SeiZleba iTqvas, erovnulma romanma, Zaldautaneblad, bunebrivad
gaiTavisa msoflio romanistikis rogorc zogadsakacobrio problematika,
aseve Janrul-saxeobrivi mravalferovneba, mxatvrul-esTetikuri
saxesxivianoba, plastikuroba da dinamiuroba (am ukanasknelTa gamoricxvis
SemTxvevaSi cxovrebasa da xelovnebaSi arafris winsvlaze ar SeiZleba
saubari _ l. d.). Tu Tavis droze qarTvelma poetebma qarTuli leqsi
savsebiT droulad da mizanmimarTulad gamarTes ,,evropuli radiusiT",
qarTuli romanistikis ganaxlebis saZirkveli leqsis modernizaciis
dawyebamde ramdenime xniT adre daido. qarTulma romanma, rogorc
epikuri gamoxatvis formam, TvalnaTliv dagvanaxa am Janris usazRvro
unikaluri SesaZleblobani da cxovelmyofeloba. dResac, miuxedavad
qveyanaSi Seqmnili umZimesi social-ekonomikuri fonisa, igi masStaburad
mdidrdeba rogorc raodenobrivi, ise Tvisobrivi maCvenebel-
maxasiaTebliT. SeiZleba iTqvas, aseTi harmonia qarTul mwerlobas
iSviaTad hqonia. Tanamedrove qarTul romanSi STambeWdavad aisaxa
rogorc dRevandelobis urTulesi, nairgvari problemebi, ise warsuli
cxovrebis susxiani qartexilebi.
Tanamedrove qarTuli romanis mamoZravebel-mastimulirebeli gaxlavT
tradiciuli madlisa da sikeTis qmnis principi. odnav moWarbebuli
unapiro, uangaro msaxureba humanuri ideebisa. Tumca ukanasknel periodSi
qarTul romansa da dramaturgiaSi aSkarad imata gadaWarbebulma
heroikul-idialisturma asaxvam Savi samyaros warmomadgenlebisa, rogorc
simarTlisaTvis mebrZoli, daqceuli cixe-koSkis bolo raind-
megodoleebisa. momravlebuli SefuTuli literaturuli
surogatebisganac ukve karga xania daiRala mkiTxveli sazogadoeba.
xvalindeli dRe albaT dokumenturi romanebis iqneba da, saerTod,
realurs, ,,naturs,’’ ,,bunebrivs", vfiqrobT, ufro mietaneba
gapraqtikulebuli samyaro da sazogadoeba. bolodroindeli qarTuli
romani axleburi kuTxiT warmoaCens romanistikis TiTqmis yvela
gavrcelebul saxes.
am sakmaod vrceli Sesavlis Semdeg minda mkiTxvelis yuradReba
mivaqcio im faqtze, rom qarTul literaturul sazogadoebas Tu ar
CavTvliT, mcire gamonakliss TiTqmis yuradRebamiuqceveli darCa
sayuradRebo roman-epopea _ nikoloz gabaonis ,,aivniani qalaqi". es romani
gasuli saukunis 70-ian wlebSi Jurnal ,,mnaTobSi’’ gamoqveynda. wignis
avtori gaxlavT cnobili istorikosi da aRmosavleTmcodne valerian
gabaSvili. ,,aivniani qalaqi", dabejiTebiT SeiZleba iTqvas, rom ar gaxlavT
qarTuli romanistikis rigiTi movlena. misi gamoqveynebidan TiTqmis oTxi
aTeuli weli gavida da, amdenad, literaturis Teoretikosebsa da
mkiTxvel sazogadoebas qarTuli kulturis istoriaSi Sesabamisi adgili
unda mieCinaT misTvis. Tumca samwuxarod, vfiqrobT, dRemde ase ar moxda.
iSviaTad, magram sxva maRali kulturis mqone qveynebSi arcTu cota
yofila msgavsi SemTxvevebi, roca Taroze Semodebul ama Tu im Sedevrs
gvian gamoCenia pativismcemel-damfasebeli. magram Tu aseTi qveynebis
warmomadgenlebs met-naklebad epatiebaT aseTi faqtebis ,,miyurisZireba", iq
weliwadSi imdeni poeturi Tu prozauli Zegli iqmneba, SeuZlebelic kia
maTi myisieri fiqsacia. Cven, qarTvelebs, vfiqrob, ar gvaqvs aseTi
fufunebis ufleba da valdebulebic varT wasaxalisebeli droulad
Seiqos, xolo misaTiTebels delikaturad mieniSnos. ,,aivniani qalaqi", ar
gadavaWarbeb, Tu vityvi, rom epoqaluri romania, uaRresad
mravalkomponentiani, mravalSriani da mravalplaniani. miuxedavad imisa,
rom avtoris mier gadmocemuli ambavi xSirad sasicocxlo kapilarebiviT
mravlad itoteba – iSleba, magram sabolood dedo ZarRvs ar Sordeba,
isev mas ubrundeba. TiTqos mkiTxvels saSualeba eZleva gverdiT,
meorexarisxovan, epizodur ambavTan erTad Tvali miadevnos da moisminos
kidec ZiriTadi ambis sisxlis mimoqceva. saTqmeli arasodes Sedis
mxatvruli azrovnebis ,,deltaSi", rac xSirad ase niSandoblivia
farToplaniani romanebisTvis. mwerlisTvis, da ara marto misTvis,
mTavarze mTavari gaxlavT, zustad ganWvritos gadmosacemi ambis
formaTSesatyvisi kilo da toni. Tu mTxrobelma es moaxerxa da
zemoTqmulTan erTad nafiqri Seamko Sesabamisi realur-warmosaxviTi
xatebiTa da zomieri varay-CuqurTmiT - es ukve srulyofili gamarjvebaa.
romanSi Txroba mimdinareobs dinamiurad, Tumca TvalSisacemia
zomieri Seyovnebebic, rac garkveul sisadaves, Tavisebur mikroklimatsa
da sidarbaisles matebs mTlianad saTqmels.
,,aivnian qalaqSi" gadmocemulia saqarTvelos istoria mxatvrulad,
lamis qronologiuri sizustiT. me-19 saukunis saqarTvelos realuri
yofis amsaxveli dokumenturi masalebi sakmaod mravalferovani da
mravalricxovania. magram isini gabneulia am periodis saxelmwifo
uwyebebis gankargulebebsa Tu saarqivo masalebSi, imdroinel presasa Tu
calkeul sazogado moRvaweebis pirad saqaRaldeebSi. cnobil istorikosTa
da literaturismcodneTa werilebi da samecniero gamokvlevebic
zemoxsenebul saqarTvelos cxovrebis Sesaxeb mravlad mogvepoveba. magram
dabejiTebiT SeiZleba imis Tqma, rom vercerTi kargi istoriuli Tu
epoqis kulturuli cxovrebis RrmaSinaarsiani gamokvleva, Cveni azriT,
miaxloebuli sizustiTac ver warmoadgens epoqis suls, Tu konkretuli
droiTi monakveTis Sesaxeb ar Seiqmna mravalplaniani romani. diax,
mxolod didi mwerlis karg romans ZaluZs epoqis suli warmoaCinos
mravalmxriv - mravalwaxnagovani speqtriT, mozaikuri mravalferadovnebiT,
urTules-ufaqizesi Suq-CrdilebiT, ise, rom mkiTxvelma saukuneebis Semdeg,
didi distanciidan, ambis msmenlad ki ar unda igrZnos Tavi, aramed
TviTonac mZafrad unda ganicdides, miuxedavad droiTi da sivrciTi
siSorisa, calkeuli gmiris tkivilsa Tu sixaruls. am SemTxvevaSi
mkiTxveli faqtebsa da movlenebs aRiqvams ara indiferentulad, aramed igi
movlenebis SuagulSia. realobas ganicdis, rogorc aRwerili ambebis
Tanamedrove. faqtebis dinamikas akvirdeba Signidan da amavdroulad
droiTi da sivrciTi daSorebis gamo dadinjebulad aanalizebs warsulSi
momxdar, Tumca amavdroulad TiTqosda mis Tavs gadaxdenil ambebs. karg
romans ueWvelad SeuZlia aseTi gancda da ganwyobileba Seuqmnas
mkiTxvels. aseT romanTa ricxvs miekuTvneba, Cveni azriT, nikoloz gabaonis
,,aivniani qalaqi".
Txzuleba iwyeba 1832 wlis erT avdar-delgmiani Ramis aRweriT.
vfiqrobT, aseTi dasawyisi niSandoblivia da aq avtori sagangebod usvams
xazs am faqts. buneba bunebrivad, Taviseburad ki ar mrisxanebs da
boboqrobs, aramed am moCvenebiTi ,,buneba mbrZanebelias" qveS igic gminavs,
oxravs, qviTinebs, 1832 wlis monakveTSi sxvanairi ver iqneboda realobis
sarke qarTlis buneba. mravalsaukunovani omebiT mouZlurebuli,
fizikurad iavarqmnili saqarTvelo faqtiurad ubrZolvelad xelSi
Cauvarda erTmorwmuneobis niRbiT mosul mters, ruseTs. 1832 weli bevri
sxva ramiTacaa mniSvnelovani qarTveli eris yofierebaSi. es weli gaxlavT
erT dros eris mesveuri, am dros ki gvarianad daRlil- mouZlurebuli
Tavad-aznauruli sisxlis bolo amboxi Tu gaCqroleba, mtrisadmi
ocdaaTwliani boRmis msubuqi amoxeTqva, romelsac Tan mohyva ocdaaTi
weli, SeiZleba iTqvas, saqarTvelos saocari moduneba indiferentizmi,
xelCaqneuloba, sxeulobriv-zneobrivi gadagvareba. 1832 weli mrisxane
gzajvaredinia Tavis gaTavisuflebis mciredi imedidan srul uimedobamde.
amboxis suliCamdgmel mamulis gaTavisuflebis mowadine axalgazrda
qarTvel Tavad-aznaurebs rusulma imperiam didi fsiqologiuri diversia
mouwyo. margalitiviT srulyofili patara qveynis Svilebs, romlebsac
albaT imdroindeli swavlebis fonze ruseTis urCxulisebri imperiis
ukideganoba ver warmoedginaT, gadasaxlebis dros gadaatares imperiis
ukiduresi samxreT wertilidan ukidures CrdiloeTamde. Cveni azriT,
dampyrobelma sanaxevrod miaRwia mizans. amboxebulebs daanaxa, rogor
ukidegano monstrTan hqonda saqme. SiSs marTlac didi Tvalebi aqvs.
axalgazrda meamboxeTa erTma nawilma, rogorc Cans, CaTrevas Cayola
amjobina da gulsgareT Tu gulwrfelad rusuli mundiri moirgo.
romanidan irkveva, rom ruseTis imperiam qarTuli eklesiis
avtokefaliis gauqmebiT faqtiurad realuri berketebis gareSe datova
qarTveli sjulisa da sulis moZRvarni. magram isini, xSirad sasikvdilo
safrTxis miuxedavad, simarTlis, eris fizikuri da sulieri aRorZinebis
avangardSi arian. romanis avtori kalmis erTi mosmiT xatavs sulierad da
xorcielad vaJkaci moZRvris saxes. ,,mRvdeli Suaxnis mamakaci, Ronieric
Canda, RvTisnieric da warbSeuxrelic. iseTive metyveli saxe hqonda,
rogorc ioane naTlismcemels, romlis Tavic saydris gadmongreuli
kedlis Tavze ekida da Camovardnaze iyo" (gv. 5). pavle mRvdeli qarTveli
sjulis kanonis mcodne kacTa ukeTesi nawilis warmomadgenelia. me-19
saukunis pirveli naxevridan igi ideurad exmianeba 10 saukunis win moRvawe
saqarTvelos did sulier mamas, grigol xanZTels, romelic saqveyno
zneobrivi normebis darRvevas mefesac ki ar patiobs da RvTis nebiTa da
Tavisi SeudrekelobiT sasurvel mizansac aRwevs.
nikoloz gabaoni STambeWdavad axaratebs sasuliero piris fiqrTa
mdinarebas. vaJs daviTs - mRvdels axlac ubeSi hqonda gadamaluli
filadelfos kiknaZis werili, romlis Sinaarss mxolod sando aznaurebsa
da Tavadebs ukiTxavda" (gv.7).
romanidan naTlad Cans, rom qarTuli eklesiis Rirseuli
warmomadgenlebi saqarTvelos mosaxleobis sxva fenisagan gansxvavebiT
ufro realurad asigrZeganebdnen erTmorwmune ruseTisagan wamosul
safrTxes, mtris mzakvrul bunebas. amitom arcTu SefarviT
winaaRmdegobisaken mouwodebda qarTvelebis ukeTes nawils. amitomac
hqonda pavle mRvdels saguldagulod gulTan Senaxul-davanebuli
filadelfos kiknaZis werili. amitomac eZebs sifrTxiliTa da gulisyuriT
,,sando aznaurebsa da Tavadebs".
,,aivnian qalaqSi’’ mravatanjuli qarTuli qveynis problemaTa rTuli
speqtria warmoCenili. Tavisuflebadakargul iverias udidesi ubedureba
Wirs. rusuli Ceqmis qveS gminavs saqarTvelo. qveynis ubedurebiT ki,
aranakleb rusebisa, sargebloben qarTuli puriT gamokvebili sxva erebisa
da misiebis warmomadgenlebi. isini cdiloben qveynis SeWirvebuli
mdgomareobiT Taviseburad ixeiron. saqarTvelos avbediTi istoriuli
bedis gamo ucxo tomis warmomadgenlebi cdiloben amRvreul wyalSi
Tevzis daWeras da arcTu uSedegod. yovelive es iSviaTi dokumenturi
damajereblobiTa da mxatvruli ostatobiTaa warmodgenili romanSi.
carizmma yovelgvari uflebebi CamoarTva ra qarTul eklesias, amiT
Tavisda uneburad Tu mizanmimarTulad xeli Seuwyo dapyrobil qveyanaSi
gaaqtiurebuliyo somxuri da kaTolikuri eklesiebis warmomadgenlebi.
rusTa ormocwliani batonobis Semdeg apaTiur mdgomareobaSi myofi,
gaWirvebuli da zogjer axali drois gamoisobiT gacuRlutebuli
adamianTa nawili iolad emorCileba sixarbes da sxvadasxva fuliani
konfesiebis mrevli ,,xdeba" (SeadareT dRevandelobas - l. d).
batons gamoqceuli, qalaqSi gacbierebul-gakintoebuli glexi giorgi
zandaraSili, romelic firuzas saxeliT imaleba, Taviseburad cdilobs
sargebeli naxos aramarTlmadidebluri eklesiis mesveurebisgan. ufro
metic, Tavis mxriv iqiT moatyuilos isini. gzaze mimavali firuza
miyruebul quCaSi moixelTa ,,suf-sarqisis eklesiis mnaTem... Cvens eklesiaSi
moinaTle da qisas fuliT gagivsebT". cbierma kintom, romlisTvisac rwmena
da uflis siyvaruli arafrismomcemi mcnebebia, wamsve auRo situacias
alRo. igi xuT Tumnad daTanxmda ,,rjulis gamocvlas", Tan daatana: aTi
Tumani momeci da colsac ,,Tqveneburad" movnaTlav. samwuxarod, garigeba
Sedga. firuzas mSieri coli sanovagisa da saCuqris miRebis xibliT iolad
daeTanxma sjulis gamocvlas. cota xnis Semdeg somxur rjulze monaTluli
firuza ,,kaTolikeTa saydarTan patrma gaaCera" da ,,frangad
gadanaTvlisTvis’’ fuli SeTavaza. firuzam saswrafod auRo alRo
situacias da patrs garkveuli safasuris gadaxdis Semdeg Tanxmoba
ganucxada, oRond coli verafriT daiTanxma mesamed ,,frangad’’
monaTluliyo.
romanSi xazgasmuladaa miTiTebuli arsebuli realoba - rusis
mTavroba somxur eklesias aSkarad sasaTbure pirobebs uqmnis, xolo
,,kaTolike patrebs eWvis TvaliT uyurebda, aviwroebda da devnida" (gv.
54). Tumca kaTolikuri eklesiebis warmomadgenlebi sxvadasxva realuri
berketebis gamoyenebiT yovelTvis axerxebdnen warTmeuli qonebis
dabrunebasa da amasTanave rusTa saqarTveloSi damkvidrebamde qarTvel
mefeTa didsulovani Semowirulobis borotad gamoyenebasa da
saqarTvelos yvlefas (amasTan dakavSirebiT ix. saintereso werili: gaz.
,,droeba," 1883 weli, #70).
mogvianebiT gaqorvaWarebulma firuzam, praqtikuli Wkuis
gamoisobiT, kargad icis, rom ,,Zala somexi vaWrebis xelSia... amitom ufro
xSirad somex vaWrebTan trialebda... kaTolikeebTan ki wyalobis misaRebad
dadioda" (gv. 54).
saarqivo, istoriul-dokumenturi masalebis Sejerebis safuZvelze
dabejiTebiT SeiZleba iTqvas, rom ,,aivnian qalaqSi" mwerali iSviaTi
sizustiT warmoadgens qarTveli xalxis erovnuli da, saerTod,
yovelgvari uflebebis saocari udierebiT gaTelvis faqtebs, magram
ubedureba isaa, rom mSvelel-gamkiTxavi aravinaa - qarTuli saxelmwifo
iavarqmnilia, Tavad-aznauroba jer sanaxevrod gadagvarebuli, xolo
qarTuli eklesiis warmomadgenlebi yovelgvar uflebaCamorTmeulni
mcdelobas ar akleben saqmis sasikeTod Semotrialebas, magram, realur
Zalas moklebulni, xSirad amaod.
rogorc zemoT mogaxseneT, nikoloz gabaoni romanSi WeSmariti
JamTaaRmwerlis sizustiT, gulistkiviliT afiqsirebs warsul mware, magram
realur istorias. mwerali am usiamovno ambis gadmocemiT, Cveni azriT,
imitom daSvra, rom dezorientirebul qarTvelebs SeuniRbav mtrebTan
erTad farulad moqmedi, aranakleb saxifaTo, qveynis SigniT arsebuli
,,viTom megobari’’ mcirericxovan ucxotomelTa saqmianobac daanaxos.
,,aivnian qalaqis’’ problemaTa speqtri sakmaod mravalferovan-
mravalricxovania. magram am simravlidan, vfiqrobT, mwerali sagangebod
migvaniSnebs erT-erTze, yvelaze umTavresze. Cveni azriT, es gaxlavT
ruseTis mier waqezebuli somexi sauliero pirebis, vaWrebisa da
mogvianebiT burJuaziis ,,harmoniuli’’ galaSqreba saqarTveloSi,
qarTvelebisgan naSovni fuliT, qarTvelebis winaaRmdeg. romanSi es faqti
araerTgzisaa naCvenebi damajereblad da sarwmunod. sabWoTa periodSi
gamocemul ,,saqarTvelos istoriis narkvevebSi’’, romelSic aris
maqsimaluri mcdeloba, rac SeiZleba harmoniulad warmoaCinon erTa
Soris urTierTobebi, gverdi ver aqvs avlili somexi eris
warmomadgenelTa mier qarTvelebis Segnebul Cagvras. ,,aivniani qalaqi"
qarTvelebis kidev erTi gafrTxilebaa. "aivniani qalaqi" Cveni dedaqalaqi
Tbilisia, romelic samwuxaro mizezebis gamo saqarTvelos dedaqalaqobas
Tamaris epoqis Semdeg faqtiurad ver asrulebda. winaT amis erT-erTi
umTavresi mizezi iyo aq mcxovrebi ucxo eris warmomadgenelTa siWarbe,
dRes ki qalaqis mosaxleobiT gadatvirTvaa, romlis gamo mas uWirs
gaumklavdes sakuTar problemebs da Sesabamisad gverdiT rCeba saqveyno
saqmeebis gadawyveta, sadedaqalaqo funqciis Sesruleba. Tavis droze
TurqeTma, amerikis SeerTebulma Statebma da braziliam analogiuri
problema gadawyvites dedaqalaqis ufro strategiul adgilze gadataniT.
rogorc mogaxseneT, aivniani qalaqi Tbilisia, magram radganac qveyanaa
ugalavno da upatrono, amitomac aivnebic da verandebic, qarvaslebica da
moednebic, kargi da arauSavs adgilebi sul ucxotomelTa sakuTrebaa.
romanis mixedviT, aborigen mosaxleobas qalaqSi xSirad sardafic ki
sanatreli gaxdomia sacxovreblad. somexTa vaWrebs erTmaneTTan piri aqvT
Sekruli, mtkiced udganan gverdiT erTmaneTs, nacionaluri monopolia
aqvT mopovebuli qveynis vaWroba-ekonomikaze da mtkiced akontroleben
situacias, raTa qarTvelTa warmomadgeneli ar ,,SeiWras" dovlaT-baraqis
am mojadoebul wreSi. gafacicebulia somxuri sasuliero wodebac. maTi
erTmaneTTan Tanadgoma da kaprizebi xSirad udides ukiduresobamdec
midis. bolos ise gakadnierdnen, me-19 saukunis miwuruls amierkavkasiis
mefisnacval golicins mkvlelic ki miugzavnes, rameTu es ukanaskneli ver
daiyolies daebrunebina somxuri eklesiisTvis warTmeuli miwebi. qarTul
eklesias miwebi ukve karga xnis warTmeuli hqonda.
rogorc romanSia naCvenebi, qarTveli vaWari zemoarsebuli realobis
fonze rogori Sromismoyvare, gabeduli, angariSiani, dauRalavi da
gamrjec ar unda yofiliyo, vaWrobiT igi qonebas ver daagrovebda. didi
mcdelobiTac verafers gaxdeboda, radgan uzarmazari kapitalis mqone
somxuri burJuaziis warmomadgenlebi erTmaneTTan mtkice SeTanxmebiT
aseTi qarTvelis biznes-saqmianobas umokles droSi ,,daZiravda." amis
magaliTebi romanSi sakmaod uxvad da damajerebladaa warmodgenili.
qalaqel vaWar firuzasTan TavSefarebuli, iaral germanoziSvilze
SurismaZiebeli fanduraanT iosebi vaWrobiT sakmaod gamdidrda, magram mas
kidev ufro winsvlaSi, farTod mxrebis gaSlaSi xels uSlis Tavisi
qarTveloba. da es xdeba avnian qalaqSi, saqarTveloSi. fuls daxarbebuli
praqtikuli Wkuis kaci ioseb fanduraSvili grigol zandarovi gaxda da
,,problemac gadawyda". calke saubris Temaa nikoloz gabaonis
mxatvruli ostatobis sakiTxi. miuxedavad imisa, rom Txzuleba
sakmaod moculobiTia (640 gverdi), igi Tavidan bolomde erTi
amosunTqviT, didi interesiT ikiTxeba. uzustesadaa SerCeuli da
gadmosacem ambavTan maqsimaluradaa misadagebuli saTqmelis forma da
stili. romanis fraza plastikuria, dinamiuri da moqnili, zomieri da
eqspresiuli, droiTi egzotikiT dayursuli. ,,aivniani qalaqis" droiTi
sivrce sakmaod lokaluria: moqmedeba iwyeba 1832 wlidan da pirobiTad
grZeldeba 25-30 wlis ganmavlobaSi. SeiZleba iTqvas, rom es romani
daakmayofilebs am Janris TxzulebisaTvis damaxasiaTebel yvela
niSandobliv moTxovnas. amasTanave, ar Sevcdebi, Tu vityvi, rom am
didebulma, mravalmxriv saintereso Txzulebam uaRresad didi misia
Seasrula qarTuli literaturis istoriaSi, radganac, SeiZleba iTqvas,
rom Cven ar gvqonda am periodis amsaxveli aseTi, monumenturi romani,
romelic am epoqis saqarTvelos mxatvrul matianobas gaswevda.
bolos, samwuxarod, dabejeTebiT SeiZleba imis Tqma, rom am
mSvenier romanSi dasmuli problemebi saqarTvelosaTvis dResac isev
gadauWrelia. amis gamo kidev ufro izrdeba am Txzulebis mniSvneloba,
rameTu is gaxlavT sifrTxilisaken mowodeba, radgan mteri galavnis
iqiTac dgas da aqeTac; magram yvelaze didi ubedureba isaa, rom qveyanas
galavani saerTod ar SemorCenia, misi konturebi ilandeba mxolod.
yvelaze saxifaTo mainc Sida mteria, naxevrad xiluli da naxevrad
uxilavi, cixeqalaqis cixis karis Signidan gamRebi.

quTaisi, 2008 weli, 28 agvisto.

LUKA DVALISHVILI, VLADIMER TSVERAVA

TRDITIONS OF THE GEORGIAN NOVEL AND


TROUBLESOME QUESTIONS OF GEORGIA’S HISTORY IN THE CITY WITH
BALCONIES BY NIKOLOZ GABAON

The Georgian novel of the 20th century can be referred to as the national novel that
had quite naturally and with effortless ease familiarized general problems, as well the
aesthetic varieties and peculiarities, flexibility and dynamic nature of genres of the world
literature. The Georgian novel, as the means and form of epic expression, has exposed
limitless and unique capacity and vivacity of the genre. Modern Georgian novel has
impressively featured the most compound problems of modern times as well as the severe
tempests of history.
The City with Balconies features the history of Georgia with complete masterly and
almost with chronological precision. I admit that none of the deeply comprehensive
cultural studies of the epoch is able to convey the spirit of the period unless there is a
multi-dimensional artistic creation in the form of novel about the particular time-span.
The City with Balconies, as a historic-artistic-documental saga can easily be assigned to
such creations.

Das könnte Ihnen auch gefallen