You are on page 1of 39

TAIEX õppus

Briti Sordiaretajate Liit


Penny Maplestone

Ely, Cambridge
11-13 september 2007
EUROOPA
SEEMNEASSOTSIATSIOONI
AASTAKONGRESS

Brüssel, 14-16 oktoober

www.euroseeds.org
SORDIKAITSE KÜSIMUSED.
FSS-tasudest

Mati Koppel

Eesti Seemneliit
Jõgeva Sordiaretuse Instituut
TAIEX õppus
Briti Sordiaretajate Liidus

Osalejad
Kristiina Digryte P Min
Renata Tsaturjan P Min
Pille Ardel TTI
Mati Koppel ESL

Elo Tuubel Kemira


Valmar Vaater Kesko
Tarmo Säga FarmPlant
Briti Sordiaretajate Liit
 Asutatud 1966
 ca 50 liikmega mittetulundusühing, 13
töötajat, 10 töögruppi

 Tutvustab sordiaretuse saavutusi


 Esindab seemnesektorit tehnilistes,
seadusandluse ja sordikaitse küsimustes
 Organiseerib sordikatsetust
 Kogub autoritasusid ja FSS
Sordiaretuse ja
seemnesektori
promo

Sordiaretuse viimase 40 aasta olulisimad saavutused


Sordikatsetus
 Majanduskatsed
 BSPB valib katsekohad, tellib seemned, koostab
katseplaani, tellib seemned, töötleb andmed,
valiku teevad erialaorganisatsioonid

 Kulude minimeerimise printsiip


 Vähe katsekohti 3-4, hinnatakse
olulisemaid tunnuseid, 3 kordust
taimekaitsega, 2 ilma
 Registreerimiseks kasutatakse 3-4 koha
andmeid
 Kaalutakse majanduskatsete lõpetamist
Sordikatsetus
 Soovitatud sordilehe katsed
 BSPB valib katsekohad, tellib seemned, koostab
katseplaani, tellib seemned, töötleb andmed,
valiku teevad erialaorganisatsioonid

 Katsed 29 kohas, hinnatakse 16 koha


tulemused
 Hinnatakse rohkem tunnuseid,
 Tehnilise sobivuse hindavad tööstuse
esindajad
 SSL – 5 küpsetussorti, 10 –biskviidisorti, 10
söödanisu, Sordilehes ca 150 sorti

Seemneliit võiks soovitatud sordilehe korralduse üle võtta


Sordikaitse
 § 35. Sordikaitse olemus
 (2) Sordikaitse annab sordi omanikule ainuõiguse või tema
väljastatud litsentsi alusel teisele isikule õiguse kaitsealuse
sordi seemet ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali:
1) toota;
2) turustada;
3) importida;
4) eksportida;
5) hoida enda valduses käesoleva lõike punktides 1–4
nimetatud eesmärgil.

 (3) Kaitsealust sorti võib ilma omaniku loata kasutada


üksnes:
1) teaduslikus uurimistöös ja sordi võrdlemise eesmärgil
tehtavates riiklikes katsetes;
2) lähtematerjalina uue sordi aretamisel;
3) oma tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.
§ 35. (3) 3) oma tarbeks mittekaubanduslikul
eesmärgil kasutada lubatud liigid

 Teraviljad
 oder, nisu, kaer, rukis, tritik, spelta, durum,
riis
 Söödakultuurid
 Kollane lupiin, lutsern, põldhernes, põlduba,
vikk
 Kartul
 Õlikultuurid
 raps, rüps, õlilina (ei kehti kiulinale)

Teiste liikide seemet ei või oma tarbeks kasutada


§ 36. Sordikaitse ulatus
 3) Väikses mahus kasvatamine on kaitsealuse sordi
seemne ja paljundusmaterjali kasvatamine, kui
põllukultuuri kasvatamiseks kasutatavat haritavat maad
on kuni 10 hektarit, sealhulgas võib kartuli kasvatamiseks
kasutatavat haritavat maad olla kuni 1 hektar.

 (5) Ettevõtja, kes kasvatab taimeliigi seemet või


paljundusmaterjali põllumajandussaaduse saamiseks oma
ettevõttes kasutamiseks suuremal maa-alal, kui on
sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3, peab maksma
sordi omanikule õiglast tasu. Õiglane tasu peab olema
selgelt väiksem sama taimeliigi sordi litsentsitasust.
FSS kogumine
Seadusandlik maksmiskohustus talunikule
Infobaas talunikest ja kultuuridest ning sortidest
Süsteemsus ja järjekindlus
Talunikule maksimaalselt lihtne süsteem
BSPB
IP Enforcement

Agressivne suund on
muudetud
positiivseks suunaks

Farm Saved Seed


System
FSS kogumine Suurbritannias

Vajalik hea koostöö põllumeeste organisatsioonidega

Alates 2005
FSS kogumine Suurbritannias
 Põllumehele saadetakse peale kevad- ja
sügiskülvi FSS deklaratsioon koos sortide
nimekirjaga
 Deklaratsioonile vastamine on kohustuslik
 Märgitakse sort ja hektarid (võib tonnid)
 Kõik sordid sama hinnaga
 Deklaratsiooni saamise järel saadab BSPB
arve
 Pidev BSBP heatahtlik auditeerimine
 Kohtusse ei ole kedagi viidud
FSS kogumine
 Koguda saab ise või volitusega läbi
liikmesorganisatsiooni
 Deklaratsioonile vastamine on kohustuslik
 INFO - talunike aadressid, info seemnemüügi,
kokkuostu, teraviljatoetuse kohta
 Talunikult võib küsida infot kindlate sortide kohta
 Märgitakse sort ja hektarid (võib tonnid)
 Sortidel erinevad FSS määrad
 Vabad sordid
 Arve tasumine nagu teised arvedki
 Kontroll ja järelevalve väga olulised
 Kõik põllumehed peavad olema võrdselt koheldud
FSS kogumine – miks vajame ?
 Sordiaretuse edendamine
 Tagab uute sortide olemasolu
 Sert seemne kasvatamise edendamine -
hinnavahe vähendamine musta seemnega
 Annab tööd legaalsetele seemnekasvatajatele
 Autoritasude maksmine annab võimaluse
seemneekspordiks
 Sordiseemne kasutamine tagab saagi ja
kvaliteedi tõusu

FSS süsteem stimuleerib kodumaiste sortide kasutamist


FSS töögrupp ESAs
 JE Fridell (Rootsi), V Dukat (Tsehhi), P
Maplestone (UK)
 Seemnekasvatajad on FSS kõikjal
küsimustes aretajate poolel
 FSS süsteem töötab 12 riigis, hea UK,
Rootsi, Soome, Tsehhi
 Ettepanekud siduda teraviljatoetus FSS
maksmisega
 Prantsusmaal kotietiketile info FSS
maksmise kohustuse kohta
EUROOPA
SEEMNEASSOTSIATSIOONI
KONGRESS

Seemnefirmade kohtumised
ESA aastakongress
EUROOPA
SEEMNEASSOTSIATSIOONI
KONGRESS Esindamised
AGROLITPA
Spalio 15 d. ( 15th October) Pirmadienis - Monday Katsetused
1. 08.00-08.30 occupied
2. 08.30-09.00 occupied Seemnemüük
3. 09.00-09.30 occupied
4. 09.30–10.00 occupied Uued sordid
5. 10.00-10.30 occupied
6. 10.30-11.00 occupied
7. 11.00-11.30 occupied
8. 11.30-12.00- occupied
12.30
10. 13.00-13.30 occupied
11. 13.30-14.00 occupied
12. 14.00-14.30 occupied
13. 14.30-15.00 occupied
14. 15.00-15.30 occupied
15. 15.30-16.00 occupied
16. 16.00-16.30 occupied
17. 16.30-17.00
18. 17.00-17.30 occupied
19. 17.30-18.00 occupied
20 18.00-18.30 occupied

Seemnefirmade kohtumised
EUROOPA
SEEMNEASSOTSIATSIOONI
KONGRESS
SEKTSIOONID
TERAVILJAD
MAIS
HEINTAIMED
PEET
ÕLI- JA KIUKULTUURID
KÖÖGIVILJAD JA
ILUTAIMED
ESA ÜLDKOOSOLEK
toodang 2007 113 57 47 252
EU-27 Cereals balance sheet:Marketing year: 2006/2007
sept-07 Common (Mio t)
wheat Barley Durum Maize Rye Sorghum Oats Triticale Others EUR 27
Beginning stocks (01.07.2006)
Market 22,4 12,0 1,2 11,1 0,7 0,0 2,0 4,4 1,0 54,9
Intervention 5,5 2,2 0,0 5,6 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 14,0
Total 28,0 14,2 1,2 16,7 1,3 0,0 2,0 4,4 1,0 68,8
Usable production 117,2 55,8 8,4 55,1 6,3 0,5 8,1 8,6 3,7 263,7
Import 3,2 0,3 1,8 5,2 0,0 0,7 0,0 0,0 0,1 11,3
TOTAL AVAILABILITIES 148,4 70,2 11,4 77,0 7,7 1,1 10,1 13,0 4,9 343,9
USE 308
- Human 45,9 0,4 8,4 3,7 3,0 0,2 1,4 0,1 0,0 62,9
- Seed 5,1 2,8 0,8 0,4 0,6 0,0 0,5 0,5 0,4 11,1
- Industrial 7,8 9,8 0,1 5,5 1,4 0,0 0,2 0,0 0,1 24,9
o.w. bioethanol/biofuel 1,4 0,9 0,5 0,7 3,5
-Ultra peripheral islands 0,3 0,2 0,0 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9
- Animal feed 56,0 39,1 0,4 48,9 2,1 0,4 6,3 9,5 4,0 166,8
TOTAL USE 115,1 52,2 9,7 58,9 7,1 0,6 8,5 10,1 4,5 266,5
Solde disponible 33,3 18,0 1,7 18,2 0,6 0,5 1,7 3,0 0,4 77,3
Export (1) 11,9 6,3 1,2 1,7 0,4 0,0 0,1 0,0 0,0 21,7
End stocks (30.06.2007)
Market 21,1 11,7 0,5 14,2 0,2 0,5 1,6 3,0 0,4 53,1
Intervention 0,2 0,1 0,0 2,2 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5
Total 21,3 11,7 0,5 16,4 0,2 0,5 1,6 3,0 0,4 55,6
Change in stocks -6,7 -2,5 -0,7 -0,3 -1,1 0,5 -0,5 -1,4 -0,6 -13,2
Change in public stocks -5,3 -2,1 0,0 -3,4 -0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -11,4
(1) Grains equivalent. *) Maize includes processed products and animal feed
ESTIMATED EXPORT QUANTITIES 2006/07
Wheat incl. durum 13,2 Mio t
Coarse grains 8,5 Mio t

Agriculture and Food, September 2007


EUROOPA SEEMNEASSOTSIATSIOONI
AASTAKOOSOLEK
Teravili Nisu futuurlepingute hind Matifi börsil Pariisis

kr/t 18.09.07 25.09.07 02.10.07 09.10.07 16.10.07 23.10.07 30.10.07


Sept.07 4123 4072 4197 3677 3830 3786 3700
Nov.07 4127 4068 4193 3677 3833 3783 3689
Jaan.08 4123 4068 4162 3681 3837 3786 3689

Märts.08 4127 Austraalia


4072 4166+ talve
3685lõpp 3837
Euroopas
3786 3689
Mai.08 3129 3063 3090 2953 3063 2973 3028
Aug.08 2942 3059 3051 2895 3063 2996 3012
Nov.08 2945 3059 3051 2926 3063 3028 3039
Jaan.09 3020 3133 3094 2969 3164 3110 3137
Euroopa Seemneliidu Aastakoosolek

Lihtsam seadusandlus

Puhtimisvahendite üleeuroopaline
registreerimine

Ühtne, üleeuroopaline
taimekaitsevahendite
registreerimise ja vastastikuse
tunnustamise protseduur

Eriti oluline väikestel kultuuridel


Direktiivi 91/414/EC muudatusettepanekute
hääletus Euroopa parlamendis

Lobby Euroopa parlamendi liikmete hulgas

Õppetund lobby tegemisest


Update on the growing of
cereals and pulses in Baltic
countries

Mati Koppel

Estonian Seed Association


Jõgeva Plant Breeding Institute
Area of cereals in Baltic countries
(thousand ha) Increase after decline
in 2002-2003
1200

1000 1016
980 956
936 918
865 874
800
Estonia Latvia Lithuania
600
512
444 469
420 415 429 437
400
329
274 259 263 261 282 284
200

0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
400 Thousand ha 377

Land use 350 335


under 10 ha
298,6 302,7
300 10-100 ha 288,6
277,4

by farms of 250
over 100 ha 249,1

different size 200


193,5
170,8
161,3
146,5 139,5
150
111
100 87,7 80
70,1

50 39,4
20,2

0
2001 2005 2001 2005 2001 2005
Estonia Latvia Lithuania
70 68,2

% under 10 ha
60 10-100 ha
53,5 53,2 over 100 ha Differences between
50 countries in farming
40 38,5
36,4 37,2
structure and developments
34,5
33,4 33,0
32,1 32,1
29,8 29,8
30
24,7 25,1

20 17,1
14,4

10 7,1

0
2001 2005 2001 2005 2001 2005
Estonia Latvia Lithuania
100%

Area and share 80%

of cereal crops Oats


Rye

in Baltic 60% Barley


Wheat

countries 40%

20%

0%
Estonia Estonia Latvia 01 Latvia 05 Lithuania Lithuania
01 05 01 05
400
Thousand ha
350 Increase of (winter) wheat and
Wheat
300
Barley spring barley,
Rye
250 Oats decrease of winter rye
200

150

100

50

0 Faostat
Estonia 01 Estonia 05 Latvia 01 Latvia 05 Lithuania Lithuania
01 05
ESTONIA Use of cert seeds 28% 12%
18 000
16 000
14 000
12 000

Seed 10 000

certification, t 8 000
6 000
4 000
2 000
0
2OO2-2OO3 2OO3-2OO4 2OO4-2OO5 2OO5-2OO6 2006-2007

10000
9000
Field certification, 8000
ha 7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
2OO1 2OO2 2OO3 2OO4 2OO5 2OO6

Similar trend in Lithuania


Use of cert seeds 70% 18%
60000
LATVIA
50000

Seed
40000
certification, t
30000

20000

10000

0
2003 2004 2005 2006

30000
Field
certification, ha 25000

20000

15000

10000

5000

0
2001 2002 2003 2004 2005 2006
Euroopa Seemneliidu Aastakoosolek
Mais
 GM maisi pind 110 800 ha, tõus 2 X
 Hispaania 76 000
 Prantsusmaa 22 000
 Tsehhi 5 000
 Portugal 4 000
 Diabrotica levinud laialt Kesk- ja
Lõuna -Euroopas
Euroopa Seemneliidu Aastakoosolek
Heintaimed
 Murusortide majanduskatsed
 Eesti Põhja- ja Baltimaade regioonis
 Seemneturg regioonis 3 000 tonni
aastas

 Illegaalse seemne müük Euroopas


Euroopa Seemneliidu Aastakoosolek
Õlikultuurid
 2020.a. planeeritakse rapsi vajaduse
kasvu suurenemist 15 miljonilt 28
miljoni tonnini
 2008.a. oodata rapsi defitsiidi
jätkumist
 Saksamaal valepositiivse GM analüüsi
case (1500 ha, 65 kasvatajat).
Aretaja andis ministeeriumi kohtusse
Euroopa Seemneliidu Aastakoosolek
Õlikultuurid

 Prioriteedid edasiseks
 FSS
 Better regulation
 EÜP küsimused (sortide eristamine)
 GMO piirmäärad seemnes (lubada
ohutuks tunnistatud GM sisaldust,
märkides selle etiketile)
Euroopa Seemneliidu Aastakoosolek
Köögiviljad

 Sordikaitse mitehübriididel ja
vegetatiivselt paljundatavatel
kultuuridel
 Kolmandate poolte osalemine
sordikatsetuses ja seemnekasvatuses
 Lepingud ajutiste töötajatega
 Paljundusmaterjali kaitse Eestis
EUROOPA
SEEMNEASSOTSIATSIOONI
AASTAKOOSOLEK
Brüssel, 14-16 oktoober 2007

Teiste riikide kogemused


Better regulatsion (seadusandluse lihtsustamine)
ESA ja EstSA vastastikune tugi

www.euroseeds.org