Beruflich Dokumente
Kultur Dokumente
Timor-Leste hanesan Estadu Membru UNESCO nian neeb nurak liuhotu, no tama-iha 2003. UNESCO nia kooperasaun ho Timor-Leste, neeb hah tiha ona antes-de paz nee tama-tan iha organizasaun nee, UNESCO nia eskritriu/sede iha Jakarta mak halao no liu ms husi nia Eskritriu Antena iha Dili hamutuk ho Komisaun Nasional Timor-Leste nian ba UNESCO. Sira nain rua, UNESCO nia Eskritriu Antena no Komisaun Nasionl Timor-Leste nian ba UNESCO, servisu hamutuk hodi alkansa avansu dezenvolvimentu ida neeb inkluzivu, ekuitativu, justu, ekilibradu, buras no sustentvel ba Timor-Leste. Ezemplu tuir mai nee konaba intervensaun neeb halao durante tinan ualu nia laran, hatudu momoos diversidade no relevnsia UNESCO nia servisu iha Timor-Leste. Edukasaun: UNESCO servisu hodi hadia liutn programas literasia naun-forml liuhusi dalan hasae kapasidade iha planeamentu, implementasaun, monitorizasaun no avaliasaun, nunee ms dezenvolve kapasidades Ministriu Edukasaun iha Sistema Informasaun Estatstika Edukasaun. Sinsias: UNESCO f tulun makaas tebes ba Timor-Leste iha Edukasaun kona-ba Sinsia, inklui liuhusi Projetu Eskola Internet zia ka School of Internet Asia (SOI) Project no dezenvolvimentu Ensiklopdia Multimdia ba Sinsia no Matemtika dahuluk nian iha lian Ttun. Kultura: Liuhusi formasaun no treinu lubun ida no atividade kapasitasaun, UNESCO tulun Timor-Leste proteje nia eransa/patrimniu kulturl neeb tanjvel no intanjvel katak bele haree ka kaer no la haree, inklui kria Muzeu Nasionl ida. Komunikasaun no Informasaun: Atu apoia mdia independente ida, UNESCO fornese kapasitasaun (atividades treinamentu jornalizmu kona-ba pz no rdiu komunidade), asesoria tknika (hanesan f konselhu kona-ba tika) no ekipamentu ba Organizasaun Mdia nian (hanesan ekipamentu impresr).
UNESCO nia Objetivus neeb todan liu mak hanesan define ona iha nia Estratjia ba Mdiu-Termu hanesan: > Alkansa Edukasaun ho kualidade ba ema hotu; > Mobiliza konhesimentu sientfiku no poltika kona-ba sinsia ba dezenvolvimentu sustentvel; > Hatn ba dezafiu kona-ba etika neeb mosu daudaun; > Promove diversidade kulturl no dilogu interkulturl; > Harii sosiedade ho konhesimentu inkluzivu liuhusi informasaun no komunikasaun. UNESCO mak hanesan nika Ajnsia Nasoens Unidas nian neeb iha rede servisu iha mundu tomak neeb liga rgaun kooperasaun nasional sira, ho naran National Commissions for UNESCO ka Komisaun Nasionl ba UNESCO. Komisaun Nasionl sira sai hanesan ajnsia konsulta no ligasaun ida neeb mobiliza no koordena servisu hamutuk ho sosiedade sivil. Komisaun Nasionl Timor-Leste f kontribuisaun boot tebetebes hodi alkansa objetivu UNESCO nian no implementasaun ba nia programa sira.
Tamba mosu funu iha ema nia hanoin, tenki harii mos dame iha ema nia hanoin
Kestaun Lian ka Lnguas UNESCO iha kometimentu boot tebes kona-ba diversidade kulturl nia folin no importansia. Deklarasaun Universl UNESCO nian kona-ba Diversidade Kulturl kona-loloos ba importnsia lian ba promosaun diversidade kulturl. UNESCO tulun Timor-Leste promove Lngua Materna ka Lian Inan nian iha edukasaun hanesan instrumentu atu kombate iliterasia (la hatene lee no hakerek) ho rekoese no respeita diversidade kulturl. Kontribui ba Pz (Prmiu Houphouete-Boigny) UNESCO nia prmiu, kria atu hodi f onra ba ema hotu nuudar individu no rgaun ka instituisaun pblika neeb halo kontribuisaun boot hodi promove, buka tuir, salvaguarda ka prezerva dame tuir Karta Nasoens Unidas no Konstituisaun UNESCO nian. Iha 2002 nia prmiu neeb ho prestjiu boot, entrega ba Kay Rala Xanana Gusmo tanba rekoese nia luta neeb lori povu tomak nia naran, promove direitus umanus, liberdade UNESCO/ Cyril Bailleul no justisa. Sira seluk neeb uluk mann ona mak hanesan ms Nelson Mandela ho Frederik W.De Klerk (1991), sira hotu simu Prmiu Nobel ba Pz depois-de hetan UNESCO nia Prmiu ba Pz hanaran Houphouete-Boigny Peace Prize.
Alkansa Objetivus Milniu
UNESCO, iha nia atividade hotu-hotu, orienta tuir prinspiu tolu neeb labele haketak : Universalidade, Diversidade no Dignidade. Prinspiu hirak nee iha ligasaun metin ho valor hanesan justisa, solidariedade, tolernsia, partilha no ekuidade, respeitu ba direitus umanus no prinspiu demokrtiku. Finalidade boot no objetivu konkretu komunidade internasionl nian hanesan define tiha ona iha objetivu dezenvolvimentu neeb internasionalmente iha ona akordu, inklui Objetivus Dezenvolvimentu Milniu mak hanesan baze ba UNESCO nia estratjia no atividade tomak. UNESCO promove kooperasaun internasionl entre nia Estadu Membru 193 no Membru asosiadu 7 iha rea edukasaun, sinsia, kultura no komunikasaun. Ohin, UNESCO servisu hanesan laboratriu ideias no estabelesedr-padraun hodi asegura no hametin akordu universai kona-ba kestaun tika sira neeb mosu daudaun. Organizasaun nee, serve ms hanesan banku dadus ida ka clearinghouse neeb fahe informasaun no konhesimentu hodi tulun Estadu Membru sira hodi harii rasik sira nia kapasidade umanu no institusaunal.
Liuhusi nia estratjia no atividade sira, UNESCO kontribui makaas atu Timor-Leste bele alkansa Objetivus Milniu iha tinan 2015, liu-liu iha: > Hatn proporsaun populasaun neeb sei moris kiak-rabat rai > Atinji edukasaun primria universl > Halakon disparidade jneru iha edukasaun/eskola primria no sekundria > Kombate HIV/AIDS, malria no moras sira seluk > Asegura sustentabilidade ambientl