Ohutusjuhend nr. ........ Kinnitan .................................... .................................... .................... .. a.

ESMAABIJUHEND

SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tnnetuste tagajrjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kmnel aastal psinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tnnetuste arv jb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lppenud tnnetuste juurdlus on vlja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda iget esmaabi. Kesoleva raamatuga oleme koosts Katastroofimeditsiini Keskusega pdnud lugejani tuua levaate philistest esmaabi andmise viisidest erinevates situatsioonides. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. mrusega nr. 82, mis paneb tandjale jrgmised kohustused: Kindlustama esmaabivahendite olemasolu tkohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni; Paigutada nhtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brorid jm nitlikud materjalid); Mrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nuetekohaselt mrgistatud ja asetsema kergesti juurdepsetavas kohas, samuti peavad olema nhtavale kohale vlja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (htne number 112). Paigutama nhtavale kohale trkitult andmed ttajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Selgitama ttajale, kuidas toimida tnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on vimalik saada ning kelle poole ja kuhu prduda esmaabi saamiseks. Tagama tnnetuse vi ttaja haigestumise puhul esmaabivahendite kttesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud ttaja poolt, operatiivne sidevimalus ettevttevliste teenistustega (htne number 112) ja vigastatu vi haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse vi koju (vastavalt arsti korraldusele). ESMAABI EESMRK Esmaabi eesmrk on psta kannatanu elu nnetuskohal, vltida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud ttaja vi kkhaigestunu vajab kohest abi. Igaks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajtmine vib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Jrgnevalt tutvustame kuidas kituda kiirabi saabumiseni.

PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPRASELT !

HDAABI TELEFONID: KIIRABI POLITSEI TULETRJE 112 110 112

Kui palud telefoni teel abi, rgi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kikidele ksimustele nii edastad tpse informatsiooni ja saad kige kiiremini abi.

TLE VIMALIKULT TPSELT: MIS JUHTUS KUS JUHTUS (tpne aadress vi sndmuse asukoha kirjeldus) KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv) OOTA VASTUKSIMUSI RA KATKESTA KNET ENNE, KUI DISPETER ON SELLEKS LOA ANDNUD!

TEGUTSEMISE PHIMTTED TNNETUSE KORRAL Tnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne kui elukutselised abistajad kohale juavad. Iga ttaja peab tundma tegutsemisphimtteid, mis on vajalikud kannatanu thusaks abistamiseks nnetuskohal. KIGEPEALT VAATA LE NNETUSKOHT JA SELGITA VLJA: KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB SIND VI KANNATANUID (sttimise vi varingu oht jne.) MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA VAJADUSEL THISTA NNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga vi sissellitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kneta teda. Ksi ta nime ja mille le ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kigile ksimustele teadvuseta inimene ksimustele ei vasta. RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KLILI ASENDISSE MAHAJAHTUMISE VLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VIMALUSEL ISOLEERI KLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST

Krvaga sa kuuled hingamist Psega sa tunned hu liikumist

 Silmaga sa ned, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KLILI ASENDISSE

Klili asendis vajub keel oma raskuse tttu ette ja hingamisteed psivad avatuna.

KUNSTLIK HINGAMINE JA SDAME MASSAA TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED

Hingamisteed suletud

Hingamisteed avatud

KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUS VRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.)

 SULGE OMA SRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA HKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. jrgmine leheklg). KUI PULSS ON OLEMAS JTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS.

PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SDA TTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SDAME MASSAAIGA ! MASSEERIMISEKS ASETA OMA KED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RTMILISTE TUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS.

NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KVAL PINNAL!

ELUSTADES 2 HINGAMIST 30 SDAME MASSAA Elustamist tuleb jtkata hingamise ja pulsi taastumiseni vi kiirabi saabumiseni!

VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kigi kepraste vahenditega. PANE KANNATANU LAMAMA SURU HAAV OMA SRMEDEGA KINNI -TSTA JSE LES (sdamest krgemale) TEE HAAVALE RHKSIDE

RHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS

KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TSTA KANNATANU JALAD MAAPINNAST KRGEMALE NII TULEB JALGADES OLEV VERI KAITSMA ELUTHTSAID ORGANEID MAHAJAHTUMISE VLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT

LUUMURD Kui jseme asend on ebanormaalne, siis on tegemist luumurruga. Jalaluu murdude korral: PANE KANNATANU LAMAMA

-HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI _SAABUMISENI VI LAHASTA VIGASTATUD JALG TERVE JALA KLGE

 VIGASTATUD KSI KINNITA KEHA KLGE

ELEKTRINNETUSED Elektriga juhtuvate tnnetuste phjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu ksitsemine. Elektrilgi tagajrje raskus sltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.

Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijmine; Pletus; Teadvusekadu; Sdameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hsti elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja niteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.

Kannatanu vib eemale tmmata ka teda riietest haarates. Vltida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.

Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised krgepingeelektrilgi korral Krgepingeelektrilk saadakse kokkupuutel krgepingejuhtmetega. Juhul kui krgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle mber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on vimalik vlja llitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. VRKEHA HINGAMISTEEDES Kannatanu ei ole suuteline khima, rkima ega hingama. Tal tekib lmbumistunne ja surmahirm. Ta haarab kega krist kinni. Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. Kannatanu kaotab peagi teadvuse. TEGUTSEMINE VRKEHA KORRAL: Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda khima. -Kui khimine ei nnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele lmist ja seejrel kasutada Heimlichi vtet. L kega abaluude vahel mitmelgiliste seeriatena. -Lgid on thusamad kui painutada kannatanu lakeha ette-alla nii, et pea oleks vkohast madalamal. Aseta oma ked kannatanu seljatagant mber tema lakhu. Suru ks ksi rusikasse ja haara teise kega sellest vi kerandmest. -Tmba ksivartega juliselt vahelihast taha-les 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. -Seda vtet vid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu plvili le kannatanu jalgade. Hoia ksivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad kelabad kannatanu lakhu keskkohta. Suru jrsult ja juliselt sisse-les keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. NB! VTETEI TOHI KASUTADA RASEDATEL NAISTEL JA IMIKUTEL!

UPPUMINE TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL: Pstmisel tuleb uppujale lheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest vlja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suus tuleb puhastada vrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult mrjad riided ra vtta ja asetada ta kliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni.

MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: Rahusta kannatanut. ra luba tal ilma vajaduseta liikuda. Toeta vi lahasta jse; ra tsta seda krgemale. ra tee hammustuskohale sisseliget, ra rita mrki vlja pigistada vi imeda. Vii maohammustusega kannatanu prast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus.

PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused vivad olla mitmesugused: mitmesuguse astmega teadvushired kuni mduva teadvusekaotuseni vlja, peavalu, iiveldus, ngemis- ja tasakaaluhired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lhiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus vib psida mitu peva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lhiajaline mlukaotus.

TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL: juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvi lhikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama kliliasendisse. Kutsu kiirabi. Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud: Jlgi teda he peva jooksul. Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. Lgi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka sel mnetunniste vahedega les ratada teadvustaseme selgitamiseks. AJUPRUTUS Lk vastu pead vib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu vib kesta tunde, pevi vi jdagi psima. Prast teadvuse taastumist vivad jda ajutalitluse mitmesuguse astmega hireid.

TEGUTSEMINE AJUPRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu psivasse klili asendisse. Jlgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajrjel tekkiva hingamisteede sulguse _suhtes. Kutsu kiirabi.

SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad nnetused on enamasti rasked, nende tagajrjeks vivad olla ngemishired vi isegi ngemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vhendamiseks katta sidemega mlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad heaegselt ja kui terve silm jtta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See vib halvendada vigastatud silma seisundit. Mlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. PURU SILMAS Silma sattunud puru phjustab hrdumistunde, mille tagajrjel tekib pisaravoolus. Hrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmrgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjrele. ESMAABI: Silma ei tohi hruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas vi muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Prast loputamist otsi silma pinnalt vi lau alt puru. Juhul kui puru on jnud kinni, jta selle eemaldamine arstile.

SILMA PRITSINUD KEMIKAALl Kik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) vivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tde tegemisel ning need vivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab tkohtadel teada olema. TEGUTSEMINE SILMA SATTUNUD KEMIKAALI KORRAL: Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmarritus lakkas. Tee transportimise ajaks silmale ltv side.

KLMUMINE Klmumine tekib kige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub klmas mittekllaldaseks. Kige kergemini klmuvad srmed, varbad, psed, nina ja krvad.

KLMUMINE Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, klmumiskoht tundub katsumisel kvana. Vhehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Klmumine vib tekkida ka mrkamatult ilma nimetamisvrsete tunnusteta.

TEGUTSEMINE KLMUMISE KORRAL: Soojenda klmunud piirkonda, niteks pannes sellele sooja ke. Soojendada vib ka vesivannis (ksi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 C. Jtka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavrv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. ra hru klmunud piirkonda see vib phjustada vigastusi. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.

SGAV KLMUMINE Sgava klmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SGAV KLMUMISE KORRAL: Kaitse klmunud kehaosa klma eest. Tee klmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Klmunud jalga vib kergesti vigastada, seetttu ei tohi lasta kannatanul kia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sgava klmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu ldseisundit; lisaks kohalikule klmumisele vib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.

PLETUSED TEGUTSEMINE PLETUSE KORRAL: Psta inimene ja kustuta plevad riided niteks teki vi vaibaga. Kustutamise ajal ksi tal olla pikali, selleks et leegid ei pletaks kaela ega ngu. Juhul kui sinu oma riided plevad, kustuta need maas preldes vi leekide summutamisega. Jahuta plenud piirkonda kohe jooksva vee all vi vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest thtsam. Vikesi pletusi vib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee pletushaavale puhas side. ra kasuta salve, ra ava ville. Kaitse plenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu psivasse klili asendisse. Kutsu kiirabi.

KUUMAKAHJUSTUSED Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sltumata pab organism silitada sisetemperatuuri htlasena umbes +37 C piires. Sisetemperatuuri tus le +42 C phjustab tsiseid, sageli surmaga lppevaid elundikahjustusi. KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserhmades, niteks sremarja-, ke- ja khulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserhmas.

TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett vi mahla; soola vta pool teelusikatit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. Kuumarabandus Kuumarabandus on kige tsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism kllaldasel mral ra anda fsilise koormuse tagajrjel tekkinud vi vljastpoolt saadud liigsoojust, mille tttu tuseb organismi sisetemperatuur liiga krgele. Selle tagajrjel tekivad kiiresti tsised kahjustused, mis vivad lppeda surmaga. Kannatanu pstmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL: Kannatanu prognoos sltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ra kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba nnetuskohal tema organismi jahutama. Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta psivasse kliliasendisse. Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult niteks rtiku vi mne riietusesemega. Jlgi kannatanu seisundit. Kutsu kiirabi.

MRGITUSED

TEGUTSEMINE MRGITUSE KORRAL: Selgita vlja, mis on juhtunud. Juhul kui hingamine lakkab vi oluliselt nrgeneb, alusta kunstliiku hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine vga harva ohtlik. Ohtlik on see niteks tsaanvesiniku ehk sinihappemrgituse korral. Aseta teadvuseta kannatanu psivasse klili asendisse. Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse vi on tal krambid, kutsu kiirabi. Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mrgituse liigist: Sbemrki neelanule anna juua klaasitis vett. Vii mrki hinganud kannatanu vrske hu ktte ja aseta ta poolistuvasse asendisse. Kui mrk satub silma, loputa seda kiiresti veega vhemalt 15 minuti jooksul. Nahale sattunud mrk pese ra vee ja seebiga.

Oksendamise esilekutsumine on keelatud. Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetttu, et oksemassid vivad sattuda hingamisteedesse. Sellega kaasneb lmbumis- vi ohtliku kopsukahjustuse oht. Seetttu ei ole tnapeval oksendamise esilekutsumine esmaabi tavavte.

SBEAINED Juhul kui kannatanu on neelanud sbeainet, niteks kanget hapet vi leelist, anna talle juua vett sbeaine lahjendamiseks tiskasvanule klaasitis (200 ml). ra rita sbeainet keemiliselt neutraliseerida. Juhul kui sbe- vi rritavat ainet on sattunud silma, loputa see kiiresti vlja rohke veega umbes 15 minuti jooksul. Nahale sattunud sbeaine uhutakse ra leige veega.

ORGAANILISED LAHUSTID Juhul kui kannatanu on alla neelanud orgaanilist lahustit, niteks trpentini, bensiini vi petrooleumi, anna talle rska koort vi sulatatud jtist. Oksendamisel vib orgaaniline lahusti sattuda kopsu ning phjustada eluohtliku kopsuturse.

MRGI SISSEHINGAMINE Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse rritavaid gaase, tuleb ta viia ohupiirkonnast vlja vrske hu ktte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on hiritud hingamine vi teadvus.

KRAMBID TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL: Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. Krampides inimesele ei panda midagi suhu. Prast krambihoogu pane kannatanu kliliasendisse. Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, viia ta haiglasse.

LLISAMBA KAELAOSA MURD TEGUTSEMINE LLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL: Llisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vhe ja ettevaatlikult, kui vimalik. Juhul kui ei ole vltimatut vajadust (niteks vljatoomine plevast autost vi veest pstmine), ra kannatanut liiguta. Oota kiirabi saabumist. Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil vi alusel. MUUD LLISAMBAMURRUD TEGUTSEMINE LLISAMBAMURDUDE KORRAL: Juhul kui kahtlustad llisambamurdu, liiguta kannatanut nii vhe ja ettevaatlikult, kui vhegi vimalik. Oota kiirabi saabumist nnetuskohale. Kannatanu tuleb tsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. Abistajaid peaks olema mitu, ks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tstmise ja transportimise ajal ei tohi llisamba asend muutuda.