Sie sind auf Seite 1von 5

DREP PUNO

HUCHUY LLANKAY - SESION DE INTERAPRENDIZAJE Y CONVICENCIA


Organizador de aprendizaje, eje temtico La Familia
SITUACION REALMENTE EXISTENTE Y SITUACION DESEABLE Y POSIBLE
SITUACION REALMENTE EXISTENTE
Desintegracin Familiar
SITUACION DESEABLE Y POSIBLE
Familias integradas, nios con autoestima familiar y personal.
DESARROLLO DEL CONTENIDO DEL SABER FUNDAMENTAL
Fuente. Lengua materna Modulo II CARE PERU, proyecto educativo KAWSAY.

.
SABERES FUNDAMENTALES
Expresin, comprensin y
produccin oral en lengua
materna y segunda lengua.

PROBLEMATIZACION

SABER APRENDIDO

Expresin oral espontanea


utilizando la variedad Cusco
Collao de la lengua quechua y
segunda lengua, acerca de la
familia andina y urbana.

Como se expresan
oralmente las personas en
acontecimientos
importantes a nivel local y
regional?

Dialoga con seguridad y


coherencia respecto al
matrimonio, manifestando
sus ideas, sentimientos,
opiniones e intereses.

Comprensin de texto y
produccin oral en quechua y
castellano, a cerca de la
conformacin de la familia.

De que manera influyen


los medios de
comunicacin social en las
diversas actividades
sociales y culturales?

Conversa con seguridad y


coherencia respecto a la
formacin familiar.

A.- YACHAQAQKUNAP YACHAYNINTA HUQARIY.


A.- RECUPERACION DE SABERES PREVIOS DE LOS EDUCANDOS.
Runa simi rimayta yachanchikchu?
Runa simi qillqayta yachanchikchu?
Runa simipi takiykuna takiyta atisunmanchu?
Tukuy imatapas Runa Simipi.

MASA
WIRAQUCHA
PACHAKAMAK

PACHA TATA
PACHA MAMA

KUTI

INTIQA TAYTANCHIKMI
KILLAQA MAMANCHIKMI
CHASKAKUNATAQ
WAWQI PANANCHIK KUTI
INTIQA TAYTANCHIKMI
KILLAQA MAMANCHIKMI
CHASKAKUNATAQ
AA TURANCHIK
WIRAQUCHA
PACHAKAMAK

KUTI

PACHA TATA
PACHA MAMA

KUTI

AWICHU NINA QUICHIWAYKU


AWICHU WAYRA KALLPACHAWAYKU
AWICHA YAKU WIACHIWAYKU
AWICHA HALLPA TIKACHIWAYKU
WIRAQUCHA
PACHAKAMAK

PACHA TATA
PACHA MAMA

KUTI

Hta: YAWAR WAWASUNQU

CH.- MUSUQ YACHAYKUNA HAPIQAY


B.- CONSTRUCCIN DE NUEVOS SABERES

QILLQAWAN TINKUY
ENCUENTRO CON EL TEXTO

MASACHAKUYMANTA

Unay pacha QULLA SUYUPI, qhichwa llaqtakunapiqa, pukllay pachapi


wayna sipaskunaqa riqsinakunku, hinamantaq YANA- YANANTIN kapunku,
paykunaqa pisi manta pisi rimanakuspa, yachachinakuspa, yanapanakuspa,
hampinakuspa SUNQUTA TUPANCHINKU.
Chaymanta a qhapaq sitwa wayra killapi, pacha mama sumaqta quiriyta
qallarin hinataq MASA kapunankupaq ayllunku ukhupi, tayta mamanwan
rimanarikuspa qhari, warmiq wasinman purin, warmi maki maakuq.
Qhipamantaq kuraq runa masikunata masachachiway nispa maakunku, chay
masachakuytaq tukun raymiwan, qhariq wasinpi, hinllataq warmiq wasinpi.
TINKUY nisqaman chayanku hinataq wakmanta kawsayta paqarichinku,
ichaqa iskayninku imatapas rimanayukuspa, allinta ruranku, allinta kawsanku,
allinta llankanku, allinta yachanku, Inkakunaq QHAPAQ AN
chaninchasqankumanhina purispaqa.
Chaymanta pacha SUMAQ KAWSAY nisqaman taripapunku.
Hta: YAWAR WAWASUNQU

Siqikunata qhawaspa ,Qillqamanta irqikunawan yachachiq riman.


Qillqap qayllampi siqikunata qhawaspa irqikuna rimanku:
Ima siqikunataq kay qillqap qayllanpi rikhurichkan?
Ima qillqamantaq rikchakun?
-

Takiychu?

Watuchichu?

Imamantataq kay qillqa rimachkanman?


-

Qhari warmi irqikunamanta

Masachakuymanta

Pitaq kay qillqata huqarisqa / qillqasqa?


SAPALLA CHINLLA QILLQA AWINCHAY
LECTURA INDIVIDUAL Y SILENCIOSA DEL TEXTO
awillawan qillqa awinchay.
Chinlla mana rimapakuspa.

Utqaylla awinchay.
Qillqa awinchasqaykimanhina yuyaychakuy imakunamanta rimasqanta.
awpaq nisqaykichikmanhinachu kay qillqasqa kasqa?
-

Irqikunamantachu kasqa?

Pimantam rimasqa?

Masachakuymantachu kasqa?
IRQIPURA YUYAYCHASQANKUTA TINKUCHINKU
CONFRONTACION DE LO COMPRENDIDO
-

Imamantapunitaq kay qillqa rimasqa?


-

Qhichwa runakunap chinkapuchkasqammanta.

Runa kawsauninchikmanta.

Masachakuymanta

Yachachiq tapusqanmanhina yuyaychakuy.


Imamanta masachakuna kasqa?
QILLQAP YACHAYNIN
MENSAJE DE TEXTO
Qhichwa kawsaypiqa, pacha mama tataq wawanmi kachik, runa kanapaqqa
sunquta tupachikpan masa kapuna, sumaq kawsayta machkhaspa.
H.- YACHAYKUNA KAWSAYMAN CHAYAYKACHIY.
C.- TRANSFERENCIA DE SABERES A LA VIDA COTIDIANA.
Runa kayta chaninchanku.
Qhichwa siminkuta mana pinqarikuspa rimapunku.
Qhichwa kawsayninchikta kallpacharipunku.
IMAYNATAN YACHAQANCHIK
METACOGINICION
Imakunatataq rurarqanchik chay qillqap yachayninta yachananchikpaq?

Sapallay qillqata qhawani

Siqikunata qhawarqani

Yachachiqpa awinchasqanta uyarikurqani

Imaynataq kay qillqata awinchaspa tarikunki?

Kusisqachu

- Llakisqachu
ALLIN QILLQANAPAQ YUYAYCHAYKUNA
META LINGSTICA

Musuq simikunata machkhanku.


Runa simimanta aswan allin yachaqariy.

TRABAJANDO CON CAUSAS Y CONSECUENCIAS


CAUSAS DEL
PROBLEMA
Econmico
Desempleo

CONSECUENCIAS

SOLUCIONES

Desintegracin
familiar.

Juego roles

Social
Falta de
Comprensin

Incomprensin
familiar

Socio drama

COMPROMISOS Y SOLUCIONES DEL PROBLEMA


Precisin de
Que debo hacer?
Que debemos hacer
Soluciones?
todos?
Promover valores
Entrevistar a los
Promover la practica
andinos.
sabios de la
de valores andinos
comunidad.

EVALUACION

COMO LLEGAR A
ESTA SOLUCION
Recuperando los
valores andinos.

Que otras soluciones


existen?
Difundir los valores
del matrimonio
andino.

Das könnte Ihnen auch gefallen