Beruflich Dokumente
Kultur Dokumente
REVIZAUN LITERATURA
2.1 Definisaun Ponte
Ponte mak parte husi konstrusaun ida ho funsaun atu liga area rua nebee ketak-
ketak tamba kausa husi mota, rai kuak boot, be dalan, lagoa nst. Iha sistema
rodaviariu, investe barak liu iha ponte tamba ponte mak sai hanesan konstrusaun hodi
tutan area nebee lapermite atu transporte liu. Importante tebes atu tau atensaun didiak
ba prosesu implementasaun tomak hahu husi inisiu halo ponte to remata atu bele iha
kualidade nebee diak. Tuir hakerek husi matenek nain Supriyadi, B. no Muntohar, A.
S (2007) kategoria ponte hanesan sistema transportasaun ba iha parte tolu :
1. Ponte mak kontrola kapasidade husi sistema;
2. Sai hanesan investimentu nebee boot iha sistema;
3. Wainhira ponte monu, sistema la lao;
Largamentu husi ponte, tenke planeia baseia ba volume transporte nebee iha atu
lable fo impaktu ba trafegu (lalulintas). Iha parte nee, ponte mak kontrola volume no
todan husi tráfegu iha sistema transportasaun.
Ponte geralmente fahe ba estrutura tolu mak foundasaun, estrutura okos no
estrutura leten. No parte nebee permite transporte move ho diak mak estrutura leten.
Ponte mós hanesan konstrusaun nebee la fasil atu modifika tamba presija
orsamentu nebee boot no sei obstakulu ba transporte ka bele hamosu traffic jammed.
Ho nunee, planeamentu ba konstrusaun tenke planeia ho durasaun nebee kleur.
2.1.1 Fator Base atu eskolha Tipu Ponte
Iha fator barak atu determina tipu husi konstrusaun ponte nebee sei harii atu
konstrusaun nee bele efesiente no ekonomiku. Fatores nee hotu mak :
a. Konsdisaun rai ba estrutura fondasaun;
b. Fator materiais no rekursus humanus teknikus;
c. Fator karregamentu no fatin konstrusaun;
d. Fator ambiente;
Tabela 2.1 Tipu Ponte ho nia aplikasaun komprimentu
N Tipu Ponte Komprimentu
o (m)
3
prestress
4
Girder ka viga mak hanesan parte estrutura leten, ho funsaun atu transfere Karga
husi transporte no Karga husi girder ne rasik nebee existe iha girder nia leten ba
estrutura parte okos, abutment.
B. Estrutura Okos
Estrutura okos mak estrutura nebee lokaliza iha parte okos husi konstrusaun ponte
no assume funsa hanesan transferensia karga ba iha foundasaun. Estrutura parte okos
mak :
1. Abutment
Abutment mak fatin kolokasaun ba estrutura leten husi ponte. Iha ponte bidau I
komprimentu no largura husi ponte mak :
2. Pier
Pier mak estrutura okos nebee lokaliza iha abutment rua nia klaran. Funsaun pier
atu simu karga ka todan no transfere ba pile cap e no fim pile cap transfere ba
foundasaun.
3. Foundasaun
Foundasaun mak estrutura okos nebee lokaliza iha rai laran. Funsaun husi
fondasaun mak atu tahan karga hotu husi ponte no transfere ba rai toos. Iha ponte
bidau I, tipu foundasaun nebee uza mak pile foundation ho diamentro 16 cm.
5
servisu. Ho nunee, parte husi betaun iha ona kondisaun deprimidu, prossesu nee
hanaran betaun prestress (prestress concrete).
Betaun prestress mak betaun nebee hetan ona estresse kompresivu internu
(tegangan tekan internal) ho nunee, betaun iha kapasidade hodi halakon ka elimina
karga trasaun (tegangan tarik) nebee sei resulta husi karga externas. Sientistas
Budiad, A (livru Desain Praktis Beton Prategang) (2008) sistema tensaun
(penegangan) ba beton prestress hahu uza primeiru husi PH. Jackson 1886 husi
nasaun Amerika konaba konstrusaun laze (pelat). Iha Jerman 1888, CEW Doehring
hetan akreditasaun atu implementa tensaun (penegangan) iha laze betaun uza kabu
steel. Iha fali tinan 1928 Eugene Freyssinet, enjineiru husi França, ho sussesu aplika
metodo stressing ba strutura betaun nebee ho area kiik maibe komprimentu relative
boot. Metodo betaun prestress, iha vantagem no desvantagem oi-oin hanean :
Vantagem husi betaun prestress :
1. Iha forsa nebee boot hodi tahan hasoru karga bending (beban lentur);
2. Uza ba viga nebee ho komprimentu boot maibe ho area nebee kiik;
3. Resistensia deslizar no torsio aumenta liu husi existensia prestress;
4. Bele uza ba konstrusaun ponte segmentu;
5. Iha konstrusaun nebee uza betaun prestress, karga trassaun (tegangan tarik)
elimina ka halakon tamba planeamentu ba forsa pressaun (gaya tekan)
planeaia baseia ba forsa nebee sei servisu iha estrutura nee rasik.
Desvantagem husi betaun prestress mak :
1. Wainhira konstrui, presija ekipamentu oi-oin hanesan tendon, angkur, makina
atu dada, kabu (kabel) nst.
2. Presija rekursu humanus nebee mak professional atu halo planeamentu no
mos prosesu implementasaun iha terreno.
2.2.2 Prinsípiu Base Betaun Prestress
Iha prinsipiu tolu nebee explika karakteristiku husi betaun preatress hanesan :
1. Prinsipiu Primeiru - Sistema prestress bele transforma betaun nebee duru (kaku)
sai materiais flexible ka elastiku.
Betaun, wainhira hetan pressaun (tekanan) iha inisiu antes karga servisu, betaun
nebee ho karakteristiku toos bele transforma sai materiais nebee elastiku tuir
pensamentu husi Eugene Freyssinet . Ho pressaun nebee fo liu husi prosesu estress
steel kualidade aas, betaun nebee ho karakteristiku toos no forsa hasoru pressaun,
6
bele iha resistensia hodi tahan hasoru forsa trasaun (tegangan tarik) nebee kauza
husi karga eksternal tamba betaun iha ona presaun internal. Ho razaun nee mak,
betaun define hanesan materiais nebee simu todan rua mak karga internal prestress
no karga external. Liu husi konseitu nee, mosu kriteria “ laiha forsa trasaun” iha
betaun. Geralmente wainhira la existe forsa trassaun iha betaun, signifika betaun
sei la akontese nakfera (retak) no betaun laos ona materiais nebee toos maibe
materiais elastiku. Exemplu simples, iha viga rectangular nebee foo karga prestress
husi tendon liu husi sumbu pontu sentral no simu todan husi karga external iha
imagem 2.1.
7
Iha nebee :
M = momen lentur (kNm )
y = distansia husi eixu nebee hakat liu enfase (m)
I = momen inersia (m4)
Ho nunee, distribuisaun tensaun (tegangan) nebee resulta mak :
F My
f= ± ...............................................................................................(2.3)
A I
2. Prinsipiu Segundu - Sistema prestress nebee halo kombinasaun entre Aço nebee
kualidade aas ho betaun.
Konseitu segundu nee, atu halo kombinasaun entre steel ho betaun. Kombinasaun
materiais rua nee, hamosu retensaun akomplamentu (kopel penahan) nebee bele
tahan hasoru momen eksternal.
Figura 2.2 Momen nebee tahan iha Betaun Prestress no Betaun Armadu
Fontes : (Siallagan, R. D, 2013)
Iha betaun prestress, asu ho kualidade aas uza ho maneira dada antes hafoin simu
todan hanesa iha figura 2.3.
8
3. Prinsipiu Treseiru – Sistema Prestress atu Atinje Estabilidade (keseimbangan)
Karga.
Wiley, J (1982) (Design of Prestress Concrete Structure) katak iha prinsipiu ida ida
nebee, usa prestress hanesan maneira atu halo estabilidade ba karga iha viga. Iha
planeamentu strutura betaun prestress, impaktu husi prestress hare hanesan
estabilidade husi todan estrutura, ho nunee parte nebee sofre deflexaun (lendutan)
hanesan laze, viga no girder sei la sofre voltagem ba bending wainhira simu todan
husi karga estrenal.
9
1. Bete tahan karga bending nebee boot duke betaun armadu.
2. Bele uza ba area sessaun nebee naruk.
3. Resistensia friksaun no torsio nebee boot efeitu husi prestress.
4. Bele uza ba konstrusaun ponte segmentu.
5. Existensia karga prestress halakon tia karga trassaun
10
Prosesu 3 : Depois de betaun maran no to ona idade katak iha ona forsa atu simu
karga prestress, tesi no hasai tendon ho nunee karga prestress transfere ba betaun.
Depois de karga protendido transfere, viga betaun sei forma sai kurvu
(melengkung) ba leten antes simu karga ho nunee wainhira simu karga,viga betaun
sei iha posisaun normal.
b. Metodo Post-Tension
Iha metodo nee, betaun fundidu uluk, e depois de idade to ona, ka betaun iha ona
forsa nebee bot mak foin fo karga protendido (ditarik).
11
determina depois de betaun tama ba loron 28 depois de fundisaun. Forsa pressaun
nebee presija hodi planeja ba betaun prestress mak f ' c = 30-45 MPa. Forsa
pressaun nebee boot importante tebes hodi tahan voltagem pressaun (tegangan
tekan) nebee afeta husi alongamentu ba tendon(pengank uran tendon) atu nunee
betaun labele nakfera.
Forsa dada betaun iha valor nebee minimu liu husi forsa pressaun.
Baseia ba padraun SNI 03 – 2874 – 2002 forsa dada husi betaun mak
12
Figura 2.7 Wires Strand
Fontes : F.Eugéne 1928
Tabela 2.2 Spesifikasaun Strand ASTM A-416
Weight
Diameter Min.Breaking Strand Steel Area
Kg/1000m
mm (in.) Strength, kN (lbf) mm2 (in2)
(lb/1000ft)
Grade 1725 (250)
6.40 (0.250) 40.0 (9,000) 23.2 (0.036) 182 (122)
7.90 (0.313) 64.5 (14,500) 37.4 (0.058) 294 (197)
9.50 (9.50) 89.0 (20,000) 51.6 (0.080) 405 (272)
11.10 (0.438) 120.1 (27,000) 69.7 (0.108) 548 (367)
12.70 (0.500) 160.1 (36,000) 92.9 (0.144) 730 (490)
15.20 (0.600) 240.2 (54,000) 139.4 (0.216) 1,094 (737)
Grade 1860 (270)
9.53 (0.375) 102.3 (23,000) 54.80 (0.085) 432 (290)
11.11 (0.438) 137.9 (31,000) 74.2 (0.115) 582 (390)
12.70 (0.500) 183.7 (41,300) 98.70 (0.153) 775 (520)
15.24 (0.600) 260.7 (58,600) 140.0 (0.217) 1,102 (740)
Fontes : Freyssinet Prestressing System brochure
3. Wire (bar)
Wire uza ba betaun prestress ho sistema pre-tension. Betaun prestress uza
modelu asu tolu nebee mensiona iha leten, maibe betaun prestress mos presija
tulangan non-prestress antes de halao prosesu fo pressaun ba betaun.
2.2.5 Fase ba Karregamentu (Tahap Pembebanan)
Betaun Prestress iha fase (tahap) ba karregamentu rua. Iha kada fase
karregamentu tenke halo verifikasaun (pengecekan) ba kondisaun fibra deprimidu
13
(serat tertekan) no fibra nebee sofre trasaun (serat tertarik). Estagiu ba Karregamentu
rua nebee iha betaun prestress mak :
a. Fase Transferênsia (tahap transfer)
Fase transferênsia mak fase nebee retira (penarikan) kabu (kabel) prestress iha
momentu betaun hahu maran ka toos. Iha fase nee, karga nebee servisu mak karga
mate husi estrutura hanesan todan estrutura aumenta ho karga husi trabalhadores
no makina nebee uza. Iha fase nee, karga moris seidauk iha, ho nunee momen
nebee servisu minimu tebes; enkuantu forsa (gaya) nebee iha makimu tamba
seidauk lakon forsa prestress (kehilangan gaya prategang). Iha metodu pre-
tension, fase transfêrensia akontese iha momentu kore angker no forsa prestress
transfere ba betaun. Iha fali metodu post-tension, fase transferensia akontese
wainhira betaun iha ona idade nebee sufisiente hafoin halao prosesu retira kabu
prestress.
b. Fase Servis
Fase servis mak kondisaun iha momentu betaun prestress uza sai hanesan
komponente husi estrutura konstrusaun ida. Kondisaun nee atinje depois de halo
kalkulasaun hodi tetu (dipertimbangkan) wainhira perder forsa prestress
(kehilangan gaya prategang).Iha fase nee, karga eksterna hanesan karga moris,
karga husi anin, rai nakdoko nst hahu servisu. Iha kada fase karregamentu ba
betaun prestress tenke halo analizasaun ba forsa, forsa servise , deflexaun, crack
(retak), resistensia hasoru ahi nst. Analizasaun ba voltagem (tegangan) bele halo
liu husi aprosimasaun kombinasaun karregamentu, konseitu akoplamentu internu
(internal couple concept) ka metodu balansu karga (load balancing method).
2.2.6 Planejamentu Betaun Prestress
Iha betodu rua nebee mak uza ba planejamentu ba betaun prestress mak
working stress method no limit states method.
a. Working Stress Method (Metode Beban Kerja)
Working stress method mak metodo nebee uza hodi kalkula voltagem no kompara
ho voltagem permitidu (tegangan ijin). Se wainhira voltage nebee akontese kiik liu
fali voltagem permitidu signifika seguru. Iha kalkulasaun ba voltagem, karga
14
nebee servisu sei la multiplika ba fatores husi karga (faktor beban). Voltage
permitidu sei multiplika ho overstress factor (kelebihan tegangan).
b. Limit States Method
Limit states method mak metodo com base de sertus limites (batas-batas tertentu)
nebee mak bele excedidu (dilampaui) husi estrutura. Limites sira nee
espesialmente mak forsa, habilidade servise, durasaun, resistensia ba ahi,
resistensia ba karga, no rekerimentu espesífiku nebee iha relasiona ho estrutura
konstrusaun. Iha kada limite, kategoria seguru sekuandu asaun husi planeja (aksi
rencana) kiik liu husi kapasidade estrutura. Kalkulasaun ba asaun planejamentu liu
husi uso de fatores de karga (faktor beban), no iha parte seluk, kapasidade material
multiplika ho fatores redusaun forsa nian.
Planejamentu estrutura ba strength limit state hateten katak aksaun nebee planeja (
Ru ) tenke kiik liu kapasidade material (kapasitas bahan) multiplika ho fator
redusaun forsa Φ .
( Φ Rn ) ka Ru ≤Φ Rn .......................................................................(2.7)
Iha nebee :
Ru = asaun planejamentu (aksi desain)
Rn = kapasidade material (kapasitas bahan)
Φ = fator redusaun
Ho nunee, estruturalmente ba momen, deslizasaun, torsio no forsa aksial vale :
M u ≤ Φ M n .................................................................................................(2.8)
V u ≤ Φ V n ..........................................................................................................
(2.9)
T u ≤ Φ T n ..........................................................................................................
(2.10)
Pu ≤ Φ Pn ..................................................................................................(2.11)
Valor M u , V u , Tu , no Pu hetan liu husi kombinasaun karga U, no
valor Φ baseia ba SNI 03-2874-2002 mak hanesan :
Φ = 0,8 usa ba bending sem forsa aksial;
15
Φ = 0,8 usa ba forsa aksial trasaun (gaya aksial tarik) no aksial trasaun
(aksia tarik) ho bending (lentur);
Φ = 0,65 usa ba forsa aksial pressaun (gaya aksial tekan) no aksial presaun ho
bending ;
Φ = 0,6 uza ba forsa latitude (gaya lintang) no torsio;
Φ = 0,75 usa ba forsa deslizasaun no torsio ;
Planejamentu ba serviceability limit state tenke kalkula too limite lendutan, limite
retakan no mos limite sira seluk. Konaba limite forsa bending (batas kekuatan
lentur), analizasaun ba komponente estrutura ida halo liu husi fase primeiru
(beban layan) to fase limite (beban batas). Iha fali forsa deslizasaun no torsio,
analizasaun so halo deit ba fase limite, tamba limite ba deslizasaun no torsio ladun
klaru hanesan ho analizasaun ba bending. Forsa husi betaun prestress garante
makas ba nivel tensaun ka magnitude karga prestress ho nunee mosu termu :
Prestress tomak (fully prestressed) no prestress sorin balun (partially prestressed).
Komponente estrutura husi betaun prestress tomak, planeja atu labele iha nakfera
ba karga servise . Ho nunee, iha komponente betaun prestress tomak, voltagem
trasaun (tegangan tarik) nebee akontese mak zero ( σ tt =σ ts =0¿ .
Iha nebee :
σ tt = autorizasaun voltage trassaun (tegangan tarik ijin) iha momentu
transfere
karga prestress
σ ts = voltage trasaun (tegangan tarik ijin) iha momentu servis.
Ba komponente estrutura nebee planeja ho maneira prestress sorin balun,
komponente nee bele planeja atu akontese retak ba karga layan ho limite voltage
trasaun (tegangan tarik) momentu servise atinje maksimu :
σ ts = 0,50 √ f ' c ............................................................................................
(2.12)
Iha nebee :
16
f ' c = forsa presaun husi betaun (kuat tekan beton)
Ho nunee, konstrusaun betaun prestress tenje planeja (direncanakan) ho didiak atu
bele iha forsa, resistensia nebee sufisiente hasoru ahi, tuir nesessidade konstrusaun
nian. Prinsipiu nebee uza ba kalkulasaun voltagem (tegangan) husi betaun
prestress mak :
1. Kondisaun transferensia ho forsa prestress inisiu no karga limitadu (karga mate,
no todan konstrusaun).
2. Perde (kehilangan) forsa prestress. Iha kalkulasaun inisiu bai-bain kalkula ho
valor 25 % ba estrutura pre-tension no 20 % ba estrutura post-tension.
3. Kondisaun servis ho forsa prestress efektivu no karga maksimu (karga mate,
karga moris nst).
4. Aspetu seluk nebee influensia betaun prestress mak existensia influensia
sekundario ba estrutura statiku insert (tak tentu) , influensia P δ (delta), no
komportamentu estrutura husi inisiu to tempu nebee determina ona.
Voltagem nebee autoriza (diijinkan) husi betaun ba estrutura bendiang (lentur) tuir
SNI 03 – 2874 – 2002 mak :
A. Voltagem inisiu depois de transfere forsa prestress no antes sofre perder
(kehilangan) forsa prestress labele liu limite hanesan :
Voltagem pressaun serat liur : 0,60 f ci ’
Voltagem trasaun serat liur ( exeptu item 1 no 3) : 0,25 √ f 'ci
Voltagem trasaun serat liur iha estrutura nia tutun : 0,50 √ f 'ci
Se wainhira voltage nebee iha boot liu fali valor sira nebee site iha leten,
solusaun mak tenke utilize ka monta eskeletu aço extra (non prestress ka
prestress) atu bele tahan forsa trasaun total betaun nebee kalkula baseia ba
asumsaun antes rahun.
17
Voltagem presaun serat liur kauza husi forsa prestress, karga mate no total husi
karga mate :0,60 f c ’
Voltagem trasaun serat liur iha area trasaun nebee iha inisiu sofre pressaun
(tekanan) : 0,50 √ f 'c
Liu husi esplikasaun nebee iha lete, hatudu katak prinsipiu husi betaun prestress no
betaun armadu la iha diferente iha nebee uza eskeletu aço iha area nebee simu
voltagem trassaun . Diferensa iha betaun armadu mak, tulangan sei tahan karga
trassaun husi karga, maibe iha betaun prestress eskeletu aço nebee ho modelu kabu
prestress (tendon), halao uluk prosesu dada (ditarik) antes simu karga eksternal.
Liu husi prossesu dada kabu prestress, fo impaktu ba betaun ho nunee betaun iha
kondisaun deprimidu (tertekan) no iha kapasidade atu tahan karga nebee boot.
18
Figura 2.9 Eccentric Prestress
Fontes : Beton Prategang, Burns, H. Ned, 1998
2.2.8 Lakon Karga Prestress
Lakon karga prestress signifika diminuisaun karga nebee servisu iha tendon
durante etapa karregamentu. Iha sistema estrutura betaun prestress, sempre iha lakon
voltagem nebee kauza husi sistema tensaun (system penegangan) no influensia
tempu. Geralmente, lakon voltagem iha estrutura betaun prestress bele haree iha
ilustrasaun iha kraik:
Lakon Diretamente Lakon Depende ba Tempu
PJ Pi
Pe
(Immediate Losses) (Time Dependent Losses)
Iha nebee :
PJ = Karga Prestress Inisiu (Jacking Force)
Pi = Karga Prestress depois de Tranfer ( Initial Force)
Pe = Karga Prestress Final/Efetivu ( Final/Effective Force)
Geralmente, lakon karga prestress iha rua mak : Immediate Elastic Losses no Time
dependent Losses .
a. Immediate Elastic Losses (Lakon Derepenti)
Lakon derepenti geralmente kauza husi kondisaun betaun husi kondisaun bokon ba
maran, friksaun (gesekan) entre tendon ho dakti iha estrutura post-tension.
Enkurtamentu Elastiku (perpendekan Elastis) .
Iha estrutura nebee uza kabu ida de’it, la sofre lakon karga prestress tamba
efeitu husi enkurtamentu betaun, tamba karga iha kabu sukat depois de
enkurtamentu akontese. Ba area sessaun nebee uza kabu liu husi ida, lakon
karga prestress determina husi kabu primeiru nebee dada no uza valor metade
19
hodi hetan valor mediu ba kabu sira seluk. Lakon karga prestress ba estrutura
post-tension bele kalkula liu husi ekuasaun :
n Pi
ES = ∆ f c = ........................................................................................(2.13)
Ac
Iha nebee :
f c = voltagem iha sessaun (penampang) (MPa)
Pi = karga prestress inisiu (kN)
Lakon karga prestress efeitu husi friksaun Tendon.
Iha metodu post-tension, kabu em forma vertikalmente (lurus) ka forma arku
(melengkung), wainhira dada sei akontese friksaun entre kabu ho parede iha
kanal laran. Akontesimentu nee sei kauza lakon voltagem nebee sei aumenta
tuir espasu kabu iha kanal laran. Lakon karga efeitu husi friksaun iha tendon
influensia movimentasaun iha kanal (wooble). Ho nunee, uza koefisiente
wooble K, no koefisiente arku μ. Tuir padraun SNI 03-2847-2002 lakon karga
efeitu husi friksaun iha tendon post-tensio bele kalkula liu husi ekuasaun :
Ps=P x e(k L + μ∝)
x
............................................................................... (2.14)
Se bainhira valor ( K Lx + μ ∝ ) ¿ 0.3, maka lakon karga prestress efeitu
husi friksaun iha tendon bele kalkula liu husi formula :
Ps=P x ( 1 + K Lx + μ ∝ ) .......................................................................(2.15)
Iha nebee :
Ps = karga prestress iha ponta husi angkur (MPa)
Px = karga prestress iha pontu nebee determina (N/m2)
K = koefisiente wobble
μ = koefisiente friksaun efeitu husi kurva iha kabu
Lx = komprimentu tendon husi ankur too pontu nebee detrmina ona (m)
Tabela 2.3 Koefisiente Wobble no koefisiente Friksaun
Tipu Koefisie
Koef
Kabu Prestress nte Wobble (K)
isiente
Friksaun (
μ¿
Wire 0.0033 - 0.15
Tendon 0.0049 - 0.25
20
Kabu 0.0003 0.08
ho Forsa aas -0.0020 - 0.30
21
Lakon karga prestress depende ba tempu kauza husi prosesu envelhesimentu
(penuaan) betaun durante uso. Prosesu nee ifluensia tebes liu husi mosu shrinkage
(susut) no creep (rangkak).
Lakon karga prestress efeitu husi Creep (CR)
Lakon karga prestress efeitu husi creep husi betaun hanesan lakon karga
prestress nebee depende ba tempu nebee kauza husi prossesu envelhesimentu
betaun durante uso. Iha maneira 2 atu kalkula lakon karga prestress efeitu husi
creep betaun hanesan :
- Metodu Limit Strain Creep (regangan rangkak batas)
Magnitude lakon karga prestress iha kabu steel efeitu husi creep bele kalkulliu
husi formula :
CR = ε ce . f c . E s ......................................................................................(2.18)
Iha nebee :
CR = lakon karga prestress efeitu husi creep (N/mm2)
ε ce = strain Elastiku (regangan elastis)
f c = voltagem betaun iha posisaun steel prestress (N/mm2)
- Metodu koefisiente creep
Iha metodu koefisiente creep, lakon karga iha asu (steel)orestress efeitu husi
creep bele kalkula liu husi ekuasaun :
Es
CR = K cr ( f ci −f cd ) ............................................................................(2.19)
Ec
Iha nebee :
CR = Lakon karga prestress efeitu husi creep (N/mm2)
K cr = koefisiente creep ba pre-tensio = 2.0 no ba post-tension = 1.6
f ci = voltagem iha betaun iha level steel minutu balun depois de transfere
karga prestress (N/mm2)
f cd = voltgagem betaun iha sentru todan husi tendon efeitu husi karga mate
.
Iha parte seluk, ba estrutura konstrusaun nebee laiha viskosidade (lekatan)
nebee diak entre tendon ho betaun, magnitude lakon karga prestress bele
kalkula liu husi :
22
Es
CR = K cr ( f −f ) ........................................................................... (2.20)
Ec ci cd
Iha nebee :
f cd = voltagem pressaun betaun media iha sentru todan husi tendon
(N/mm2)
Lakon karga prestress efeitu husi shrinkage iha Betaun.
Shrinkage akontese tamba influesia husi rasio entre volume betaun no area
superfisie betaun, period humildade relativu entre fim de fundisaun (akhir
pengecoran) no fornesidade karga prestress.
Lakon karga prestress efeitu husi shrinkage bele kalkula liu husi formula :
SH = ε cs . E s ......................................................................................................
...............................................................................................(2.21)
Iha nebee :
SH = lakon karga efeitu husi shrinkage (N/mm2)
Es = modulus de elastisidade kabu prestress (N/mm2)
ε cs = strain shrinkage restu total
Ba pre-tensio ε cs = 300 x 10−6
200 x 10−6
Ba post-tension ε cs =
log 10 ( t +2 )
t = idade husi betaun (loron) iha momentu tranfere karga.
1 0.
92
3 0.
85
5 0.
23
80
7 0.
77
1 0.
92
3 0.
85
5 0.
80
7 0.
77
24
' '
35 ¿ f c <105 MPa 22 + 0,022 f c
Fontes : SNI 1725 2016 Pembebanan pada Jembatan
Tabela 2.6 Fatores karga ba karga mate
Fatores Karga ( γ MS )
Tipu
karga Kondisaun de limite inisi Kondisaun de limite ultimu
γ ( γ
U
MS )
¿ )
¿
¿
Materiais Bai- Menus Tia
baibain
Ai 1 1,40 0,70
,00
Fator Karga ( γ MA ¿
25
Tipu
Karga
26
a). Konseitu Geral
Karga tráfegu ba planejamentu ponte kompostu husi karga pista (beban lajur) “D”
no karga husi kaminhaun (beban truk) “T”. Karga Pista “D” halao funsaun iha
largamentu pista (lebar jalur) ba transporte no fo impaktu ba estrutura ponte .
montate total ba karga pista “D” depende ba largura pista ba transporte nebee existe
iha ponte. Karga kaminhaun “T” mak tipu husi veikulus todan ho eixo 3 nebee koloka
iha pozisaun pista dos veikus planejadus. Geralmente, karga pista “D” sei sai karga
determinante iha kalkulasaun ponte nebee ho komprimentu naton too ponte
komprimentu boot. Iha parte seluk, karga kaminhaun “T” usa ba ponte nebee ho
komprimentu relative kiik.
b). Pista Tráfegu Planejadu
Geralmente, montante pista ba tráfegu planejadu determina liu husi foti parte
inteiru (integer) husi divizaun ba largura total ponte (W) iha unidade mm ho largura
pista planejadu nebee ho valor 2750 mm. montante maksimu pista tráfegu nebee uza
ba largura oi-oin husi ponte , bele hare iha tabela 2.9.
Tabela 2.9 Montante pista tráfego planejadas
Tipu husi Ponte Largura Montante pista
Ponte(mm) tráfego planejadas (n)
5500 ≤ w 2
≤ 8000
27
8250 ≤ w 3
≤ 10750
11000 ≤ w 4
≤ 13500
Diresaun rua ho
median 13750 ≤ w 5
≤ 16250
w ≥ 16500 6
Baseia ba tabela 2.9, bainhira largura total husi ponte mak entre 3000 mm too
5000 mm, maka montante pista planejadu usa ida no largura husi pinta planejadu usa
hodi sai hanesan largura ba pista tráfegu planejadu. bainhira ponte iha largura total
entre 5250 mm too 7500 mm, maka ponte tenke planeja usa pista rua no largura kada
pista determina liu husi largura total ponte divide ba rua. bainhira ponte iha largura
total entre 7750 mm too 10000 mm, maka ponte tenke planeja usa pista tolu no
largura ba kada pista mai husi largura total ponte divide ba tolu.
c). Karga Pista “D”
Karga pista “D” kompostu husi karga divide uniforme (beban terbagi rata / BTR)
nebee kombina ho karga linha (beban garis/ BGT) hanesan iha imagem 2.10 iha
mos fatores karga nebee uza ba karga pista “D” hanesan iha tabela 2.10.
Tabela 2.10 Fator Karga ba Karregamentu Pista “D”
` FATOR KARGA ( γ TD ¿
Tipu Ponte
Karga Kondisaun limite Kondisaun limite
γ γ
inisiu ¿ ) final ¿ )
¿ ¿
¿ ¿
Betaun 1,00 1,80
Transi
toria Steel Box 1,00 2,00
Girder
28
Intensidade Karga “D”
Karga divide uniforme (BTR) iha intensidade q KP a ho valor q depende ba
komprimentu total ponte nebee hatodan L hanesan iha ekuasaun :
Se kuandu L ≤30 m : q=9,0 kPa ............................................................(2.22)
15
Se kuandu L (
¿ 30 m:q=9,0 0,5+
L ) kPa..................................................(2.23)
Iha nebee :
Q : Intensidade karga nebee fahe uniformemente (BTR) iha diresaun longitudinal
(kPa)
L : komprimentu ponte nebee simu todan (m).
29
- Ba momen bending maksimu iha viga 1, koloka BGT iha viga 1, no
L = impaktu negativu husi S1, S1 + S3 ka S1 + S3 + S5.
- Ba momen bending maksimu iha viga 3, koloka BGT iha viga 3, no
L = impaktu negativu (terburuk) husi S1, S1 + S2 ka S1 + S2 + S3.
- Ba momen bending maksimu iha viga 5, koloka BGT iha viga 5, no
L = impaktu negativu husi S1, S1 + S2 ka S1 + S2 + S3.
-
30
Figura 2.13. Momen Bending Negativu iha Pilar
Fontes : Standar Pembebanan Indonesia SNI 1725 2016
Distribuisaun karga “D” ba diresaun Transversal (melintang)
Karga pista “D” tenke forma mos iha diresaun transversal atu nunee bele hamosu
momen maksimu. Formasaun komponente-komponente BTR no BGT husi karga “D”
iha diresaun transversal tenke hanesan. Kolokasaun karga nee, halo baseia ba
determinasaun hanesan :
- Bainhira largura pista ba veikulus iha ponte menus ka igual ho 5.5 m, maka
karga “D”tenke koloka hotu iha pista ho intensidade 100%.
- Bainhira largura pista boot liu 5.5 m, karga “D” tenke koloka iha total pista husi
tráfegu nebee planeja (nl) ho intensidade 100%. Resultadu mak karga linha
ekivalente nl x 2.75 q kN/m no karga sentralizadu ekivalente nl x 2.75 p kN,
karga rua nee servisu hanesan strip iha pista ho valor nl x 2.75 m.
- Pista tráfegu planejadu nebee forma strip, bele koloka hotu iha restu husi pista
ho intensidade 50 %. Formasaun ba karregamentu nee bele hare iha figura tuir
mai :
31
Figura 2.14. Momen Bending Negativu iha Pilar
Fontes : Modul Pembebanan Jembatan (Ir. Nasution Thamrin)
Distribuisaun karga moris iha diresaun transversal usa hodi ganha momen no
gaya lintang iha diresaun longitudinal ba viga iha ponte liuhusi konsidera karga “D”
nebee espalha hotu iha larguraviga (la inklui kerb no trotoar) ho intensidade 100 % .
32
U
( γ TT ¿
Faktor karga dinamiku hanesan resultadu interasaun entre transporte nebee halao
movimentu iha ponte. Valor husi FKD depende ba frekuensia husi transporte no bai-
33
bain 2 Hz too 5 Hz ba transporte boot ka todan. Fatores karga dinamiku la presija
kalkula ba karga pedestre ka karga divide uniforme (beban terbagi rata) BGT. Valor
BGT husi karregamentu pista “ D ” no karga (beban) husi roda husi karregamentu
kaminhaun “ T ” tenke sufisiente atu permite akontese interasaun entre transporte
nebee halao movimentu iha ponte leten no multiplika ba valor FKD. Ba ponte ho viga
longitudinal, komprimentu viga ekivalente ( LE ¿ mak :
LE = √ Lav Lmax ....................................................................................(2.24)
Iha nebee :
Lav : komprimentu media husi viga nebee tutan longitudinalmente
Lmax : komprimentu maksimu husi viga nebee tutan longitudinalmente
34
Figura 2.17 : Karregamentu ba Pedestre
Fontes : Standar Pembebanan Indonesia SNI 1725 2016
A< 10 m2
Intensidade ba pedestre nominais = 0.5 kPa..............................................(2.28)
10 m2 < A < 100 m2
A
Intensidade ba pedestre nominais = 5.33 - kPa ..............................(2.29)
30
A > 100 m2
Intensidade ba pedestre nominais = 2 kPa.................................................(2.30)
III. Karga Fatik
Karga fatik hanesan karga kaminhaun ho eixo 3 ho distansia entre eixo klaran no
eixo kotuk mak 5000 mm. Frekuensia karga fatik, kalkula liu husi numeru transporte
loron-loron nebee halao movimentu iha ponte leten (LHR) iha diresaun ida.
Frekuensia nee tenke uza ba komponente husi estrutura ponte. Se wainhira numeru
transporte nebee liu menus, maka planeamentu ba karga fatik bele halo assumsaun ba
numeru kaminhaun loron-loron liu husi ekuasaun :
LHR SL= pt x LHR .........................................................................................(2.31)
Iha nebee :
LHR = mediu husi kaminhaun (truk) loron ida iha diresaun ida durante idade
planeadu
LHR SL = mediu husi kaminhaun loron ida ba lajur ida durante idade planeadu
pt = mak fraksi estrutura ba lajur ida baseia ba tabela 2.9
Tabela 2.12 LHR baseia ba Klassifikasaun Estrada
35
Classe Planeadu
Art I Lalulintas I
eri hotu
Art II ≥ 20.000 I
eri ¿ 20.000 II
Lo NA ≥500 III
kal ¿ 500 IV
V. Assaun ambiental
Aksaun ambiente kobre efeitu ba temperature, anin, rai nakdoko no efeitu natureza
seluk.
36
1. Efeitu Temperatura
Temperature bele kauza materiais nebee uza iha konstrusaun ponte sai estragu
(shrinkage no crawn) no akontese deformaaun. Temperatura nebee uza hodi halo
kalkulasaun kompostu husi temperatura maksimu no temperatura minimu. Atu atinje
temperatura tenke kalkula baseia ba tabela 2.10 nebee assume husi padraun SNI
1725-2016. Diferensa entre temperatura maksimu, temperatura minimu no
temperatura nominal nebee assume, tenke uza hodi kalkula ba planezasaun ba efeitu
deformasaun nebee sei akontese kauza husi diferensiasaun klima. Temperatura
minimu no maksimu ( Tmindesign no Tmaxdesign ) kalkula liu husi ekuasaun :
∆T =αL(T max design −T mindesign ) ........................................................................(2.35)
Iha nebee :
L : komprimentu ponte (mm)
α : koefisiente muai temperatura (mm/mm/0C)
Tabela 2.13 Temperatura Nominal media ba ponte
Temperatura Temperatura
Tipu Konstrusaun Leten Media Ponte Media Ponte
Minimu Maximu
Koefisiente Modulus
Materiais alongamentu efeitu husi Elastisidade (MPa)
temperatura
37
Betaun :
Forsa Pressaun < 30 10 x 10-6 por 0C 4700 √ fc'
MPa 11 x 10-6 por 0C 4700 √ fc'
Forsa Pressaun > 30
MPa
38
Tipu Ponte Cw
Notas (1) b = largura total husi ponte, sura husi part externu enkostu
d = haltura estrutura leten , inklui haltura husi enkostu .
Notas (2) ba valor entre b/d bele iha interpolasaun linear.
Notas (3) se wainhira estrutura leten iha elevasaun ka haltura nebee boot Cw
tenke hasae 3% ba kada grau elevasaun maksimu 2.5 %
39
servisu ho kombinasaun, la depende ba tipu analizasaun nebee uza. Kada
komponente no join tenke baseia ba ekuasaun 2.38 ba kada kondisaun limite, exseptu
ba parfuju nebee uza ba planeja ponte steel.
∑ Ƞ i γi Qi ≤ ϕ R n=Rr ……………………………………………………...
(2.39)
Ba karga hotu ho valor maximu γ i :
Ƞ i =Ƞ D Ƞ R Ƞ I ≥0.95 ………………………………………………………
(2.40)
Iha nebee :
γ i = fator karga ba i
Ƞi = fator modifikasaun respons relasiona ho daktalizasaun, redundansia, no
klassifikasaun operasional.
Ƞ D = fator modifikasaun respons relasiona ho daktalizasaun.
Ƞ R = fator modifikasaun respons relasiona ho redundansia
Ƞ I = fator modifikasaun respons relasiona ho klassifikasaun operasional
Φ = fator resistensia
Qi = influênsia karga
Rn = resistensia niminais
Rr = resistensia fatoradu
Tuir padraun SNI 1725 – 2016 ba kondisaun limite final (batas ultimit) maka :
ȠD = 1,05 ba komponente nebee la daktail no part join
Ƞ D = 1,00 ba planejamentu konvensional ho detalhu nebee adopta tuir padraun nee
Ƞ D = 0,95 ba komponente no join nebee uza ona maneira atu aumenta daktalitas.
Ƞ R = 1,05 ba komponente non redundansia
Ƞ R = 1,00 ba komponente ho redundansia konvensional
Ƞ R = 0,95 ba komponente nebee redundansia bot.
ȠI = 1,05 ba ponte importante
ȠI = 1,00 ba ponte tipiku
ȠI = 0,95 ba ponte nebee ladun importante.
40
2.3.4 Fator Karga no Kombinasaun ba Karregamentu
I. Kombinasaun ba karregamentu mak :
1. Streght I = kombinasaun karregamentu nebee kalkula karga nebee servisu iha
ponte ho kondisaun normal sem kalkula ho karga anin. Iha kondisaun limite nee,
karga nominais hotu nebee servisu multiplika fila fali ho fatores karga nebee iha.
2. Streght II = kombinasaun karregamentu nebee relasiona ho uso de ponte atu tahan
karg a husi veikulus espesiais sem kalkula ho karga anin.
3. Strength III = kombinaaun karregamentu iha ponte inklui karga anin ho
velosodade 90 km/h too 126 km/h
4. Strength IV = kombinasaun karregamentu inklui kalkulasaun ba posibilidade iha
rasio karga mate no karga moris nebee boot.
5. Strength V = kombinasaun karregamentu relasiona ho operasaun normal ponte
nian inklui kalkulasaun karga anin ho velosidade 90 km/h too 126 km/h.
6. Extreme I = kombinasaun karregamentu ba rai nakdoko. Fator karga moris γ EQ
nebee konsidera mos ho karga moris nebee iha, momentu rai nakdoko akontese, no
tenke kalkula baseia ba importansia husi estrutura ponte.
7. Extreme II = kombinasaun karregamnetu nebee foka ba kombinasaun entre karga
moris menus ho karga nebee mosu efeitu husi kolisaun ro (tumbukan kapal),
kolisaun husi veikulus, no inundasaun ekseptu ba kasu karregamentu efeitu husi
kolisaun veikulus (TC). Kasu karregamentu efeitu husi inundasaun labele kombina
hamutuk ho karga husi kolisaun roo no veikulus.
8. Service I : kombinasaun karregamentu nebee relasiona ho operasaun ponte ho
karga hotu-hotu iha valor nominais inklui konta mos existensia karga anin ho
velosidade 90 km/h too 126 km/h.
9. Service II : kombinasaun karga nebee mostra atu prevene akontese naben ba
estrutura steel.
10. Service III : kombinasaun karregamentu atu kalkula ho forsa trassaun (tegangan
tarik) iha diresaun longitudinal ba ponte betaun prestress ho objetivu atu kontrola
nakfera no forsa trassaun iha estrutura ponte segmentu.
11. Service IV : kombinasaun karregamentu atu kalkula forsa trassaun iha koluna
betaun prestress ho objetivu atu kontrola nakfera.
41
12. Fatik : kombinasaun karga fatik no fraktura nebee relasiona ho idade fatik efeitu
husi induksi karga nebee nia tempu ilimitadu.
Tabela 2.17 Kombinasaun Karga Service and Ultimate
KOMBINASAUN KARGA
42
4 RSpy
43
(Provi
sório)
44
Figura 2.18 : I-Girder
Fonte : Google (Tipe Girder Jembatan)
2. Ponte Box Girder
Box girder (viga kaixaun) mak klassifikasaun husi girder ho modelu kaixa. Box
Girder mak parte husi strutura konstrusaun ponte nebee kompostu husi viga
longitudinal ho laje iha leten no iha spasu mamuk iha base ho modelu kaixa. Box
girder adekuadu tebes ba ponte nebee komprimentu naruk ho modelu arku/ curva
(jembatan melengkung ). Materiais husi box girder mak betaun armadu, prestress
no kompozitu. Box girder iha momen inersia nebee bot ho todan estrutura nebee
kaman tamba existe espasu mamuk iha base husi box girder. Espasu mamuk nebee
existe iha base box girder sai hanesan diafragma nebee utiliza ba instalasaun
eletrisidade, paralong no ao mesmu tempu fasil atu halo tratamentu wainhira iha
problema.
45
Figura 2.20 : U-Girder
Fonte : Google (Tipe Girder Jembatan)
4. T-Girder
Ponte T girder iha modelu nebee laiha diferensa ho I girder. Prosesu fundisaun
(pengecoran) ba T-girder halao dala ida ho laze (pelat lantai) hodi sai unidade ida
deit. Ponte T-girder sai hanesan ponte destre ka ponte ba ema lao ain. Materiais ba
ponte T Girder mak betaun kompositu no non kompozitu.
46
kompozitu. Konstrusaun iha ponte bidau Santana uza materiais betaun prestress ba
konstrusaun strutura leten.
47