Sie sind auf Seite 1von 48

Tallinna Saksa Gümnaasium

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI


GÜMNAASIUMIÕPILASTE SOODUMUS
EMOTSIONAALSETELE HÄIRETELE
SAKSAKEELSES OSAKONNAS JA TAVAKLASSIS

Ester Nugis, Eliise Tael, 11.a

Juhendajad: Kaarel Rundu, Christian Ohler

Tallinn 2021
SISUKORD
ZUSAMMENFASSUNG 3
SISSEJUHATUS 5
1. TSG ÕPILASTE SOODUMUS EMOTSIONAALSETELE HÄIRETELE 6
1.1. Lühiülevaade emotsionaalsetest häiretest 6
1.2. Õpilase soodumus emotsionaalsetele häiretele 9
1.3. Vaimse tervise toimetulekustrateegiad 10
1.4. Saksakeelse osakonna ja tavaklassi erinevus 11
1.5. Võõrkeeles õppimise mõju õpilasele 11
2. UURIMISMEETODID 13
2.1. Küsimustiku koostamise alused 13
2.2. Emotsionaalse enesetunde küsimustik 13
2.3. Valimi suurus ja koostamine 14
2.4. Läbiviimise protsess 14
2.5. Andmetöötluse kirjeldamine 14
3. UURIMISTULEMUSED 16
3.1. Tavaklassis õpilaste soodumus emotsionaalsetele häiretele 16
3.2. Saksa osakonnas õpilaste soodumus emotsionaalsetele häiretele 20
3.3. Gümnaasiumiastme soodumused emotsionaalsetele häiretele pingereas 24
3.4. Tavaklassis ja saksa osakonnas õpilaste emotsionaalsete häirete soodumuste
erinevused ja sarnasused 28
3.5. Kooliga seotud valdavad positiivsed ja negatiivsed emotsioonid 33
3.6. Positiivsed toimetulekustrateegiad vaimsete probleemide puhul 34
4. ARUTLUS 35
KOKKUVÕTE 37
KASUTATUD ALLIKAD 39
LISAD42
Lisa 1. Küsimustik 42
Lisa 2. Emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2) 46

2
ZUSAMMENFASSUNG

Das Ziel dieser Forschungsarbeit „Die Tendenz der Schüler zu emotionalen Störungen am
Deutschen Gymnasium Tallinn (TSG) in der Deutschsprachigen und der Estnischen
Abteilung” war es, die Anfälligkeit für verschiedene emotionale Störungen zwischen den
Schülerinnen und Schüler in der Deutschsprachigen Abteilung und denen in der Estnischen
Abteilung zu vergleichen. Ausgehend von dem vorgegebenen Ziel haben wir die folgende
Hypothese aufgestellt: Schüler der Oberstufe, die in der Deutschsprachigen Abteilung des
Deutschen Gymnasiums in Tallinn den Unterricht besuchen, sind anfälliger für emotionale
Störungen.

Um unser Ziel zu erreichen, haben wir die Studien zu emotionalen Störungen und ihrer
Veranlagung durchgearbeitet. Die Autorinnen dieser Forschungsarbeit haben die Ursachen,
geschlechtsspezifische Unterschiede und die Auswirkungen der Fremdsprache auf die
psychische Gesundheit untersucht. Zudem haben wir einen Fragebogen auf der Grundlage von
EEK-2 erstellt. Dieser Fragebogen besteht aus 28 Fragen und ist eine subjektive
Selbstbewertung zu Symptomen von Depression und Angstzuständen. Die Autorinnen der
Arbeit haben auch vier Fragen hinzugefügt: die Klasse, das Geschlecht, die drei häufigsten
positiven bzw. negativen Gefühle, die mit der Schule verbunden sind und wie die Schüler mit
diesen Gefühlen umgehen und wie sie ihre psychische Gesundheit erhalten.

Zu der Stichprobe gehörten alle Klassen der Klassenstufen 10.–12. Basierend auf den
Ergebnissen haben wir die Deutschsprachige Abteilung, die estnische Abteilung sowie die
Unterschiede und Ähnlichkeiten zwischen diesen Klassen analysiert.

Die drei häufigsten Veranlagungen waren Depression, Angstzustände und Asthenie. Die
Durchschnittswerte der Schüler der Deutschsprachigen Abteilung waren am höchsten. Das
bedeutet, dass bei ihnen die Tendenzen zu emotionalen Störungen am größten waren. Die
Werte, die auf eine Veranlagung für andere emotionale Störungen hinweisen, nämlich
Asthenie, Schlafstörungen und soziale Phobie, waren in den Klassen B und C am höchsten.

Basierend auf den verarbeiteten Daten und der Umfrage können die Autoren die Hypothese
für die folgenden drei emotionalen Störungen beweisen: Depression, Asthenie und

3
Angststörung. Die Hypothese gilt nicht für Schlafstörungen, soziale Phobie und
Panikstörungen.

Für die Zukunft könnten basierend auf den aktuellen Forschungsergebnissen spezifische
Gründe für die Veranlagung von Schülerinnen und Schülern in der Deutschsprachigen
Abteilung und in der Estnischen Abteilung des Deutschen Gymnasiums Tallinn zu
emotionalen Störungen genauer untersucht und analysiert werden.

Darüber hinaus könnte ab der 7. Klasse eine Forschung durchgeführt und anhand der
Ergebnisse analysiert werden, ob die Schüler in der Deutschsprachige Abteilung schon im
ersten Jahr der Deutschsprachigen Abteilung anfälliger für emotionale Störungen sind.

Auch könnte ein Fragebogen erstellt werden, in dem die Schüler der Deutschsprachigen
Abteilung des Deutschen Gymnasiums Tallinn und der Estnischen Abteilung gefragt werden,
was das Lernen in der Schule erschwert.

Zusammenfassend sind wird mit den erzielten Ergebnissen zufrieden, dabei hoffen wir, dass
unsere Forschung Denkanstoß geben kann, um das Wohlbefinden der Schüler zu verbessern
und eine bessere psychische Gesundheit in der Schule zu erreichen.

4
SISSEJUHATUS

Kool on meie elus vältimatu etapp. Nii mõnedki meist on kindlasti oma kooliaja jooksul
kokku puutunud kooliga kaasneva pinge või stressiga, millest omakorda võivad tuleneda
soodumused erinevatele emotsionaalsetele häiretele. Kooliõpilaste ülepinge on aktuaalne
teema, mis seostub koolipsühholoogia valdkonnaga ja õpilaste heaoluga.

Uurimistöö teemavalik tuleneb otsusest alustada õpinguid saksakeelses osakonnas ning sellega
kaasnevast kogemusest. Alates 7. klassist oleme õppinud Tallinna Saksa Gümnaasiumi
saksakeelses osakonnas, mis on Eestis ainulaadne võimalus õppida põhiaineid saksa keeles,
saksa õpetajate käe all ja saksa õppekavade järgi. Osakonda astudes torkas silma märgatav
erinevus tavaklassi ja osakonna vahel. Meie jaoks kasvas võõrkeeles õppimise tõttu koormus
ning sellega kaasnes ka suurem tajutav pinge. Seetõttu on käesoleva töö eesmärgiks võrrelda
Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste soodumust kuuele emotsionaalsele häirele
saksakeelses osakonnas ja tavaklassis. Seejuures uurida kooliga seotud valdavaid emotsioone
ning õpilaste toimetulekustrateegiaid.

Lähtudes eelnevalt toodud selgitustest, püstitame järgneva hüpoteesi: Tallinna Saksa


Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas õppivatel gümnaasiumiõpilastel on suurem soodumus
emotsionaalsetele häiretele.

Töö läbiviimiseks viime end esmalt kurssi juba tehtud uurimustega emotsionaalsetest häiretest
ning anname ülevaate, millised mõjutegurid võivad kooliõpilased emotsionaalsete häirete
soodumuseni viia. Seejärel viime eesmärgi saavutamiseks läbi küsitluse kõikides Tallinna
Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklassides, sealjuures võttes arvesse täitja sugu ning õpinguid
saksakeelses osakonnas või tavaklassis. Samuti uurime kooliga seostuvaid positiivseid ja
negatiivsed emotsioone, kuidas tulevad õpilased oma tunnetega toime ja kuidas hoiavad nad
oma vaimset tervist korras. Hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks ja eesmärgi
saavutamiseks kasutame emotsionaalse enesetunde küsimustikku (edaspidi EEK-2).

Soovime tänada meie uurimistöö juhendajaid Kaarel Rundut ja Christian Ohlerit uurimistöö
juhendamise ja töö valmimisele kaasa aitamise eest.

5
1. TSG ÕPILASTE SOODUMUS EMOTSIONAALSETELE
HÄIRETELE

1.1. Lühiülevaade emotsionaalsetest häiretest

Stressiga puututakse kokku igapäevaselt, see on tavaline osa meie elust, mida me ei saa
vältida. Stress võib olla nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga. Positiivne stress (eustress) on
inimesele kasulik, see motiveerib, tekitab inimeses mõõduka pinge, mis tagab inimesele
piisavad jõuvarud, et olla terve, reibas ning elada täisväärtuslikku elu. Negatiivne stress
(distress) on aga vastupidise mõjuga. See tekitab inimeses negatiivseid tundeid, inimene on
närvipinge all ning see kahjustab tema heaolu. Pikaajalise ja ülemäärase negatiivse stressi
tulemusel väljenduvad sümptomid nii füüsilise kui ka vaimse tervise häiretes. (Kull, Saat,
Kiive, Põiklik 2015: 172)

Antud peatükkis tuleb juttu kuuest järgnevast emotsionaalsest häirest: depressioon,


ärevushäire, paanikahäire, agorafoobia, sotsiaalfoobia, asteenia ning depressiooniga kaasnevad
unehäired.

Depressioon

Depressioon on meeleolu püsiv langus, mis on seotud elurõõmu kaotuse, energia vähenemise
ning sellest tulenevalt elukvaliteedi langusega (Depressioon s. a.). Diagnoosimise aluseks
peetakse tunnusmärke, milleks on kurnatus, jõu, huvi kui ka rahuloleku kadumine ja alanenud
meeleolu. Lisaks võib esineda ka reaalsustaju kadumine, unehäired, keskendumis- ja
mäluprobleemid, lootusetus- ja abitustunne, alanenud enesehinnang ning samuti süü- ja
väärtusetustunne. (Kapsi & Kulev s. a.)

Depressiooni tekkega võivad olla seotud nii mitmedki tegurid: lapsepõlve hingetraumad,
negatiivsed elumuutused, pikaajaline stress ning madal enesehinnang. Samuti ka teatud
ravimite kõrvaltoime, hormonaalsed muutused, muutused aju keemilises tasakaalus ning ka
pärilikkus võib mängida rolli. Diagnoosimiseks on vajalik, et väljatoodud sümptomid

6
esineksid kahe nädala kestel. Diagnoosimiseks võib piisata ka lühemast ajaperioodist, kui
sümptomid algavad väga äkitselt või on haruldaselt tugevad. (Kapsi & Kulev s. a.)

Ärevushäired

Ärevushäired on üks levinuim psühhiaatriline diagnoos, mille alla kuuluvad ka sotsiaalfoobia,


agorafoobia, paanikahäire, posttraumaatiline stressihäire ja ka muud neurootilised häired.
Ärevushäirele on iseloomulikud psüühilised sümptomid nagu pingetunne ja
keskendumisraskused, somaatilised sümptomid nagu värisemine ja hingamisraskused ja
füsioloogiliste funktsioonide häired. (Eensoo 2019: 4) Samuti ka tugev ängistus, liigne
muretsemine ning tihti ka läbikukkumine nende emotsioonidega toimetulekul. Ärevushäireid
esineb nii naistel kui ka meestel, sellegipoolest on need sagedasemad naiste seas. (Rosenberg
2016: 4)

Tekkepõhjuseid on erinevaid, need võivad olla nii bioloogilised, geneetilised kui ka


psühholoogilised. Ärevushäired mõjutavad inimese käitumist, meeleolu ja mõtteid, see võib
omakorda raskendada inimese toimetulekut kodus, koolis, tööl ning ka lähisuhetes.
(Rosenberg 2016: 4)

Paanikahäire

Paanikahäire all kannatavate üheks kõige sagedamini esinevamaks tundeks on korduvad


paanikahood. Hirmuhoogude ajal võivad isikul esineda kiirenenud pulss või
südamepekslemine, valu rinnus, pearinglus või minestamistunne, hingetus, jõuetus,
külmavärinad või kuumahood. Samuti on sümptomiteks ka iiveldus, kõhuvalu, kartus
enesekontrolli kaotuse, surma või hulluksminemise ees, jäsemete pakitsus, ebareaalsustunne
ning hingeldamine. (Paanikahäire s. a.)

Paanikahoo teke võib olla ootamatu ning möödub umbes kümne minutiga. Paanikahäire
areneb välja enamjaolt hilises teismeeas või kahekümnendates eluaastates ning selle
kujunemiseks pole ühtegi kindlat ajendit. Korduvate paanikahoogude tõttu võib isik hakata
kartma situatsioone, kus need tekkida võivad ning nende ärahoidmiseks hakata teatud
situatsioonidest hoiduma. (Paanikahäire s. a.)

Agorafoobia

7
Agorafoobia all mõistetakse hirmu avatud ruumide kui ka nendega seotud asjaolude ees.
Näiteks nagu olukorrad, millest ei ole võimalik ruttu ilma tõrgeteta lahkuda. (Roots 2007: 7)
See mõiste võtab enda alla ka avalike kohtade, rahvamasside, üksinda liikumise, poeskäigu,
ühistranspordiga sõitmise või lennusõidu kartuse. Enamasti on kartuse põhjuseks õnnetusse
sattumine ning enesevigastamine. (Foobiad s. a.) 

Peamisteks agorafoobia üldsümptomiteks on kuuma- ja külmahood ning surina- ja


tuimustunne. Suur osa agorafoobia all kannatavatest inimestest on naised. Agorafoobiat esineb
tihti koos paanikahäirega ning võib välja areneda varases täiskasvanueas ja tõhusa ravi
puudumisel võib see kujuneda püsivaks häireks. (Foobiad s. a.) 

Sotsiaalfoobia

Sotsiaalfoobia on seisund, mille ajal esineb hirm olukordade ees, kus peab esinema või
satutakse tähelepanu keskpunkti. Sotsiaalfoobia on tihti seotud madala enesehinnangu ning
kartusega kriitika ees. Sageli võivad esiplaanil olla järgnevad ärevuse sümptomid: kätevärin,
iiveldustunne, punastamine, tihtiesinev vajadus urineerida, äärmuslikul kujul ka eraldumine
ühiskonnast. Eeltoodud sümptomid võivad kujuneda paanikahooga samalaadseks hooks.
(Foobiad s. a.)

Sümptomeid võivad tekitada hirm avalikkuse ees, näiteks klassi ees ettekande tegemine või
vastamine, aga ka samuti hirm avalikus kohas punastamise ees, söömise ja sellega kaasneva
kohatu käitumise ees, eksamite tegemise ees ning rahvahulkade ja avalike tualettide
kasutamise ees. (Sotsiaalfoobia s. a.) Sotsiaalfoobia on iseloomulikum meestele. See võib
välja areneda noores eas ning vastava ravi puudumisel võib muutuda krooniliseks. (Foobiad s.
a.) 

Asteenia ehk vaimne kurnatus

Asteenia ehk vaimne kurnatus ehk kroonilise väsimuse sündroom (hiljem KVS) on häire,
millele enim iseloomulik tunnus on pidev väsimus, millest võivad tingitud olla ka
meeleoluhäired, kõrge kehatemperatuur ja jõuetustunne lihastes (Kroonilise väsimuse
sündroom s. a.).

8
KVS-i tuvastamiseks on vaja sümptomeid, mis ei möödu kuue kuu jooksul. Peamiseks
sümptomiks on võimekuse langemine töötegemisel, õpingutel ning seltskondlikus kui ka
personaalses tegevuses. Kõige sellega esineb ka tugev kurnatus, mis puhates ei taastu. KVS-ile
on suurem soodumus naistel. Kindel ravi sellele puudub, kuid seejuures leevendatakse
üksikuid sümptomeid. Näiteks võetakse valutunde puhul kasutusele analgeetikumid ning
ärevuse ja depressiooni korral antidepressandid. (Kroonilise väsimuse sündroom s. a.)

Depressiooni ja ärevusega kaasnevad unehäired

Üks enim levinumatest unehäiretest on insomnia ehk unetus, mille korral on magamajäämine
raskendatud ning uni katkendlik, ühtlasi on võimalik liigvarajane unekadumine. Magamatuse
tõttu võib kannatada ka päevane meeleolu. (Vaher s. a.)

Unetuse peamised põhjused on stress, ärevus ja depressioon. Samuti võivad rolli mängida ka
haigused nagu astma, liigesehaigused, närvihaigused, seedimisprobleemid ja allergia.
Unehäiretega on seotud ka tunded nagu viha, lein ja ka hingeline või kehaline trauma.
Unehäireid on võimalik diagnoosida läbi uuringute ning kasutatakse CPAP-ravi (ravi
automaatse püsiva positiivravi aparaadiga). (Vaher s. a.)

Unehäireid esineb valdavalt naissoost isikutel, eakatel ning vaimselt tundlikel indiviididel.
Depressiooniga diagnoositud isikutel võib insomniat esineda kaks korda tihedamini.
(Unehäired s. a.) Insomnia võib osutuda krooniliseks ning iga kolmas kogeb mingil eluetapil
unehäireid (Vaher s. a.).

1.2. Õpilase soodumus emotsionaalsetele häiretele

Õpilaste stressitaseme tõstjateks võivad olla nii mitmedki tegurid: kauakestvad koolipäevad,
õpilase jaoks raskusi valmistav õppeaine, sellega kaasnev suur õpikoormus, konfliktid
õpetajate ning kaasõpilaste vahel, samuti ka halvad hinded. Lisaks sellele võib õpilaste heaolu
puhul rolli mängida suured ootused nii kooliõpetajate kui ka lähedaste poolt, mis omakorda
survestab õpilasi ning paneb nad suurema pinge alla. Ka õpilastevaheline rivaliteet, misjuures
end teistega võrreldakse, võib mõjutada õpilaste vaimset tervist. Välja toodud emotsioonid
võivad tekitada kahju õpilase vaimsele heaolule, tekitades nendes rahutust ning tõstes esile
negatiivseid tundeid. (Valli 2016: 11)
9
Inge Seiffge-Krenke raamat põhineb koolistressil, milles tuuakse välja põhjused, mis on
koolistressi põhjustajateks ning kui sagedaks need osutuvad. Õpilasi koormatakse üle
kodutöödega, õppematerjali maht on suur, samal ajal kardetakse eesolevaid kontrolltöid,
millega kaasneb mure oma tulemuste pärast koolis ning lootusetus tuleviku suhtes. Viimane
neist on noorukite stressi tekitavate probleemide esirinnas. Uurimuses tuuakse statistika näol
välja 14 riigi keskmine stressitase õpilaste seas. Eesti oli 2008. aasta seisuga nende tulemuste
järgi 4. kohal, esikolmikus on Itaalia, Türgi ning Kreeka. (Seiffge-Krenke 2008: 16)

Eesti Rahvusringhääling avaldas 2018. aastal artikli, mis toetub Tervise Arengu Instituudi
uurimusele, et Eesti teismelistel esineb psüühikahäireid üha sagedamini. Viimaste aastate
jooksul on 15–19aastaste esmahaigestumised psüühikahäiretesse järsult sagenenud, seda
põhjendatakse julgusega pöörduda psühholoogi juurde ja ka teenusele ligipääs on muutunud
noorte jaoks kättesaadavamaks. Nooremas eas esineb psüühikahäired rohkem poistel,
teismeeas on see aga vastupidi. Tervise Arengu Instituudi statistika järgi tuleb 15 –19aastaste
tüdrukute seas emotsionaalseid häireid kaks korda rohkem ette kui noormeeste seas. (Pärli
2018)

Ka 2011 aasta uuring SEYLE (Saving and Empowering Young Lives in Europe) poolt, kes
viis läbi küsimustiku noorte seas, paludes õpilastel hinnata oma vaimset tervist. Tütarlaste
hinnang oma vaimsele tervisele osutus halvemaks kui poiste hinnang enda vaimsele tervisele.
(Lumiste 2011: 4)

Just nendel põhjustel pidasime oluliseks uurida Tallinna Saksa Gümnaasiumi


gümnaasiumiõpilaste vaimse tervise heaolu.

1.3. Vaimse tervise toimetulekustrateegiad

Toimetulekustrateegia või toimetulekuoskus on psühholoogilise toimetuleku mehhanism. Selle


all mõistetakse mitte ainult probleemide ratsionaalset lahendamist, vaid ka oskust juhtida oma
emotsioone stressi olukorras. (Toimetulekustrateegia: mis nad on ja kuidas nad saavad meid
aidata? s. a.)

Põhilisi toimetulekustrateegiaid saab jagada kolmeks: probleemidel, emotsioonidel ja


vältimisel põhinevad strateegiad. Probleemidele keskendunud strateegiate eesmärk on leida
10
lahendus probleemile või lihtsustada seda. Selle eest emotsioonidel põhinevate strateegiate
eesmärk on stressitekitavas olukorras keskenduda oma emotsioonidele ja nende vabastamisele
ning lõdvestumisele. Vältimisel põhinevate strateegiate eesmärk on vältida probleemi nii kaua
kui võimalik ja lükata edasi selle lahendamist. (Toimetulekustrateegia: mis nad on ja kuidas
nad saavad meid aidata? s. a.)

Varasemate uurimustega on kindlaks tehtud, et stressi sümptomeid leevendab lihaste


lõdvestamine, meditatsioon ja autogeenne treening. Lõõgastustehnikad on kergesti
omandatavad ning ei vaja suurt pingutust. Uuringute kinnitatud tõsiasi on ka see, et sport aitab
alandada stressi. Tööstressi leevendamiseks sobib seltskondlik sportlik tegevus, näiteks
osalemine spordiklubide tegevuses või jooksurühmades. (Vaimne tervis töökohal: käsiraamat
tööandjale ja töötajale 2015: 11)

1.4. Saksakeelse osakonna ja tavaklassi erinevus

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa osakond pakub alates 1997. aastast ainulaadset võimalust
Baltimaades – õppida alates 7. klassist saksa osakonnas, mille tulemuseks kahe riigi
lõputunnistus kui eriline hariduskvalifikatsioon. Saksakeelne osakond on avatud kõikidele
Tallinna Saksa Gümnaasiumi ning teiste koolide õpilastele. Tallinna Saksa Gümnaasiumis on
alates 6.ndast klassist võimalus jätkata oma õpinguid tavaklassis või minna üle saksakeelsesse
osakonda. Saksakeelsesse osakonda sisse astumiseks, peab õpilane 6. klassi teisel poolaastal
läbima vastuvõtukatsed matemaatikas ja saksa keeles, samuti testitakse õpilase keeleoskust
suulise vestluse näol. Samuti peab õpilane omama kõikides õppeainetes väga häid või häid
tulemusi nii esimesel kui ka teisel trimestril. (Informatsioon Tallinna Saksa Gümnaasiumi
saksakeelse osakonna kohta s. a.)

Jätkates saksakeelses osakonnas, toimub erinevalt tavaklassist pea 50% õppetööst saksa
keeles. Ained, mida õpitakse saksa keeles on saksa keel, matemaatika, füüsika, bioloogia ja
ajalugu. Saksakeelses osakonnas toimub õppetöö saksa õppeplaanide järgi saksa õpetajate
juhendamisel. Igal saksakeelse osakonna klassil on klassijuhatajateks nii eestlane kui ka
sakslane. Saksakeelse osakonna õpilasi valmistatakse ette saksa ja eesti abituuriumiks, seetõttu
õpetatakse osa aineid saksa, osa eesti keeles. (Informatsioon Tallinna Saksa Gümnaasiumi
saksakeelse osakonna kohta s. a.)

11
1.5. Võõrkeeles õppimise mõju õpilasele

Empiiriline kasvatusteadus keskendub migratsioonitaustaga õpilastele, kes on elama asunud


Saksamaale ning kelle peamiseks raskuseks koolis on keelega toimetulek. Kui igapäevases
elus suhtlemisega niivõrd suuri probleeme esineda ei pruugi, siis tuuakse välja tulemuste
halvenemine koolis keelebarjääri tõttu. Õpilased taandarenevad, kuna erialakeelt õpingutel
esineb palju ning sealjuures on teemasid täielikult mõista keeruline ja kohati võivad teemad
jäädagi arusaamatuks. (Eckhardt 2013, 23. September: 91)

Ühtlasi võivad õpilased end võõrkeeles rääkides ebakindlalt tunda, neil võivad tekkida
kahtlused, kas nende sõnavalik ning eneseväljendus on õige. Seega on võõrkeeles õppimisel
tähtis roll ka õpetajal. Nad peaksid õpilasi julgustama võõrkeeles rääkima, mitte kritiseerima,
parandused peaksid olema konstruktiivsed ning ülesannete sisud keeletasemele vastavad.
Suurt rolli mängib ka huvi õpitavate ainete vastu. Kui õpilast huvitab aine, siis on ta üldjuhul
rohkem motiveeritud võõrkeeles rääkima ja õppima. Kui aga õpitav aine huvi ei paku, on
tõenäoliselt võõrkeel lisakoormuseks, mis muudab õppimise keerulisemaks.

12
2. UURIMISMEETODID

2.1. Küsimustiku koostamise alused

Käesoleva töö eesmärgiks on võrrelda Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside


saksakeelse osakonna ja tavaklassi soodumust emotsionaalsetele häiretele. Seejuures uurida
kooliga seotud valdavaid emotsioone ning õpilaste toimetulekustrateegiaid.

Küsimustiku aluseks oleme võtnud EEK-2, mis on 2002. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi
Psühhiaatriakliiniku poolt välja töötatud küsimustik, mida kasutatakse sõeltestina ärevus- või
meeleoluhäiretega isikute välja selgitamiseks (vt lisa 2).

Samuti on autorid omalt poolt lisanud neli täpsustavat küsimust õpilase kohta. Küsitud on
õpilase klassi, sugu ning samuti uurisid autorid õpilastelt, millised on kõige enam kooliga
seostuvad positiivsed või negatiivsed emotsioonid, sealjuures uurisid, kuidas tulevad õpilased
oma tunnetega toime ning kuidas hoiavad nad oma vaimset tervist korras (vt lisa 1).
Küsimustik on anonüümne ning kasutame vastuseid vaid oma uurimistöö tarbeks.

2.2. Emotsionaalse enesetunde küsimustik

EEK-2 on Aluoja poolt koostatud EEK (emotsionaalse enesetunde küsimustik) edasiarendus,


mis koosneb 28-st küsimusest vaimse tervise kohta. Küsimustiku vastajal palutakse anda
hinnang skaalal nullist neljani, kuivõrd on antud tunne isikut viimase kuu vältel häirinud. EEK
loomise põhjuseks on vaimse tervise kohaste andmete kogumise ja nende tõlgendamise
lihtsustamine. Küsimustik jaguneb kuueks plokiks: soodumus depressiooni või muu
meeleoluhäire suhtes, soodumus üldise ärevushäire suhtes, soodumus paanikahäire ja
agorafoobia suhtes, soodumus sotsiaalfoobia suhtes, soodumus asteenia suhtes ning soodumus
depressiooni ja ärevusega kaasnevate võimalike unehäirete suhtes. Liites vastavate
küsimustiku plokkide tunnuste hinnangud kokku, on võimalik tunnuste summa kaudu saada
ennetavat teadmist, kas inimesel võib olla soodumus vastava emotsionaalse tervise ebakõla või
äärmuslikul juhul psüühikahäire suhtes. (Aluoja, Sihlik, Vasar, Luuk, Leinsalu 1999: 443–
449)

13
Autorite küsimustikku täitsid Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilased
kodus, kuna õpilased viibisid koduõppel. Küsimustiku täitmine võtab õpilasel aega umbes 10–
15 minutit.

2.3. Valimi suurus ja koostamine

Küsimustik saadeti kõikidele Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilastele.


Küsimustikule vastas 183 Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilast ehk 83% kooli
gümnasistidest.

Küsitletavaks osutusid Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilased, kuna uuringud


näitavad, et emotsionaalseid häireid esineb enim gümnaasiumiastmes. Sealjuures võtavad
autorid arvesse küsimustiku täitja sugu, klassi ning õpinguid saksakeelses osakonnas või
tavaklassis. Uuringud on näidanud et 15–19aastaste tüdrukute seas on haigestumine
emotsionaalsetesse häiretesse kaks korda sagedasem, kui seda on poiste seas.

2.4. Läbiviimise protsess

Esmalt töötasid töö autorid läbi materjalid emotsionaalsete häirete ning nende soodumuse
kohta. Autorid uurisid tekkepõhjuseid, soolisi erinevusi, võõrkeele mõju vaimsele tervisele ja
vaimse tervise toimetulekustrateegiaid. Küsimustik on valminud EEK-2 põhjal, millele on
lisatud täpsustavad küsimused töö autorite poolt. Tulemuste põhjal said töö autorid analüüsida
eraldi nii saksakeelset osakonda, tavaklasse kui ka võrrelda nende klasside erinevusi ja
sarnasusi.

Küsimustik on veebipõhine, mida said õpilased täita Google’i vormides. Küsimustik saadeti
õpilastele interneti teel. Tulemused edastati gümnaasiumiklasside klassijuhatajatele, andes
sellega neil võimalus õpilasi toetada.

14
2.5. Andmetöötluse kirjeldamine

Küsimustik on koostatud Google’i vormides, mis on ühendatud Google’i arvutustabeliga.


Seega tulevad küsimustiku täitjate vastused automaatselt tabelisse. Kui vajalikud tulemused on
olemas, on võimalik arvutada kõikide emotsionaalsete häirete soodumused ühe õpilase kohta.

Küsimustik põhineb EEK-2 küsimustikul ning koosneb 28-st küsimusest. Soodumused


emotsionaalsetele häiretele arvutasime välja EEK-2 tulemuste tõlgendamisest lähtuvalt. Liites
kokku vastused küsimustele 1–8, saate teada soodumusest depressiooni või muu
meeleoluhäire suhtes. Depressioonile võib viidata punktisumma > 11. Liites kokku vastused
küsimustele 9–14, saate teada soodumusest üldise ärevushäire suhtes. Ülemäärasele üldisele
ärevusele võib viidata summa > 11. Liites kokku vastused küsimustele 15–19, saate teada
soodumusest paanikahäire (tugevad hirmu ja ebamugavuse hood, millega kaasnevad mitmed
kehalised ja psüühilise sümptomid) ja agorafoobia ehk lagedakartuse suhtes (hirm avatud
suurte ruumide või väljakute ja ka rahvarohkete kohtade ees). Sellele võib viidata summa > 6.
Liites kokku vastused küsimustele 20–21, saate teada soodumuse kohta sotsiaalfoobia suhtes
(tugev ja püsiv kartus olukordade ees, kus tuleb tegutseda teiste inimeste juuresolekul või
viibida tähelepanu keskpunktis). Sellele võib viidata summa > 3. Liites kokku vastused
küsimustele 22–25, saate teada soodumusest asteenia ehk vaimse kurnatuse suhtes. Sellele
võib viidata summa > 6. Liites kokku vastused küsimustele 26–28, saate teada soodumusest
depressiooni ja ärevusega kaasuvate võimalike unehäirete suhtes. Sellele võib viidata summa
> 5 (vt lisa 2).

Liites kokku ühe klassi kõikide naiste ühe emotsionaalse häire punktisumma, saame arvutada
naiste keskmise antud klassis. Liites kokku nii meeste kui ka naiste punktisummad,
selgitasime välja klassi keskmise soodumuse iga emotsionaalse häire kohta, misjärel
võrdlesime omavahel nii klasside kui ka sugude erinevusi ja sarnasusi. 

15
3. UURIMISTULEMUSED

3.1. Tavaklassis õpilaste soodumus emotsionaalsetele häiretele

Depressioonile võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 1 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tavaklasside kõikide naiste (naissoost vastajate puhul
kasutasime joonistel lühendit N) punktisummade keskmised ning 11.B ja 12.C klasside meeste
(meessoost vastajate puhul kasutasime joonistel lühendit M) punktisummade keskmised.
Tulemustest selgub, et tavaklasside naiste punktisummade keskmiste seas on kõrgeima
skooriga 11.C (19,5) ning kõige madalama skooriga 10.B (13,2). Tavaklasside meeste
punktisummade keskmiste seas oli kõrgeima skooriga 11.B (16,7) ning kõige madalama
skooriga 11.C (6,0).

d e p re s s ioon
25

20 19.5 19.3
K E S K M IN E S K O O R

16.7
15.7
15
15 13.5 13.9
13.2

10.1
10
7 6.5
6
5

0
10. B 10. C 11. B 11. C 12. B 12. C

M N
Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 1. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B- ja C-klasside meeste ja naiste


soodumus depressioonile

Ärevushäirele võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 2 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tavaklasside naiste ega meeste punktisummade
keskmine. Tulemustest selgub, et tavaklasside naiste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 11.C (15,4) ning kõige madalama skooriga 10.B (12,0). Tavaklasside

16
meeste punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 10.B (10,8) ning kõige
madalama skooriga 11.C (7,0).
ärevushäire
18

16 15.4 15.2
14.1
14 13.5
K E SK M IN E SK O O R

12.5
12
12 10.8 10.7
10 9.3
8.7 8.5
8 7
6

0
10. B 10. C 11. B 11. C 12. B 12. C

M N
Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 2. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B- ja C-klasside meeste ja naiste


soodumus ärevushäirele

Paanikahäirele võib viidata punktisumma > 6.

Joonisel 3 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tavaklasside naiste ega meeste punktisummade
keskmine. Tulemustest selgub, et tavaklasside naiste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 11.C (3,6) ning kõige madalama skooriga 10.B ja 11.C (3,1). Tavaklasside
meeste punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.B ja 12.C (2,7) ning kõige
madalama skooriga 10.C (0,3).
p aan ikah äire
7

6
K E S K M IN E S K O O R

4 3.6
3.3 3.3 3.3
3.1 3.1
3 2.7 2.7

2
1.2
1 0.8
0.5
0.3
0
10. B 10. C 11. B 11. C 12. B 12. C

M N Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 3. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B- ja C-klasside meeste ja naiste


soodumus paanikahäirele

17
Sotsiaalfoobiale võib viidata punktisumma > 3.

Joonisel 4 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid 11.C naiste


punktisummade keskmine ning 10.B, 11.B ja 12.C meeste punktisummade keskmine.
Tulemustest selgub, et tavaklasside naiste punktisummade keskmiste seas on kõrgeima
skooriga 11.C (3,1) ning kõige madalama skooriga 12.B (2,2). Tavaklasside meeste keskmiste
seas oli kõrgeima skooriga 11.B (4,0) ning kõige madalama skooriga 12.B (1,0).

S O TS I AAL FO O BI A
4.5
4
4

3.5 3.4 3.3


3.1
KESKMINE SKOOR

3 2.9 2.9 2.8 2.9

2.5
2.2
2

1.5 1.3
1
1

0.5
0
0
10. B 10. C 11. B 11. C 12. B 12. C

M N Soodumusele viitav skoor > 3

Joonis 4. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B- ja C-klasside meeste ja naiste


soodumus sotsiaalfoobiale

Asteeniale võib viidata punktisumma > 6.

Joonisel 5 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid kõikide tavaklasside


meeste ja naiste punktisummade keskmine peale 11.B ja 12.C meeste punktisummade
keskmise. Tulemustest selgub, et tavaklasside naiste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 12.C (12,2) ning kõige madalama skooriga 10.B ja 11.C (9,4).
Tavaklasside meeste keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.B 10,0 ning kõige madalama
skooriga 12.B (2,0).

18
AS T E E N I A
14
12.2
12 11.2 11.1
10.9
10
10 9.4 9.4 9.3
KESKMINE SKOOR

8 7.3
6
6 5.5

2
2

0
10. B 10. C 11. B 11. C 12. B 12. C

M N Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 5. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B- ja C-klasside meeste ja naiste


soodumus asteeniale

Unehäiretele võib viidata punktisumma > 5.

Joonisel 6 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid 11.B klassi meeste kui ka
naiste punktisummade keskmine, 11.C, 12.B, 12.C klassi naiste punktisummade keskmine.
Tulemustest selgub, et tavaklasside naiste keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.B (6,2)
ning kõige madalama skooriga 10.B (3,1). Tavaklasside meeste keskmiste seas on kõrgeima
skooriga 11.B (5,7) ning kõige madalama skooriga 12.B (1,5).
U N E HÄI R E D
7
6.2
5.9
6 5.7 5.6
5.1
4.9
KESKM INE SKOOR

5
4.3
4 3.6
3.1
3

2 1.7 1.7
1.5

0
10. B 10. C 11. B 11. C 12. B 12. C

M N Soodumusele viitav skoor > 5

Joonis 6. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B- ja C-klasside meeste ja naiste


soodumus unehäiretele

19
3.2. Saksa osakonnas õpilaste soodumus emotsionaalsetele häiretele

Depressioonile võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 7 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna klassi naiste kui ka meeste
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et saksakeelse osakonna naiste
punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.A (20,3) ning kõige madalama
skooriga 10.A (11,9). Saksakeelse osakonna meeste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 11.A (16,9) ning kõige madalama skooriga 10.A (13,8).
D e p r e s s i oo n
25

20.3 20.2
20
K E SK M IN E SK O O R

16.9
15.5
15 13.8
11.9

10

0
10. A 11. A 12. A

M N
Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 7. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikide saksakeelse osakonna


klasside meeste ja naiste soodumus depressioonile

Ärevushäirele võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 8 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna klassi 11.A ja 12.A naiste
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et saksakeelse osakonna naiste
punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.A (16,6) ning kõige madalama
skooriga 10.A (10,2). Saksakeelse osakonna meeste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 10.A (10,5) ning kõige madalama skooriga 12.A (6,5).

20
Är e v u s h ä i r e
18
16.6
16
16

14
KE SKM INE SKOOR

12
10.5 10.2 10.2
10

8
6.5
6

0
10. A 11. A 12. A

M N
Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 8. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikide saksakeelse osakonna


klasside meeste ja naiste soodumus ärevushäirele

Paanikahäirele võib viidata punktisumma > 6.

Joonisel 9 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna klassidest mitte ükski naiste ega
meeste punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et saksakeelse osakonna naiste
punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 12.A (4,7) ning kõige madalama
skooriga 10.A (2,9). Saksakeelse osakonna meeste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 11.A (3,3) ning kõige madalama skooriga 12.A (0,5).
paanikahäire
7

6
KESKM INE SKOOR

5 4.7

4
3.3 3.4
2.9
3

0.9
1
0.5

0
10. A 11. A 12. A

M N Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 9. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikide saksakeelse osakonna


klasside meeste ja naiste soodumus paanikahäirele

21
Sotsiaalfoobiale võib viidata punktisumma > 3.

Joonisel 10 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna klassi naiste kui ka meeste
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et saksakeelse osakonna naiste
punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.A (3,0) ning kõige madalama
skooriga 12.A (2,3). Saksakeelse osakonna meeste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 11.A (2,8) ning kõige madalama skooriga 12.A (0,5).
S ot sia a l foob ia
3.5

3
3 2.8
2.7
KE SKM INE SKO OR

2.5 2.3

2 1.9

1.5

0.5
0.5

0
10. A 11. A 12. A

M N Soodumusele viitav skoor > 3

Joonis 10. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikide saksakeelse osakonna


klasside meeste ja naiste soodumus sotsiaalfoobiale

Asteeniale võib viidata punktisumma > 6.

Joonisel 11 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna klassi naiste kui ka meeste
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et saksakeelse osakonna naiste
punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 12.A (12,8) ning kõige madalama
skooriga 10.A (7,9). Saksakeelse osakonna meeste punktisummade keskmiste seas on
kõrgeima skooriga 11.A (10,0) ning kõige madalama skooriga 12.A (7,3).

22
ast eenia
14
12.8
12
10.9
10
10
KESKM INE SKOOR

9
7.9
8 7.3

0
10. A 11. A 12. A

M N Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 11. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikide saksakeelse osakonna


klasside meeste ja naiste soodumus asteeniale

Unehäiretele võib viidata punktisumma > 5.

Joonisel 12 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületas Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna 12.A klassi naiste punktisummade
keskmised. Tulemustest selgub, et saksakeelse osakonna naiste punktisummade keskmiste
seas on kõrgeima skooriga 12.A (5,2) ning kõige madalama skooriga 10.A (2,3). Saksakeelse
osakonna meeste punktisummade keskmiste seas on kõrgeima skooriga 11.A (4,3) ning kõige
madalama skooriga 10.A (4,0).

une häired
6
5.2
5
4.5
4.3
4.1 4
KESKMINE SKOOR

3
2.3
2

0
10. A 11. A 12. A

M N Soodumusele viitav skoor > 5

Joonis 12. Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikide saksakeelse osakonna


klasside meeste ja naiste soodumus unehäiretele

23
3.3. Gümnaasiumiastme soodumused emotsionaalsetele häiretele
pingereas

Depressioonile võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 13 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ja tavaklassi punktisummade
keskmised. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside klassi
keskmiste seas on kõrgeima skooriga 12.A (18,7), keskmise skooriga 11.B (15,7) ning
madalaima skooriga 10.C (12,4).

DE PR E SS I OON
20
18.7 18.5 18.5
18
16.6
15.7
16

14 13.4
12.8 12.7
KESKMINE SKOOR

12.4
12

10

0
12.A 11.A 12.C 11.C 11.B 10.B 10.A 12.B 10.C

DEPRESSIOON Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 13. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside soodumus


depressioonile pingereas

Ärevushäirele võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 14 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ja tavaklassi punktisummade
keskmine. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside klassi
keskmiste seas on kõrgeima skooriga 12.C (14,2), keskmise skooriga 12.A ja 12.B (13,1) ning
madalaima skooriga 10.A (10,4).

24
ÄR E VU S HÄI R E
16
14.2
14 13.6
13.2 13.1 13.1
12.6
12.1
12 11.4
KESKM INE SKOOR

10.4
10

0
12.C 11.C 11.A 12.A 12.B 11.B 10.C 10.B 10.A

Ä REVUSHÄ IRE Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 14. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside soodumus


ärevushäirele pingereas

Paanikahäirele võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 15 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ja tavaklassi punktisummade
keskmine. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside klassi
keskmiste seas on kõrgeima skooriga 12.A (3,4), keskmise skooriga 11.B ja 11.C (3,0) ning
madalaima skooriga 10.A (1,9).

Paanikahäire
7

5
KEKSMINE SKOOR

4
3.4 3.3
3.1 3 3
3 2.8
2.6 2.6

1.9
2

0
12.A 11.A 12.C 11.B 11.C 12.B 10.B 10.C 10.A

PAANIKAHÄ IRE Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 15. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside soodumus


paanikahäirele pingereas

25
Sotsiaalfoobiale võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 16 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületas Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme 11.B klassi punktisummade keskmine. Tulemustest selgub,
et Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside klassi keskmiste seas on kõrgeima
skooriga 11.B (3,1), keskmise skooriga 11.A ja 11.C (2,7) ning madalaima skooriga 12.A
(1,7).

So tsi a a lf o o bi a
3.5
3.1
3 3
3
2.7 2.7
2.5
2.5 2.4
KESKMINE SKOOR

2
2
1.7
1.5

0.5

0
11.B 12.C 10.B 11.A 11.C 10.A 10.C 12.B 12.A

SOTSIAALFOOBIA Soodumusele viitav skoor > 3

Joonis 16. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside soodumus


sotsiaalfoobiale pingereas

Asteeniale võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 17 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid kõik Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ja tavaklassi punktisummade
keskmised. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside klassi
keskmiste seas on kõrgeima skooriga 12.C (11,6), keskmise skooriga 11.C ja 12.B (9,9) ning
madalaima skooriga 10.B (8,3).

26
AS T E E N I A
14

12 11.6
11.1
10.7 10.4
9.9 9.9
10 9.3
KESKMINE SKOOR

8.4 8.3
8

0
12.C 12.A 11.B 11.A 11.C 12.B 10. C 10.A 10.B

ASTEENIA Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 17. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside soodumus asteeniale


pingereas

Unehäiretele võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 18 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme 11.B, 11.C ja 12.B klassi punktisummade keskmine.
Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside klassi keskmiste
seas on kõrgeima skooriga 11.B (14,2), keskmise skooriga 10.C ja ning madalaima skooriga
10.A (3,2).

Unehäired
7
6.1
6
5.3 5.2
5 4.8
KEKSMINE SKOOR

4.5 4.4 4.4


4
3.3 3.2
3

0
11.B 11.C 12.B 12.A 10.C 11.A 12.C 10.B 10.A

UNEHÄ IRED Soodumusele viitav skoor > 5

Joonis 18. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside soodumus unehäiretele


pingereas

27
3.4. Tavaklassis ja saksa osakonnas õpilaste emotsionaalsete häirete
soodumuste erinevused ja sarnasused

Järgnevad joonised on reastatud enim esinenud häirest kuni kõige vähem esinenud häirest
Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklassides. Arvesse on võetud A-, B- ja C-klasside
kolme astme keskmised skoorid iga häire kohta.

Depressioonile võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 19 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid kõik Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi
gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme punktisummade
keskmiste seas on kõrgeima skooriga A-klassid (16,4), keskmise skooriga C-klassid (13,4)
ning madalaima skooriga B-klassid (12,6).

DE PR E SSI OON
18
16.4
16

14 13.5
12.6
KESKMINE SKOOR

12

10

0
A-klassid B-klassid C-klassid

DEPRESSIOON Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 19. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside saksakeelse osakonna


ning B- ja C-klasside kolme astme keskmine soodumus depressioonile

Asteenia võib viidata punktisumma > 6.

Joonisel 20 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid kõik Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi

28
gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme punktisummade
keskmiste seas on kõrgeima skooriga A-klassid (9,7), keskmise skooriga C-klassid (9,6) ning
madalaima skooriga B-klassid (8,2).

As t e e n i a
12
KESKMINE SKOOR

10 9.7
9.2
8.2
8

0
A-klassid B-klassid C-klassid

ASTEENIA Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 20. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside saksakeelse osakonna


ning B- ja C-klasside kolme astme keskmine soodumus asteeniale

Ärevushäire võib viidata punktisumma > 11.

Joonisel 21 on näha, et soodumuseks vajaliku punktisumma ületasid kõik Tallinna Saksa


Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme
punktisummade keskmised. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi
gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme punktisummade
keskmiste seas on kõrgeima skooriga A-klassid (11,7), keskmise skooriga C-klassid (11,6)
ning madalaima skooriga B-klassid (11,4).

29
Är e vu sh ä i re
11.8
11.7
11.6
KESKM INE SKOOR 11.6

11.4
11.4

11.2

11

10.8

10.6
A-klassid B-klassid C-klassid

Ä REVUSHÄ IRE Soodumusele viitav skoor > 11

Joonis 21. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside saksakeelse osakonna


ning B- ja C-klasside kolme astme keskmine soodumus ärevushäirele

Unehäired võib viidata punktisumma > 5.

Joonisel 22 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ega B- ja C-klasside kolme
astme punktisummade keskmine. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi
gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme punktisummade
keskmiste seas on kõrgeima skooriga B-klassid (4,9), keskmise skooriga C-klassid (4,7) ning
madalaima skooriga A-klassid (4,1).

Unehäired
6

5 4.9
4.7
K E SK M IN E SK O O R

4.1
4

0
A-klassid B-klassid C-klassid

UNEHÄ IRED Soodumusele viitav skoor > 5

Joonis 22. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside saksakeelse osakonna


ning B- ja C- klasside kolme astme keskmine soodumus unehäiretele

30
Sotsiaalfoobia võib viidata punktisumma > 3.

Joonisel 23 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ega B- ja C-klasside kolme
astme punktisummade keskmine. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi
gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning B- ja C-klasside kolme astme punktisummade
keskmiste seas on kõrgeima skooriga B- ja C-klassid (2,7) ning madalaima skooriga A-klassid
(2,3).

S ot s i a a l f o ob i a
3.5

3
2.7 2.7
K ESKM INE SKOOR

2.5 2.3

1.5

0.5

0
A-klassid B-klassid C-klassid

SOTSIAALFOOBIA Soodumusele viitav skoor > 3

Joonis 23. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside saksakeelse osakonna


ning B- ja C- klasside kolme astme keskmine soodumus sotsiaalfoobiale

Paanikahäire võib viidata punktisumma > 6.

Joonisel 24 on näha, et soodumuseks vajalikku punktisummat ei ületanud mitte ükski Tallinna


Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ega B- ja C-klasside kolme
astme punktisummade keskmine. Tulemustest selgub, et Tallinna Saksa Gümnaasiumi
gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna ning A- ja C-klasside kolme astme punktisummade
keskmiste seas on kõrgeima skooriga A- ja C-klassid (2,9) ning madalaima skooriga B-klassid
(2,8).

31
Paanikahäire
7

6
KE SK M IN E SKOOR
5

2.9 2.8 2.9


3

0
A-klassid B-klassid C-klassid

PAANIKAHÄ IRE Soodumusele viitav skoor > 6

Joonis 24. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiklasside saksakeelse osakonna


ning B- ja C-klasside kolme astme keskmine soodumus paanikahäirele

Sarnasused:

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme küsimustiku vastuste tulemuste põhjal ei


erine saksakeelse osakonna ja tavaklasside punktisummade keskmised üksteisest olulisel
määral (v.a depressioon, mille erinevustase on märkimisväärselt kõrgem A-klassidel kui B- ja
C-klassidel).

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme küsimustiku vastuste tulemuste põhjal on


üldjuhul kõikide gümnaasiumiastme klasside naiste punktisummade keskmised kõrgemad
meeste punktisummade keskmistest.

Erinevused:

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme küsimustiku vastuste tulemuste põhjal on


saksakeelse osakonna ja tavaklassi erinevuseks meeste punktisummade keskmised, mis on
üldjuhu saksakeelses osakonnas kõrgem, ehk saksakeelses osakonnas õppivatel meestel, on
suurem soodumus emotsionaalsetele häiretele.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme küsimustiku vastuste tulemuste põhjal ei


esine saksakeelse osakonna klassidel soodumust paanikahäirele ega sotsiaalfoobiale.

32
3.5. Kooliga seotud valdavad positiivsed ja negatiivsed emotsioonid

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklassides esines kooliga seotud positiivseid


emotsioone 84 ning negatiivseid 349 korda. Seega võib tulemuste põhjal järeldada, et
valdavalt seostatakse Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklassides kooliga
negatiivseid emotsioone.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete saksakeelses osakonnas osutusid


enim valdavateks kooliga seostuvateks positiivseteks emotsioonideks rõõm, sõbrad,
uudishimu, ühtekuuluvustunne, enesearendus.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete saksakeelses osakonnas osutusid


enim valdavateks kooliga seostuvateks negatiivseteks emotsioonideks väsimus, stress ja pinge,
hirm, kurbus, lootusetus ja abitus.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete B-klassides osutusid enim


valdavateks kooliga seostuvateks positiivseteks emotsioonideks rõõm, tööhimu, õpetlik, huvi,
sõbrad.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete B-klassides osutusid enim


valdavateks kooliga seostuvateks negatiivseteks emotsioonideks väsimus, stress ja pinge,
ärevus, kurbus, üksildustunne.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete C-klassides osutusid enim


valdavateks kooliga seostuvateks positiivseteks emotsioonideks rõõm, eneseareng, sotsiaalsus,
põnev, lõbus.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete C-klassides osutusid enim


valdavateks kooliga seostuvateks positiivseteks emotsioonideks väsimus, hirm, masendus,
pinge, viha.

Kõikides Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastmetes esines positiivse emotsioonina


sõna rõõm.

Kõikides Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastmetes negatiivse emotsioonina esines


sõna väsimus.

33
3.6. Positiivsed toimetulekustrateegiad vaimsete probleemide puhul

Järgnevalt on välja toodud Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme enim väljatoodud


positiivsed toimetulekumeetodid.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete saksakeelse osakonna klassides


osutus viieks kõige enam väljatoodumaks positiivseks toimetulekumeetodiks muusika, suhtlus,
trenn, puhkus, mediteerimine ja jooga.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete B-klassides osutus viieks kõige


enam väljatoodumaks positiivseks toimetulekumeetodiks muusika, suhtlus, trenn,
antidepressandid, psühholoog.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi kõikide gümnaasiumiastmete C-klassides osutus viieks kõige


enam väljatoodumaks positiivseks toimetumeetodiks muusika, hobid, puhkus,
antidepressandid ja psühholoog,

Kõikides Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastmete klassides osutus


väljatooduimateks positiivseteks toimetulekumeetodiks tunnetega muusika ja hobidega
tegelemine.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tavaklassides osutus üheks samaks


väljatooduimaks positiivseks toimetulekumeetodiks antidepressandid ja psühholoog.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme kõikides saksakeelse osakonna klassides ja


B- klassides osutus üheks ühiseks väljatooduimaks positiivseks toimetulekumeetodiks suhtlus
teiste inimestega.

Tulemuste põhjal kasutasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi A-klassid toimetulekustrateegiana


rohkem vabaajategevusi ning tavaklassid pöörduvad pigem professionaalse abi poole.

Valdavalt on Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiklasside toimetulekustrateegiad


positiivsed.

34
4. ARUTLUS

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelses osakonnas kehtib ainult


paanikahäire puhul väide, et naistel on suurem soodumus emotsionaalsetele häiretele kui
meestel.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme tavaklassides kehtib ärevushäire,


paanikahäire ja asteenia puhul väide, et naistel on suurem soodumus emotsionaalsetele
häiretele kui meestel.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 10. klasside meeste soodumus


depressioonile, asteeniale ja unehäiretele on suuremad kui tavaklassi meestel.

10. klassi saksakeelse osakonna meeste depressiooni suurema soodumuse põhjuseks võib olla
suurem tajutav koormus saksakeelses osakonnas, millega võivad kaasneda ka unehäired.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 11. klasside meeste soodumus


depressioonile, ärevushäirele ja paanikahäirele on suuremad kui tavaklassi meestel.

11. klassi saksakeelse osakonna meeste ärevushäire suurema soodumuse põhjuseks võib olla
suulise hinde olemasolu saksakeelses osakonnas, mis tekitab õpilases suurema pinge.
Sealjuures on suurem ka paanikahäire soodumus, mis kujutab endast hirmu esinemise ees,
mille võimalikuks põhjuseks võib olla ebakindlus võõrkeeles rääkides.

11. klassi saksakeelse osakonna meeste depressiooni suurema soodumuse põhjuseks võib olla
suurem tajutav koormus saksakeelses osakonnas.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna 12. klasside meeste soodumus


unehäiretele on suurem kui tavaklassi meestel.

12. klassi saksakeelse osakonna meeste unehäirete suurema soodumuse põhjuseks võib olla
eksamiperioodi lähenemine. Küsimustikku täitsid õpilased detsembris ning saksakeelse
osakonna õpilased sooritavad pea kõik eksamid juba veebruaris. Eksamiteks
ettevalmistumisega võib kannatada nende uni.

35
Tallinna Saksa Gümnaasiumi kolmeks kõige problemaatilisemaks emotsionaalseteks häireteks
osutusid depressioon, asteenia ja ärevushäire. Kõikide enim esinenud häirete puhul, oli
Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna soodumus
emotsionaalsetele häiretele suurem kui tavaklassides. Sotsiaalfoobia, paanikahäire ja
unehäirete puhul omasid suuremat soodumust aga tavaklassid.

Sotsiaalfoobia võimalik mitteesinemise põhjus Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse


osakonnas võib olla tundides suulise kaasatöötamise hinde olemasolu. Seda saab tõlgendada
positiivse stressina, mis tekitab õpilases mõõduka pinge, kuid sealjuures motiveerib teda.

Paanikahäire ja unehäirete võimalikud mitteesinemise põhjused saksakeelses osakonnas


võivad olla õpilaste toimetulekustrateegiad, mis hõlmavad rohkem vabaajategevusi,
tavaklasside puhul aga rohkem professionaalset abi. Sellest saab järeldada, et saksakeelse
osakonna õpilased ei vaja kõrvalist abi, saavad oma probleemid ise lahendatud ning tänu
sellele magavad paremini.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme saksakeelse osakonna puhul saab


tulemustele toetudes järeldada, et depressiooni, paanikahäire, asteenia ning unehäirete puhul
kehtib väide, et mida vanem gümnaasiumiaste, seda suurem soodumus emotsionaalsetele
häiretele.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme C-klasside puhul saab tulemustele toetudes


järeldada, et ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalfoobia ning asteenia puhul kehtib väide, et
mida vanem klass, seda suurem soodumus emotsionaalsetele häiretele.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiastme B-klasside puhul saab tulemuste põhjal


järeldada, et depressiooni ning ärevushäire puhul kehtib väide, et mida vanem klass, seda
suurem soodumus emotsionaalsetele häiretele.

36
KOKKUVÕTE

Käesolev töö keskendus Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste soodumusele


emotsionaalsetele häiretele saksakeelses osakonnas ja tavaklassis. Uurimistöö eesmärgiks oli
võrrelda Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste soodumust kuuele
emotsionaalsele häirele saksakeelses osakonnas ja tavaklassis. Seejuures uurida kooliga seotud
valdavaid emotsioone ning õpilaste toimetulekustrateegiaid. Autorid püstitasid järgneva
hüpoteesi: Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas õppivatel
gümnaasiumiõpilastel on suurem soodumus emotsionaalsetele häiretele

Eesmärgi saavutamiseks töötasid autorid läbi materjalid emotsionaalsete häirete ning nende
soodumuse kohta, uurisid tekkepõhjuseid, soolisi erinevusi ja võõrkeele mõju vaimsele
tervisele. Küsimustik on valminud EEK-2 põhjal, mis koosneb 28-st küsimusest ning on
subjektiivse enesehinnangu skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks. Töö
autorid on ka omaltpoolt lisanud täpsustavaid küsimusi. Küsitud on klassi, sugu, kolm
positiivset või negatiivset emotsiooni, mis kooliga seostuvad ning . Valimiks osutusid kõik
10–12. klasside õpilased. Tulemuste põhjal analüüsisime eraldi nii saksakeelset osakonna,
tavaklasse kui ka nende klasside erinevusi ja sarnasusi.

Kolmeks kõige sagedasemalt ilmnevaks emotsionaalse häire soodumuseks osutusid


depressioon, ärevushäire ning paanikahäire. Saksakeelse osakonna õpilaste keskmised
punktisummad ehk soodumused emotsionaalsetele häiretele olid just neis kõige kõrgemad.
Ülejäänud emotsionaalsete häirete, nimelt asteenia, unehäirete ja sotsiaalfoobia soodumusele
viitavad skoorid olid suurimad just B- ja C-klassidel.

Toetudes läbitöötatud andmetele ning läbiviidud küsitlusele, saavad autorid tõestada püstitatud
hüpoteesi kolme järgneva emotsionaalse häire kohta: depressioon, asteenia ja ärevushäire.
Hüpotees ei kehti unehäirete, sotsiaalfoobia ja paanikahäire puhul.

Praegusest uurimistööst lähtuvalt võiks uurida konkreetseid põhjuseid Tallinna Saksa


Gümnaasiumi saksakeelse osakonna ja tavaklassi soodumusteks emotsionaalsetele häiretele,
neid analüüsida ning uurida põhjalikumalt.

37
Lisaks saaks teha uuringu ka põhikooliastmes, alates 7. klassist, ning tulemuste põhjal
analüüsida, kas juba saksakeelse osakonna esimetel aastatel võib olla saksakeelse osakonna
õpilastel suurem soodumus emotsionaalsetele häiretele. Sealjuures saaks uurida Tallinna Saksa
Gümnaasiumi saksakeelse osakonna ja tavaklassi õpilastelt, millised faktorid muudavad
õpingud koolis raskeks.

Kokkuvõtteks võime öelda, et oleme saavutatud tulemustega rahul ja loodame, et meie


uuringud pakuvad mõtteainet õpilaste heaolu parandamiseks ja parema vaimse tervise
saavutamiseks koolis.

38
KASUTATUD ALLIKAD

Aluoja, A., Sihlik, J., Vasar, V., Luuk, K., Leinsalu, M. (1999). Development and
psychometric properties of the Emotional State Questionnaire, a self-report questionnaire for
depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry,
http://www.mentalhealthpromotion.net/resources/aluoja-et-al-1999.pdf [12.01.2021]. 

Depressioon. (s. a.). Peaasi, https://peaasi.ee/depressioon/ [20.12.2020].

Eckhardt, A. G. (2013, 23. September). Sprache als Barriere für den schulischen Erfolg:
potentielle Schwierigkeiten beim Erwerb schulbezogener Sprache für Kinder mit
Migrationshintergrund. Münster, New York, München, Berlin: Waxmann,
https://books.google.ee/books?
id=icn9AAAAQBAJ&printsec=copyright&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
[28.11.2020].

Eensoo, S. (2019). Emotsiooni regulatsiooni raskused ärevushäirete ja komorbiidse


depressiooni ja sõltuvushäirega patsientidel [Uurimistöö]. Tartu: Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduste valdkonna psühholoogia instituut,
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/65220/Eensoo_Sandra_uurimistoo.pdf?
sequence=1&isAllowed=y [13.12.2020].

Pärli, M. (2018, 19. juuni). Eesti teismelistel esineb psüühikahäired üha sagedamini. ERR,
https://www.err.ee/840370/eesti-teismelistel-esineb-psuuhikahaireid-uha-sagedamini
[23.11.2020].

Foobiad. (s. a.). Tartu Ülikooli Kliinikum,


https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40Foobiad.htm [20.12.2020].

Informatsioon Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna kohta. (s. a.). Tallinna
Saksa Gümnaasium, https://saksa.tln.edu.ee/saksakeelne-osakond/ [20.12.2020].

Kapsi, K. ja Kulev, M. (s. a.). Depressioon. Tartu Ülikooli Kliinikum,


https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/depressioon/ [20.12.2020]
(koduleht)
39
Kroonilise väsimuse sündroom. (s. a.). Terviseportaal, https://www.inimene.ee/haigused-ja-
seisundid/list/haigused-ja-seisundid/kroonilise-vasimuse-sundroom/ [12.12.2020].
(koduleht)

Kull, M., Saat, H., Kiive, E., Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile.


Tallinn: Atlex
AS, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/144248000590_Uimastiennetuse_opetaj
araamat.pdf [12.01.2021]. 

Lumiste, K. (2011). SEYLE õpilaste ja õpetajate baasuuringu tulemused: vaimne tervis ja


riskikäitumine. Tallinn: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut,
https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/15025 [29.12.2020].

Paanikahäire (s. a.). Peaasi, https://peaasi.ee/paanikahaire/ [20.12.2020].

Roots, E. (2007). Stressijuhtimisprogrammi tõhusus töökohal [Magistritöö]. Tartu: Tartu


Ülikooli Tervishoiu instituut, https://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/2261/1/Roots2007.pdf
[20.12.2020].

Rosenberg, S. (2016). Ärevushäiretele omaste tunnuste esinemine Tallinna Prantsuse


Lütseumi ja Saku Gümnaasiumi keskkooliastme õpilaste seas kolme klassi lõikes ning
võrdluses teineteisega [Uurimisstöö]. Tallinn: Tallinna Prantsuse Lütseum,
https://akadeemiake.ee/wpcontent/uploads/2018/05/ROSENBERG.pdf [28.12.2020].

Seiffge-Krenke, I. (2008). Schulstress in Deutschland: Ursachen, Häufigkeiten und


internationale Verortung. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht,
http://psydok.psycharchives.de/jspui/bitstream/20.500.11780/3030/1/57.20081_2_47879
.pdf

Sotsiaalfoobia. (s. a.). Peaasi, https://peaasi.ee/sotsiaalfoobia/ [12.12.2020].

Toimetulekustrateegia: mis nad on ja kuidas nad saavad meid aidata? (s. a.). Yes, therapy
helps!, https://et.yestherapyhelps.com/coping-strategies-what-are-they-and-how-can-they-
help-us-11194 [12.02.2021]. 

40
Unehäired. (s. a.). Psühhiaatriakliinik,
https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51unehaired.htm
[12.12.2020].

Vaher, H. (s. a.). Unehäired. Fertilitas erahaigla, https://www.fertilitas.ee/teenused/unetus/


[12.12.2020].

Vaimne tervis töökohal: käsiraamat tööandjale ja töötajale. (2015). Tartu: Tervise Arengu
Instituut,
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/143817521369_vaimne_tervis_tookohal.pdf
[12.02.2021].

Valli, K. (2016). Koolistress ja õpimotivatsioon Pärnu Rääma Põhikooli 5.–9. klasside näitel
[Lõputöö]. Pärnu: Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakond,
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/53299/Valli_Katlin.pdf [07.01.2021].

41
LISAD

Lisa 1. Küsimustik

Emotsionaalse enesetunde küsimustik

Tere! Meie oleme Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11.A klassi õpilased Eliise Tael ja Ester
Nugis ning teeme uurimistööd teemal Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste
soodumus emotsionaalsetele häiretele saksakeelses osakonnas ja tavaklassis.
Palun märgi küsimustikule vastates, kas üldse või mil määral oled antud tunnet kogenud
VIIMASE KUU JOOKSUL, vastamisel ole palun aus. Küsimustik on anonüümne ning
kasutame vastuseid vaid oma uurimistöö tarbeks.

*Kohustuslik

Klass *

 10.A
 10.B
 10.C
 11.A
 11.B
 11.C
 12.A
 12.B
 12.C

Sugu *

 Mees
 Naine

Järgnevatel küsimustel on 5-palli süsteem (0- Üldse mitte; 1- Harva; 2- Mõnikord; 3-


Sageli; 4-Pidevalt)
42
Kurvameelsus *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Huvi kadumine *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Alaväärsustunne *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Enesesüüdistused *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Korduvad surma- või enesetappu mõtted *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Üksildustunne *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Lootusetus tuleviku suhtes *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Võimetus rõõmu tunda *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Kiire ärritumine või vihastamine *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Ärevuse- või hirmutunne *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Pingetunne või võimetus lõdvestuda *

43
Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Liigne muretsemine paljude asjade pärast *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Rahutus või kärsitus, nii et ei suuda paigal püsida *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Kergesti ehmumine *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Äkilised paanikahood, mille ajal esinevad südamekloppimine, õhupuudus,


minestamistunne või muud hirmutavad kehalised nähud *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Kartus viibida üksi kodust eemal *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Hirmutunne avalikes kohtades või tänavatel *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Kartus minestada rahva hulgas *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Kartus sõita bussi, trammi, rongi või autoga *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Hirm olla tähelepanu keskpunktis *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Hirm suhtlemisel võõraste inimestega *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

44
Loidus- või väsimustunne *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Vähenenud tähelepanu- või keskendumisvõime *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Puhkamine ei taasta jõudu *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Kiire väsimine *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Uinumisraskused *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Rahutu või katkendlik uni *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Liigvarajane ärkamine *

Üldse mitte 0 1 2 3 4 Pidevalt

Pane kirja kolm kõige valdavamat positiivset või negatiivset emotsiooni, mis seostuvad
kooli/õppimisega. *

Kas ja kuidas tuled Sina nende tunnetega toime ja kuidas hoiad enda vaimset tervist
korras?

45
Lisa 2. Emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2)

Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2 Nimi


__________________Sugu________Vanus________Kuupäev_____/_____/____________

Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad


inimestel mõnikord esineda. Tõmmake ring ümber sellele vastusevariandile, mis kõige
paremini kirjeldab seda, KUIVÕRD SEE PROBLEEM ON TEID HÄIRINUD VIIMASE
KUU VÄLTEL.

Üldse mitte Harva Mõnikord Sageli Pidevalt

1. Kurvameelsus 0 1 2 3 4

2. Huvi kadumine 0 1 2 3 4

3. Alaväärsustunne 0 1 2 3 4

4. Enesesüüdistused 0 1 2 3 4

5. Korduvad surma- või 0 1 2 3 4


enesetappu mõtted

6. Üksildustunne 0 1 2 3 4

7. Lootusetus tuleviku 0 1 2 3 4
suhtes

8. Võimetus rõõmu tunda 0 1 2 3 4

9. Kiire ärritumine või 0 1 2 3 4


vihastamine

10. Ärevuse- või hirmutunne 0 1 2 3 4

11. Pingetunne või võimetus 0 1 2 3 4

46
lõdvestuda

12. Liigne muretsemine 0 1 2 3 4


paljude asjade pärast

13. Rahutus või kärsitus, nii 0 1 2 3 4


et ei suuda paigal püsida

14. Kergesti ehmumine 0 1 2 3 4

15. Äkilised paanikahood, 0 1 2 3 4


mille ajal esinevad
südamekloppimine,
õhupuudus,
minestamistunne või
muud hirmutavad
kehalised nähud

16. Kartus viibida üksi 0 1 2 3 4


kodust eemal

17. Hirmutunne avalikes 0 1 2 3 4


kohtades või tänavatel

18. Kartus minestada rahva 0 1 2 3 4


hulgas

19. Kartus sõita bussi, 0 1 2 3 4


trammi, rongi või autoga

20. Hirm olla tähelepanu 0 1 2 3 4


keskpunktis

21. Hirm suhtlemisel 0 1 2 3 4


võõraste inimestega

22. Loidus- või 0 1 2 3 4

47
väsimustunne

23. Vähenenud tähelepanu- 0 1 2 3 4


või keskendumisvõime

24. Puhkamine ei taasta 0 1 2 3 4


jõudu

25. Kiire väsimine 0 1 2 3 4

26. Uinumisraskused 0 1 2 3 4

27. Rahutu või katkendlik 0 1 2 3 4


uni

28. Liigvarajane ärkamine 0 1 2 3 4

DEP 1–8 ÜÄR 9–14 PAF 15–19 SÄR 20–21 AST 22–25 INS 26–28

> 11 > 11 >6 >3 >6 >5

48