Sie sind auf Seite 1von 890

Deutsch-Aserbaidschan-Türkisches

Wörterbuch
Almanca-Azərbaycan Türkcəsində
Sözlük

‫ آزرﺑﺎﯾﺠﺎن ﺗﻮرﮐﺠﮫ ﺳﯿﻨﺪه ﺳﺆزﻟﻮک‬-‫آﻟﻤﺎﻧﺠﺎ‬

von
Ahmad Omid Yazdani

Berlin 2015
Aserbaidschan-Türkisches Alphabet

A, a ‫ = آ‬ana ‫آﻧﺎ‬ F, f ‫ = ف‬fələk ‫ﻓﻠﮏ‬ K, k ‫ = ک‬kal, kor ‫ ﮐﺆر‬،‫ﮐﺎل‬ P, p ‫ = پ‬parça ‫ﭘﺎرﭼﺎ‬


B, b ‫ = ب‬baba ‫ﺑﺎﺑﺎ‬ G, g ‫ = گ‬gül ‫ﮔﻮل‬ L, l ‫ = ل‬lal, lalə ‫ ﻻﻟﮫ‬،‫ﻻل‬ R, r ‫ = ر‬reyhan ‫رﯾﺤﺎن‬
C, c ‫ = ج‬cücə ‫ﺟﻮﺟﮫ‬ H, h ‫ = ح‬halva ‫ﺣﺎﻟﻮا‬ M, m ‫ = م‬mən ‫ﻣﻦ‬ S, s ‫ = س‬savaş ‫ﺳﺎواش‬
Ç, ç ‫ = چ‬çiçək ‫ﭼﯿﭽﮏ‬ Ğ, ğ ‫ = غ‬boğaz ‫ﺑﺆﻏﺎز‬ N, n ‫ = ن‬nanə, nar‫ ﻧﺎر‬،‫ﻧﺎﻧﮫ‬ Ş, ş ‫ = ش‬şəhər ‫ﺷﮭﺮ‬
D, d ‫ = د‬dadaş ‫داداش‬ I, ı ‫ = ای‬bacı, dayı ‫داﯾﯽ‬ O, o ‫ = او‬on, don ‫ دون‬،‫ان‬ T, t ‫ = ت‬tatar ‫ﺗﺎﺗﺎر‬
Ə, ə= əl, nənə ‫ ال‬،‫ﻧﻨﮫ‬ İ, i ‫ = ای‬iş, diş ‫ اﯾﺶ‬،‫دﯾﺶ‬ Ö, ö ‫ = او‬ölüm ‫اؤﻟﻮم‬ U, u ‫ = او‬uşaq ‫اوﺷﺎق‬
E, e ‫ = إ‬eşik ‫اﺋﺸﯿﮏ‬ J, j ‫ = ژ‬jurnal ‫ژورﻧﺎل‬ Q, q ‫ = ق‬qardaş ‫ﻗﺎرداش‬ Ü, ü ‫ = او‬ürək ‫اوره ک‬
V, v ‫ = و‬ev, var ‫ وار‬،‫اﺋﻮ‬
Y, y ‫ = ای‬yay, yel ‫ ﯾﺌﻞ‬،‫ﯾﺎی‬
X, x ‫ = خ‬xurma ‫ﺧﻮرﻣﺎ‬
Für Millionen aserbaidschanischer Kinder, die im Iran kein Recht auf
Schulbildung in ihrer Muttersprache haben.

Copyright 2012 by Ahmad Omid Yazdani, Berlin


Alle Rechte vorbehalten
ISBN 978-3-00-036374-0
Inhalt
Vorwort .................................................................................... 5
Hinweise zur Benutzung .......................................................... 6
Verwendete Abkürzungen und Bezeichnungen ....................... 8
Wörterverzeichnis A-Z ............................................................ 9-882
Ein bisschen Grammatik .......................................................... 883-888
Literaturverzeichnis .................................................................. 889
Vorwort
Das vorliegende Deutsch-Aserbaidschan-Türkische Wörterbuch bietet mit
rund 45.000 Stichwörtern und Wendungen den aktuellen Wortschatz der
deutschen und aserbaidschanischen Allgemeinsprache. Das Werk stellt eine
umfassende Bearbeitung und Erweiterung des Deutsch-Aserbaidschanischen
Wörterbuches dar, das im Jahre 2004 im pro literatur Verlag unter meiner
Leitung erschienen ist. Das Wörterbuch enthält nützliche Fachbegriffe aus
den Bereichen Wirtschaft, Politik, Technik, Wissenschaft, Touristik,
Verkehr sowie zahlreiche Ausdrücke und Abweichungen des Süd-
aserbaidschanisch-Türkischen.
Die Aserbaidschan-Türkische Sprache wird in der Literatur und in
verschiedenen Medien auch vielfach als Aserbaidschanisch bezeichnet. Das
vorliegende Werk hat sich dieser Bezeichnung jedoch nicht angeschlossen,
sondern gebraucht den hauptsächlich in Aserbaidschan und im
aserbaidschanischen Teil Irans verwendeten Begriff des Aserbaidschan-
Türkischen. Die aserbaidschanisch-türkisch sprechende Bevölkerung wird
insgesamt auf ca. 50 Millionen geschätzt. In der Republik Aserbaidschan,
wo die aserbaidschan-türkische Sprache als Staatsprache standardisiert ist,
wird sie von über 9 Millionen Menschen gesprochen. Im
aserbaidschanischen Teil Irans, aber auch im übrigen Iran, wo
Aserbaidschan-Türkisch als öffentliche Sprache faktisch verboten ist,
sprechen schätzungsweise 30 Millionen Menschen in dieser Sprache.
Aserbaidschan-Türkisch wird außerdem im Osten der Türkei in der Provinz
Kars gesprochen und etwa die Hälfte der im Ausland lebenden Iraner haben
Aserbaidschan-Türkisch als Muttersprache.
Bei der Fertigstellung dieses Wörterbuches erhielt ich die tatkräftige
Unterstützung mehrerer Personen, denen ich an dieser Stelle herzlich danken
möchte.

Meine Hoffnung, dass dieses Wörterbuch seinen Benutzern recht viele


Antworten auf ihre Fragen geben möge, ist mit der Bitte verbunden, mich auf
Mängel und Schwächen hinzuweisen.

Prof. h.c. Ahmad Omid Yazdani Berlin, September 2015


a.o.yazdani@gmail.com
6

Hinweise zur Benutzung


In der Republik Aserbaidschan und im iranischen Teil Aserbaidschans (Südaser-
baidschan) sind Begriffe und Bezeichnungen vorhanden, die jeweils nur dort
verständlich sind. Dies sind in Südaserbaidschan meistens persische oder ara-
bische und in der Republik Aserbaidschan vorwiegend russische und euro-
päische Elemente. In diesem Buch wurde das in Republik Aserbaidschan übliche
Vokabular verwendet und die entsprechenden südaserbaidschanischen Wörter in
Klammern (Süd.:...) gesetzt:

Staatsanwalt, der; -(e)s, -¨e prokuror (Süd. : dadistan).


Kaserne, die; -, -n kazarma (Süd. : padqan).
Fahrrad, das; -(e)s, -¨er velosiped (Süd. : düçärxä), yelatí.

Auch bei den Begriffen lateinisch-europäischen Ursprungs sind die in der Re-
publik Aserbaidschan üblichen russischen Versionen und in Südaserbaidschan
üblichen französich-englischen Varianten deutlich gemacht worden:

Anarchie, die; -, -n anarxiya (Süd. : anaråi), baåsízlíq, qanunsuzluq.


Soziologie, die; - sosiologiya (Süd. : sosyoloji), toplumåünaslíq.
Demokratie, die; -, -n demokratiya, (Süd. : demokrasi).
Psychologie, die; - psixologiya, psixoloji.
Hooligan, der; -s, -s (Sport) xuliqan, hooliqan; täräfdar.
Chronologie, die; -, -n xronologiya, kronoloji.

Bei den Vokabularen, deren Endungen sich in Nord- und Süd-Aserbaidschan


unterscheiden (ya, a), werden die russischen Varianten des Nordaserbaidscha-
nischen (ya, a) in kursiver Form in Klammern gesetzt.

Atmosphäre, die; -, -n Atmosfer(a); fig. mühit.


Kantate, die; -, -n kantat(a), xorla (korla) oxunulan täntänäli musiqi äsäri.
Selbstbiographie, die; -, -n avtobioqrafi(ya).
Sinfonie, die; -, -n simfoni(ya).

Apostrophen
In der aserbaidschanischen Sprache können die Vokabulare, die arabischer Her-
kunft sind sowohl mit Apostrophen (Ausfalll eines Lautes oder einer Silbe) als
auch ohne Apostrophen geschrieben werden :
7
mä`na = mäna
e`tibar = etibar
tä`lim = tälim

Stichwörter, denen in Klammern und in kursiver Form weitere Begriffe ange-


fügt sind , können in zwei Formen gelesen und geschrieben werden :

knöchellang adj. topuõa qädär (can). D.h. dieses Wort kann auch als topu-
õa can benutzt werden.
im Schritt fahren yavaå sürmäk (getmäk). D.h. man kann auch yavaå ge-
mäk sagen.

Die Tilde (~)


Die Tilde vertritt das ganze voraufgegangene Wort :

Lug, der; -(e)s : ~ und Trug ( = Lug und Trug ) yalan, baådan-baåa yalan.
Mai, der; -(e)s, -e May; im ~ ( = im Mai ) May ayínda.

Das Zeichen -¨ weist auf einen Umlaut in der flektierten Form hin :

Blatt, das; -(e)s, -¨er = Genitiv: des Blattes; Plural: die Blätter

Hochgestellte Ziffern ( ¹,² ) hinter einem Stichwort unterscheiden Wörter von


gleicher Schreibung, aber verschiedener Bedeutung, z.B. :

Krebs¹, der; -es, -e 1. xärçäng; 2. astr. xärçäng ulduzlar, särätan.


Krebs², der; -es med. xärçäng xästäliyi.

Wird das Stichwort (Verb, Adjektiv oder Substantiv) von bestimmten Präposi-
tionen regiert, so werden diese mit der entsprechenden Übersetzung angeführt :

Anklage ... ~ erheben åikayät etmäk (gegen A/ äleyhinä, wegen G/-ä görä).

Wenn deutsche Präpositionen den Dativ oder den Akkusativ regieren können,
so wird der entsprechende Fall angegeben :

kämpfen vi ... (gegen A/ilä, kimäsä qaråí)


aussteigen vi ... (aus D/-dän).
8
Verwendete Abkürzungen und Bezeichnungen
A Akkusativ j-s jemandes
a.. auch jur. juristisch
Abk. Abkürzung Konj. Konjunktiv
abw. abwertend lit. literarisch
adj. Adjektiv mar. Schifffahrt
adv. Adverb math. Mathematik
allg. allgemein med. Medizin
anat. Anatomie mil. militärisch
arch. Baukunst min. Minerologie
Art. Artikel mst. meist
astr. Astronomie mus. Musik
Bgb. Bergbau myth. Mythologie
biol. Biologie od. oder
bot. Botanik P niedere Umgangsprache
Chem. Chemie Part. Partizip
D Dativ pej. pejorativ
-dən bir åeydän Perf. Perfekt
dial. Dialekt pharm. Pharmakologie
e-e eine phil. Philosophie
el. Elektrizität phys. Physik
e-m einem pl. Plural
e-n einen poet. dichterisch
engl. englisch pol. politisch
e-r einer pr. Präsens
e-s eines präp. Präposition
Esb. Eisenbahn pron. Pronomen
et. etwas psych. Psychologie
-ä bir åeyä rel. Religion
F familiäre Sprache s. siehe
fig. figürlich sg. Singular
Flugw. Flugwesen s-m seinem
Fot Fotografie s-n seinen
G Genitiv s-r seiner
geogr. Geographie s-s seines
geol. Geologie Sprachw. Sprachwissenschaft
geom. Geometrie Spr. Sprichwort
Ggs. Gegensatz techn. Technik
gr. Grammatik Th. Theater
H Handel TV. Fernsehen
hist. historisch typ. Typographie
-i bir åeyi u. und
Imp. Imperativ u.a. unter anderem
Impf. Imperfekt usw. und so weiter
-in bir åeyin varalt. veraltet
Inf. Infinitiv v.s. vä sairä
Interj. Interjektion vi intransitives Verb
iron. ironisch vt transitives Verb
isl. islamisch vulg. vulgär, ədəbsiz söz
j-m jemandem z.B. zum Beispiel
j-n jemanden zo. Zoologie
A
A, a, das; -, - älifbanín ilk härfi; von A abartig adj. 1. (unnatürlich) qeyri-täbii,
bis Z baådan ayaõa qädär; wer A sagt, qeyri-normal; 2. (verderbt) äxlaqí pozul-
muss auch B sagen oxu atíb yayíní giz- muå; 3. (sexuell) pozõun.
lätmä, hamama girän tärläyər. abätzen vt daõlamaq; kimyävi üsulla
à präp. häräsi, dänäsí; 10 Stück à 3 tämizlämäk; yandírmaq (yaraní).
Euro on dänä, häräsi 3 € -dan. Abb. = Abbildung åäkil, räsm, täsvir.
Aal, der; -(e)s, -e ilanbalíõí. abbalgen vt (Fell) heyvanín därisini
a.a.O. am angegebenen Ort göstäril- soymaq.
miå yerdä. Abbau, der; -(e)s 1. (von Personal) iå-
Aar, der; -(e)s, -e qartal, qaraquå. dän çíxartma, azaltma; 2. (Preise usw.)
Aas, das; -es,-e 1. cämdäk, leå; 2. Äser aåaõí düåmä, azalma, enmä; 3. (von
fig. pis, mälun. Erzen) istehsal etmä, çíxartma; 4.
Aasfresser, der; -s, - cämdäkyeyän. techn. sökmä, demontaj.
ab¹ adv. u. präp. -dan, -dän, bäri (za- abbauen vt 1. (Personal) azaltmaq, iå-
man baxímíndan), (mäkan baxímín- dän çíxartmaq;2.(Preise) aåaõí salmaq;
dan); ~ heute, von heute an bu gündän, 3. (Maschine) sökmäk; 4. (Zelt) yíõmaq;
bu gündən bäri, bu gundän etibarän; 5. (Bodenschätze) çíxartmaq, istehsal
ab jetzt bundan sonra, indidän; ~ 1. Mai etmäk;6.(Vorurteile) aradan qaldírmaq;
Mayín birindän; ~ Bahnhof vaõzaldan; vi taqätdän düåmäk.
~ Berlin Berlindän; ~ hier buradan; auf Abbauverfahren, das; -s, - istehsal
und ~ dala-qabaõa, aåaõí-yuxarí; ~ und üsulu.
zu härdänbir, bäzän, gah, aradabir, abbauwürdig adj. istehsal etmäyä dä-
arabir, härdän; Gewehr ~! yerä qoy! yän, sämäräli.
(silahí); weit ~ von.. -dan, -dän uzaq; ~ abbeißen vt diålämäk, diåläyib qopart-
sein qopmaq, düşmək; der Knopf ist ~ maq.
düymä qopub. abbeizen vt turåu (asit) ilä yandírmaq;
ab². . . 1. yuxarídan aåaõíya doõru hä- mählul ilä tämizlämäk.
räkäti bildirir: Absprung tullanma, síçra- abbekommen vt 1. (erhalten) payíní al-
yíå, atlanma; 2. uzaqlaåmaní, ayrílma- maq; 2. (Schläge) kötäk yemäk; 3. (lö-
ní bildirir: abreisen yola düåmäk; abge- sen) açmaq, zorla qoparmaq; 4. (Sache)
hen uzaqlaåmaq; 3. kiçiltmäni, azalt- zädälänmäk, zärär görmäk.
maní bildirir: abnehmen azalmaq; aríq- abberufen vt (aus e-r Stellung) geri ça-
lamaq; 4. läõvi, rädd etmäni bildirir: ab- õírmaq; väzifädän azad etmek; der
bestellen läõv etmäk; 5. häräkätin bit- Botschafter wurde ~ elçi (säfir) väzifä-
mäsini bildirir: abblühen solmaq. sindän azad edildi; fig. (in die Ewigkeit)
abänderbar adj. däyiåilä bilän. Gott hat ihn ~ o rähmätä getdi.
abändern vt 1.(modifizieren) däyiåmäk; Abberufung, die; -, -en 1. iådän çı-
düzältmäk; təhrif etmək; 2. (zum Bes- xarma, geri çaõírma;2. fig. väfat, ölmä.
sern) düzäliå aparmaq, täshih etmäk. abbestellen vt 1. (Waren) sifariåi geri
Abänderung, die; -, -en däyiådirmä, almaq; 2.(Zeitung) abunäni läõv etmäk.
düzäliå, dəyişiklik. Abbestellung, die; -, -en sifariåi geri
abarbeiten vt ödämäk; iåläyib qurtar- alma, läõv etmä.
maq; vr sich ~ özünü iålä yormaq; özü- abbezahlen vt hamisini ödəmək, his-
nü üzmək; yorulmaq; ; e-e Schuld ~ iå- sə-hissə ödəmək.
läyib borcu vermäk, borcun äväzindä abbiegen vi dönmäk; rechts ~ saõ älä
işləmək. dönmäk, saõa dönmäk; vt (Draht, Blech)
Abart, die; -, -en növ müxtälifliyi, for- äymäk; bükmäk.
ma, müxtälif(lik); däyiåiklik, çeşit. Abbild, das; -(e)s, -er 1. (Nachbildung)
abbilden 10 abdrehen
------------------------------------------------------------------------------------------------
surät, kopya; 2. fig. nümunä, örnək. von Thema ~ sözdän azdírmaq.
abbilden vt täsvir etmäk; göstärmäk, Abbruch, der; -(e)s, -¨e 1. (e-s Hauses
surätini çíxartmaq; bänzätmäk. usw.) sökmä, uçurma; 2. (e-r Tätigkeit)
Abbildung, die; -, -en täsvir etmä; şə- käs(il)mä, dayandír(íl)ma, qír(íl)ma;
kil; fiqura; äks. der ~ der Beziehungen münasibätlärin
abbinden vt 1. (losbinden) açmaq; 2. kəsilməsi; 3. fig. zärär, ziyan; der Sache
med. bärk baõlamaq;3. (Beton usw.) bär- keinen ~ tun işə ziyan vurmamaq, zärär
kitmäk; 4. (entwöhnen) süddän ayírmaq. yetirmämäk.
Abbitte, die; -, -n üzr istämä; ~ tun abbrühen vt pörtlätmäk; üstünä qay-
(oder leisten) üzr istämäk. nar su tökmäk.
abbitten vi üzr istämäk, baõíålamaõí abbrummen vt (Strafe) cäzasíní çäk-
xahiå etmäk. mäk.
abblasen vt 1. (Staub) üfürüb uzaqlaå- abbuchen vt (von e-m Konto) hesab-
dírmaq, üfüräräk tämizlämäk; 2. veri- dan pul götürmäk, pul çəkmək.
län ämri vä ya qärarí geri almaq; -dän Abbuchung, die; -, -en hesabdan pul
vaz keçmäk; fig. e-n Termin ~ bir vaxtí götürmä.
läõv etmäk, täyin edilmiş vaxtı ləğv et- abbummeln vi iş vaxtından artıq olan
mək. saatları azad götürmək.
abblättern vi (Wandfarbe) pul-pul ol- abbürsten vt firçayla tämizlämäk; fig.
maq; qopmaq; vt qoparmaq, yarpaqla- danlamaq, sözlä tänbeh etmäk.
rí yolmaq. abbüßen vt (Strafe) cäzasíní çäkmäk.
abblenden vt 1. (Licht) iåíõín qabaõíní Abc, das; - älifba.
tutmaq; 2. (Foto) diaframí (diafraqma- abchecken vt kontrol etmək, gözdən
nı) daraltmaq. keçirmək, araşdırmaq, çek etmək.
abblitzen vi 1. müväffäq olmamaq; Abc-Waffen die/pl. A.B.C. silahlarí
2. baådan sovmaq; baådan etmäk; sie (atom, bioloji vä kimyävi silahlar).
wollte ihn ~ lassen qíz onu baådan et- abdämmen vt bənd çəkmək.
mäk istäyirdi. abdampfen vt 1.buxar (buõ)buraxmaq;
abblocken vt mane olmaq, dəf etmək. 2. (abfahren, abreisen) yola düşmək.
abblühen vi solmaq. abdämpfen vi (Helligkeit, Aufprall etc.)
abbrausen vi 1. täläsik uzaqlaåmaq, təsir gücünü azaltmaq; səsini boğmaq.
äcälä ilä häräkät etmäk; 2. vt sich ~ abdanken vi (Minister usw.) istefa ver-
duå qäbul etmäk. mäk; taxt-tacdan düşmäk.
abbrechen vi sínmaq, qírílmaq; vt 1. Abdankung die; -, -en istefa.
ayírmaq, qírmaq, síndírmaq; 2. (Spiel) abdecken vt 1. (Haus) üstünü açmaq,
dayandírmaq; 3. (Mauer usw.) sökmäk, damíní götürmäk; 2. (Bedürfnisse, Wün-
yíxmaq; 4. (Beziehung, Rede) qírmaq, sche) nəzərə almaq; 3. (Schulden) borcu
käsmäk; die Beziehungen ~ münasibät- ödämäk; 4. (den Tisch) süfräni yíõíådír-
läri käsmäk; F älini-ayaõíní çäkmäk. maq; 5. (mit e-r Plane) üstünü örtmäk.
abbremsen vt (Fahrzeug) tormoz eylä- abdichten vt (Austrittsstelle) síxíådír-
mäk (etmäk); yavaålatmaq, längitmäk. maq; qapamaq, kiplämäk; tıxamaq.
abbrennen vi (z.B. Haus) tamamilä abdienen vt qulluq edib qurtarmaq.
yanmaq, kül olmaq; vt 1. yandírmaq; abdrängen vt 1. (zur Seite) yan täräfä
2. abgebrannt fig. cibi boå, pulsuz. çäkilmäyä mäcbur etmäk; 2. mil. uzaq-
abbringen vt 1. (vom rechten Weg) düz laådírmaq.
yoldan çíxartmaq; 2. (von e-r Gewohn- abdrehen vt 1. (Schraube etc.) burub çí-
heit) adätdän çíxartmaq, tärgitmäk; j-n xartmaq; 2. (Wasser, Strom) käsmäk,
von s-r Meinung ~ fikrindän döndərmək, baõlamaq; 3. (Radio) söndürmäk; den
Abdrift 11 abfallen
------------------------------------------------------------------------------------------------
Hals ~ öldürmäk; vi (Flugzeug, Schiff ) leyk; bäs, mägär, bäyäm; (tadelnd) ~ ~!
istiqamätini däyiådirmäk; vr sich ~ üz ey-ey!, etmä bu işi!; nun ~ halbuki; oder
döndärmäk, üz çevirmäk. ~ vä yaxud; wohl ~ vä fäqät; da gibt es
Abdrift, die; -, -en känara çıxma, kein Aber ämmasí-mämmmasí yoxdur;
uzaqlaşma, istiqamätini däyiåmə. es ist ein Aber dabei! bu iåin bir əmmasí
abdriften vi känara çıxmaq, uzaqlaş- var!; ~ auch häm(i)dä; ~ ja şübhəsiz.
maq, istiqamätini däyiåmək. Aberglaube, der; -ns xurafat, mövhu-
Abdrosseln vt techn. (z.B. Dampf) käs- mat, mövhumatçílíq.
mäk, baõlamaq; endirmäk, azaltmaq. abergläubisch adj. mövhumatçí, xu-
Abdruck, der; -(e)s, -e u. -¨e 1.(Spur)iz; rafatçí.
2. (Relief) qälib (Süd. : qalıb); surət, aberkennen vt tanímamaq; j-m et. ~
kopya; damğa; 3. (Buch) näåriyyat. kimisä bir åeydän mährum etmäk; die
abdrucken vt näår etmäk, çap etmək. Bürgerschaft ~ kimisä vätändaålíqdan
abdrücken vt 1. (Schusswaffe) atmaq; çíxartmaq (mährum etmäk).
2. (umarmen) qucaqlamaq. Aberkennung die; -, -en jur. məhrum
abdunkeln vt 1. qaranlíqlaådírmaq; etmə, tanímama.
2. (Schallplatte) qaríåíq säsläri tämizlä- abermalig adj. täzädän, täkrarən.
mäk. abermals adv. ikinci däfä, yenidän,
Abend der; -s,-e axåam; am ~ axåam, täkrar, genə, bir daha.
axåamçaõí; eines ~s bir axåam; gegen ~ abernten vt biçmäk, yíõmaq.
axåama yaxín, axåamçaõí, axåama Abertausende : Tausende und ~ minlər-
sarí, axåam baåí, axåamüstü ; zu ~ cə, minlərlə.
essen åam elämäk; gestern ~ dünän Aberwitz, der; -es dälilik, ağılsızlíq.
axåam; jeden ~ här axåam; guten ~! aberwitzig adj. axmaq, ağılsız.
axåamíníz xeyirli olsun!; bis zum ~ abessen vt 1. hamísíní yemäk; 2. (Tel-
axåamacan, axåamadäk. ler) silib-süpürmäk.
Abendessen, das; -s, - åam, axåam abfahren vi yola düåmäk, häräkät et-
yemäyi. mäk, çıxıb getmək; der Zug fährt um 3
Abenddämmerung, die; -, -en toran, Uhr ab qatar saat 3-dä yola düåür; vt
alaqaranlíq; åäfäq. 1.(Reifen) köhnälmäk, yeyilmäk; 2.(Fuß,
Abendgesellschaft, die; -, -en axåam Bein) basíb äzmäk; 3. (transportieren)
ziyafäti. daåímaq;4.(e-e Strecke)yolboyunca get-
Abendland, das; -(e)s qärb, batí, Avro- mäk; j-n ~ lassen kimisə saymamaq;
pa. auf j-n /et. ~ kimdənsə/nədənsə təsir-
abendländisch adj. qärbi. lənmək.
Abendrot, das; -s axåam åäfäqi. Abfahrt, die; -, -en getmä, yola düå-
Abends adv. axşamçağı, axşamüstü; mä, häräkät, gediå, äzimät.
um 7 Uhr ~ axşam saat 7-də. Abfahrtszeit, die; -, -en yoladüşmə
Abendzeitung, die; -, -en axåam qäze- vaxtı.
ti. Abfall, der; -(e)s, -¨e 1. (Müll) zibil, tul-
Abenteuer, das; -s, - macära, avantü- lantí, tör-töküntü; 2. (von Gott, vom
ra. Glauben) üz döndärmä; 3. (Leistung)
Abenteurer, der; -s, - macäraçí, avan- düåmä, azalma.
türist, avantüraçí, macära axtaran. Abfalleimer, der; -s, - zibil qabı.
abenteuerlich adj. macäralí, tählükä- abfallen vi 1. (Blätter) düåmäk, tökül-
li, avantürist(cəsinə); qəribə. mäk; 2. (von e-r Partei) tärk etmäk, çíx-
aber konj. amma, əmma, ancaq, la- maq, ayrílmaq; 3. (dünn werden) aríqla-
kin, buna baxmayaraq, halbuki, fäqät, maq, zäiflämäk; 4. (Trinkgeld) pay al-
abfallend 12 Abgang
------------------------------------------------------------------------------------------------
maq; was fällt für mich ab, wenn ich ihm Abflauen vi 1.(Wind) azalmaq, sakitləş-
helfe? ona kömäk etsäm, mänä nä mək; 2. fig. düåmäk, enmäk, yatmaq.
düşür?, ona kömäk etsäm, nä alaram? abfliegen vi uçub getmäk (täyyarä ilä),
abfallend adj. (Gelände) enişli. uçaq ilä yola düåmäk; havaya qalx-
abfällig adj. pis, yaramaz, tähqiredici; maq, uçmaq.
mənfi, rədd; adv. sich ~ über j-n äußern abfließen vi axíb getmäk, axmaq.
bir kəsin haqqında (barəsində) pis Abflug, der; -(e)s, -¨e uçuå, uçub get-
danışmaq; ~e Bemerkung mənfi fikir. mä, häräkät, yola düåmä (uçaqın).
abfangen vt 1. tutmaq, yaxalamaq; Abflugzeit, die; -, -en uçuş vaxtı.
2. (Briefe, Schiff) älä keçirmäk, zäbt elä- Abfluss, der; -es, -¨e 1.(Abfließen) (eåi-
mäk; kontrol altına almaq; 3. (z.B. An- yä) axma, sízma; 2. ( vom Kapital) axín;
griff) hücumu dayandírmaq; 4. (Sport) 3. (Kanal) kanal, qanov, arx.
ötmək, ötüb-keçmək. Abflussrohr das; -(e)s, -e nov, suyu
abfärben vi boyasí çíxmaq, rängi at- eåiyä axídan boru, navalça.
maq, aõarmaq, bozarmaq; fig. ~ auf (A) abfordern vt istämäk, täläb etmäk
-ə iz qoymaq, -ə təsir etmək. (j-m et. / bir käsdän bir åeyi).
abfassen vt 1. (Person) yaxalamaq, tut- abfragen vt j-n et. (Lektion) soruå-
maq; 2. ( e-n Artikel, Vertrag) qälämä maq; vi etwas ~ (EDV) soruåmaq (ve-
almaq, tärtib etmäk, tənzim etmək. rilmiå mälumatí).
Abfassung die; -, -en qälämä alma, abfrieren vi fig. sich e-n ~ soyuqdan
yazma, tärtib; tärtibat. donmaq, donmaq.
abfaulen vi çürümək. Abfuhr, die; -, -en daåí(n)ma, näql;
abfedern vt (e-n Stoß) yumşaltmaq fig. j-m e-e ~ erteilen bir käsi baådan
(sarsıntını). sovmaq, rädd etmäk, däf etmäk; e-e ~
abfegen vt süpürmäk. erhalten rädd cavabí almaq.
abfeilen vt techn. yeyələmək, suvand- abführen vt 1. (Häftling) aparmaq; 2.
lamaq, əyələmək. (Steuer, Geld) pul vermäk; vi med. ayağı
abfertigen vt 1. (Kunden) müåtäriyä iålätmäk; vom (rechten) Wege ~ düz
qulluq etmäk; 2. (Gepäck) göndärmäk yoldan çíxartmaq; das führt vom Thema
üçün hazírlamaq, yola salmaq; 3. (beim ab bu, mövzudan uzaqlaşdírır.
Zoll) gömrük işlərini görmək; j-n ~ bir Abführmittel das; -s, - med. ayaq iå-
käsi rädd etmäk, başdan eləmäk. lätmä därmaní, iålätmä davasí.
Abfertigung, die; -, -en 1. hazırlama; abfüllen vt 1. boåaltmaq (qabdan);
hazırlanma; 2. qulluq etmə, işi sah- 2. (in Flaschen) doldurmaq; in Beutel ~
manlama; 3. (Waren) yollama. torbaya doldurmaq (qoymaq).
abfeuern vt (Schuss) atmaq, atäå aç- Abfüllung, die; -, -en doldurma.
maq (auf A -ə). Abgabe, die; -, -n 1. vermä; 2. (Steuer)
abfinden vt (zufriedenstellen) zärärini vergi, xärac; çíxar; pl. ävariz; 3.(Sport)
verib razílaådírmaq; tämin etmäk; sich pas vermə; 4. (Stimmzettel) säs vermä.
mit et. ~ nä iläsä razílaåmaq,keçinmək, abgabenfrei adj. vergidän azad, ver-
tähämmül etmäk, razílíõa gälmäk. gisiz.
Abfindung, die; -, -en zərərini ödəmə; Abgang der; -(e)s, -¨e 1. (Abfahrt) yola
razı etmə; təzminat. düåmä, häräkät, gediå; 2. (aus e-m Amt)
Abfindungssumme die; -, -en (Entschä- istefa vermä, işdən çıxma, uzaqlaåma;
digung) zərərin yerini doldurma, dəbbə 3. (Verlust) zärär, ziyan, itki; 4. (Tod)
pulu, əvəzi verilmə. väfat, ölüm; 5. (von der Schule) mäktäbi
Abflachen vt hamarlamaq, yastıla- qurtarma; nach dem ~ von der Schule
maq, düzəltmək; vi , yastılaşmaq. məktəbi qurtarandan sonra.
abgängig 13 abgewinnen
------------------------------------------------------------------------------------------------
abgängig adj. 1. (überflüssig) lazımsız; abgemacht adj. häll edilmiå, qurtar-
yaramayan; 2. (verschollen) itmiş. míå; ~! häll oldu!, anlaådíq!,razılaşdıq!
Abgangszeugnis, das; -ses, -se buraxılış abgemagert adj. aríqlamíå, aõcavaz,
vərəqəsi, təsdiqnamə. cansíz-çälimsiz, cílíz, donqaz; fig. ~
abgasarm adj. tüstüsü az, az emis- sein äriyib çöpä dönmäk, síníxmaq.
yonlu. abgeneigt adj. meyilsiz, istäksiz.
Abgase, die/pl. 1. tullantı qaz, işlənmiş Abgeneigtheit, die; - meyilsizlik.
qaz; 2. (Auto) eqzoz tüstüsü. abgenutzt adj. köhnälmiå, iålänmiå;
abgeben vt 1. (überlassen) vermək, äprimiå.
tähvil vermäk; 2. (Erklärung, Stimme) Abgeordnete, der u. die; -n, -n nüma-
vermäk; 3. (Satz im Spiel) uduzmaq; 4. yändä, millät väkili, deputat; ein ~r bir
j-m et. ~ kimsäyä bir hissäsini vermäk; nümayändä; e-e ~ bir nümayändä.
5. (Schuss) atmaq, atäå etmäk; sich mit Abgeordenetenhaus das; -es deputat-
et. od. j-m ~ bir åey vä ya åäxs ilä lar palatası, nümayändälär mäclisi.
mäåõul olmaq, kiməsə baş qoşmaq. abgerissen adj. 1. círíq-círíq, yírtíq-yír-
abgeblasst adj. rängi qaçmíå, saral- tíq; 2. käsik-käsik, rabitäsiz, qíríq.
míå, solmuå. Abgesandte der; -n, -n 1. pol. elçi, de-
abgebrannt adj. F völlig ~ cibi boş, leqat; 2. (Vertreter) nümayəndə.
var-yoxdan çıxmış; çaräsiz qalmíå. abgeschieden adj. täk, yalqíz; adv. täk-
abgebraucht adj. köhnälmiå; däyärdän likdä.
düåmüå. Abgeschiedenheit, die; - täklik, yalqız-
abgebrüht adj. üzərinə qaynar su tö- lıq, kimsäsizlik.
külmüş; fig. həyasız, utanmaz. abgeschlafft adj. yorqun, ölüvay.
abgedroschen adj. iålänmiå, däyärsiz, abgeschlossen adj. 1. bağlanmíå, qífíl-
däyärini itirmiå, adi; e-e ~e Redensart lanmíå, qapanmış; 2.(beendet) qurtar-
mänasíní, täsirini (anlamíní, etkisini) míå, baåa çatmíå; bitgin; 3. (in sich)
itirmiå bir söhbät, çeynənmiş sözlər. bitmiå; 4. (abgetrennt) ayrı, müstəqil.
abgefahren adj. 1. (Reifen) sürtülüb ye- abgeschmackt adj. 1. dadsız, duzsuz;
yilmiå; 2. (außergewöhnlich, hervorra- 2. (Rede) məntiqsiz, ağılsız, sarsaq.
gend) fövqəladə, adi olmayan; ruhlan- abgesehen (von) adj. asílí olmayaraq,
dırıcı; mümtaz. baxmayaraq, -dən, -dan başqa, bir ya-
abgefeimt adj. hiylägär, hoqqabaz, ri- na; ganz ~ davon, dass.. baxmayaraq ki..
yakar; sırtıq. abgesondert adj. ayrí, baåqa, alahí,
abgehackt adj. käsik-käsik, parçalan- ayrılmış; adv. xüsusi, ayríca.
míå; ~ sprechen qırıq-qırıq daníåmaq. abgespannt adj. yorulmuå, haldan
abgehärtet adj. möhkəmlənmiş, daya- düåmüå, üzülmüå; ~ sein taqätdän düå-
naqlı. mäk.
abgehen vi 1. (Weg etc.) ayrílmaq; 2. abgestanden adj. köhnä, qoxumuå, iy-
(Schule) çíxmaq; 3. (Knopf) qopmaq; 4. länmiå, bayat, dadsíz.
(Verputz) pul-pul olmaq; 5. (von e-r Sum- abgestorben adj. 1. ölmüå; 2. (Baum,
me) çíxmaq; 6. (von e-r Meinung) däyiå- Ast) qurumuå.
mäk; 7. (gut, schlecht) näticälänmäk. abgestumpft adj. 1. kütläåmiå; 2. etina-
abgekämpft adj. yorõun; äldän düå- síz, laqeyd, hissiz, duyõusuz.
müå, gücdən düşmüş. abgetan adj. olmuå, qurtarmıå.
abgekürzt adj. (Wort) qísaldílmíå. abgetragen adj. köhnä, nimdaå, geyil-
abgelaufen adj. vaxtí keçmiå, köhnäl- miå; äprimiå ~ e Kleider geyilmiå paltar.
miå. abgewinnen vt (im Spiel) j-m et. ~ kim-
abgelegen adj. uzaq, täk, yalqíz. dänsä bir åeyi udmaq (oyunda).
abgewöhnen 14 abhauen
------------------------------------------------------------------------------------------------
abgewöhnen vt (Alkohol etc.) tärgitmäk, abhacken vt yarmaq, balta ilä çap-
yadırğatmaq; j-m et. ~ kimäsä bir adäti maq; abgehackt fig. (Rede) käsik-käsik.
tärgitmäk; sich et. ~ adäti yadırğamaq. abhaken vt 1. qarmaqdan (çängäl-
abgezehrt adj. aríq, zäif, sísqa. dän) endirmäk; 2. (auf e-r Liste) iåarä
Abglanz, der; -es paríltí, iåíltí; äks. qoymaq; 3. (abschreiben) hesabdan
abglätten vt hamarlamaq; paríldat- silmək, unutmaq.
maq, cilalamaq. abhalten vt 1. (hindern) mane olmaq,
abgleiten vi 1. sürüåmäk, sürüşüb yı- iå(in)dän qoymaq; 2.(Sitzung) tärtib ver-
xılmaq; züyüldämäk; 2. (Währung) ya- mäk; 3. (Parade, Gottesdienst usw.) ke-
vaå-yavaå däyärini itirmäk; 3. täsirsiz çirmäk, etmäk; 4. (Lehrstunde) därs ver-
olmaq; die Währung gleitet ab pul däyär- mäk; 5. (Kind) iåämäk üçün saxlamaq.
dän düåür; es gleitet an ihm ab ona täsir Abhaltung, die; -, -en 1. mane olma,
etmir; 4. (Thema) uzaqlaşmaq, çıxmaq. ängäl olma, qaråísíní alma, iåindän
Abgott, der; -(e)s, -¨er çox sevilən, büt, qoyma; 2. ((Durchführung von Wahlen
sänäm,məbud, idol, tanrílaådírílan; j-m usw.) icra etmä, häyata keçirmä, yerinä
zum ~ machen kimisä büt etmäk; der ~ yetirmä, təşkil etmə.
der Jugend gänclärin mäbudi (ilahäsi). abhandeln vt 1. (et. vom Preis) qiymät-
abgöttisch adj. bütpäräst; F ~ lieben dä razílaåmaq; 2. (Thema) araådírmaq,
dälicäsinä sevmäk. müzakirä etmäk.
abgraben vt quyu qazmaq; j-m das abhanden adv. : ~ kommen itmäk, itib-
Wasser ~ ayaõínín altíní qazmaq. batmaq.
abgrasen vi 1. (Vieh) otlamaq; 2. fig. Abhandlung die; -, en mäqalä, elmi
(e-e Gegend) axtarmaq, dolaníb axtar- äsär, märuzä, elmi risalä, .
maq; 3. fig. dieser Themenkreis ist schon Abhang der; -(e)s, -¨ e eniå, yamac,
abgegrast bu mövzu (qonu) kifayät qä- uçurum, endirim, enäcäk; fig. döå.
där araådírílíbdír. abhängen vt 1. götürmäk, çíxartmaq,
abgreifen vi 1. (Hut usw.) älä tut(ul)- açmaq; ein Schild ~ tablonu açmaq; 2.
maqdan (alínmaqdan) köhnälmäk; iå- (abkuppeln) ayírmaq; et. von et. ~ bir åe-
länmäk; 2. (greifend abtasten) älä tutub yi bir åeydän ayírmaq; 3. (hinter sich
yoxlamaq, ällämäk. lassen) yaxasını qurtarmaq, tängägäti-
abgrenzen vt ayírmaq, särhäd qoy- ränin älindän qaçmaq; vi asílí olmaq,
maq, sädd çäkmäk; sich von j-m ~ kim- baõlí olmaq, tabe olmaq, möhtac ol-
dänsä özünü uzaq saxlamaq. maq; von j-m ~ kimdänsä asílí olmaq,
Abgrenzung, die; -, -en ayírma, särhäd baåqasínín älinä baxmaq, kimäsä
qoyma. möhtac olmaq.
Abgrund, der, -(e)s, -¨e därin uçurum, abhängig adj. asílí, tabe, möhtac,
uçurum; burulğan; fig. am Rande des ~s baõlí.
stehen uçurumun qırağında durmaq, Abhängigkeit, die; -, -en asílílíq, baõ-
fəlakət içində olmaq. lílíq, älä baxma; in ~ geraten asílí
abgrundtief, abgrundig adj. (Hass, Wut väziyyätä düåmäk; (Rauschgift) mötad-
usw.) därin; sonsuz däräcä därin. líq, etiyad.
abgucken vt 1. (j-m. et.) birinin üsulu- abhärmen v/r başqasının qäm-qüssä-
nu täqlid etmäk, üzünü köçürmək, su- sini yemäk.
rətini cıxarmaq; 2. (abschreiben) baxíb abhärten vt (gegen Kälte usw.) bärkit-
üzündän yazmaq. mäk, alíådírmaq, möhkəmləndirmək.
Abguss, der; -es, -¨e 1. boåaltma; çirk- abhauen vt balta ilä yarmaq, çapmaq;
abí boåaltma; 2. qälib (Süd. : qalíb), vi (flüchten) yox olmaq, qaçmaq, äkil-
tökmə; ~ gießen qälibini tökmäk. mäk, aradan çíxmaq, varıb getmäk; F
abheben 15 abkriegen
------------------------------------------------------------------------------------------------
cırmaq, dízíxmaq; hau ab! itil cähännä- abkaufen vt almaq, bazarlíq etmäk;
mä!, rädd ol!, däf ol!. fig. j-m et. ~ bir kəsin sözünə inanmaq.
abheben vt 1. (hochnehmen) qaldırmaq, Abkehr, die; -, - uzaqlaşma, üz dön-
götürmäk; 2. (Geld) bank hesabından därmä, üz çevirmä (von D/ bir åeydän).
pul götürmäk; 3. (Flugzeug) qalxmaq; vr abkehren vt süpürmäk; sich von j-m ~
sich ~ (von, gegen) başqasından färqli kimsädän üz döndärmäk.
olmaq, kontrast olmaq, seçilmäk. abklappern vt här yeri axtarmaq, da-
abheften vt sancaqlamaq, dosyaya línca gäzib axtarmaq.
qoymaq, sänädi qovluõa tikmäk. abklären vt 1. (Problem) aydínlaådír-
abheilen vi sağalmaq, yaxşılaşmaq, maq; 2. (beschließen) qərara almaq.
şəfa tapmaq (yara). Abklatsch, der; -es, -e surät, kopya,
abhelfen vi çarä tapmaq. täqlid, kliåe.
abhetzen vt (z.B. Pferd) ovlamaq, yor- abklingen vi 1. (Geräusch, Ton) sakit-
maq; (Person) sich ~ özünü yormaq, läåmäk; kəsilmək; yavaşımaq; 2. (Fie-
üzülmäk, taqätdän düåmäk. ber usw.) azalmaq, düåmäk.
Abhilfe, die; - düzäliå; çarä, yardím, abklopfen vt (Staub) 1. vurub tozunu
kömäk, dərman; ~ schaffen çarä tap- almaq; 2. med. barmaqla vä ya alätlä
maq (für A/ näyäsä); dafür gibt es keine xästänin vücuduna vurub müayinä et-
~ buna çarä yoxdur. mäk; 3. et. auf Fehler ~ bir åeyin sähv-
abhobeln vt rändälämäk. lärini yoxlamaq.
abholen vt 1. dalınca gedib gätirmäk abknabbern vt gämirmäk.
(kiminsä, näyinsä); 2. (j-n vom Flugha- abknallen vt F vurub öldürmək.
fen usw.) qaråílamaq; 3. (Polizei) yaxa- abknicken vt síndírmaq, büküb qop-
lamaq. artmaq; vi bükülüb qopmaq, sınmaq.
abholzen vt käsmäk, qírmaq (bütün abknöpfen vt 1. düymäläri qoparmaq;
aõaclarí), baltalamaq, çapmaq. 2. j-m et. ~ F aldadıb älindän almaq.
abhorchen vt gizlincä qulaq asmaq; abkochen vt biåirmäk, qaynatmaq.
med. das Herz ~ üräyä qulaq asmaq. abkommandieren vt ezamiyyätä gön-
abhören vt (Lektion) dinlämäk; (Tele- därmäk, ezam etmäk; bir väzifä üçün
fon) gizlincä qulaq asmaq. göndärilmäk, ezam edilmäk.
abirren vi (vom Weg) azmaq; (vom abkommen vi 1. (vom Wege) yoldan
Thema) çíxmaq, yanílmaq. çíxmaq, azmaq; 2. (vom Thema) känara
Abitur, das; -s, -e buraxílíå imtahaní çíxmaq; vom Thema abkommen möv-
(orta mäktäb),(Süd. : diplom imtahaní). zudan känara çíxmaq; 3. (von e-r
Abiturient, der; -en, -en orta mäktäb Ansicht) fikrini däyiåmäk.
imtahaníndan azad olmuå åagird (Süd. Abkommen, das; -s, - saziå, müqavi-
: diplom almíå, diplomä), abituriyent. lä, razılıq, anlaşma; ein ~ abschließen
Abiturientin, die; -, -en orta mäktäb saziş baõlamaq, sazişə gəlmək.
imtahaníndan azad olmuå qíz åagirdi, abkömmlich adj. artıq, lazımsız.
abituriyent (qíz). Abkömmling, der; -s, -e törämä, to-
abjagen vt j-m et. ~ birinin älindän bir run, övlad, nävä-näticä.
åeyi çıxarmaq, əlindən almaq. abkoppeln vt açmaq, bir-birindən ayır-
abkanten vt itiliyini yonub hamarla- maq.
maq, qırağını yonmaq. abkratzen vt qaåíyíb çíxartmaq, tä-
abkanzeln vt danlamaq, söymək. mizlämäk; vi F (sterben) ölmäk (qíra-
abkapseln vr sich ~ von D özünü täcrid õíní qatlamaq).
etmäk, özünü täklämäk, izolə etmək. abkriegen vt (abbekommen) hissäsini
abkarten vt gizlicä razílaåmaq. almaq, payíní almaq.
abkühlen 16 abliegen
------------------------------------------------------------------------------------------------
abkühlen vt soyutmaq, särinläådir- Ablaut, der; -(e)s, -e gr. saitlərin də-
mäk; vi das Wetter kühlt ab hava särin- yişməsi, ablaut
läşir; sich ~ särinlänmäk. Ableben, das; -s ölüm, ölmä, väfat.
Abkühlung, die; -, -en särinlä(å)mä. ableben vi ömrünü baåa vurmaq; öl-
Abkunft, die; - soy, mänåä, kök, əsil. mäk, häyatla vidalaåmaq.
abkürzen vt qísaltmaq, ixtisar etmäk. ablecken vt yalamaq, yalayíb tämiz-
Abkürzung, die; -,-en qísaltma, ixtisar; lämäk.
(Abkürzungsweg) käsä yol. ablegen vt 1. (Kleider) çíxartmaq; so-
abladen vt yükü boåaltmaq; s-n Kum- yunmaq; 2. (Prüfung; Rechenschaft) ver-
mer bei j-m ~ kiməsə dərdini demək, mäk; hesabat vermək; 3. (Gewohnheit)
kiməsə üräyini boåaltmaq . tärgitmäk;4.(Eid) and içmäk;5. (Zeugnis)
Ablage, die; -, -n 1. (Archiv) sänädlär åähadät vermäk; 6. (Akten) dosyaya
saxlanílan yer, arxiv (Süd. : aråiv), an- qoymaq;7.(Geständnis) boynuna almaq,
bar; 2. (Kleiderablage) qarderob. etiraf etmək; vi naut. häräkät etmäk.
ablagern vt saxlamaq, yíõmaq (an- Ableger, der; -s, - qälämä, budaq.
barda); sich ~ geol. tortulanmaq, qat ablehnen vt rädd etmäk.
(täbäqä) ämälä gätirmäk; ablagern las- ablehnend adv. räddedici, mänfi.
sen köhnälmäk. Ablehnung, die; -, -en rädd etmə, im-
Ablagerung, die; -, -en 1. (Bodensatz) tina.
laylaåma; 2. (Lagerung) anbarda yíõílíb ableisten vt (Dienst usw.) yerinä gä-
qalma. tirmäk, xidmät (qulluq) edib qurtarmaq.
Ablass, der; -es, -¨e rel. günahlarín ableiten vt 1. (Wasser usw.) yoldan çí-
baõíålanmasí. xartmaq, yolunu däyiåmäk; 2. (herlei-
ablassen vt 1.(Wasser) axítmaq; boşalt- ten) törätmäk; 3. (Ergebnis) näticälän-
maq;2.(e-n Teil des Preises) aåaõí endir- dirmäk; vr sich ~ bir kökdän ayrílmaq,
mäk, güzəştə getmək; 3.(Fass usw.) bo- ämälä gälmäk, düzəlmək.
åaltmaq; 4. (Zug usw.) yola salmaq; 5. ablenken vt yayíndírmaq; istiqaməti-
(Hass, Zorn) s-n Zorn an j-m ~ bir käsä ni (yönünü) dəyişdirmək; j-n von der
acíõíní tökmäk; 5. (Religion) günahın- Arbeit ~ bir käsi iå(in)dän qoymaq; den
dan keçmək;vi (von D/-dän) äl çäkmäk. Verdacht von sich ~ şübhəni özündən
Ablativ, der; -s, -e gr. -dän halí, mäf- uzaqlaşdırmaq.
ulünmin. Ablenkung, die; -, -en yayındırma.
Ablauf, der; -(e)s, -¨e 1. axma, axín, Ablenkungsmanöver, das; -s, - yayın-
nov; 2. (Verlauf) gediå, gediåat; 3. (e-r dırma hərəkəti, yayındırma oyunu.
Frist) ötmä, son, sona çatma; 4. (Zeit) ablesen vt 1.(Blatt) üstündän oxumaq;
keçmä; nach ~ e-s Monats bir ay keçän- 2. (Zähler) göstəricilərini oxumaq; j-m
dän sonra. die Sehnsucht an den Augen ~ kiminsä
ablaufen vi 1. axíb tökülmäk; 2. (Ge- häsrätini gözündän duymaq (oxumaq).
schehnis) cäräyan etmäk, keçmäk; 3. ableugnen vt danmaq, inkar etmäk.
(Frist) sona çatmaq, tamam olmaq, Ableugnung, die; -, -en danma, inkar.
qurtulmaq; 4. (Sport) baålamaq; 5. (gut, ablichten vt üzünü (surätini)çíxarmaq.
schlecht) näticälänmäk; fig. an ihm läuft Ablichtung, die; -, -en fotokopi.
alles ab onun heç vecinə də deyil; 6. abliefern vt vermäk, tähvil vermäk,
(Schiff) yola düåmäk; 7. (Uhr) dayan- göndärmäk (malí); təslim etmək.
maq; vt (Schuhe usw.) köhnälmäk, da- Ablieferung, die; -, -en göndärmä,
õílmaq; sich die Hacken ablaufen nach D göndärilmä, vermä, täslim etmä.
bir åeyin (iåin) dalínca qaçíb ayaqdan abliegen vi 1.(weit)uzaqda olmaq,uzaq
düåmäk, yüyürməkdən yorulmaq. düåmäk; 2. (Obst) qalíb yumşalmaq.
ablösen 17 abpellen
------------------------------------------------------------------------------------------------
ablösen vt 1. açmaq, ayírmaq; 2. (Wa- F sich von j-m ~ ayrílmaq (yaxín bir
che) növbä däyiådirmäk, däyiåmäk; 3. adamdan).
(Verpflichtung usw.) yerinä yetirmäk; abnagen vt gämirmäk.
vermək; 4. (an j-s Stelle treten) yerini Abnahme, die; -, -n 1. götürmä, çıxar-
almaq, äväzinä keçmäk, däyiåmäk; vr ma; 2. (Minderung) azalma, kiçilmä; 3.
sich ~ (Tapete usw.) qopmaq. ~ der Lieferung malí tähvil alma; 4. med.
Ablösung, die; -, -en 1. azad etmä; käsmäk (Süd. : amputasyon).
tärkibindän ayrílma; 2. (Tapete usw.) abnehmen vt 1. götürmäk, qäbul et-
açílma, qopma; 2. (Wache) däyiåmä; 3. mäk; 2. (wegnehmen) älindän almaq; 3.
H ödä(n)mä. (abkaufen) satín almaq ; 4. (Sorge usw.)
abluchsen vt F (Geld, Geheimnis usw.) çäkmäk; 5. (Lieferung) tähvil almaq; 6.
j-m et. ~ hiylä ilə birisindän almaq (älä (Körperteile) käsmäk; 7. (Eid) and içdir-
keçirmäk), qandırıb almaq. mäk; vi 1. (Gewicht) azalmaq; 2. (dünner
Abluft, die;- techn. eşiyə verilən hava. werden) aríqlamaq, síníxmaq; fig. äri-
abmachen vt 1. (lösen) ayírmaq, çí- mäk, üzülmäk; 3. (Mond) kiçilmäk; 4.
xartmaq, açmaq; den Hund von der (Fieber) düåmäk, enmäk; das nimmt dir
Kette ~ iti zäncirdän açmaq; 2. (regeln) niemand ab buna heç käs inanmaz.
razílaåmaq, vädäläåmäk; sövdäläå- Abnehmer, der; -s, - alící, müåtäri, si-
mäk; åärtläåmäk; den Preis ~ qiymäti fariåçi, tähvil alan; keine ~ finden müå-
sövdäläåmäk; abgemacht! razílaådíq! . täri tapa bilmämäk.
Abmachung, die; -, -en anlaåma, sa- Abneigung, die; -, -en xoåu gälmä-
ziå, razílíõa gälmä, sövdäläåmä; e-e ~ mä, antipati, gözü götürmämä, nifrət,
treffen saziş bağlamaq. meylsizlik (gegen A/-ä qaråí, nədənsə).
abmagern vi aríqlamaq; üzülmäk,can- abnorm adj. äcaib, normal olmayan.
sízla(å)maq; fig. ärimäk. abnötigen vt zorlamaq, mäcbur etmäk
Abmagerung, die; -, -en aríqlíq, aríq- (j-m/bir käsi).
lama, cansízlama. abnutzen (abnützen) vt iålädib köh-
Abmagerungskur, die; -, -en aríqla- nältmäk, dağıtmaq; vr sich ~ köhnäl-
ma müalicäsi (Süd. : aríqlama rejimi). mäk, aåínmaq.
abmähen vt oraqla biçmäk. Abnutzung (Abnützung) die; -, -en
abmalen vt üzündän çäkmäk. köhnälmä, daõílma, aşınma.
Abmarsch, der; -(e)s, -¨e yürüå. Abo, das; -s, -s F = Abonnement
abmarschieren vi mil. yola düåmäk, Abonnement das; -s, -s abunä olma.
häräkät etmäk (qoåun, dästä). Abonnent der; -en, -en abunäçi.
abmelden vt adíní silmək (däftärdän, abonnieren vt abunä olmaq.
baåqa bir yerä gedärkän); vr sich ~ abordnen vt yollamaq, nümayändä
adíní sildirmäk (bei D/-dä). kimi göndärmäk (zu, nach D/bir yerä).
Abmeldung, die; -, -en qeydiyyatdan Abordnung, die; -, -en nümayändä
çíxar(íl)ma (pozulma, silinmə). heyäti; göndärmä.
abmessen vt ölçmäk; fig. (Worte) gö- Abort¹ der; -(e)s, -e (Toilette) tualet,
tür-qoy etmäk. maval, müstärah, ayaqyolu.
Abmessung, die; -, -en ölçmä, ölçmä- Abort² der; -(e)s, -e (Fehlgeburt) uåaq-
biçmä. salma, abort.
abmontieren vt sökmäk, demontaj abpassen vt gözlämäk; güdmäk; e-e
etmək. Gelegenheit ~ älveriåli fürsät gözlämäk.
abmühen vr sich ~ zähmät çäkmäk, abpausen vt surätini çíxartmaq (kop-
tär tökmäk, älläåmäk, uğraşmaq. ya kaõízí ilä), kopya.
abnabeln vt göbäkbaõí käsmäk; vr abpellen vt qabíõíní soymaq.
abpfeifen 18 Abrüstungsverhandlungen
------------------------------------------------------------------------------------------------
abpfeifen vt (Sport) fit çalíb oyuna son mä, gediå.
vermək. abreisen vi yola düåmäk,çíxíb getmäk.
abpflücken vt därmäk, qopartmaq, abreißen vt1. yolmaq, därmäk, qopart-
yıõmaq (meyväni, gülü). maq, qírmaq; 2. (Kleider) círmaq; 3.
abplacken, abplagen vr sich ~ äzab (Gebäude) sökmäk; vi1. sona çatmaq,
çäkmäk, zähmät çäkmäk, çalíåmaq. axíra çatmaq; das reißt gar nicht ab bu
abplatzen vi yerindän qopmaq; mir ist qurtulan (iå) deyil; 2.(Telefonverbindung,
ein Knopf abgeplatzt düymäm qopub Kontakt) käsilmäk; 3. (Knopf) qopmaq.
(qírílíb). Abreißkalender, der; -s, - cırılan təq-
abprallen vi 1. känara síçramaq, kä- vim.
nara atílmaq; 2. fig. tesir etmäk; das abrichten vt alíådírmaq, öyrətmək,
prallt an ihm ab ona tesir etmir. tälim etmäk (heyvaní).
abpumpen vt tulumba ilä boåaltmaq. abriegeln vt 1.(Tür, Fenster) qífíllamaq,
abputzen vt təmizləmək, silmək; sich bärk baõlamaq; 2. (absperren) çäpärlä-
(D) die Schuhe ~ ayaqqablarını (baş- mäk, ayírmaq, cəftə ilə baõlamaq; e-e
maqlarını) silmək. Straße ~ küçäni baõlamaq (häräkätini
abquälen vr sich ~ äzab çäkmäk, äziy- dayandírmaq).
yät çäkmäk (mit D/nädänsä); vt sich abringen vt zorla almaq, zorla äldä et-
(D) ein Lächeln ~ zor ilə gül(ümsä)mək. mäk; sich (D) ein Lächeln ~ zor ilə gül-
abrahmen vt südün üzünü yığmaq. (ümsä)mək.
abrasieren vt 1. (Bart) qírxmaq; 2. Abriss, der; -es, -e 1. ~ e-s Hauses bir
(Sturm) daõítmaq, viran etmäk, yerlä evin sökülmäsi; 2.(Zeichnung, Plan) ciz-
yeksan etmäk. gi; 3. (kurze Darstellung) xülasä, icmal.
abraten vt (j-m. von et.) kimäsä mäs- abrollen vt (et. Gewickeltes) diyirlädib
lähät görmämäk. açmaq; vi açílmaq; vr sich ~ bükülüb
abräumen vt yíõíådírmaq; den Tisch ~ fírlanmaq; fig. icra olmaq; das Prog-
süfräni yíõíådírmaq. ramm rollt ab proqram icra olunur.
abreagieren vt s-e Wut ~ hirsini ya- abrücken vt geriyə çəkmək; vi uzaq-
tírtmaq; s-n Ärger an j-m ~ kimdänsä laåmaq; von j-m ~ kimdənsə uzaqlaå-
acíõíní çíxarmaq. maq, geri çəkilmək;von e-r Idee ~ fikrin-
abrechnen vt 1. (gegenseitig) haqq-he- dän äl çäkmäk; mil. häräkät etmäk.
sab çäkmäk, hesabí çürütmäk, haq- Abruf, der; -(e)s, -e 1. (bei Personen)
laåmaq; divan tutmaq; 2. (abziehen) geri çaõírma; 2. H täläb etmä ( malín
çíxmaq; vi mit j-m ~ hesablaåmaq, göndärilmäsini); 3. EDV mälumatín gö-
äväzini çíxmaq, hesabí çürütmäk. türülmäsi; 4. (vom Konto) pul götürmä;
Abrechnung, die; -, -en 1. hesablaå- auf ~ bereit ämrä hazír.
ma, hesab çäkmä, haqq-hesab; 2. inti- abrufen vt 1. geri çaõírmaq; 2. (bes-
qam (öc) alma, haqq-hesab çürütmä. tellte Ware) qöndärilmäsini istämäk; 3.
Abrede, die; -, -n 1. saziå, yola gätir- EDV mälumat istämäk; 4. (Geld) täläb
mä; 2. in ~ stellen inkar (etiraz) etmäk. etmäk, bankdan almaq.
abreiben vt 1. silmäk, sürtmäk; 2. abrupt adj. birdän, qäfildän, gözlä-
(massieren) ovmaq; 3. (trocknen) qurut- n(il)mädän.
maq; 4. (Glanz geben) parlatmaq, cila- abrüsten vi 1. mil. tärk-silah etmäk, si-
lamaq; vr sich ~ (Reifen) sürtülmäk. lahsízlanmaq; 2. techn. bändi sökmäk,
Abreibung, die; -, -en 1. ovma, ov- iskäläni sökmäk.
xalama; 2. fig. (Prügel) kötäk; (Tadel) Abrüstung, die; -, -en silahsízlanma.
danlaq, qınama. Abrüstungsverhandlungen, die /pl.
Abreise, die; -, -n yola düåmä, get- tərk-silah haqqínda daníåíqlar.
abrutschen 19 Abschiedsessen
------------------------------------------------------------------------------------------------
abrutschen vi 1. sürüåmäk, sürüåüb abschalten vt elektrik cäräyaníní käs-
düşmäk; 2. fig.(an gesellschaftlichem An- mäk; söndürmək, keçirmäk; vi fig.
sehen verlieren) etibardan düåmäk. (nicht mehr zuhören) daha qulaq asma-
Abs. Abk. für 1. Absender, der; -s; - maq, diqqät vermämäk; (sich erholen)
göndərən; 2. Absatz, der;-es;-¨e paraq- istirahät etmäk.
raf, bənd. Abschaltung, die; -, -en käs(il)mä;
absäbeln vt tikä-tikä doõramaq. sönmə, keçmä.
absacken vi 1. (Schiff) batmaq; 2. abschätzen vt täxmin etmäk; däyärini
(Flugzeug) irtifadan düåmäk, yüksäklik bälli etmäk, qiymət qoymaq.
däräcäsini itirmäk; 3. (Erdreich) bat- abschätzig adj. 1. (verächtlich) nifrätli,
maq; 4. (Noten, Schüler) säviyyädän häqarätli, xorbaxan, xorgörən; 2. (ab-
düåmäk, tänbälläåmäk; zəifləmək. wertend) mänfi.
Absage, die;¸-, -n rädd etmä, rədd. Abschätzung, die; - qiymät qoyma;
absagen vt rädd cavabí vermäk; rädd täxmin etmä.
etmäk. Abschaum der; -(e)s köpük, käf, ərp;
absägen vt miåarlamaq, miåarla käs- fig. än däyärsiz adam; havayíyeyän.
mäk, bíçqílamaq; F iådän çíxartmaq. abschäumen vt köpüyünü almaq.
absahnen vt u. vi 1. südün qaymaõíní abscheiden vt (abtrennen) ayırmaq; (Ei-
yíõmaq; 2. (et.) müftä älä keçirtmäk. ter) ifraz etmək; vi çökmək; (sterben)
Absatz, der; -es, -¨e 1. (am Schuh) da- ölmək, vəfat etmək; ayrılıb getmək.
ban; Shuhe mit hohen Absätzen dikdaban abscheren vt qírxmaq; qayçílamaq.
baåmaq; 2. (Unterbrechung) ara vermä, Abscheu, der; -(e)s nifrät, iyränclik (vor
tənəffüs; er sprach in Absätzen o käsik- D/-dän); ~ haben vor -dən nifrət etmək,
käsik daníåírdí; 3. (im Buch) paraqraf, zəhləsi getmək, çimçäåmäk, iyränmäk.
bänd; hissə; 4. jur. bänd; 5. (Ware) sa- abscheuern vt 1.(Schmutz) tämizlämäk;
tíå, satílma; guten ~ finden tez satílmaq. 2. (abnutzen) köhnältmäk; vr sich die
Absatzflaute, die; -, -n kasadlıq. Haut ~ därisini sürtüb yara etmäk.
Absatzgebiet, das; -(e)s, -e satíå ba- abscheulich adj. çirkin, eybäcär, rəzil.
zarí. abschicken vt yollamaq, göndärmäk.
Absatzkrise, die ;-, -n kasadlıq. Abschiebehaft, die; - bir käsi öz ölkä-
Absatzmöglichkeit, die; -, -en satíå sinä geri qaytarmaq üçün häbsdä
imkaní. saxlamaq.
Absatzsteigerung, die; -, -en satışı ar- abschieben vt 1. itäläyib känara çäk-
tırma (çoxaltma). mäk; 2. (die Schuld auf j-n) günahí
absaufen vi 1. (Schiff) batmaq; 2. (er- (suçu) baåqasínín boynuna yíxmaq; 3.
trinken) boõulmaq. (unerwünschte Ausländer) ixrac etmäk;
absaugen vt 1. (Dampf, Gas, Flüssig- vi F getmäk; schieb ab! itil!, rädd ol!.
keit) somurub boåaltmaq, nasosla bo- Abschiebung, die; -, - en xaric etmä,
åaltmaq; 2. tozsoranla tämizlämäk. uzaqlaşdırma; itələmə.
abschaben vt qaåíyíb tämizlämäk. Abschied, der; -(e)s, -e ayrílma, vida,
abschaffen vt 1. (aufheben) läõv etmäk, ayrılıq, xudahafizlik; istefa; den ~ be-
aradan qaldírmaq, uzaqlaådírmaq; 2. kommen (erhalten) istefa almaq, qulluq-
(Personal) iådän çíxartmaq; ein Gesetz ~ dan (iådän) çíxmaq; j-m den ~ geben bir
bir qanunu läõv etmäk; vr sich ~ özünü käsi qulluqdan (iådän) çíxarmaq; ~
äldän salmaq, özünü gücdän salmaq. nehmen (von) vidalaåmaq, xudahafiz-
Abschaffung die; - känar etmä; läõv läåmäk; s-n ~ nehmen istefa vermäk.
etmä; yasaqlama. Abschiedsessen, das; -s, - vida ziyafä-
abschälen vt qabíõíní soymaq. ti.
Abschiedsgesuch 20 abschreckend
------------------------------------------------------------------------------------------------
Abschiedsgesuch, das; -(e)s, - istefa sonunda dedi, son olaraq dedi.
ärizäsi, istefa diləkçəsi. Abschluss, der; -es, -¨e 1. son, näticä,
abschießen vt 1. (Waffe) atmaq; 2. sona yetir(il)mä; zum ~ bringen sona
(Flugzeug) vurub salmaq; 3. (Wild) öl- yetirmäk, baåa çatdírmaq; 2. ~ e-s Ver-
dürmäk; 4. fig. iådän (väzifädän) azad trages müqavilänin baõlanmasí; zum ~
etmäk; fig. den Vogel ~ än yaxåí näticä ein Lied singen axírda bir mahní oxu-
almaq; j-n ~ kimisə işindən çıxarmaq. maq.
abschinden vr sich ~ əzab çəkmək, Abschlussprüfung, die; -, -en yekun
özünü incitmək, qan qusmaq. imtahaní, axíríncí imtahan.
abschirmen vt 1. qorumaq, ämniyyät abschmecken vt dadína baxmaq.
altína almaq; 2. (vor Strahlen) örtmäk. abschmeicheln vt yaltaqlaníb älä ke-
abschlachten vt 1. (Tier) doõramaq, çirmäk (bir åeyi), yaltaqlanmaq.
käsmäk; 2. (Menschen) qírmaq. abschmelzen vt u. vi äritmäk, ärimäk.
abschlaffen vi F üzülmək, haldan düş- abschmieren vt (Räderwerk) yaõlamaq;
mək, yorulmaq; istirahət etmək. vi Flugzeug qäzaya uõrayíb düåmäk.
Abschlag, der; -(e)s, -ë 1. (Preisnach- abschminken vt bäzäyini silmäk, än-
lass) endirim, qiymätin düşmäsi; auf ~ lik-kiråaníní silmäk; das kannst du dir ~!
kaufen endirilmiå qiymät ilä almaq; 2. ümidini bu işdən kəs!
(Anzahlung) hissä-hissä ödämä; beh; abschnallen vt (e-n Gurt) açmaq, kə-
säläm; 3. (Sport) topu vurub qaytarma məri açmaq, cilovu açmaq.
(qapıçının). abschneiden vt käsmäk; j-m den Weg
abschlagen vt 1. (Ast usw.) vurub qír- ~ kiminsə yolunu käsmäk; j-m das Wort
maq; (mit einer Axt) çapmaq; 2. (Bitte) ~ kiminsə sözünü käsmäk; vi gut oder
rädd etmäk, qäbul etmämäk; 3. schlecht ~ yaxåí vä ya pis bir näticäyä
(Angriff) däf etmäk, rädd etmäk; 4. vt/vi yetiåmäk; die Hoffnung ~ ümidini käs-
den Ball ~ topu vurub qaytarmaq. mäk.
abschlägig adj. : e-e ~e Antwort rädd Abschnitt, der; -(e)s, -e 1. (Teil) bölmə,
cavabí, mänfi cavab. hissä, bölüm, kəsim; 2. (e-s Buches) fä-
Abschlagszahlung, die; -, -en hissə-his- sil, bölmä, bab, bänd, qol; 3. mil. män-
sə ödəmə; akont. täqä, bölgä;4. z.B. : abtrennbarer Teil e-r
abschleifen vt yonmaq; cilalandırmaq; Eintrittskarte käsik; 5.(Gesetzbuch) bänd;
aåíndírmaq; vr et. schleift sich ab sürtü- 6. dövr, zaman.
lüb hamarlanmaq. abschnüren vt iplə sıxıb yolunu bağ-
Abschleppdienst, der; -(e)s, -e avto- lamaq, sıxıb kəsmək; təcrid etmək.
mobilläri yedäk edän åirkät. abschöpfen vt üzünü almaq, yağını-
abschleppen vt çäkib aparmaq, ye- qaymağını almaq, köpüyünü almaq.
däk etmäk (Süd. : a. boksel etmäk) . abschotten vr sich ~ özünü təkləmək,
Abschleppwagen, der; -s, - yedäk edän özünü təcrid etmək; özünü qorumaq.
maåín, çäkib aparan maåín. Abschottung, die; -, -en H qoru(n)-
abschließbar adj. qıfıllı, qıfıllanabilən. ma; die ~ nationaler Märkte milli bazarın
abschließen vt 1. qífíllamaq, baõlamaq qorunması.
(açarla); bärkitmäk; 2. (Vertrag) müqa- abschrauben vt vinti (Süd. : piçi) aç-
vilä baõlamaq; 3. (beenden) bitirmäk, maq.
qurtarmaq; sich ~ qapanmaq, inzivaya abschrecken vt 1. qorxutmaq, hürküt-
çäkilmäk, uzaqlaåmaq (von j-m/ gegen mäk; j-n von et. ~ bir käsi bir åeydän
j-n/ kimdänsä). qorxutmaq; 2. techn. tez soyutmaq.
abschließend adj. u. adv. sonunda, abschreckend adj. qorxuducu; ~es
sonra, axírda, yekun olaraq; ~ sagte sie Beispiel qorxuducu nümunä (örnäk).
Abschreckung 21 absetzen
------------------------------------------------------------------------------------------------
Abschreckung, die; -, -en qorxutma, uzaqlaåmaq, känara çíxmaq.
hädä, gözdağı. Abschweifung, die; -, -en uzaqlaå-
Abschreckungsmittel, das; -s, - qorxut- ma, haåiyäyä çíxma, känara çíxma.
ma (hädä) vasitäsi (vasitäläri pl.). abschwenken vi 1. (vom Weg) istiqamä-
abschreiben vt u. vi 1. (schriftlich wie- tini dəyişmək, o yan bu yana dönmäk;
derholen) üzünü köçürmäk, yazmaq; 2. 2. (Ansicht) däyiåmäk.
(Bleistift) yazíb qurtarmaq; 3. (e-e abschwellen vt kiçilmäk; azalmaq.
Summe) hesabdan silmək, däyärindän abschwören vi tövbä etmäk, bir åey-
çíxíb hesablamaq (Süd. : istehlak dän and içäräk üz döndärmäk.
etmäk), silmäk; 4. (als verloren) gözdän absehbar adj. u. adv. 1. öncədən görü-
çíxartmaq, itirilmiå hesab etmäk; 5. lä bilän, bilinə bilən; hiss edilə bilən,
(plagiieren) ädäbi oõurluq etmäk; vi dərk edilə bilən; die Folgen sind nicht ~
j-m ~ (dessen Besuch ablehnen) görüåü- nəticələrin nə olduğunu qabaqcadan
nü rädd etmäk. bilmək mümkün deyil; in ~er Zeit yaxín
Abschreibung, die; -, -en hesabdan sil- gäläcäkdä, yaxın zamanda.
mə, çíxílmíå mäbläõ, istehlak; yazma. absehen vt 1. (Ende) qabaqcadan gör-
abschreiten vt 1. addímla ölçmäk, ad- mäk, hiss etmäk, täsävvür etmäk; die
dímlayíb keçmäk; 2. (die Front) täftiå Folgen ~ näticäläri öncädän görmäk; 2.
qäsdi ilä bir baådan bir baåa getmäk. (an den Augen) görmäk, oxumaq; 3. (j-m
Abschrift, die; -, -en surät, nüsxä; be- et.) götürmäk, mänimsämäk, öyränib
glaubigte ~ täsdiq olunmuå nüsxä. qapmaq; j-m e-e Fertigkeit ~ kimsänin
abschuften vr sich ~ çalíåmaq, çox mäharätindän öyränmäk; vi 1. baxma-
aõír iå görmäk. yaraq ki; abgesehen davon, dass.. daha
abschuppen vt balíq tämizlämäk, pul- demirik ki.., gärçi; abgesehen von.. on-
laríní tämizlämäk, soymaq; vr sich ~ dan baåqa; 2. es abgesehen haben (auf)
qabíõí soyulmaq. canína qäsd etmäk; 3. göz dikmäk, er
abschürfen vt sich (D) das Knie ~ hat es auf s-e hübsche Nachbarin ~ o
dizini sıyırmək. gözäl qonåusuna göz dikib.
Abschürfung, die; -, -en sıyırıntı, sıyı- abseifen vt sabunlamaq.
rım. abseilen vt iplä endirmäk; vr sich ~
Abschuss, der; -es, -¨e 1. atäå, güllä sä- iplə enmək; fig. qruppadan ayrılmaq;
si; 2.(e-s Flugzeuges) güllä ilä vurub sal- gözdən itmək.
ma. abseits adv. känarda, yan täräfdä; kə-
abschüssig adj. (abfallend) eniåli, ma- nara; ~ vom Weg yolun känarínda; ~
ili, üzü aåaõí (yer, sahä). stehen känarda durmaq; (Fußball)
abschütteln vt 1. silkäläyib salmaq; 2. oyundan känar, afsayd.
(Staub) çírpmaq; 3.(lästige Person) baå- Abseits, das; -, - Sport afsayd, oyun-
dan sovmaq, yaxa qurtarmaq; fig. de- dan känar väziyyät; im ~ stehen af-
virmäk, salmaq, yíxmaq; das Joch ~ saydda olmaq; fig. ins ~ geraten tək qal-
zülmü yíxmaq, zülmdän xilas olmaq. maq, tək başına qalmaq.
abschwächen vt zäiflätmäk; vr sich ~ absenden vt göndärmäk, yollamaq.
yavaå-yavaå azalmaq, zäiflämäk; der Absender, der; -s, - göndärän (åäxs).
Wind schwächt sich ab küläk yatír (zäif- Absendung; die; -, -en yollama.
läyir). absetzbar adj. 1. däyiåilän, äväz olu-
abschwatzen vt qandırıb bir åeyi älä nan; 2. (Betrag) endirilmäli olan; 3.
keçirmäk. (Ware) (schwer) çätin satíla bilän;
abschweifen vi 1. (vom Weg) yayín- (leicht) tez gedän, tez satílan.
maq, uzaqlaåmaq; 2. (vom Thema usw.) absetzen vt 1. (Koffer) yerä qoymaq;
Absetzung 22 absprechen
------------------------------------------------------------------------------------------- -----
2. (Minister usw.) väzifädän götürmäk, absondern vt bir-birindän ayírmaq,
azad etmäk; qovulmaq; 3. (Ware) sat- täcrid etmäk; med. ifraz etmäk; vr sich
maq; 4. (Herrscher) taxtdan endirmäk, ~ çäkinmäk, känar gäzmäk (von D/bir
yíxmaq; 5. (das Glas vom Mund) aõíz- åeydän); älahiddäläåmäk.
dan götürmäk; 6. (den Hut, die Brille) absorbieren vt 1. (saugen) ämmäk;
götürmäk; 7. j-n irgendwo ~ kimisä canına çəkmək; 2.täläb etmäk, mäåõul
müäyyän bir yerdä maåíndan (avtomo- etmäk, vaxt särf elämäk; von e-r Arbeit
bildän) endirmäk; 8. (von e-r Liste) poz- absorbiert sein bütün vaxtíní bir iåä
maq, qaralamaq; vi (pausieren)käsmäk, särf etmäk, bir iåä tam vaxt qoymaq.
ara vermäk, dayandírmaq; ohne abzu- abspalten vt ayírmaq; vi ayrílmaq; sich
setzen arasí käsilmädän; vr sich (ir- ~ ayrılmaq, bölünmək.
gendwohin) ~ bir yerä qaçmaq; sich von Abspaltung, die; -, -en ayírma, ayríl-
etw. ~ bir åeydän uzaqlaåmaq; er setzt ma, bölünmə.
sich von s-n Kollegen ab o iå yoldaålarín- abspannen vt (Pferd usw.) boyun ba-
dan uzaq gäzir; in der Lunge setzt sich õíní açíb buraxmaq, qoşqudan açmaq.
Staub ab aõciyärä toz çökür. Abspannung, die; - 1. yorõunluq, yo-
Absetzung, die; -, -en väzifädän (iå- rulma.
dän) götür(ül)mä (çíxarílma). absparen vt qänaät etmäk; sich (D) et.
absichern vt tämin etmäk; vr sich ~ vom Mund ~ boõazíndan käsmäk.
özünü qorumaq (gegen A/ -ä qaråí). abspecken vi zəifləmək; kiçilmək.
Absicht, die; -, -en niyyät, mäqsäd, qä- abspeichern vt EDV yazmaq, qeyd et-
räz; qäsd, fikir, märam, äzm; gute ~ mək.
yaxåí niyyät; mit ~ qäsdän, bilä-bilä; abspeisen vt 1. yedizdirmäk; 2. fig. mit
ohne ~ bilmädän; böse ~ åäxsi qäräz. leeren Worten ~ boå sözlärlä baåíndan
absichtlich adj. qäsdän, bärqäsd; adv. elämäk (yaxasíní qurtarmaq).
bilä-bilä. abspenstig adj. ~ machen älindän çí-
absichtslos adj. niyyätsiz, bilmədən. xartmaq; j-m die Freundin ~ machen bi-
absinken vi 1. (Schiff) yavaå-yavaå risinin qíz dostunu älindän çíxartmaq.
batmaq; 2. (Flugzeug) aåaõíya enmäk; absperren vt 1.(Weg, Straße usw.) baõ-
3. (Niveau) säviyyädän düåmäk. lamaq; çəpərləmək; 2. (Wasser, Strom)
absitzen vi (vom Pferd) enmäk, düå- käsmäk; 3. (Tür) qífíllamaq.
mäk, síçramaq; vt (Strafe) vaxtíní çä- Absperrung, die; -, -en qífíllama; baõ-
kib qurtarmaq. lama; käsmä.
absolut adj. u. adv. mütläq, käsin, söz- Abspiel, das; -s, - (Sport) pas, topu at-
süz, qäti; ~e Mehrheit mütläq çoxluq; ma.
~es Vertrauen mütläq etimad. abspielen vt 1. (vom Blatt) notlara ba-
Absolutismus, der; - mütläqiyyät, is- xaraq çalmaq; 2. (Schallplatte) eåítmäk;
tibdad, zorakílíq. 3. (den Ball) pas vermäk, topu atmaq;
absolutistisch adj. müstäbid; zorbalıq. vr sich ~ baå vermäk, olmaq.
Absolvent, der; -en, -en mäktäbi (ali Abspiel, das; -(e)s, -e 1. (Sport) pas
mäktäbi) qurtaran, mäzun. vermä, topu atma; 2. mus. çal(ín)ma.
Absolvieren vt 1.(Schule usw.) qurtar- absplittern vi çiliklänmäk; parçalan-
maq; 2.(Prüfung) vermək, qəbul olmaq; maq, qopmaq; vt çiliklämäk; parçala-
3. rel. günahíndan keçmäk, baõíåla- yíb ayírmaq; sich ~ çiliklänmäk; kiçik
maq. parçalara ayrílmaq, parçalanmaq.
absonderlich adj. qäribä, äcaib. Absprache, die; -, -n qärar, razílaå-
Abosonderlichkeit, die; -, -en qäribä- ma, sövdäläåmä, anlaåma, danışma.
lik, əcaiblik. absprechen vt 1. (sich beraten) mäs-
abspringen 23 abstoßen
------------------------------------------------------------------------------------------------
lähätläåmäk, mäåvärät etmäk; 2. (aus- (Kleid) sancaqla ölçü tutmaq, sancaqla
machen) razílíõa gälmäk; 3.(Staatsange- bädänä uyõunlaådírmaq.
hörigkeit) çíxartmaq, mährum etmäk; abstehen vi 1. (entfernt stehen) uzaqda
4.(j-m das Recht) danmaq, inkar etmäk; olmaq, aralí olmaq; der Schrank muss
vr sich mit j-m ~ (über A) bir kəs ilə ra- von der Wand ~ åkab divardan aralí ol-
zılaşmaq (bir şey üzərində). malídír; 2. (von e-m Plan) äl çäkmäk,
abspringen vi 1. (losspringen) atílmaq, vaz keçmäk ich stehe von meinem Vor-
tullanmaq ; 2. (sich lösen) qopmaq, çat- haben ab män öz fikrimdän äl çäkiräm.
lamaq; fig. çíxmaq, däyiåmäk; vom Absteige, die; -, -n ucuz hotel.
Thema ~ mövzudan çíxmaq. absteigen vi 1. enmäk, aåaõí düåmäk;
abspritzen vt 1. (Blumen) su səpmək; 2. (in e-m Hotel) qonaq qalmaq, düå-
2. (durch İnjektion töten) iynə vurub öl- mäk; 3. (sozial) etibardan düåmäk.
dürmək; 3. (eilig davon gehen) daban Absteigequartier, das; -s, -e müsafir-
almaq, götürülüb qaçmaq, əkilmək. xana, hotel, müvəqqəti mənzil.
Absprung, der; -(e)s, -¨e (losspringen, abstellen vt 1. endirmäk, yerä qoy-
herunterspringen) síçrayíå, tullanma. maq; 2. (Strom, Wasser) käsmäk; 3.
abspulen vt açmaq (qarqaradan, ma- (Radio) söndürmäk; 4. (Maschine) da-
karadan). yandírmaq; 5. (Auto) saxlamaq (Süd. :
abspülen vt (Geschirr) yumaq, suya a. park etmäk); 5. (Missstände) aradan
çäkmäk, çalxalamaq. qaldírmaq; e-n Mangel ~ nöqsaní ara-
abstammen vi 1. törämäk, ämälä gäl- dan qaldírmaq.
mäk; dieses Wort stammt vom Lateini- Abstellraum, der; -(e)s, -¨e anbar.
schen ab bu söz latín dilindän ämälä abstempeln vt damõalamaq, möhür-
gälib. lämäk, möhür basmaq; fig. j-n als Lüg-
Abstammung, die; -, -en törämä, soy, ner ~ bir käsä yalançí adí qoymaq.
mänåä, kök, nəsəb; fig. döl. Abstemp(e)lung, die; -, -en fig. dam-
Abstand, der; -(e)s, -¨e 1. (Entfernung) õalama, damõa basma, möhürlämä.
mäsafä, ara; 2. (Zwischenraum) ara(líq); absteppen vt sírímaq, síríqlamaq.
3. von et. ~ nehmen (verzichten)uzaq dur- absterben vi 1. ölüb getmäk; 2. (ver-
maq, çäkinmäk;4. (Unterschied) färq; 5. trocknen) çürümäk, qurumaq; der Baum
~ zahlen für (Abfindung) razí etmäk; 6. stirbt ab aõac quruyur; 3. (Glied) key-
(zeitlich) fasilä; ~ halten ara saxlamaq. läåmäk.
abstatten vt 1. (Besuch) qonaq get- Abstieg, der; -(e)s, -e 1. enmä, eniş;
mäk, baå çäkmäk; 2. (Dank) täåäkkür- der ~ vom Gipfel zirvädän enmäk; 2.
ünü bildirmäk; j-m s-n Dank ~ bir käsä (Niedergang) batma, süqut.
öz täåäkkürünü bildirmäk; e-n Bericht ~ abstillen vi süddän käsmäk.
nə haqdasa mälumat vermäk. abstimmen vi säs vermäk (Süd. : räy
abstauben vt 1. tozunu almaq, tozunu vermäk) (über A/bir åey haqda), säsä
silmäk; 2. fig. (stehlen) oõurlamaq. qoymaq; vt hämahäng etmäk, uyõun-
abstechen vt 1. bíçaqlamaq; 2. (Tier) laådírmaq; aufeinander ~ bir-birilä häm-
käsmäk; 3. (Rasen usw.) biçmäk, doõra- ahäng etmäk.
maq; vi (gegen od. von et.) färqlənmək. Abstimmung, die; -, -en 1. säsvermä,
Abstecher, der; -s, - dolanma, qísa- säsä qoyma; 2. hämahäng etmä, uy-
müddätli säfär; auf dem Weg nach Trier õunluq; sazlama.
e-n ~ nach Köln machen Trierä gedändə abstinent adj.içki içməyən, alkol düş-
yolüstü Kölnä däymäk. məni; özünü saxlayan, çäkinän.
abstecken vt 1. (Grundstück usw.) öl- Abstinenz, die; -, -en alkoldan çäkin-
çüb täyin etmäk, ölçüb ayırmaq; 2. mä, pähriz, özünü saxlama.
Abstinenzler 24 abtönen
------------------------------------------------------------------------------------------------
Abstinenzler, der; -s, - pährizkar, iç- abstufen vt 1. pillä-pillä düzmäk, dä-
kiyä qaråí olan. räcälärä görä ayírmaq; 2. (Farbe)
abstoppen vt dayandírmaq, saxlamaq, çalarlandírmaq, kölgäländirmäk, tünd-
durdurmaq; vi durmaq, dayanmaq. läådirmäk; sich ~ dərəcələnmək.
Abstoß, der; -es, -¨e 1. itälämä, vur- Abstufung, die; -, -en 1. däräcälärä
ma; 2. (des Torwarts) topun darvaza- bölmä, dərəcə; nüans; 2. (Farbe) çalar,
dan meydana vuruluåu. rängä çalma.
abstoßen vt 1. itälämäk; 2. (wegstoßen) abstumpfen vt kütläådirmäk; vi küt-
özündän uzaqlaådírmaq; 3. (gefühlsmä- läåmäk; abgestumpft hissiz.
ßig) pis tä`sir qoymaq, diksindirmäk; Absturz, der; -es, -¨e 1. hündürlükdän
sein Benehmen stößt mich ab davraníåí düåmä, süqut; uçurum; der ~ e-s Flug-
(räftarí) xoåuma gälmir; 4. (unabsicht- zeuges täyyaränin (uçağın) düåmäsi; 2.
lich beschädigen) zädälämäk; die Möbel EDV qıfıllanma, dayanma.
sind abgestoßen mebellär zädälänib; 5. abstürzen vt 1. düåmäk, süqut etmäk;
(Ware) ucuz satmaq; vi (Schiff) vom devirmək; 2. (Computer) qıfıllanmaq,
Lande ~ sahildän ayrílmaq; sich die dayanmaq, pozulmaq.
Hörner ~ cavanlíq oyunlaríndan äl çäk- Absturzstelle, die; -, -en düåän yer.
mäk, ağlı başına gəlmək. abstützen vt dayaq vermäk (diräklä),
abstoßend adj. çox pis, iyränc, çirkin. dayaqlamaq; kömäk etmäk.
abstottern vt F hissä-hissä ödämäk. absuchen vt axtarmaq, gözdän keçir-
abstrahieren vi 1. (verallgemeinern) mäk, yoxlamaqq; das Gelände ~ bir yeri
ümumiläådirmäk, täcrid etmäk, mücär- axtarmaq.
rädläåmäk; 2. (absehen) näzärä alma- absurd adj. boå, mänasíz, cəfəng.
maq, hesaba almamaq; vaz keçmäk; Absurdität, die; -, -en mänasízlíq,
3. (substrahieren) käsr etmäk, çíxmaq. boåluq, cäfängiyat.
abstrakt adj.häqiqätdän uzaq, mücär- Abszess, der; -es, -e çiban, åiå.
räd, abstrakt. Abt, der; -(e)s, Äbte böyük rahib, baå
Abstraktion, die; -, -en täcrid, mücär- rahib.
rädlik, abstraksiyon. abtakeln vt (Schiff) tächizatíní çíxart-
abstreichen vt 1. (abwischen) silmäk, maq.
silib tämizlämək; 2.(absuchen) gözdən abtasten vt yoxlamaq, ällämäk; yox-
keçirmək, axtarmaq; 3. çíxmaq; von der layaraq müayinə etmək.
Rechnung 10 Euro ~ hesabdan 10 € çíx- abtauchen vi batmaq, cummaq; fig.
maq. yox olmaq, aradan çıxmaq, əkilmək.
abstreifen vt 1. (Handschuh usw.) çí- abtauen vt äritmäk, häll etmäk; vi
xartmaq; 2. (Haut) därisini dəyişdirmäk; ärimäk, häll olmaq.
3. (Schüchternheit usw.) känara qoymaq; abtauschen vt däyişmək, əvəz etmək.
4. (die Sohlen der Schuhe) tämizlämäk; Abteil, das; -(e)s, -e 1. åöbä, hissä,
e-e schlechte Angewohnheit ~ bir pis bölmä; 2. (Eisenbahn) kupe.
adäti tärk etmäk. abteilen vt ayírmaq, arasíní käsmäk,
Abstreifer, der; -s, - ayaq sarığı. bölmäk.
abstreiten vt danmaq, inkar etmäk. Abteilung, die; -, -en 1. (e-r Firma a.)
Abstrich, der; -(e)s, -e 1. (Kürzung) åöbä, bölmä; 2. mil. dästä, batalyon;
azaltma, azaldílma, äskilmä; 2. med. hissä.
nümunä alma; fig. ~e machen müssen tə- Abteilungsleiter, der; -s, - åöbä mü-
vazökar olmaq, iddialarını azaltmaq. diri.
abstrus adj. qarma-qarışıq, anlaşıl- abtippen vt yazí maåíní ilä yazmaq.
maz, aydın olmayan. abtönen vt (Farben) çalar vermäk.
abtöten 25 abwechseln
------------------------------------------------------------------------------------------------
abtöten vt (Bakterien usw.) öldürmäk; werden dinindän dönmäk.
fig. hissiz etmäk, keyləşdirmək. abtun vt 1. (Kleider) soyunmaq, çíx-
abtragen vt 1. götürüb aparmaq, da- artmaq; 2. (erledigen) bitirmäk, yerinä
åímaq; 2. (Haus) yíxmaq, sökmäk; 3. yetirmäk; 3. veralt. (Tier) öldürmäk; 4.
(Kleid) geyib daõítmaq; 4. (Schulden) (Gewohnheit) tärkitmäk, əl çəkmək; 5.
ödämäk; 5. (Hügel usw.) götürmäk; 6. (geringschätzig) ähämiyyätsizliyini bil-
(vom Esstisch) yíõíådírmaq; abgetragene dirmäk, etina etmämäk.
Kleider köhnəlmiş (dağılmış) paıtar. aburteilen vt jur. qärar çíxartmaq,
abträglich adj. zärärli, ziyanyetirən. hökm çíxartmaq; mähkum etmäk.
Abtransport, der; -(e)s yola salínma. abverlangen vt istämäk, täläb etmäk
abtransportieren vt yük vurmaq, yük- (j-m et./ bir käsdän bir åeyi).
läyib göndärmäk, yola salmaq. abwägen vt 1. (vergleichen) çäkmäk,
abtreiben vt 1. yolundan çíxartmaq; tarazlamaq; 2. (seine Worte) ölçüb-biç-
der Wind hat das Schiff abgetrieben kü- mäk, yaxåí düåünmäk; abgewogen öl-
läk gämini yolundan çíxartdí; 2. (Vieh) çülü.
otlaqdan qovmaq, qovalamaq; 3. (Em- abwählen vt säsvermä yolu ilä väzifä-
bryo) uåaq salmaq, uåaq saldírmaq; vi sindän çíxarmaq, seçmämäk.
yolundan çíxmaq, uzaqlaşdırmaq. abwälzen vt (Schuld, Arbeit von sich)
Abtreibung, die; -, -en abort, uåaq- üzärinä yíxmaq, atmaq, itälämäk; die
sal(dír)ma. Schuld von sich auf andere ~ öz täqsi-
Abtreibungspille, die; -, -n med. uşaq- rini baåqasínín üzärinä yíxmaq.
saldırma həbbi. abwandeln vt 1. däyiådirmäk; 2. gr.
abtrennen vt 1. ayírmaq; qoparmaq; täsrif (särf) etmäk; in abgewandelter
2.(Knopf usw.) söküb çíxartmaq (qopar- Form baåqa åäkildä.
maq); 3. (abschneiden) käsmäk. abwandern vt köçmäk, getmäk.
abtreten vt 1. (j-m sein Recht ~) baåqa- Abwanderung, die; -, -en köçmä, kö-
sína öz haqqíní vermäk, güzäåt etmäk; çürtmä, mühacirät, yerdäyiåmä.
2. (Ort) tärk etmäk, qoyub getmäk; 3. Abwandlung, die; -, -en däyiåiklik,
(Fußboden usw.) köhnältmäk; 4. (Schu- åäklini däyiåmä.
he) (içəri girmədən öncə) çirkini təmizlə- abwarten vt gözlämäk, säbr etmäk;
mək; vi (von e-m Amt) işdən çıxmaq. ~ und Tee trinken säbirlä gözlämäk; e-e
Abtretung, die; -, -en (Überlassung) günstige Gelegenheit ~ älveriåli fürsäti
baåqasína vermä; jur. güzäåt, geri çə- gözlämäk.
kilmə. abwärts adv. aåaõí, aåaõíya; es geht
Abtritt, der; -(e)s, -e 1. (aus e-m Amt) mit ihm ~ o getdikcä ruhdan düåür.
istefa, çäkilmä, getmä; 2. (Toilette) tu- Abwasch, der; -(e)s 1. (Geschirr) çirk
alet, ayaqyolu, maval. qab-qacaq, çirk qab-qaåíq; 2.(Tätigkeit)
abtrocknen vt qurutmaq, qurulamaq, qab-qaåíõín yuyulmasí; fig. alles in e-m
silmäk; sich (D) die Hände ~ ällärini qu- ~ erledigen hamísíní bir däfädä yerinä
rutmaq;vi qurumaq. yetirmäk.
abtropfen vi damcílamaq, damcí- abwaschen vt 1. yumaq, yuyub tämiz-
damcí düåmäk (tökülmäk). lämäk; Geschirr ~ qab-qacaõí yumaq;
abtrotzen vt (j-m et.) inadla arzu edi- sich ~ özünü yumaq, yuyunmaq.
län bir åeyi älä keçírmäk, mäqsädä Abwasser, das; -s, -¨er çirkab, çirkli su,
çatmaq. kirli su; F ärdo.
abtrünnig adj. 1. (treulos) väfasíz, sä- Abwasserleitung, die; -, -en çirkab bo-
daqätsiz; xain; 2. (rebellisch) asi; 3. rel. rusu.
mürtäd, dindən dönmüş; s-m Glauben ~ abwechseln vt (mit et.) däyiådirmäk;
abwechselnd 26 Abzahlung
------------------------------------------------------------------------------------------------
vi (verschiedenartig sein) däyiåmäk; abwerfen vt 1. atmaq, tullamaq (aåa-
sich ~ (mit D) növbä ilä bir-birini däyiå- õíya); devirmək; Bomben ~ bomba at-
mäk (äväz etmäk). maq (salmaq); 2. (Gewinn) mänfäät gə-
abwechselnd adj. 1. növbä ilä, síra ilä; tirmäk, qazanc vermäk; Zinsen ~ faiz
2. däyiåkän, dəyişən. vermäk; 3. (Joch) qírmaq, atmaq; Fes-
Abwechselung, die; -, -en 1. däyiåmä, seln ~ äsarät zäncirini qírmaq; fig. die
däyiådirmä, däyiåiklik, növbäläşmä; 2. Maske ~ iç üzünü göstärmäk.
(Vielfalt) çeåidlilik, müxtäliflik; zur ~ abwerten vt qiymätdän salmaq, də-
däyiåiklik üçün, seçkinlik üçün. yərdən salmaq.
abwechselungsreich adj. çox däyiåik, abwertend adj. aşağılayıcı, ucuzlaşdí-
çeşitli; canlí. rícı, däyärsizläşdirici; tähqiredici.
Abweg, der; -(e)s, -e dolama yol, kä- Abwertung, die; -, -e däyärdän (qiy-
sä yol; äyri yol; auf ~e geraten vi düz mätdän) salma (düåmä), devaluasyon.
yoldan çíxmaq; auf ~e führen vt düz abwesend adj. 1. qayíb, hazír olma-
yoldan çíxartmaq. yan; ~ sein qayíb olmaq, iåtirak etmä-
Abwegig adj. yanlış, səhv. mäk; 2.(zerstreut) dalõín, fikri daõíníq.
Abwehr, die; - 1. müdafiä, däf, däfet- Abwesenheit, die; - 1. olmama, gälmä-
mä, savunma; 2. (Widerstand müqavi- mä, yoxluq, iåtirak etmämä; 2. fig. dal-
mät; ~ der Ratschläge des Arztes häkimin õínlíq; in seiner ~ o olmayan zaman.
mäslähätlärini rädd etmä. abwetzen vt 1.işlədib köhnəltmək; sür-
abwehren vt 1. (Schlag) däf etmäk, tüb dağıtmaq; 2. götürülüb qaçmaq.
qabaõíní almaq; 2. (Gefahr) mane ol- abwickeln vt 1. (von e-r Rolle usw.) aç-
maq; 3. qäbul etmämäk; e-n Angriff ~ maq; 2. (durchführen) yerinä yetirmäk;
hücumu däf etmäk. 3. (Geschäfte usw.) qurtarmaq, bitirmäk;
abweichen vi 1. (von e-r Richtung) kä- sich ~ cərəyan etmək; inkişaf etmək.
nara çíxmaq, uzaqlaåmaq, geri çäkil- Abwicklung, die; -, -en 1. açma; 2. ye-
mäk, dönmäk; vom Thema ~ mätläbdän rinä yetir(il)mä, iåi häll etmä, çözmə.
uzaqlaåmaq; von der Regel ~ qaydadan abwiegen vt çäkmäk (täräzidä).
kənara çıxmaq; 2. (voneinander) färq- abwimmeln vt baådan sovmaq, rädd
länmäk, färqli olmaq; 3. (sich loslösen) etmäk; F ändärqälib elämäk.
su içindä yumåalmaq, islaníb qopmaq; abwinken vi äl iåaräsilä rädd etmäk,
vt islatmaq; su içindä yumåaltmaq. rädd iåaräsini vermäk.
Abweichung, die; -, -en känara çíxma, abwirtschaften vt iflas etmäk, var-yox-
uzaqlaåma, yolundan dönmä; färq. dan çíxartmaq, müflisläådirmäk.
abweisen vt rädd etmäk, baådan sov- abwischen vt silmäk; Staub ~ tozu sil-
maq, soyuqluq göstärmäk ; mil. däf et- mäk, tozunu almaq.
mäk; e-e Bitte ~ xahiåi rädd etmäk. abwracken vt (Auto, Schiff) sökmäk.
abweisend adj. 1. (Antwort) räddedici; Abwurf, der; -(e)s, -¨e atma, tullama.
2. (griesgrämig) soyuq räftarlí, äbus. abwürgen vt F 1. boõmaq; 2. (Diskus-
abwenden vt 1. çevirmäk; 2. (verhüten) sion) käsmäk; dayandırmaq.
qabaõíní (qaråísíní) almaq, mane ol- abzahlen vt ödämäk; die Schulden in
maq; 3. sich ~ (von j-m) bir käsdän üz Raten ~ borcu hissä-hissä ödämäk.
döndärmäk (çöndärmäk); er hat sich abzählen vt saymaq, hesablamaq;
von mir abgewendet mändän üz dön- sich etwas an den Fingern ~ bir åeyi bar-
därib; F dirsäk göstärmäk; sich ~ (von maqla saymaq; das können wir uns an
et.) äl çäkmäk; çönmäk. den Fingern ~ bunu barmaqla saya bi-
abwerben vt (Arbeitskräfte, Kunden lärik ( bu rahat bir iådir).
usw.) öz täräfinä cälb etmäk (çäkmäk). Abzahlung, die; -, -en möhlätli ödä-
Abzapfen 27 Acht
------------------------------------------------------------------------------------------------
niå; hissä-hissä ödämä åärti; et. auf ~ abzüglich adv. …çíxaraq; 200 Euro ~
kaufen möhlätlä almaq. 10 Euro 200 €-dan 10 € çíxaraq; ~ der
abzapfen vt 1. süzmäk; boşaltmaq; 2. Unkosten xärclär çíxílandan sonra .
(Blut) damardan qan almaq; 3. (Strom) Abzugsrohr, das; -(e)s, -e hava boru-
almaq (götürmäk); fig. j-m Geld ~ bir su.
käsdän pul qopartmaq. abzupfen vt (z.B. Beeren vom Strauch)
abzäunen vt hasar çäkmäk. qopartmaq, didmäk, därmäk.
abzehren vt aríqlamaq, üzmäk, taqät- abzweigen vt ayírmaq, qollara ayír-
dän salmaq; von Krankheit abgezehrt maq; vi ayrílmaq, qollara ayrílmaq.
sein xästälikdän (naxoåluqdan) aríqla- Abzweigung, die; -, -en 1. ayrílma;
maq; vr sich ~ äzab çäkmäk, äldän qollara ayrílma; bot. budaq, dal; ayrím;
düåmäk, solmaq, tabdan düåmäk; ab- 2. Esb. dämiryol qolu; 3. åöbä, filial.
gezehrtes Gesicht düågün sifät. abzwicken vt (Draht, Kabel, Ast) käs-
Abzeichen, das; -s, - niåan, älamät, mäk, kälbätinlä ayírmaq.
iåarä. abzwingen vt (j-m et.) mäcbur etmäk;
abzeichnen vt 1. üzündän çäkmäk, güclä almaq.
çäkmäk (åäkli); 2. (mit s-n Initialen) qol ach int. ah!, heyf! , äfsus! , belä!; ~ ja
atmaq, imzalamaq, paraf etmäk; vr ha, bäli! , päs belä!; ~ so! belä!, demäli
sich ~ özünü göstərmäk; seçilmäk, belə; ~ was! ax nä deyirsän!, çíx get!;
fərqli olmaq. ~ wo! ola bilmäz!, heç belä deyil!.
Abziehbild, das; -(e)s, -er räsm, çí- Ach, das; -s, -(s) ~ und Weh schreien
xartma. färyad etmäk; mit ~ und Krach güclä,
abziehen vt 1. (Ring usw.) çíxartmaq, çätinliklä, zorla; ich habe die Prüfung mit
çäkib çíxartmaq; 2. (subtrahieren) çíx- ~ und Krach bestanden imtahaní min
maq; 5 von 9 ~ 9- dan 5-i çíxmaq; 3. çätinliklä qazandım.
(Fell) soymaq; 4. (vom Preis) çíxmaq; Achat, der; -(e)s, -e äqiq daåí, äqiq.
5. (vom Gehalt) käsmäk; 6. (Rasiermes- Achillesferse, die; - axiles dabaní
ser) ülgücü itilämäk (qayíåla); 7. (Bild) (Troya savaålaríndaki qährämanín
surätini çíxartmaq; 8. (Schlüssel) açarí adíndan); fig. än zäif yer, zäif nöqtä.
qífíldan çíxartmaq; 9. (Wein, Bier) çäl- Achse, die; -, -n mehvär, ox, mil; viel
läkdän (boçkadan) süzmäk; 10. (Auf- auf ~ sein säfär etmäk, yolda olmaq;
merksamkeit) yayíndírmaq, azdírmaq; sich um die eigene ~ drehen aylanmaq,
11.(s-e Hand von j-m)kömäklik älini çäk- fírlanmaq, díõírlanmaq, dolanmaq.
mäk, daha himayä etmämäk; vi 1.çíxíb Achsel, die; -, -n 1. çiyin, qoltuq; mit
getmäk, geriyä çäkilmäk, tärk etmäk; den ~n zucken çiyinlärini çäkmäk ; auf
2.(Rauch) çäkilmäk, çíxmaq; 3. (Wasser) die leichte ~ nehmen ciddi tutmamaq,
axíb getmäk; zieh ab! cəhənnəm ol! ähämiyyät vermämäk; über die ~ anse-
abzielen vi (auf A) hädäf tutmaq, can hen kimäsä yuxarídan aåaõí baxmaq,
atmaq; auf et. ~ näyäsä can atmaq. häqarät gözü ilä baxmaq.
abzirkeln vt fig. pärgarla ölçmäk. Achselhöhle, die; -, -n qoltuqaltí.
Abzug, der; -(e)s, -¨e 1. getmä, härä- Achselzucken, das; -s çiyin çäkmä, çi-
kät, yola düåmä, çíx(aríl)ma; ~ der yinläri qísma, çiyin atma.
Truppen qoåunlarín çíxarílmasí; 2. (Fo- acht säkkiz; vor ~ Tagen säkkiz gün
to) nümunä üçün çap basma, kopya, bundan öncä (ävväl); alle ~ Tage həftə-
surät; 3. (vom Gehalt) çíxma; 4. (Rauch- də bir; halb ~ səkkizin yarısı .
abzug)baca, mäcra;5.(des Gewehrs) ma- Acht¹, die; -, -en säkkizlik, säkkiz.
åa;in ~ bringen hesabdan çíxmaq; nach Acht², die; - (Aufmerksamkeit) diqqät,
~ der Kosten xärcläri çíxandan sonra. ehtiyatlílıq; et. außer ~ lassen bir åeyä fi-
achtbar 28 Adamsapfel
------------------------------------------------------------------------------------------------
kir vermämäk, bir åeyä diqqät etmä- achtstündig adj. säkkizsaatlíq.
mäk, näzärdän qaçírmaq; außer ~ ge- achttätig adj. 1. səkkizgünlük; 2. (wö-
lassen werden näzärdän qaçmaq; sich in chentlich) həftədə bir.
~ nehmen ehtiyatlı olmaq, özünü göz- achtteilig adj. säkkiz hissädän ibarät.
ləmək; nimm dich in ~! ehtiyatlí ol!, özü- Achtung, die; - 1. (Aufmerksam) diq-
nü gözlə. qät; 2. (Respekt) hörmät, ehtiram, etina,
achtbar adj. (ehrenwert) möhtäräm, sayğı, dəyər; ~ erweisen hörmät gös-
mötäbär, sayın. tärmäk; ~ vor dem Alter böyüklärä hör-
achte, ~r, ~s adj. səkkizinci; am ~n Mai mät; sich ~ verschaffen özünä hörmät
May ayının səkkizində. qazanmaq; alle ~ afärin!, ay saõ ol!; ~!
Achteck, das; -(e)s, -e säkkizbucaq. ~! diqqät-diqqät!
achteckig adj. säkkizbucaqlí. achtungsvoll adv. hörmätlä, ehtiramla
Achtel, das; -s, - säkkizdäbir. (mäktublarda); adj. hörmätli; sayğılı.
achten vt 1.(ehren) hörmät etmäk, say- Ächtung, die; -, -en qanundan mäh-
maq, adam yerinə qoymaq; 2. (Gesetz) rum etmä, qaråísí alínma.
riayät etmäk, diqqät vermäk, hesaba achtzehn adj. onsäkkiz.
almaq; achte auf meine Worte sözlärimä Achtzehnte(r,-s) on säkkizinci.
diqqätlä qulaq ver; ~ auf -ä baxmaq, -ä Achtzehntel, das; -s, - onsäkkizdäbir.
diqqät etmäk; ohne auf … zu ~ -ä bax- achtzig adj. säksän, häåtad; die ~ er
madan, -ä diqqät etmädän. Jahre säksäninci illär.
ächten vt kimisä qanundankänar elan achtzigjährig adj. säksänilli, häåtad-
etmäk, ictimai vä siyasi haqlardan yaålí.
mährum etmäk; hörmät qoymamaq. Achtziger, der; -s, - səksənyaşlı.
achtens adv. säkkizinci, säkkizinci ola- ächzen vt 1. (stöhnen) ufuldamaq, inil-
raq. dämäk; 2. (über) sízíldamaq, zarımaq.
achtenswert adj. diqqätälayiq. Acker, der; -s,¨- tarla, äkin yeri.
Achterbahn, die; -, -en park qatarí, Ackerbau, der; -(e)s ziraät, äkinçilik,
luna parklarínda tren. äkänäk-biçänäk; ~ treiben äkinçiliklä
Achterdeck, das; -(e)s, -e u. s gäminin mäåõul olmaq.
dal täräfi. Ackerbauer, der; -s, -n äkinçi.
achtfach adj. säkkiz qat; səkkiz dəfə. Ackerboden, der; -s, -¨ äkin yeri, åum
achtgeben vi diqqät vermäk (auf A/-ä); yeri.
gib Acht/acht! Diqqätli ol!, ayíq ol!. Ackergaul, der; -(e)s, -¨e äkin yabísí,
achthundert adj. säkkiz yüz. äkin atí.
achtjährig adj. säkkizyaålí. Ackergerät, das; -(e)s, -e äkinçilik alä-
achtlos adj. diqqätsiz, ehtiyatsíz; eti- ti.
nasíz. Ackerland, das; -s äkin yeri, åum yeri,
Achtlosigkeit, die; -, -en diqqätsizlik, tarla(lıq), äkänäk, äkänäcäk.
ehtiyatsízlíq, səliqəsizlik. ackern vt u. vi yeri åumlamaq; fig.
achtmal adv. säkkiz däfä, säkkizqat. älläåmäk, çalíåmaq.
achtsam adj. ayíq, sayíq; diqqätli. a.D. = Abk. für außer Dienst pensiyaçí.
Achtsamkeit, die; - diqqät, ayíqlíq, ad acta: ~ legen akta qoymaq; fig.
ehtiyatkarlíq, sayíqlíq, hörmätcillik. bir iåi qurtarmíå (bitmiå) hesab etmäk.
achtsäulig adj. säkkizsütunlu. Adam der; -s häzräti adäm; ~ und
achtsilbig adj. säkkizhecalí. Eva adäm ilä hävva; fig. seit ~s Zeiten
achtstellig adj. säkkizräqämli. äzäldän bäri.
Achtstundentag, der; -(e)s, -e säkkiz Adamsapfel, der; -s, -¨ xirtdäk, hül-
saatlíq (iå günü). qum.
adaptieren 29 Affe
------------------------------------------------------------------------------------------------
adaptieren vt uyõunlaådírmaq, tätbiq Admiralität, die; -, -en admirallíq,
etmäk. admirallarín yüksäk heyäti.
adäquat adj. uyõun, müvafiq, eyni. adoptieren vt övladlíõa götürmäk (qízí
addieren vt üstä gälmäk, toplamaq, ya oõlaní).
cämlämäk, əlavə etmək. Adoption, die; -, -en övladlíõa götür-
Addition, die; -, -en toplama ämäli, üs- mä.
tä gälmä, cäm, cämlämä, älavä. Adoptiveltern, die/pl. ata-analíq, ögey
Ade/ade adv. älvida, salamat qal. valideynlär, götürmə ata-ana.
Adel, der; -s alicänablar, aristokrat- Adoptivkind, das; -(e)s, -er övladlíõa
lar, zadäqanlar, äårafiyyät pl. götürülmüå üåaq.
ad(e)lig adj. aristokrat, äårafiyyätä Adr. Abk. für Adresse; die; -, -n adres,
mäxsus, zadəqan. ünvan.
Ad(e)lige, die; -n, -n näcibzadä (qa- Adoration, die;-, -en sitayiş, pərəstiş,
dín); pl. äåraf. göylərə qaldırma.
Ad(e)lige(r), der; -n, -n näcibzadä, Adrenalin, das; -s Chem., med. adrena-
zadäqan, äsilzadä. lin.
Adelsprädikat, das; -(e)s, -e äårafiy- Adressant, der; -en, -en mäktub gön-
yät (zadäqan) däräcäsi. därän.
Ader, die; -, -n 1. qan damarí, arteri- Adressat, der; -en, -en mäktubu alan
ya, damar; zur ~ lassen kimsädän qan åäxs.
almaq, häcämät etmäk; 2. (Begabung) Adressbuch, das; -(e)s, -¨er adres ki-
istedad, qabiliyyät; 3. (kleine ~) damar- tabçasí, ünvan kitabçasí.
cíq; er hat e-e poetische ~ onda åairlik Adresse, die; -, -n adres, ünvan; an
istedadí (damarı) var; 3. mädän dama- meine ~ mänim adresimä (ünvaníma);
rí; Goldader qízíl damarí. an die falsche ~ geraten yanlíå qapíní
Aderlass, der; -es, -¨e qan alma, hä- döymäk, sähv yerä müraciät etmäk.
cämät. adressieren vt adresä (ünvana) yol-
Adhäsion, die; - qoåulma, yapışma. lamaq, ünvaníní yazmaq; ein an ihn
adieu ! adv. älvida! ~ sagen vidalaå- adressierter Brief adresinä (ünvanína)
maq, xudahafizläåmäk. gälän bir mäktub.
Adieu, das; -s, -s vidalaşma. adrett adj. tämiz, gözäl, säliqäli.
Adjektiv, das; -s, -e gr. sifät. Adria die, - adriatik dänizi.
Adjutant, der; -en, -en yavär, adyu- Advent, der; -(e)s, -e milad bayramí
tant (Süd. : acudant). äräfäsi; kiçik pähriz.
Adler, der; -s, - qartal. Adverb, das; -s, -ien gr. zärf.
Adlerauge, das; -s, -n qartal gözü; fig. adverbial adj. zärf kimi iålänän.
~n haben qartalbaxışlı olmaq. Advokat, der; -en, -en väkil, advokat.
Adlerhorst, der; -(e)s, -e qartal yuva- Aerobic, das; -, -s aerobika räqsi, ae-
sí. robika.
Adlernase; die; -, -n qartalburun. Affäre, die; -, -n 1.xoşa gəlməyən ha-
Adlernest, das; -(e)s, -er qartal yuva- disä; sich aus der ~ ziehen yaxasíní bä-
sí. ladan qurtarmaq, çätin väziyyätdän
Administration, die; -, -en idarä, mü- çíxmaq; 2. (Liebesaffäre) gizli seksual
diriyyät, hökumät, administrasiya. əlaqəsi, eşq əlaqəsi; (Angelegenheit) iş.
administrativ adj. idari yolla, inziba- Affe, der; -n, -n 1. meymun; 2. fig. dä-
ti qaydada, inzibati, administrativ. li; 3. fig. äntär; fig. du bist wohl vom ~n
administrieren vt idarä etmäk. gebissen? sän dälisänmi?; fig. ich denke,
Admiral, der; -s, -e admiral. mich laust der ~ lap heyrätdä qalmíåam.
Affekt 30 ah
------------------------------------------------------------------------------------------------
Affekt, der; -(e)s, -e åiddätli häyäcan; míå bir bütünlük, aqreqat; maåínlarín
affekt; im ~ handeln affekt väziyyätindä kombinasiyasí.
bir iåi görmäk. Aggregatzustand, der; -(e)s, -¨e mad-
Affekthandlung, die; -, -en jur. affekt dänin aqreqat halí.
vəziyyətində hərəkət etmə. Aggression, die; -, -en täcavüz(karlíq),
affektiert adj. 1. (unecht) süni, saxta; aqressiya, saldırma .
2. (geziert) nazlí, naz-qämzäli, işvəli. aggressiv adj. täcavüzkar, aqressiv,
affenartig adj. meymunabänzär, saldırqan.
meymun kimi; mit ~ er Geschwindichkeit Aggresivität, die; - täcavüzkarlíq,
son däräcä cäldliklä, ildırım kimi. zorakílíq, hikkä, saldırqanlıq.
Affenliebe, die; - vurulma, häddindän Aggressor, der; -s, -en täcavüzkar,
artíq sevmä. mütəcavüz, saldırqan.
Affentheater, das; -s, - F məsxərə- Ägide, die; - himayä; unter der ~ hi-
lik, oyunbazlıq. mayä(si) altínda.
Affenzahn, der; - F : e-n ~ daraufha- agieren vt hərəkət etmək, fäaliyyät
ben dəli kimi (avtomobil sürmək). göstärmäk, işləmək.
affig adj. F ədalı; nazlı. agil adj. häräkätli, fäal, diribaå.
Äffin, die; -, -nen diåi meymun. Agitation, die; -, -en täåviqat, tährik
Affinität, die; -, -en oxşarlıq, bənzər- etmä, häyäcan yaratma.
lik; Chem. älaqä, uyõunluq, ilgi. Agitator, der; -s, -en täbliõatçí, täå-
affirmativ adj. täsdiq olmuå. viõatçí, propaqandaçı.
affrös adj. çirkin, pis, alçaq, iyränc. agitieren vt täåviq etmäk, propaqan-
Affront, der; -s, -s tähqir, ähanät. da etmäk; täxribat aparmaq.
Afghane, der; -n, -n Äfqan(lí), Äfqa- Agnosie, die; - phil. bilmämäzlik näzä-
nístan vätändaåí. riyyäsi, xäbärsizlik näzäriyyäsi.
afghanisch adj. äfqan. Agonie, die; -, -n med. canvermä; in
Afghanistan; -s Əfqanístan. ~ liegen ölüm ayaõínda olmaq.
Afrika; -s Afrika. Agrar- aqrar, äkinçiliyä aid olan, zira-
Afrikaner, der; -s, - afrika(lí). ätlä älaqädar; die Agrarpolitik äkinçilik
afrikanisch adj. afrikalí, afrikaya mäx- siyasäti.
sus, afrikanca. Agrarreform, die; -, -en torpaq refor-
After, der; -s, - anus, dal. mu, aqrar islahatí.
Aftershave, das; -s, -s üz ätiri. Agrarpolitik, die; - torpaq (aqrar) si-
AG = Abk. für Aktiengesellschaft sähm- yasäti.
darlar cämiyyäti. Agrarwesen, das; -s äkinçiliyä aid
Agenda, die;-, -en (Notizbuch) qəyd olan, torpaqåünaslíq.
dəftərçəsi. Agrarwissenschaft, die; -, -en äkinçi-
Agent, der; -en, -en 1. (Geheimagent) lik elmi, aqronomluq.
casus, agent, xäfiyyäçi; 2. (Vertreter) Agreement, das; -s, -s razílaåma, sa-
tämsilçi, nümayändä; Versicherungs- ziå, anlaşma.
agent síõorta (Süd. : biymä) tämsilçisi, Agrikultur, die; -, -en ziraät, äkinçi-
biymä nümayändäsi. lik texnikasí, torpaqåünaslíq.
Agententätigkeit, die; -, -en casusluq. Ägypten; -s Misir.
Agentur, die; -, -en 1. (Presse) agen- Ägypter, der; -s, - misirli.
tura (Süd. : ajans), agentlik; 2. (Vertre- ägyptisch adj. misir .
tung) nümayändälik; ticari təmsilçilik. Ägyptologe, der; -n, -n misiråünas.
Aggregat, das; -(e)s, -e techn. toplu- Ägyptologie, die; - misiråünaslíq.
luq, qrup, çox maddädän tärkib tap- ah ! int. ah!; a!; vay; bax.
äh 31 Aktenmappe
------------------------------------------------------------------------------------------------
äh ! (Abscheu) vay-vay, püf. demiyasí, azärbaycan akademisi.
aha int. indi anladím!, baåa düådüm! Akademiker, der; -s, - universitet qur-
Ahle, die; -, -n biz (baåmaqçílíq aläti); tarmíå åäxs; akademik, akademisyən.
çuvalduz. akademisch adj. akademik, elmi; ein
ahnden vt 1. (bestrafen) cäzalandír- ~er Grad elmi däräcä.
maq, cärimä etmäk; 2. (rächen) intiqam Akazie, die; -, -n akasiya (aõac).
(öc) almaq. Akklamation, die; -, -en täåviq, alqíå.
Ahne¹, der; -n, -n ulu baba, dädä-ba- akklamieren vt alqíålamaq.
ba, cäd; pl. äcdad. akklimatisieren vr sich ~ yeni iqlimä
Ahne², die; -, -n böyük nänä, näsildä uyõunlaåmaq, yerliläåmäk.
ilk qadín. Akklimatisierung, die; - alíåma.
ähneln vi ( j-m ) oxåamaq, bänzämäk Akkord, der; -(e)s, -e 1. mus. akkord,
(kimäsä); er ähnelt s-m Vater o atasína ahängdarlíq; 2. (Akkordarbeit) akkord
bänzäyir. iåämuzd iå, akkord, götürä iå; im ~ ar-
ahnen vt 1. duymaq, qabaqcadan beiten akkord (iåämuzd) iålämäk.
hiss etmäk, ürəyinə dammaq; 2. (be- Akkordarbeit, die; -, -en iåämuzd iş.
fürchten) -dän qorxmaq; ich habe es ge- Akkordeon, das; -s, -s akkordeon.
ahnt! bunu onsuz da hiss edirdim! akkreditieren vt 1. H kredit vermäk,
Ahnentafel, die; -, -n näsil åäcäräsi. etibar vermäk; 2. pol. u. techn. sälahiy-
ähnlich adj. 1. oxåar, bänzär, uyar, yät vermäk, vəkil etmäk; təyin etmək.
uyarlí; er ist s-r Mutter ~ o, anasína ox- Akkreditiv, das; -s, -e 1. pol. etimad-
åayír (bänzäyir); so etwas. Ähnliches bu- namä, etibarnamä; 2. H akkreditiv.
na bänzär bir åey; 2. (Ironie) das sieht Akku, der; -s, -s F ~mulator; der; -s,
dir ~ ! bu iå ancaq sändän çíxar!. -en techn. aku(mulator); (Computer) ba-
Ähnlichkeit, die; -, -en bänzärlik (mit tareya (SÜd. : batri)
-ilä), oxåarlíq, oxåayíå; F qänir. Akkumulation, die; -, -en yíõílma, yı-
Ahnung, die; -, -en 1. duyma; hiss ğım, toplanma, yíõílíb qalma, yíğín.
etmä; 2. (Wissen) bilgi, xäbär; er hat akkumulieren, vt yíõmaq, toplamaq.
keine blasse ~ davon onun bundan heç akkurat adj. diqqätli, säliqäli, doğru.
bir xäbäri yoxdur; 3. (Befürchtung) qor- Akkusativ, der; -s, -e gr. täsirlik hal.
xu; haben Sie e-e ~ ! siz nə başa düşür- Akne, die; -, -n sízanaq, çivzə, çüzə.
sünüz!; keine ~! bilmirəm!, nə bilim! Akquisiteur, der; -s, -e H alıcı (müş-
ahnungslos adj. xäbärsiz; gözübaõlí, təri) tapan.
gözüyumulu. Akontozahlung, die; -, -en älälhesab.
Ahnungslosigkeit, die; - xäbärsizlik. Akribie, die; - dəqiqlik, tam düzgün-
ahnungsvoll adj. duymyş, xəbərli. lük.
Ahorn, der; -s, -e aõcaqayín. Akrobat, der; -en, -en akrobat, kändir-
Ähre, die; -, -n sünbül, baåaq. baz, bändbaz.
AIDS med. eyds. Akrobatik, die; - kändirbazlíq, akro-
aidskrank adj. eyds xästäsi. batik(a).
Airbag, der; -s, -s (Kraftfahrzeug) ha- Akt, der; -(e)s, -e 1. (Handlung) iå, hä-
va balíncí, hava yastíõí. räkät, ämäl; 2. Th. pärdä; 3. (Malerei)
Airbus, der; -ses, -se hava avtobusu, çílpaq bädän täsviri.
böyük täyyarä. Akte, die; -, -n sänäd, dosya; zu den
Airconditioning, das; -s hava tämiz- ~n nehmen protokola salmaq, dosyaya
läyän däzgah. qoymaq.
Akademie, die; -, -n akademi(ya); die Aktenmappe, die; -, -n portfel,
aserbaidschanische ~ azärbaycan aka- sänädläri qoymaq üçün çanta.
Aktenordner 32 Albtraum
------------------------------------------------------------------------------------------------
Aktenordner, der; -s, - sänäd qovlu- akut adj. med. käskin, åiddätli, had;
õu (Süd. : klasor). fig. əcələ(li), acil, än vacib, än ümdä.
Aktenschrank, der; -(e)s, -¨e dosya AKW = Atomkraftwerk
(dosyä) dolabí, sänäd åkafí. Akzent, der; -(e)s, -e 1. (Aussprache) tä-
Aktentasche, die; -, -n s. Aktenmappe läffüz tärzi, täläffüz åiväsi, lähcä; 2. gr.
Aktenzeichen, das; -s, - dosya (dos- vurõu.
yä) nömräsi. akzentfrei adj. täläffüzsüz.
Akteur, der; -s, -e Th. aktyor. akzentuieren vt (betonen) täkid et-
Aktfoto, das; -s, -s çılpaq şəkil. mäk, näzärä çarpdírmaq, vurõulamaq.
Aktie, die; -, -n sähm, hissä sänädi. Akzentuierung, die; -, -en vurõulama;
Aktiengesellschaft, die; -, -en sähm- näzärä çarpdírma, ifadə etmə.
darlar cämiyyäti (åirkäti). akzeptabel adj. qäbul oluna bilän.
Aktieninhaber, der; -s, - sähmdar. Akzeptanz, die; - qəbul; akseptans.
Aktienkapital, das; -(e)s sähmdarlíq akzeptieren vt qäbul etmäk, bäyänmk.
kapitalí. à la sayaõí, åäklindä, tärzindä.
Aktienkurs, der; -es, -e sähm qiymäti Alabaster, der; -s kiräc; aõ märmär,
(däyäri), sähm kursu. alebastr, yandırılmış ağ gips.
Aktion, die; -, -en iå, häräkät, fäaliy- Alarm, der; -s, -e tählükä, täåviå; ~
yät; (Maßnahmen) tədbirlər pl. ; in ~ tre- schlagen häyäcan siqnalí çalmaq; blin-
ten fäaliyyätä baålamaq. der ~ saxta həyəcan.
Aktionär, der; -s, -e sähmdar, payçí. Alarmbereitschaft, die; - hazírlíq väz-
Aktionärsversammlung, die; -, -en iyyäti.
sähmdarlar yíõíncaõí. alarmieren vt 1. tählükä xäbärini ver-
Aktionsfeld, das; -(e)s, -er fäaliyyät mäk; häyäcan siqnalí vermäk; 2. (Po-
meydaní. lizei) polisä xäbär vermäk; e-e ~de
Aktionsradius, der; -, -radien täsir sa- Nachricht tählükäli bir xäbär.
häsi; häräkät xätti. alarmierend adj. tählükäli, xätärli.
aktiv adj. 1. fäal, aktiv; ~ sein fäal Alarmsignal, das; -s, -e tählükä siq-
olmaq; 2. mil. härbi qulluqda olan; ~es nalí.
Wahlrecht seçmə hüququ, aktiv seçki Alarmzustand, der; -(e)s tählükä väz-
hüququ. iyyäti, xätär haläti.
Aktiv, das; -s, -e gr. növ. Alaska; -s Alaska.
Aktiva, die/pl. näqd särmayä (pul). Albaner, der; -s, - albaniyalí, alban.
aktivieren vt iåä salmaq, fäal etmäk, Albanien; -s Albaniya.
aktivläşdirmək. albanisch adj. albanca.
Aktivierung, die; - fäaliyyät. Alberei, die; -, -en mänasízlíq, ax-
Aktivität, fäaliyyät, fäallíq. maqlíq.
aktualisieren vt aktual etmäk, gün albern adj. axmaq, cäfäng; F däbäng,
mäsäläsi etmäk, gündäliyä çıxarmaq. doåab, sírtíq; mänasíz; ~er Scherz mä-
aktuell adj. aktual, indiki, hal-hazír- nasíz zarafat; F ~ sein doåab olmaq,
dakí, günlük; ~es Problem aktual məsə- duzlanmaq, iriåmäk, sírtalmaq.
lə (sorun). Albernheit, die; -, -en axmaqlíq, mä-
Akupunktur, die; -, -en iynä ilä täda- nasízlíq, sírtíqlíq; däbänglik.
vi, akupunktur. Albino, der; -s, -s därisi vä saçlarí
Akustik, die; - phys. säs vä sot elmi, aõ olan adam, albinos.
akustik(a) elmi. Albtraum, der; -(e)s, -¨e kabus, qara-
akustisch adj. säsä aid, säslä ilgili, basma, qorxulu yuxu, pis yuxu; fig.
akustik. dähåät.
Album 33 aller-
------------------------------------------------------------------------------------------------
Album, das; -s, -ben albom. hamímíz, sänli-mänli; (ihr/ Sie, sie) ~
Alchimie, die; - kimyagärlik, kimya. hamíníz, hamísí; ~es in ~m sözün qísa-
Alexander iskändär. sí; über ~es här åeydän artíq; Mädchen
Alge, die; -, -n yosun. für ~es här iåi görän qulluqçu (qíz); ~es
Algebra, die; - cäbr. zu s-r Zeit här åey vaxtínda; adv. ~ zu-
Algerien; -s Älcäzair. sammen hamílíqca, hamílíqda.
Algerier, der; -s, - älcäzairli. alle adv. u. adj. (verbraucht) F ~ sein,
alias adv. həmçinin, yaxud, başqa ad- ~ werden qurtarmaq, tükənmäk; das
la; özü də. Geld ist ~ pul qurtaríb.
Alibi, das; -s, -s bähanä, cinayät baå all(e)dem : bei ~ butun bunlara bax-
verän yerdä olmamadíõí üçün dälil, ali- mayaraq; trotz ~ heç bir åeyä baxma-
bi; ein ~ haben alibisi olmaq, bähanäsí yaraq; här åeyin äksinä.
olmaq. Allee, die; -, -n (Straße) xiyaban; iki
Alimente, die/pl. näfäqä, keçínmä pu- tərəfi ağaclı yol.
lu, aliment. Allegorie, die; -, -n kinayä, mäcaz,
Alimentenklage, die; -, -n näfäqä (ali- timsal.
ment) haqqínda iddia. allegorisch adj. kinayäli, mäcazi.
Alkali, das; -s, -en qälävi, metalín sulu allein adj. täk, yalqíz; er ist so ~ o täk-
oksidi. dir; adv. täk, täklikdä, bircä, täkbaåína;
alkalisch adj. qälävi. ~, ohne Hilfe täk, kömäksiz, kimsäsiz;
Alkohol, der; -s, -e alkoqol, alkol, spirt. Konj. (aber, doch, nur) ancaq, amma,
alkoholfrei adj. alkoqolsuz, alkolsuz, halbuki, e(y)lä: einzig und ~ ancaq vä
spirtsiz; içkisiz. ancaq.
Alkoholgehalt, der; -(e)s, -e alkoqol Alleingang, der; -(e)s, -¨e : im ~ täk
miqdarí. baåína.
alkoholhaltig adj. alkoqollu, alkollu, Alleinherrschaft, die; - täkhakimiy-
spirtli. yätlilik, hakimiyyätin bir adam älindä
Alkoholiker, der; -s, - alkoqolik. olmasí, istibdad, mütläqiyyät.
alkoholisch adj. alkoqollu, alkollu; Alleinherrscher, der; -s, - müstäbid
~e(s) Getränk içki. hökmdar, istibdadçí, mütläqiyyätçi.
Alkoholismus, der; - alkoqolizm, alko- alleinherrschend adj. mutläqiyyätä
lizm. äsaslanan, täk hökm sürän.
All, das; -s kainat, kosmos, aläm, bü- alleinig adj. täk, yalníz, yeganä, täk
tün dünya. baåína.
all : hamısı, hər, hamı; vor ~em, vor Alleinsein, das; -s täklik, yalqízlíq,
~en Dingen här åeydän öncə; in ~er tänhalíq.
Ruhe täläsiksiz; in ~er Stille sässiz-sä- alleinstehend adj. yalqíz; subay; täk.
mirsiz; in ~er Frühe sähär tezdän. allemal adv. hämiåä, här däfä; ein
allabendlich adj. här axåam. für ~ hämiåälik, birdäfälik.
Allah; -, -s Tanrí, Allah. allenfalls adv. (vielleicht) bälkä, bälkä
allbekannt adj. tanínmíå, mäåhur. dä, här halda, mägär; (höchstens)
alle pl. 1. bütün, hamísí, hamí, här, än çoxu, çaräsiz qaldíqda, icab edirsə;
böyük-kiçik, cavanlí-qocalí, cümlä, el- ~ mit Gewalt än çoxu (çaräsiz
carí, sänli-mänli; fig. aläm, dünya, qaldíqda) zorla.
dünya-aläm, düz-dünya; alle Kinder allenthalben adv. här yerdä, här täräf-
bütün uåaqlar; alle Menschen bütün dä; hər vəziyyətə (duruma) görə.
insanlar, düz-dünya; alle beide här iki- aller- vor dem Superlativ än; der ~beste
si; alle zwei Jahre här iki ildä bir; wir ~ än yaxåí.
allerbeste 34 Allroundman
------------------------------------------------------------------------------------------------
allerbeste adj. än yaxåí. ümumiyyätlä; cämi-cümlätaní, bir cüm-
allerdings adv. 1. (in der Tat) älbättä, lädä.
häqiqätdä; doğrudur, şübhəsiz; F häl- allesamt adv. bütövlüklä, bütünlüklä,
bättä; 2. (aber, dennoch) ämma, yenä elcarí, baådan-baåa, hamısı birlikdə.
dä, här halda, bununla belə. Allesbesserwisser, der; -s, - ällamä,
allererst adv. ilk növbädä, än öncä; zu çoxbilmiş.
~ här åeydän (zaddan) ävväl, baåda. Alleskönner, der; -s, - här iåi bacaran.
Allergie, die; -, -n med. alerji, häs- allezeit adv. hämiåä, här zaman.
saslíq; äbir. allg. Abk. = allgemein
Allergiker, der; -s, - med. alerjisi olan, allgegenwärtig adj. här yerdä mövcud
alerji xestäliyi olan. olan, här yerdä hazír; fig. harada aå
allergisch adj. hässas, alerjik. orada baå.
allerhand adj. här cür, här növ; çox; allgemein adj. ümumi, härtäräfli; ~es
das ist ja ~! qäribädir!, cäsarätä bax!. Wahlrecht ümumi seçki hüququ; adv.
Allerheiligenfest, das; -(e)s, -e kato- ümumiyyät(lä); im ~en ümumiyyätlä;
liklärin dini bayramí. es ist ~ üblich adət olmuş bir şeydir,
allerhöchst adj. än yüksäk, än çox, än adətdir.
uca, qayät. Allgemeinbildung, die; - ümumi mä-
allerhöchstens adv.ən çox, hər şeydən lumat; ümumi tähsil, ümumtähsil.
çox. allgemeingültig adj. hamínín qäbul et-
allerlei adj. här cür, cürbäcür, çeåitli. diyi, hamíya aid, hamının istədiyi.
Allerlei, das; -s hər cür, müxtəlif, çe- Allgemeingut, das; -(e)s ümumi var-
åitli; hər cür şey. dövlät, ictimai mülkiyyät.
allerletze adj. 1. (als letztes Glied usw.) Allgemeinheit, die; - ümumilik; ümu-
än sonda , axírda; 2. än pis; er ist das miyyät; xalq, am.
~ o, än pisidir; das ist ja wirklich das ~ ! allgemeinverständlich adj. anlaåílan;
bu häqiqätän häyasízlíqdír! hamínín anladíõí åäkildä.
allerliebst adj. çox gözəl, çox şirin. Allgemeinwohl, das; -s ümumi rifah.
allermeist adj. ən çox, hər şeydən Allheilmittel, das; -s, - här därdä där-
çox; adv. die ~en Leute äksär insanlar. man.
allernächst adj. än yaxín. Allianz, die; -, -en ittifaq, birlik.
allerneu(e)st adj. än täzä, än son. Alligator, der; -s, -en timsah.
allerorten/allerorts adv. här yerdä. Alliierte, der; -n, -n müttäfiq; die ~n
Allerseelen katoliklärin dini bayramí. müttäfiqlär, müttäfiq dövlätlär.
allerseits adv. här täräfdän; här täräfä; alljährlich adj. härilki, här ildä olan;
guten Morgen ~! hamınıza salam!, hər adv. här il, illik.
tərəfə salam olsun! Allmacht, die; - mütläq qüdrät, tam
Allerweltskerl, der; -(e)s, -e älindän qüdrät.
här iå gälän adam, bacaríqlí insan. allmächtig adj. här åeyä qadir.
allerwenigst adj. ən az(ı), ən kiçik, ən allmählich adj. tädrici; adv. getdikcä,
xırda, ən balaca. yavaå-yavaå, gäldikcä, günbägün, an-
Allerwerteste, der; -n, -n F dal, saõrí, baan, az-az, bala-bala, damcí-damcí;
oturan yer, popo. es wird ~ dunkel hava getdikcä qaralír.
alles adj. hamísí, här åey; er ist ~ ande- allmonatlich 1. adj. aylíq, här ayda bir
re als ein Politiker siyasätdän baåqa däfä olan; 2. adv. här ay, ayda bir,
här iå älindän gälir ; ~ zusammen hamísi ayda bir däfä.
birlikdä; nicht um ~ in der Welt heç vaxt, Allroundman, der; -s, -men här iå gö-
heç bir vaxt, heç vächlä; ~ in allem rän, här iåä istedadí olan adam.
Allroundsportler 35 alt
------------------------------------------------------------------------------------------------
Allroundsportler, der; -s, - müxtälif mək, savadlandırmaq.
idman növlärilä mäåõul olan idmançí. Alpin adj. alp daõlarí ilä ilgili, alplí.
allseitig adj. härtäräfli. Alpinismus, der; - daõçílíq.
allseits adv. hər yerdə, hər tərəfdə, Alpinist, der; -en, -en daõçí.
härtäräfli, hər yandan, hər yana; hamı- Alptraum, der; -(e)s, -¨e qarabasma,
ya; Guten Tag ~! hamıya salam! qorxulu yuxu, kabus, pis yuxu; fig.
Alltag, der; -(e)s iå günläri, gündəlik qorxulu iå, däh.
həyat; fig. adi häyat, adi günlär. als konj. 1. -kän, ..zaman, e(y)lä; ola-
alltäglich adj. gündälik, hərgünkü; adi. raq; als er 3 Jahre alt wurde, kam er in
allüberall adv. här yerdä, här yanda. den Kindergarten 3 yaåí olarkän uåaq
allumfassend adj. här åeyi qavrayan, baõçaåína getdi; als er kam elä ki gäl-
här åeyi ähatä edän. di; 2. (als Eigenschaft) kimi, väzifäsindä;
allwissend adj. här åeyi bilän, bilici; er arbeitet als Lehrer o, müällim (öyrät-
dahi, müdrik. män) kimi (väzifäsindä) iåläyir; 3. (bei
allwöchentlich adj. här häftä; häftä- Vergleichen) -dan, -dän, -dän daha;
dä; häftälik. größer ~ ich mändän (daha) böyük; 4.
allzeit adv. hämiåä, här vaxt; ~ bereit! (als ob) güya ki, sanki, elä bil; ~ ob
hämiåä hazír. nichts geschehen wäre güya ki, heç bir
allzu adv. lap çox. åey olmayíb; 5. sowohl ~ auch necä ...
allzubald adv. çox tez, lap tez. elä dä…, häm… häm (dä) …; sowohl
allzufrüh adv. lap tezdän, çox tez. ich ~ auch du necä män, elä dä sän; 6.
allzugern adv. lap häväslä. mit adj. kimi; ich empfinde s-e Bemerkung
allzugut adv. çox yaxåí. ~ sehr unhöflich onun qeydini ädäbsizlik
allzusehr adv. häddindän artíq; ifrat. biliräm (hesab ediräm/ sayíram); alles
Allzweck- här iåä däyän; här iåä gä- andere ~ -dän/-dan baåqa här åey.
län. alsbald adv. tezliklä, därhal, o saat.
Alm, die; -, -en otlaq (daõda). Alsdann adv. sonra, ondan sonra,
Almanach, der; -s, -e illik, almanax. bundan sonra.
Almosen, das;-s, - sädäqä, ehsan, di- also konj. (das heißt) demäli, demäk;
länçipayı; um ~ bitten sädäqä dilämäk. du kommst ~ heute demäk, sän bugün
Almosenempfänger, der; -s, - sädäqä gäläcäksän; du bist also auch eingeladen
alan. demäli sändä qonaqsan; adv. 1.(folg-
Almosengeber, der; -s, - sädäqä ver- lich) beläliklä, o halda, onda; er ist
än. müde, ~ bleibt er zu Hause o yorõundur,
Aloe, die; -, -n bot. ud aõací; ishalotu. beläliklä evdä qalír; 2. (schließlich) er ist
Alpaka, das; -s, -s (Tier, Wolle) alpaka. ~ doch gekommen axır ki gälib çatdí; na
Alpdrücken, das; -s qarabasma, ka- ~ ! görürsən! indi baåa düådün!.
bus, vähåät. als ob konj. sanki, güya ki, deyäsän,
Alpen die/pl. Alp daõlarí. sanasan, deyän, elä bilki.
Alpenveilchen, das; -s, - bänövåä, dov- alt adj. qädim, çoxdankí; (bejahrt) qo-
şanqulağı. ca, yaşlı; (veraltet) köhnä; qart; bayat;
Alpha, das; -(s), -s yunan älifbasínín babadanqalma, äski; wie ~ sind Sie? si-
birinci härfi, alfa. zin näçä yaåíníz var?; ich bin 47 Jahre
Alphabet, das; -(e)s, -e älifba, alfabet. ~ mänim 47 yaåím var; ein ~er Freund
alphabetisch adj. älifba sírasí ilä; ~ ge- bir köhnä dost, äski dost; ~ werden qo-
ordnet älifba sírasínda yerläåmiå, älif- calmaq; ein zehn Jahre ~er Junge on ya-
ba sírasí ilä düzülmüå. şında bir oğlan; in ~en Zeiten qədim
alphabetisieren vt yazıb-oxuma öyrət- (äski) zamanlarda; es bleibt beim ~en
Alt 36 Altphilologe
---------------------------------------------------------------------------------------------- --
här åey olduõu (ävvälki) kimi qalír, heç maddi təminat.
bir åey däyiåmäyib; F köhnä hamam, Altersgenosse, der; -n, -n hämyaå, ya-
äski tas; altes Brot bayat çöräk; ~ und åíd.
jung böyük-kiçik. Altersgrenze, die; -, -n 1. yaş həddi,
Alt, der; -s mus. zil (qadín) säs(i). yaş məhdudiyyəti; 2. (Rentenalter) təqa-
Altar, der; -(e)s, -¨e 1. kilsä masasí üd yaşı.
(Süd. : kilsä mizi ); 2. (Opferaltar) qur- Altersgruppe, die; -, -n hämyaålar
ban verilän yer, qurbangah. qrupu, yaå qrupu.
altbacken adj. (Brot) bayat. Altersheim, das; -(e)s, -e qocalar evi.
Altbauwohnung, die; -, -en 1948-ci il- Altersrente, die; -, -n qocalíõa görä
dän ävväl tikilmiå evlär. täqaüd.
altbekannt adj. çoxdan bəri məlum altersschwach adj. äldän düåmüå.
olan. Altersschwäche, die; -, -n qocalíq zä-
altbewährt adj. imtahan vermiå, çox- ifliyi.
dan sínanmíå. Altersunterschied, der; -(e)s, -e yaş
Alte¹, der u. die; -n, -n 1. qoca kiåi, fərqi, sinn fərqi.
qoca arvad; 2.(Direktor) müdir, åef; 3. Altersversorgung, die; - (Rente) ämäk-
aõsaqqal; meine ~ anam; mein ~r atam. lik maaåí, pensiya.
Alte², das; -n keçmiå, köhnä; am ~n Altertum, das; -s köhnä aläm, qädim
hängen keçmiåä baõlí olmaq. zamanlar, qädim vaxt, əski çağ.
altehrwürdig adj. yaålí vä hörmätli. Altertümer pl. qädimdän qalan åey-
alteingesessen adj. çoxdan yerläåmiå, lär, äntiq äåya.
-in yerlisi. altertümlich adj. 1.qädim, əski; 2. (ver-
Alteisen, das; -s dämir-dümür, xírda altet) əski(miş), köhnəlmiş.
dämir. Altertumsforscher, der; -s, - arxeoloq,
Altenheim, das; -(e)s, -e qocalar evi. qädim dövr tarixçisi.
Altenpflege, die; - qocalara baxma. Altertumskunde, die; - arxeologiya.
Alter, das; -s, - 1. (Lebensalter) yaå, Alterung, die; - qocalíq.
sinn; im ~ von 15 Jahren onbeå yaåín- ältest- adj. 1. än qädim, ən əski; 2.
da; im heiratsfähigen ~ sein evlänmäk (Lebensalter) än yaålí; qocaman; 3.
yaåínda olmaq; 2. (hohes ~) qocalíq, (Kind) än böyük; in dieser Gruppe ist er
yaålílíq, sinnili adam; 3. keçmiå äy- am ~en bu qrupda o, än yaålídír.
yam, qädim vaxtlar, qädimlik; von alters Ältestenrat, der; -(e)s, -¨e aõsaqqallar
her, seit alters her qädimdän bäri. åurasí.
älter adj. daha yaålí, daha böyük, altgedient adj. uzun zaman xidmät
daha qädim; daha qädim; mein ~er etmiå, täcrübäli; qocaman.
Sohn böyük oõlum. althergebracht adj. adät üzrä, hämi-
altern vt u. vi qocalmaq, yaşlanmaq; åäki kimi.
F kährimäk; köhnälmäk; fig. ~ lassen althochdeutsch adj. qädim alman dili.
qocaltmaq. altklug adj. yaåíndan artíq aõíllí
alternativ adj. alternativ. (uåaqlar haqqínda).
Alternative, die; -, -en alternativ, iki ältlich adj. yaålí, ahíl.
imkandan birisi; er hat keine ~ anzubie- Altmeister, der; -s, - usta.
ten onun alternativ täklifi yoxdur. altmodisch adj. köhnädäbli.
Alterserscheinung, die; -, -en qocalıq Altöl, das; -s, -e köhnəlmiş motor yağı,
əlaməti, yaşlanma nişanı. istifadə olmuş motor yağı.
Altersfürsorge, die; - qocalar üçün hi- Altpapier, das; -(e)s köhnä kaõíz.
mayä (ictimai täminat), qocalığa görə Altphilologe, der; -n, -n qädim dillärin
Altruismus 37 Amputation
------------------------------------------------------------------------------------------------
mütäxässisi. Amerika; -s Amerika.
Altruismus, der; - fädakarlíq, özgä- Amerikaner, der; -s, - amerikalí.
pärästlik, təmənnasız başqasının qey- Amerikanerin, die; -, -nen amerikalí
dinə qalma, tamahsízlíq. (qadín).
Altruist, der; -en -en fädakar, tamah- amerikanisch adj. amerika, amerika-
síz; özgəçi. sayaõí.
Altstadt, die; - köhnäåähär. Amerikanistik, die; - amerikaåünas-
altüberliefert adj. qädimdän qalmíå. líq.
Altwarenhändler, der; -s, - köhnäçi, Ami, der; -(s); -(s) F amerikalí.
köhnä mal satan. Amme, die; -, -n dayä; süd anasí.
Aluminium, das; -s alüminium. Ammenmärchen, das; -s, - üåaq na-
Aluminiumfolie, die; -, -n alüminium õílí.
kaõízí. Ammoniak, das; -s amoniak.
am (an dem) präp. u. adv. : ~ Montag Amnestie, die; -, -n baõíålama, äfv,
bazar ertäsi günü; ~ Morgen sähär; ~ amnisti(ya).
Telefon telefonda; ~ Leben bleiben saõ amnestieren vt baõíålamaq, äfv et-
qalmaq; ~ Ende der Vorstellung tamaåa- mäk.
nín axírínda; Superlativ - dən əvvəl; am Amok, der; -s : ~ laufen vi saõa-sola
besten - hər şeydən yaxåí, lap yaxåí. vurmaq, gäläni vurmaq .
Amalgam, das; -s, -e amalqama, ci- Amor, der; -s Amur, qədim romalíla-
vä ilä bäzi metallarín ärintisi; qatíåíq. rín eåq tanrísí; von ~s Pfeil getroffen sein
Amateur, der; -s, -e amatör, häväs- aåiq olmaq.
kar. Amoral, die; - äxlaq qaydalarína zidd,
Amazone, die; -, -n amazon. äxlaqsízlíq.
Ambiente, das; -s atmosfer, mühit, amoralisch adj. äxlaqsíz(líq).
hava. amorph adj. (formlos) åäkilsiz, biçim-
Ambition, die; -, -en 1. (Bestrebung) siz.
cidd-cähd, səy; 2. (Ehrgeiz) åöhrättä- Amortisation, die; -, -en H amortiza-
läblik, åöhrätpärästlik. siya; amortizasiya ayırması.
ambivalent adj. iki däyärlilik ( bir-birilä amortisieren vt 1. (von Darlehen usw.)
zidd olan hisslär) (z.B. Haßliebe). borcu tädricän vermäk, hissä-hissä
Amboss, der; -es, -e zindan. vermäk, amortizasiya etmək; 2. (Zu-
Ambra, die; -, -s änbär, äbir. rückgewinnung von Ausgaben) mäsräfläri
ambrosisch adj. valehedici; çox gözəl. yenidän qazanmaq; vr sich ~ xärcläri
ambulant adj. gäziçi, säyyar; ~e Be- çíxartmaq.
handlung ayaq üstü müalicä. Ampel, die; -, -n lampa, çíraq.
Ambulanz, die; -, -en 1. (Krankenwa- Ampere, das; -(s), - amper.
gen) täcili yardím avtomobili, sanitar Amphibie, die; -, -n ikiyaåayíålí hey-
avtomobili (Süd. : ambulans maşını). van (z.B. ein Frosch), suda-quruda ya-
Ameise, die; -, -n qaríåqa, qarínca. åayan, amfibiya.
Ameisenhaufen, der; -s, - qaríåqa yu- Amphibienfahrzeug, das; -(e)s, -e häm
vasí. suda häm dä quruluqda häräkät edän
Ameisensäure, die; - qaríåqa turåusu, maåín (gämi, avtomobil).
asid formik. Amphitheater, das; -s, - amfiteatr,
amen adv. amin; zu allem ja und ~ sa- girdä vä ya yumurtaåäkilli sähnäsi olan
gen här åeyä amin demäk. teatr.
Amen, das; -s amin; sein ~ zu etwas ge- Ampulle, die; -, -n ampul, iynä.
ben bir åeyä razílíq vermäk. Amputation, die; -, -en med. bir üzvü
amputieren 38 anbahnen
------------------------------------------------------------------------------------------------
käsmä. döymäk; adv. 1. (von... an) dən başlaya-
amputieren vt bir üzvü käsmäk. raq; von jetzt ~ indidän; von heute ~ bu
Amsel, die; -, -n zo. qaratoyuq. gündän; 2. (an die + Zahl) yaxín, täxmi-
Amt, das; -(e)s, -¨er 1. (Aufgabe, Pflicht nän; ich schätze, du bist so an die 40
usw.) väzifä; iå; ein hohes ~ bekleiden Jahre alt sänin yaåíní qírxa yaxín täx-
yüksäk bir väzifä tutmaq; 2. (Behörde) min ediräm; ~ der Stimme erkennen sä-
idarä, müässisä, dairä; das Auswärtige sindän tanímaq; an et. arbeiten bir åeyin
~ xarici iålär nazirliyi; von ~s wegen üzärindä iålämäk; die Schuld liegt ~ ihm
räsmi, rəsmən; aus dem ~ scheiden günah ondadír; ~ und für sich äslindä.
vəzifədən azad olmaq, işdən çıxmaq. an- präf. 1. häräkätin baålandíõíní:
amtieren vi väzifä baåínda olmaq. 1. (anfaulen çürümäyä baålamaq); 2.
amtierend adj. vəzifə başında olan. yaxínlíõí: (anfliegen uçub yaxínlaå-
amtlich adj. räsmän, räsmi (olaraq). maq); 3. tämas halína gätirmäyi: (an-
Amtsantritt, der; -(e)s, -e väzifä baåí- binden baõlamaq; ankleben yapíådír-
na gälmä, vəzifəyə keçmə. maq) bildirir; j-n anbrüllen bir käsin üs-
Amtsarzt, der; -(e)s, -¨e dövlät qullu- tünä qíåqírmaq.
õunda olan häkim. Anabolikum, das; -s, Anabolika
Amtsblatt, das; -(e)s, -¨er räsmi qä- (Sport) äzäläläri çoxaldan maddä.
zet. Anachronismus, der; -, -men bir ha-
Amtsenthebung, die; -, -en väzifädän disänin tarixindä sähv olma.
känar etmä. anal adj. gödänä aid olan, dal.
Amtsgericht, das; -(e)s, -e dairä mäh- analog adj.bänzär, oxåar; ~ zu -ə bən-
kämäsi; rayon mähkämäsi. zər, -ə oxşar, -ə paralel.
amtsmüde adj. iåindän cana gälmiå, Analogie, die; -, -n bänzärlik, oxåarlíq,
iåindän yorõun. oxåayíå.
Amtsperiode, die; -, -n väzifä başında Analphabet, der; -en, -en savadsíz, ya-
olma müddäti, xidmət müddəti, säla- zıb-oxuya bilməyən.
hiyyät müddäti. Analphabetentum, das; -s savadsíz-
Amtsschimmel, der; -s bürokratlíq, líq.
get-gäl, süründürmä(çilik). Analyse, die; -, -n analiz, tählil.
Amulett, das; -(e)s, -e gözmuncuõu, analysieren vt tählil etmäk, analiz et-
tilsim, näzärlik. mək, seçmäk.
amüsant adj. äyländirici, mäzäli; gül- analytisch adj. tählili.
mäli, güldürücü, åad. Anämie, die; -, -n qansízlíq, anemia.
amüsieren vt äyländirmäk; güldürmäk; Ananas, die; -, -u. -se ananas.
vr. sich ~ äylänmäk, gülüb åadlíq et- Anarchie, die; -, -n anarxiya (Süd. :
mäk, deyib-gülmäk, eåq elämäk; fig. anaråi), baåsízlíq, härc-märclik, qa-
enlänmäk. nunsuzluq, härki-härkilik.
an präp. D 1. -da, -dä, yanínda, ya- Anarchismus, der; - här cürä döv-
xínlíõínda, haqqínda, üzärindä, sahi- lät vä hakimiyyät formasíní rädd edän
lindä, üstündä; 2. A -ä, -a, yanína, ya- näzäriyyä, anarxizm (Süd. : anaråizm).
xínliõína, känarína, sahilinä, üstünä; Anarchist, der; -en, en anarxist.
am Meer däniz känarínda; ~ der Arbeit Anästhesie, die; -, -n uydurma, anes-
iå baåínda, iå üstündä; ~ der Bar sitzen tezi, hissisiz etmäk.
barda oturmaq; ~ deinem Geburtstag Anatomie, die; -, -n anatomi, täårih.
anadan olan günündä; ~ Herrn Müller antomisch adj. anatomik.
Müller cänablarína; ~ die Wand hängen anbahnen vt yol açmaq, hazírlíq gör-
divara asmaq; ~ die Tür klopfen qapíní mäk; ilk addım atmaq, baålamaq; vr
Anbau 39 anbrüllen
------------------------------------------------------------------------------------------------
sich ~ yavaå-yavaå baålamaq, inkişaf sich als Vermittler ~ vasitäçiliyä hazír ol-
etmək. duõunu bildirmäk.
Anbau, der; -(e)s, -ten 1. (Vorbau) çí- Anbieter, der; -s, - H täklif edän; sa-
xíntí; ...yanína tikmä, əlavə bina; 2. tıcı.
der; (e)s, -en (Getreide usw.) äkiliå, be- anbinden vt (mit Schnur usw.) baõla-
cärmä; becärilmä; bäslänmä. maq, bänd elämäk; dolaådírmaq; den
anbauen vt 1. becärtmäk; äkmäk, ye- Hund ~ iti bağlamaq;vi sataåmaq, dava
tiådirmäk, äkib-biçmäk, äkib-becär- etmäyä säbäb axtarmaq (mit D/bir käs
mäk; 2. (Haus usw.) yanínda tikmäk. ilä).
Anbaufläche, die; -, -n äkin sahäsi, anblasen vt 1. üflämäk; 2. (Hochofen)
tarla. alíådírmaq, yandírmaq, körüklämäk.
anbefehlen vt ämr etmäk (j-m/bir kä- Anblick, der; -(e)s, -e 1. baxíå; beim
sä). ersten ~ ilk baxíåda(n); 2. (Aussehen) gö-
Anbeginn, der; -(e)s baålanõíc; von ~ rünüå, mänzärä.
lap ävväldän, kökündän. anblicken vt bir käsä vä ya bir åeyä
anbehalten vt (Kleider) üstündän çí- baxmaq, näzär salmaq; j-n finster ~ bir
xartmamaq. kəsə pis-pis baxmaq.
anbei adv. (im Brief) älavä (olaraq), anblinzeln vt göz elämäk, göz etmäk
bununla bärabär, yanínda; yanaşı. (j-n/bir käsä).
anbeißen vt diålämäk, diåläyib qo- anbohren vt 1. dəlmək, burğu ilə deş-
partmaq; vi (Fisch) tora düåmäk; fig. mək; 2. ağızdan söz almaq.
zum Anbeißen schön çox cazibäli, çox anbraten vt (az) qízartmaq.
gözäl; das Kind ist zum Anbeißen uåaq anbrechen vt 1. (Arm, Knochen usw.)
çox åirindir; fig. er will nicht ~ o, yola sındırmaq; çatlatmaq; 2. (Packung) aç-
gälmäk istämir; tora düşmək istəmir. maq, iålätmäyä baålamaq; vi 1. (Tag)
anbelangen : was... (A) anbelangt -a, -ä iåíqlanmaq, açílmaq; der Tag bircht an
gälincä; was mich anbelangt mänä gä- hava iåíqlanír, gün (sähär) açılır; 2.
lincä. (Nacht) qaranlíqlaåmaq.
anbellen vt 1. hürmäk; 2. fig. j-n ~ bir anbrennen vt yandírmaq; vi 1. yan-
käsin üstünä qíåqírmaq (baõírmaq). maq; 2. (Essen) yanmaq, qarsalanmaq;
anberaumen vt (Zeitpunkt)täyin etmäk. ~ lassen yandırmaq; fig. nichts ~ lassen
anbeten vt pärästiå etmäk, sitayiå elä- heç bir fürsəti əldən verməmək.
mäk, məftun olmaq. anbringen vt 1. (befestigen) yerläådir-
Anbetracht : in ~ G näzärdä tutaraq; mäk, taxmaq, yapíådírmaq, keçirtmäk,
in ~ der gegenwärtigen Situation indiki asmaq, qoåmaq (an, auf usw. A/-a, -ä);
väziyyäti näzärdä alaraq, indiki väziy- 2. (Ware) satmaq, satíb baådan etmäk;
yäti näzärdä tutaraq. 3. (e-e Geschichte usw.) rävayät etmäk;
anbetreffen vt : was... (A) anbetrifft 4. (bei Gericht) e-e Klage ~ åikayät et-
-a, -ä gälincä; was mich anbetrifft mä- mäk, ärizä vermäk; 5. (et. mitbringen)
nä gälincä. özü ilä gätirmäk.
anbetteln vt dilänçilik etmäk. Anbringung, die; - yerläådir(il)mä, ta-
anbiedern vr sich ~ bei D boõaza x(íl)ma, as(íl)ma.
keçmäk; yaltaqlíq etmäk. Anbruch, der; -(e)s 1. baålanõíc, baå-
anbieten vt 1. (darreichen) vermäk, lanma; bei ~ des Tages sübh vaxtí, hav
täqdim etmäk; den Gästen Tee ~ qonaq- iåíqlanan vaxt; bei ~ der Nacht gecä
lara çay vermäk; 2. (vorschlagen) täklif vaxtí; 2. çatlama.
etmäk; önärmäk; vr sich ~ qulluq et- anbrüllen vt üstünä baõírmaq, üstü-
mäk üçün hazír olduõunu bildirmäk; nä qíåqírmaq, çímxírmaq, çämkirmäk.
anbrummn 40 anecken
------------------------------------------------------------------------------------------------
anbrummen vt deyinmäk, donquldan- andersdenkend adj. baåqa cürä dü-
maq. åünän, baåqa fikrä sahib olan.
Andacht, die; -, -en ibadät, dua; (ohne andersgläubig adj. baåqa dinä sahib
Pl.) rəğbət; mit ~ hörte sie der Musik zu olan, baåqa dinli.
rəğbətlə musiqiyə qulaq asırdı. anderthalb Zahladj. bir yarím.
andächtig adj. hörmätcil, ehtiramlí; anderthalbfach adj. biryarımlıq.
fig. rəğbätli, ehtiramlı; adv. ~ zuhören andersherum adj. 1. äks istiqamätdä;
diqqətlə dinləmək (qulaq asmaq). 2. baåqa cür, baåqa tähär.
andauern vt davam etmäk, sürmäk, anderswo adv. baåqa yerdä.
uzun çəkmək. anderswoher adv. baåqa yerdän.
andauernd adj. sürəkli, davamlí, uzun. anderswohin adv. baåqa yerä.
Andenken, das;-s, - 1. yadigar, xatirä Änderung, die; -, -en däyiå(dir)mä,
(an A/bir käsin, bir åeyin); 2. (als Sache) däyiåiklik (von D/ in, auf A/).
yadigarlíq; zum ~ an A -in xatiräsi üçün anderwärtig adj. (Informationen) baå-
andere(r, -s) 1. baåqa(sí), o biri(si), di- qa yerdän gälän, baåqa yerdä olan.
gär, özgä, ayrí; ein ~s Kleid anziehen anderweitig adj. baåqa, sair, qeyri;
baåqa (ayrí) bir paltar geymäk; 2. (ver- adv. baåqa täräfdä(n).
schieden) müxtälif, färqli; das ist etwas ~s andeuten vt iåarä etmäk, eyham vur-
bu, tamamiylä baåqa åeydir; nichts ~s maq, andírmaq.
als.. -dan, -dän baåqa åey deyil; unter Andeutung, die; -, -en iåarä, eyham;
~m yeri gälmiåkän; mit ~n Worten baå- ifadä, kinayä; in ~ reden iåarä ilä daníå-
qa bir sözlä; etwas ~es baåqa bir åey, maq, eyhamla daníåmaq.
baåqasí; am ~n Tag sabah; eins nach andeutungsweise adv. eyhamla, iåarä
dem ~n növbä ilä, bir-birinin dalınca. etmäklä, iåarälärlä.
anderenfalls adv. äks täqdirdä, yoxsa. andichten vt iftira demäk, böhtan at-
andererseits adv. o biri täräfdän, digär maq (j-m/bir käsä).
täräfdän. andocken vt bir kosmik gämini baåqa
andermal adv. : ein ~ o biri däfä, gä- bir kosmik gemiyä baõlamaq.
län däfä, başqa dəfə. andonnern vt 1. kiminsä üstünä qíå-
ändern vt däyiå(dir)mäk, düzältmäk; qírmaq; 2. (Zug usw.) gurultu ilä gäl-
döndärmäk; ich kann es nicht ~ əlimdən mäk (getmäk).
heç bir iş gəlmir; vr sich ~ däyiåmäk; Andrang, der; -(e)s basabas, izdiham,
s-e Meinung ~ fikrini däyiåmäk; die axín, basqín, girhagir, axın.
Zeiten ~ sich zaman dəyişir; die Fluß- andrehen vt 1. çevirmäk, döndärmäk;
richtung e-s Flusses ~ çayín axímíní 2. (Strom, Gas) açmaq; 3. (Motor) härä-
döndärmäk (istiqamätini döndärmäk). kätä gätirmäk; 4. (Schrauben) síxíådír-
andernorts adv. baåqa yerdä. maq; 5. fig. j-m. et. ~ kimäsä eybäcär
anders adv. u. adj. baåqa cür, savay; malí satmaq, baha satmaq.
ayrí, äcämi; völlig/ganz ~ bambaåqa; androhen vt (j-m et.) qorxutmaq, hä-
ich denke ~ als du män baåqa cür(ä) fi- dälämäk (kimisä nä iläsä), hädä-zorba
kirläåiräm; niemand ~ als.. -dän baåqa gälmäk.
(savay) heç kim deyil; wer ~ als du ? Androhung, die; -, -en hädä, hädälä-
sändän baåqa kim ola bilär? ich kann mä, härbä-zorba.
nicht ~ baåqa cür edä bilmiräm; er ver- Andruck, der; -(e)s, -e çap nümunä-
hält sich ganz ~ o, lap baåqa (bambaå- si, çap olmuå äsärin birinci nümunäsi.
qa) cür räftar edir; ~ werden däyiåilmäk. andrücken vt síxmaq.
andersartig adj. baåqa-baåqa, baåqa anecken vi (versehentlich anstoßen) 1.
cür; adv. bircürä. bilmədən toqquşmaq, bilmədən dəy-
aneignen 41 anfangs
------------------------------------------------------------------------------------------------
mək (an et. /nəyəsə); 2. bei j-m ~ özü- Anerkennung, die; - 1. taníma, bä-
nü pis aparmaq, nifrət oyadmaq. yänmä; 2. (Billigung) täsvib etmä; 3.
aneignen vt sich (D) ~ 1. (Kenntnisse (Bestätigung) täsdiqləmə; 4. (Lob) tä´rif,
usw.) äldä etmäk, qazanmaq; mänim- öymä, övgü, təqdir.
sämäk, özününküläådirmäk, sahiblän- anfachen vt üfürüb alíådírmaq, fig.
mäk; 2. (Gewohnheit) alíåmaq; 3. (Spra- (Feindseligkeit usw.) qízíådírmaq.
che) öyränmäk; 4. (widerrechtlich) yiyä- anfahren vt 1. (streifen) toxunmaq,
länmäk, qäsb etmäk, aõalanmaq. däymäk; e-n Fußgänger ~ piyadanín üs-
Aneignung, die; - mänimsämä, äldä tünə çıxmaq (neqliyyat vasitäsi ilä); 2.
etmä, qazanma, özününküläådirmä. (et. transportieren) näql etmäk, daåí-
aneinander adv. bir-birinä yaxín, yan- maq; 3. (auf j-n losschimpfen) birinin
yana; dicht ~ kip, çox síx, çox yaxín; ~ üstünä bağírmaq, üstünä atílmaq,
denken bir-biri haqqínda fikirləşmək . dalamaq; vi (Zug, Auto) häräkät etmäk.
aneinanderfesseln vt bir-birinä baõla- Anfahrt, die; -, -en 1. yaxınlaşma, gə-
maq. liş; 2. (Zufahrt) giriş, giriş yolu.
aneinandergeraten vi toqquåmaq, da- Anfall, der; (e)s, -¨e 1. (Krankheit) tut-
laåmaq, tutaåmaq. ma, xästäliyin åiddätlänmäsi vaxtí 2.
aneinandergrenzen vi hämsärhäd ol- (Wutanfall) artíq däräcädä hirslänmä.
maq. anfallen vt basqín etmäk, hücum et-
aneinanderreihen vt bir-birinin yaní- mäk, üstünə tullanmaq; der Hund fiel
na düzmäk, düzmäk. den Mann an it kiåiyä hücum etdi; vi 1.
aneinanderstoßen vt bir-birinä toq- (aufkommen) araya çíxmaq, meydana
quåmaq, bir-birinä däymäk. çíxmaq, baå vermäk; 2. (Zinsen, Kosten
Anekdote, die; -, -n anekdot, kiçik he- usw.) çíxmaq, ämälä gälän.
kayä; lätifä. anfällig adj. tez tutan; həssas.
anekeln vt nifrät oyatmaq, iyrändir- Anfälligkeit, die; -, -en düçar olma, tez
mäk, bıqdırmaq; vi iyränmäk; der tutma (xästäliyi).
schlechte Geruch ekelt mich an män pis Anfang, der; -(e)s, -¨e 1. baålanõíc, äv-
iydän iyräniräm. väl, baålantí, äzäl, äzzäl, ävayil; aõíz;
Anemone, die; -, -n bot. manisa lalä- am ~ başda, əvvälcä, ävvällär, äzäl-
si, åäqayiq gülü, daõ laläsi. dän; ~ Mai mayín başında (ävvälindä,
anempfehlen vt tövsiyä etmäk (j-m/ ävayilindä); von ~ an başdan, lap äv-
kimäsä). väldän, ävvälcädän, äzäldän; am
anerbieten öz köməyini təklif etmək. Anfang der Strasse küçänin aõzínda.
Anerbieten, das; -s, - täklif, önäri. anfangen vt baålamaq; mit dir ist
anerkannt adj. tanínmíå; mälum. nichts anzufangen! säninlä iå görmäk
anerkanntermaßen adv. necä ki, qä- olmaz!; zu sprechen ~ daníåmaõa baå-
bul olunduğu kimi, mälum olduğu kimi. lamaq; vi baålanmaq; der Unterricht
anerkennen vt 1. tanímaq, qäbul et- fängt an därs baålanír.
mäk; 2. (bestätigen) täsdiq etmäk; 3. Anfänger, der; -s, - xam, täcrübäsiz,
(loben) täqdir etmäk; öymäk; 4. (billi- bir iåä täzä baålayan adam, naåí.
gen) täsvib etmäk; 5. (zugeben) etiraf anfänglich adj. baålanõíc, ilk, ävvälki,
etmäk, qäbul etmäk; jur. iqrar etmäk; äzälki; adv. qabaqca, ävvälcä, irälicä.
nicht ~ tanímamaq. anfangs¹ adv. qabaqca, ävvälcä; äv-
anerkennend adj. ~e Worte täqdiräla- vällär, ävvällärdä, ävvälläri, äzällär pl.
yiq sözlər. anfangs² präp. G ävvälindä, ävayilin-
anerkennenswert adj. täqdirälayiq, tə- dä; ~ des Monats ayín ävvälindä (äva-
rifəlayiq. yilindä).
Anfangsbuchstabe 42 angeben
------------------------------------------------------------------------------------------------
Anfangsbuchstabe, der; -n, -n baå härf. Anflug, der; -(e)s, -¨e 1. uçub yaxínlaå-
Anfangsgehalt, das; -(e)s, -¨er ilk ma- ma; yerə enmə; 2. (Andeutung von et.)
aå, ilk mävacib. iåarä, iz, niåan.
Anfangskapital, das; -(e)s, -e äsas anfordern vt täläb etmäk, istämäk.
särmayä, baålanõíc kapital. Anforderung, die; -, -en täläb, iddia,
Anfangsstadium, das; -s, -dien ilk mär- istäk; hohe ~en stellen an A yüksäk id-
hälä. dialar iräli sürmäk pl.
Anfangsvers, der; -es, -e birinci beyt. Anfrage, die; -, -en 1. sorõu, sual, xa-
Anfangszeit, die; -, -en ilk zamanlar, hiånamä; e-e ~ stellen soruåmaq; 2. pol.
başlanğıc. sorõu.
anfassen vt däymäk (äl ilä), qamarla- anfragen vt (bei D nach D/ kimdänsä,
maq, äl gäzdirmäk, əl vurmaq; (e-e nä haqdasa) soruåmaq, xäbär tutmaq;
Frau) äl atmaq, ällämäk; nicht ~! äl parl. sual vermäk.
vurma(yín)! vi (mit) ~ yardım etmək, anfressen vt gämirmäk, didiådirmäk.
kömək etmək, tutmaq; kannst du mit an- anfreunden vr sich ~ mit D bir käs ilä
fassen? buna bir əl yetirə bilərsən mi? dost olmaq, dostlaåmaq.
anfauchen vt fig. üstünä qíåqírmaq; anfrieren vi donmaq, donub yapíå-
bərk qınamaq; azarlamaq; (Katze) fın- maq (an A/-ä).
xırmaq, fışıldamaq. anfügen vt älavä etmäk, artírmaq, bir-
anfaulen vi çürümäk. läådirmäk.
anfechtbar adj. mübahisäli; qəti olma- anfühlen vt äl ilä yoxlamaq, hiss et-
yan. mäk; vr sich ~ ... hissi(ni) vermäk.
anfechten vt 1. (ablehnen) rädd etmäk, anführen vt 1. (befehligen) baåçílíq et-
qäbul etmämäk; e-e Entscheidung ~ bir mäk; 2. (Beispiel) misal gätirmäk; orta-
qärarí rädd etmäk; 2. (beunruhigen) na- ya atmaq; was können Sie zu Ihrer Recht-
rahat etmək; es ficht mich an mäni na- fertigung ~ ? bäraätiniz üçün nä misal
rahat edir. gätirä bilirsiniz? 3. (foppen) aldatmaq.
Anfechtung, die; -, -en jur. etiraz, Anführer, der; -s, - baåçí, rähbär, baå-
qaråí çíxma. bilän, dästäbaåí.
Anfechtungsklage, die; -, -n jur. äley- Anführung, die; -, -en 1. baåçílíq, räh-
hinä åikayät vermä, mänfi iddia. bärlik; 2. (Zitat) sitat (misal) gätirmä.
anfeinden vt düåmänçilik etmäk, düş- Anführungszeichen, das; -s, - ( “ „)
mən olmaq. dírnaq iåaräsi; in ~ dírnaq arasí.
Anfeindung, die; -, -en düåmänçilik. anfüllen vt (mit D) doldurmaq, içini
anfertigen vt hazírlamaq; düzältmäk. doldurmaq.
Anfertigung, die; -, -en hazírlaåma, anfunkeln vt : j-n ~ bir käsä hirslä
hazírlanma, qayrílma, düzälmä. baxmaq.
anfeuchten vt islatmaq, su vurmaq. Angabe, die; -, -n 1. (Mitteilung) mälu-
anfeuern vt 1. (Ofen) yandírmaq; 2. fig. mat, xäbär; ifadä; xäbärçilik; ohne ~ von
cäsarätändirmäk; qízíådírmaq, ürək Gründen dälilläri bildirmädän; 2. nur sg.
vermək, coådurmaq, təhrik tmək. (Wichtigtuerei) lovõalíq, täkäbbür; 3.
anflehen vt (um A) yalvarmaq, yalva- Sport topu ötürmä (Süd. : serv).
ríb-yaxarmaq, lälimäk (näyisä). angaffen vt gözlärini zilläyib baxmaq.
anfletschen vt (Tiere)diålärini qícamaq. angähnen vt kiminsə üstünə əsnämäk.
anfliegen vi uçub gälmäk, ucub ya- angeben vt 1. (mitteilen) bildirmäk, xä-
naåmaq; vt (landen) enmäk; das Flug- bär vermäk; 2. (Richtung) täyin etmäk,
zeug wird Täbriz ~ täyyarä Täbrizdä ton vermäk; 3. (markieren) niåan qoy-
yerä enäcäk. maq; 4. (behaupten) iddia etmäk; 5. (zi-
Angeber 43 angeloben
------------------------------------------------------------------------------------------------
tieren) sitat gätirmäk; vi 1. (sich wichtig kiåaf edän, gəlişməkdə olan;2. (beginn-
tun) gop vurmaq, poz satmaq, däm end) baålayan, baålanan; ein ~er Arzt
vurmaq; F dartmaq; 2. Sport top ilä gänc häkim, yeni yetişən həkim.
oyuna baålamaq. angehören vi (D) aid olmaq (näyäsä);
Angeber, der; -s, - xəbərçi; F gopçu. e-m Verein ~ bir cämiyyätin (därnäyin)
Angeberei, die; -, -en gopçuluq, gop- üzvü olmaq, , tärkibinä daxíl olmaq.
lama. angehörig adj. aid olan, mänsub.
angeberisch adj. gopçu(luq), lovğa. Angehörige, der u. die; -n, -n ein ~r;
angeblich adj. xäyali, uydurma; adv. e-e ~ 1. (Familienangehörige) qohum; 2.
güya ki, sanki, deyilänä görä, güman (Staatsangehörige) vätändaå , täbää; 3.
ki; ~ ist er krank güya ki naxoådur. (Mitglied) üzv, üyä.
angeboren adj. anadangälmä, fitri. Angeklagte, der u. die; -n, -n ein ~r;
Angebot, das; -(e)s, -e önäri, täklif ; ein e-e ~; müttähim.
~ machen täklif etmäk; ~ und Nachfrage angekränkelt adj. väziyyäti yaxåí ol-
täklif vä täläb (Süd. : ärzä vä täqaza); mayan, sähhäti pis olan.
im ~ ucuz satışda, ucuzluqda; günstiges Angel, die; -, -n 1. (Türangel) halqa; 2.
~ ucuz qiymətə təklif. (Fischangel) tilov, qullab; zwischen Tür
angebracht adj. mäqsädäuyõun, ya- und ~ ayaqüstü, son anda.
rarlí, münasib, tutarlí; es für ~ halten zu angelangen vi gälib çatmaq (bei, in
gehen getməyi münasib (uyğun) gör- D/-ä, ... yanína).
mək; schlecht ~ yersiz, namünasib. angelaufen : ~ kommen vi qaça-qaça
angebrannt adj. (Essen) yaníq, bir az gälmäk.
yanmíå. angelegen adj. ähämiyyätli, maraqlí;
angebunden adj. 1. (mit e-m Band usw.) sich (D) et. ~ sein lassen vt özünä vä-
baõlí; 2. kurz ~ näzakätsiz; qaşqabaqlı. zifä saymaq, boynunun borcu bilmäk.
angedeihen : vi ~ lassen baõíålamaq, Angelegenheit, die; -, -en mäsälä, iå,
yaxåílíq etmäk (j-m/kimäsä). cäräyan, bab, hadisä, fäqärä, barä,
Angedenken, das; -s xatirə, yadiqar; in ähval, ämr; in welcher ~? hansí iåä
gutem ~ behalten bir käsi/bir şeyi yaxåí- (mäsäläyä) görä?, nä barädä; über
líqla yad etmäk; seligen ~s rähmätlik. diese ~ bu babda, bu barädä; Ministeri-
angegossen adj. 1. qälib kimi; (Klei- um für auswärtige ~en xarici iålär nazir-
dung) wie ~ sitzen äyninä biçilmiå. liyi; sich um die eigene ~ kümmern öz ba-
angegriffen adj. (Gesundheit usw.) åína (ähvalína) çarä qílmaq.
üzülmüå, zäiflämiå, sarsılmış. angelegentlich adj. cähd edän, çalíå-
angegraut adj. aõarmíå. qan, inadlí; mühüm adv. inadla, təkidlä.
angeheitert adj. içmiå, kefli, hallı. angelegt adj. (Geld) yatírdílmíå, qoyul-
angehen vt 1. (sich wenden an) müra- muå.
ciät etmäk, xahiå etmäk, diləmək (um angelehnt adj. (Tür usw.) aralıq.
A/bir åey üçün); 2. (betreffen) däxli angelernt adj. (Arbeiter) təlim görmə-
olmaq, aid olmaq; das geht mich nichts miş, yarımixtisaslı.
an bunun mänä däxli yoxdur; was dich Angelhaken, der; -s, - tilov qarmaõí.
angeht sänä gälincä; vi 1. (beginnen) angeln vi tilovla (qullabla) balíq tut-
baålamaq; 2. (schlecht werden) xarab maq; vt tutmaq; j-n ~ bir käsi tapmaq,
olmaq, çürümäyä baålamaq; 3. (Feuer) bir käsi tora salmaq; fig. sich (D) ~
yanmaq; 4. (möglich sein) mümkün özünü bəlaya salmaq, bəlaya düşmək.
olmaq; 5. (erlaubt sein) caiz olmaq; das Angeln, das; -s tilovla balíq tutma.
geht nicht an bu iş olmaz. angeloben vt mərasimlə and içmäk,
angehend adj. 1. (sich entwickelnd) in- söz vermäk; j-m Treue ~ kimäsä väfalí
Angelpunkt 44 Anglistik
------------------------------------------------------------------------------------------------
olduõunu söz vermäk. düåmüå.
Angelpunkt, der; -(e)s, -e fig. märkäz, Angestellte, der u. die; -n, -n ein ~r; e-e
mehvär, əsas nöqtə; ox. ~; qulluqçu, iåçi, mämur.
angelsächsisch adj. anqlosaks, an- angestrengt adj. yorucu, üzücü, çətin;
qlosakson. zəhmətli; çox gərgin; var güc ilə.
Angelschnur, die; -, -¨e tilov qaytaní. angetan 1. von j-m ~ sein bir käsin hey-
angemessen adj. münasib, uyõun, äl- raní olmaq, bir käsi bäyänmäk; 2. da-
veriåli, tänasüblü, bab; ~er Preis müna- nach (dazu) ~ sein -ä uyõun olmaq.
sib qiymät. angetrunken adj. kefli, särxoå; F
Angemessenheit, die; - münasiblik, uy- dämli; in ~em Zustand kefli vəziyyətdə.
õunluq, tänasüb, düåüm, yaraåíq. angewandt adj. tätbiq edilmiå, tätbiqi,
angenehm adj. xoå, xoåagälän, rahat, täcrübi, ämäli; ~e Wissenschaften täcrü-
üräyäyatan, cantäzäläyän, canasinär; bi (tätbiqi) elmlär.
F ädälli-bädälli; adv. xoåagälimli; ~e angewiesen : ~ sein auf A -ä möhtac
Ruhe! yaxåí gecä (yaxåí rahatlíq) arzu olmaq, baõlí olmaq, -dən asílí olmaq;
ediräm! fig. auf j-n ~ sein kiməsə möhtac olmaq.
angenommen adj. 1. (hypothetisch) färz, angewöhnen vt alíådírmaq, adät ver-
färzän; F deyäk ki; ~, dass... tutaq ki, mäk, öyrətmək; sich (D) ~ näyäsä alíå-
färz edäk ki; deyäk ki, yaxşı! ; 2. (adop- maq, näyäsä adät etmäk.
tiert) qäbul olunmuå; ~es Kind övladlíq. Angewohnheit, die; -, -en adät; damar,
Anger, der; -s, - çämänlik, otlaq. xasiyyät; aus ~ adät üzrä; sie hat e-e
angeregt adj.(Gespräch usw.) canlı; hä- schlechte ~ bu arvadín pis bir damarí
yäcanlí;2. adv. ~ durch -in häyäcaní ilə. (adäti, xasiyyäti) var.
angerissen adj. (Packung) açílmíå, is- angewurzelt adj.: wie ~ möhkäm, míx-
tifadä etmäyä hazír olmuå. lanmíå kimi; stehe nicht da wie ~! míx-
angesäuselt adj. kefli, särxoå. laníb orada durma (qalma, dayanma)!;
angeschimmelt adj. bir az kiflänmiå. vor Furcht wie ~ stehenbleiben qorxudan
angeschlagen adj. zäiflämiå, üzülmüå. donub yerindä qalmaq.
angeschmutzt adj. bir az çirklənmiş. angezeigt adj. 1. (angemessen) müna-
Angeschuldigte, der u. die; -n,-n ein ~r; sib; 2. (ratsam) aõíllí.
e-e ~ täqsirkar, müqässir, cavab verən. Angina, die; -, nen med. angina (Süd.
angesehen adj. hörmätli, adlí-sanlí; eti- : anjin) , boõazaõrísí.
barlí; ~er Geaschäftsmann etibarlí tacir; angleichen vt bärabärläådirmäk, özü-
F dädäli-nänäli, ehtiram sahibi; hey- nä oxåatmaq; (D, an A/-ä); einander ~
bätli, samballí; schlecht ~ pis åöhrätli. birbirinä oxåatmaq; vr sich ~ bənzə-
Angesicht, das; -(e)s, -e(r) 1. üz, sifät; mək, bənzər hala gəlmək, uyõunlaå-
görünüş; von ~ zu ~ üz-üzä; von ~ ken- maq, oxşamaq.
nen üzdän tanímaq;im ~ des Gottes Tan- Angleichung, die; -, -en bärabärläådir-
rı hüzurunda. mä, oxåarlíq, assimilyasiya, asimilas-
angesichts präp. G ...görä, göz qar- yon, tätbiq, uyõunlaåma, intibaq.
åísínda; ~ der drohenden Gefahr tählü- Angler, der; -s, - balíq tutan (tilovla).
käyä görä; ~ dieses Umstandes bu väz- angliedern vt qoåmaq, birləşdirmək,
iyyätä görä, belä şəraitdə. ilhaq etmäk (D, an A/-ä).
angespannt adj.1.(heikel) çətin, gärgin; Angliederung, die; -, -en tärkibä daxil
2. (sehr Aufmerksam) diqqətli. etmä (edilmä), qoåulma.
angestammt adj. irsi, fitri, atadan-ana- Anglist, der; -en, -en ingilis dili və
dan qalmíå; änänävi; yerli. ədəbiyyatı ustadı.
angestaubt adj. tozlanmíå; fig. däbdän Anglistik, die; - ingilis dili vä ädäbiy-
anglophil 45 Anhang
------------------------------------------------------------------------------------------------
yatí. ängstlich adj. 1. qorxaq, üräksiz, cür-
anglophil adj. Ìngiltərə täräfdarí, ingi- ätsiz, dovåan üräkli; qorxaqcasína; 2.
lis dostu, anqlofil. (schüchtern) utancaq, çäkingän; 3. (be-
anglotzen vt gözlärini bärältmäk. sorgt) nigaran, təşvişli; adv. çäkinä-çä-
angreifbar adj. müdafiəsiz; fig. diåba- kinä.
tan. Ängstlichkeit, die; -, -en qorxaqlíq;
angreifen vt 1. hücum etmäk, täca- utancaqlíq, çäkingänlik.
vüz etmäk; 2. (berühren) äl vurmaq, to- Angstmacher, der; -s, - qorxu yara-
xunmaq; 3. (unternehmen) e-e Sache ~ dan, hayküyçü.
bir iåä baålamaq, bir iåä täåäbbüs angstvoll adj. qorxmuå, hürkmüå.
etmäk; 4. (Krankheit) üzmäk, taqätdän angucken vt F -ä baxmaq.
salmaq; 5. (Nerven) pozmaq; j-n öffent- angurten vt s. anschnallen.
lich ~ hamínín qabaõínda tänqid et- anhaben vt (Kleidung) äynindä olmaq,
mäk (kimisä), ictimaiyyät arasínda tän- geyimli olmaq; neues Kleid ~ täzä paltar
qid etmäk (kimisä). geymäk; j-m et. ~ können kimäsä zärär
Angreifer, der; -s, - basqıçı, hücum vura bilmäk; das Gewitter kann uns
edän; aqressor. nichts ~ tufan bizä heç zärär vura bil-
angrenzen vi sınırlanmaq, hämsärhäd mäz.
olmaq, hämhüdud olmaq. anhaften vi yapíåmaq, yapíåíb üstün-
angrenzend adj. qonåu, sınırdaş. dä qalmaq (D/-ä).
Angriff, der; -(e)s, -e 1. hücum, häm- anhaken vt 1. (aufhängen) çängäldän
lä, basqí(n); 2. (Unternehmung) baåla- asmaq, çängällämäk; 2. (anmerken)
ma, giriåmä; in ~ nehmen iåä giriåmäk, iåarä älamäti qoymaq.
iåä baålamaq. Anhalt, der; -(e)s, -e (Stütze) dayaq,
angriffsbereit adj. hücuma hazír. istinad.
Angriffskrieg, der; -(e)s, -e härbi täca- anhalten vt 1. dayandírmaq, saxla-
vüz. maq; den Wagen ~ avtomobili dayan-
Angriffsziel, das; -(e)s, -e hücum hädä- dírmaq; den Atem ~ näfäsi saxlamaq; 2.
fi. (Flüchtling) tutmaq, yaxalamaq; 3. (er-
angrinsen vt híríldamaq, diålärini mahnen) j-n zu et. ~ kimisä bir åeyä
aõartmaq. täåviq etmäk; näsihät vermäk; vi 1.
Angst, die; -, ¨-e qorxu, hürkü, ürkü, (stehenbleiben) dayanmaq, durmaq; 2.
hövl, bak, dähåät, xof; ~ haben (vor D - (andauern) qalmaq, sürmäk, davam
dän) qorxmaq; vor ~ qorxudan; j-m ~ etmäk; der Regen wird anhalten hava
machen (einjagen), j-n in ~ versetzen bir yaõíålí qalacaq; um ein Mädchen ~ elçi
käsi qorxutmaq, lärzäyä salmaq, içinä göndärmäk, qíz istämäk.
qorxu salmaq, hürkütmäk; um j-n ~ anhaltend adj. süräkli, uzanan, uzun-
haben nigaran olmaq, qorxmaq (kim- sürän; ~er Beifall süräkli alqíålar.
dən ötrüsə); F es mit der ~ (zu tun) be- Anhalter, der; -s, - avtostopçu; per ~
kommen qorxmaõa baålamaq, üräyinä fahren avtostop etmək, yolda özgä bir
xof salmaq, qorxuya düşmək. avtomobilä äl edib (minib) onunla bir
Angstgefühl, das; -(e)s, -e qorxu hissi. yerä getmäk.
Angsthase, der; -n, -n F qorxaq, aõci- Anhaltspunkt, der; -(e)s, -e 1. älamät;
yär, öddäk. 2. (Beweis) dälil; 3. (Stütze) istinad.
ängstigen vt qorxutmaq; vr sich ~ 1. anhand präp. G ...vasitäsi ilä, ...kö-
qorxmaq; sich zu Tode ~ qorxudan öl- mäyi ilä, görə.
mäk; 2. sich um j-n ~ kimdän ötrüsə Anhang, der; -(e)s, -¨e 1. (e-s Buches
qorxmaq (təşvişə düşmək). usw.) älavä; 2.(Anhängerschaft) täräfdar-
anhängen 46 anklagen
------------------------------------------------------------------------------------------------
lar; 3. nur sg. dost, yol yoldaåí; ohne ~ öhdəsinä götürmäk (bir iåi).
täk, kimsəsiz; ailäsiz. anheizen vt 1. (Ofen usw.) qízdírmaq,
anhängen¹ vt 1. (aufhängen) asmaq; yandírmaq; 2. F qízíådírmaq; canlan-
2. (hinzufügen) baõlamaq, älavä etmäk; dírmaq; e-e Diskussion ~ mübahisäni
3. (Böses nachsagen) quyruq qoåmaq, qízíådírmaq.
iftira yüklämäk, eyib qoåmaq (j-m et./ anheuern vt (Seefahrt) gämidä iålämä-
kimäsä bir åeyi). yä hazír olmaq; vi muzdur iålätmäk; iåä
anhängen² vi fig. j-m ~ bir käsin tä- götürmäk.
räfdarí olmaq, -ä havadar çíxmaq. Anhieb, der;-(e)s : auf ~ bu saat, o dä-
Anhänger, der; -s, - 1. (Person) täräf- qiqä, därhal; ilk dəfədə, ilk təşəbbüsdə.
dar, mürid, havadar; 2. (für Kleidungs- anhimmeln vt -in heyranı olmaq.
stück) paltarasan; 3. (bei Lastwagen) Anhöhe, die; -, -n täpä(lik), yüksäklik,
qoåulan vaqon; 4. (Schmuckanhänger) yoxuş.
boyunluq; 5. (Schildchen) etiket. anhören vt dinlämäk, qulaq vermäk;
Anhängerschaft, die; - täräfdarlar pl.; j-n bis zu Ende ~ bir kəsin sözünü axı-
havadarlíq. rına qədər dinləmək; es hört sich gut an
anhängig adj. jur. haqqínda hälä qä- yaxåı säslänir, näzärä yaxåí gälir.
rar alínmamíå, mähkämädä baxílmalí. Anhörung, die; -, -en jur. dinlämä; din-
anhänglich adj. sadiq, sədaqətli. dir(il)mä.
Anhänglichkeit, die; - baõlílíq, sadiq- Anilin, das; -s Chem. anilin.
lik,väfalílíq. animalisch adj. heyvani; abw. vəhşi-
Anhängsel, das; -s, - 1. üstəlik, əlavä; cə(sinə), heyvancasına.
2. (Person) quyruq, quyruqbulayan. animieren vt täåviq etmäk, həvəslən-
anhauchen vt üfürmäk; fig. danlamaq, dirmək (zu D/näyäsä).
məzəmmət etmək. Animosität, die; -, -en düşmən(çi)lik;
anhauen vt fig. istəmək, xahiş etmək; nifrət, xoşu gəlməmə.
j-n um 50 Euro ~ bir kəsdən 50 € (borc) ankämpfen vi savaåmaq, mübarizä
istəmək. etmäk (gegen A/-in əleyhinə).
anhäufen vt toplamaq, yíõmaq, ko- Ankauf, der; -(e)s, -¨e alíå, alma, täda-
malamaq; (Getreide) däclämäk ; vr sich rük, satınalma, bazarlıq.
~ yíõílmaq, üst-üstə yíõílmaq. ankaufen vt satín almaq, tədarük et-
anheben vt 1. (et. in die Höhe heben) mək.
bir az yuxarí qaldírmaq, qavzamaq; 2. Ankaufspreis, der; -es, -e alíå qiymäti.
(Preise) artírmaq; vi (beginnen) poe. Anker, der; -s, - längär, lövbär; ~ wer-
baålamaq (zu Inf./ -mäyä, maõa). fen/ vor ~ gehen; sich vor ~ legen; längär
Anhebung, die; -, -en 1. yuxarí qaldír- salmaq, ~ lichten lövbäri qaldírmaq.
ma; 2. artma, yüksäliå. anketten vt zäncirlämäk, baõlamaq.
anheften vt baõlamaq, sírímaq, bär- ankitten vt zamaska ilä yapíådírmaq.
kitmäk (an A/-ä). Anklage, die; -, -n ittiham; åikayät; täq-
anheimelnd adj. rahat; xoåagälän. sir; täqsirländir(il)mä; ~ erheben ittiham
anheimfallen vi (zufallen) qismäti ol- irəli sürmək, şikayät etmäk, ittiham elä-
maq, payína düåmäk, öhdäsinä düå- mäk (gegen A/ äleyhinä, wegen G/-ä gö-
mäk; älinä düåmäk. rä).
anheimgeben vt tapşırmaq, öhdäsinä Anklagebank, die; -, -¨e müttähimlər
buraxmaq. kürsüsü.
anheimstellen vt öhdäsinä buraxmaq; anklagen vt günahlandírmaq, täqsir-
ixtiyarína vermäk (j-m/kimsänin). ländirmäk; j-n des Diebstahles ~ kimisä
anheischig adv. sich ~ machen zu Inf. oõurluqda təqsirləndirmək.
anklagend 47 Anlageberater
------------------------------------------------------------------------------------------------
anklagend adv. åikayätlä, şikayətli. sälä yalníz sizä baõlídír; wenn es darauf
Ankläger, der; -s, - ittihamçí, åíkayätçi, ankommt icab halínda, lazím olursa; 4.
täqsirländirän; öffentlicher ~ ictimai itti- (gegen) räqabät etmäk; gegen et. ~ bir
hamçí, prokuror (Süd. : dadistan). işi həll etmək; es auf A ~ lassen / darauf
Anklageschrift, die; -, -en iddianamä; ~ lassen gördüyü iådän qorxmamaq,
ärizä; ittiham aktí, ittiham hökmü. näticänin nä olduõunu gözlämäk.
anklammern vt bändlä bärkitmäk Ankömmling, der; -s, -e yeni gälmiå
(an A/ bir åeyä); fig. sich ~ iliåmäk, ya- adam, gälmä (adam).
píåmaq (an A/bir åeyä, bir käsä). ankoppeln vt (an A -ə) bağlamaq, qoş-
Anklang, der; -(e)s, -¨e1. oxåarlíq, bän- maq, birläådirmäk.
zärlik; səs uyğunluğu; 2. ~ finden räõ- ankotzen vt qusmaq; das kotzt mich an
bätlä qaråílanmaq (bei D/...täräfindän). bundan üräyim bulanír, bundan zəh-
ankleben vt yapíådírmaq; vi yapíå- ləm gedir.
maq. ankratzen vt cızmaq, zədələmək.
ankleiden vt geydirmäk, geyindirmäk; ankreiden vt hesabına borc yaz(dır)-
sich ~ geyinmäk. maq; fig. j-m et. ~ kimisə mäzämmät
Ankleideraum, der; -(e)s, -¨e soyun- etmäk (wegen G/ bir åeyä görä).
ma-geyinmə otağı, qarderob. ankreuzen vt iåarä qoymaq, älamät
anklingeln vt zäng etmäk, telefon et- qoymaq.
mäk. ankünd(ig)en vt ävvälcädän xäbär
anklingen vt 1. säs vermäk; 2. (an et.) vermäk, duyuq salmaq; elan etmäk; vr
xatírlatmaq. sich ~ (kommendes Ereignis) yaxínlaå-
anklopfen vi 1.(Tür) qapını döymäk; 2. maq, gälmäyini bildirmäk.
(bei j-m) müraciät etmäk, gedib gör- Ankündigung, die; -, -en xäbär vermä,
mäk, baş çəkmək. elan etmä, xäbärdarlíq, bildiriå, elan.
anknabbern vt gämirmäk. Ankunft, die; -, -¨e gälib çatma, daxil
anknacksen vt zədələmək, çatlatmaq. olma, gäliå, çatma, gälmä; ~ und Ab-
anknipsen vt das Licht ~ iåíõí yandír- fahrt der Züge qatarlarín gälişi vä yola
maq. düåmäsi.
anknöpfen vt düymälämäk (an A/-ä). ankuppeln vt baõlamaq, qoåmaq (et.
anknüpfen vt 1. (anknoten) baõlamag; an A/ bir åeyi bir åeyä).
düyünlämäk; 2. (Verbindungen) irtibat ankurbeln vt 1. (Motor usw.) häräkätä
qurmaq; e-e Beziehung ~ älaqäyä gir- gätirmäk, iåä salmaq (Süd. : a. händil
mäk, tanışlıq etmək, tanışlıq yaratmaq; vurmaq); 2. (Wirtschaft) canlandírmaq.
3. (an ein Thema) istinad etmäk. Ankurbelung, die; -, -en canlandír-
Anknüpfung, die; -, -en qoå(ul)ma. ma, täåviq; inkiåaf.
Anknüpfungspunkt, der; -(e)s, -e amil, anlächeln vt kimäsä gülümsämäk.
säbäb; irtibat nöqtäsi. anlachen vt kimäsä baxíb gülmäk; vr
anknurren vt (Hund) -ä míríldamaq. sich j-n ~ bir käs ilä taníå olmaq, bir
ankommen vi 1.gälib-çatmaq, çatmaq; kəs ilə məhəbbət əlaqəsi qurmaq.
ermäk, eriåmäk, iriåmäk, yetiåmäk; wir Anlage, die; -, -n 1. qurõu, tächizat;
sind rechtzeitig in Baku angekommen biz 2. (Fabrik) täsisat, fabrik; 3. (Grünan-
vaxtínda bakíya çatdíq; 2. (gut) qäbul lage) baõça, park; 4. (Geldanlage) pul
olunmaq, bäyänilmäk; 3.(abhängen von) (yatırım) qoyuluåu; 5. (Fähigkeit) iste-
baõlí olmaq, asílí olmaq; es kommt dad, qabiliyyät; anadangəlmə; 6. (Nei-
darauf an, ob... åäraitdän asílídír ki...; gung) tämayül (zu D/-ä); 7. (e-s Briefes
darauf kommt es (eben) an! iå elä usw.) älavä; in der ~ älavä olaraq.
ondadír ki!; es kommt nur auf Sie an mə- Anlageberater, der; -s, - yatırım məs-
anlangen 48 Anmache
------------------------------------------------------------------------------------------------
ləhətçisi, pul yatırma üçün mäslähätçi. qoymaq, yatírtmaq; 5. (Straße, Kanal)
anlangen vi (ankommen) yetiåmäk, gä- çäkmäk; 6. (Feuer) od vurmaq, odla-
lib çatmaq, gəlib çıxmaq, gəlmək; vt maq; 7. (Gewehr) niåanlamaq; 8. (Hund)
(betreffen) aid olmaq, däxli olmaq; was baõlamaq (zäncirlä); 9. (Säugling) mä-
mich anlangt, habe ich nichts dagegen mä vermäk, ämizdirmäk; 10. (Kleidung)
mänä gälincä, bu iåin äleyhinä (bu iåä girmäk; vi Schiff : yan almaq, sahilä
qaråí) deyiläm. çatmaq; vr sich ~ (sich streiten) baå-ba-
Anlass, der; -es, -¨e. 1. väsilä; 2. (Vor- åa qoymaq, dava etmäk.
wand) bähanä; veralt. dästaviz; tährik; Anlegestelle, die; -, -n körpü, gäminin
3. (Gelegenheit) fürsät; 4. (Grund) sä- yan aldíõí yer, iskele.
bäb, nädän, amil, münasibät, cähät, anlehnen vt 1. dayamaq, söykänmäk,
bais, dälil; fig. äsbab; aus diesem ~ bu dirämäk, arxalanmaq (an A/ bir åeyä);
säbäbä (dälilä) görä; ohne jeden ~ heç 2. (Tür, Fenster) aralí örtmäk; vr sich ~
bir säbäbi olmadan, heç-heçinä, haq- dayanmaq, diränmäk, söykənmək; isti-
síz yerä; F hälä-belä; ~ geben zu D nad etmäk (an A/ bir åeyä).
näyäsä säbäb (bais) olmaq. Anlehnung, die; - : in ~ an -ä dayana-
anlassen vt 1. (Kleidung) äynindän raq, -ä arxalanaraq.
çíxarmamaq; 2. (Hut) götürmämäk; 3. Anleihe, die; -, -n borc alma, borc; is-
(Motor, Radio) söndürmämäk; 4. (in tiqraz; e-e ~ aufnehmen borc almaq (bei
Gang setzen) iåə salmaq; vr sich gut ~ D/-dän).
iåi yaxåí (saz) getmäk. anleimen vt yapíåqanlamaq.
anlässlich präp. G ...säbäbä görä; -nä anleiten vt yol göstärmäk, rähbärlik
görä, münasibätilä, säbäbindän; äsa- etmäk (in/bei D, zu D/-dä, da);öyüd-nä-
sän ~ s-s Jubiläums yubileyi münasibä- sihät vermäk.
tilä, yubileyinä görä. Anleitung, die; -, -en rähbärlik, yol
anlasten vt boynuna atmaq, babalı göstärmä; təlimat.
baåqasínín boynuna yíxmaq (j-m et. / anlernen vt -ä öyrätmäk.
bir käsin üzärinä bir åeyi). anliefern vt tähvil vermäk, täslim et-
Anlauf, der; -(e)s, -¨e 1. (Schwung) ye- mäk, göndärmäk.
yin qaçma, yüyürmə; e-n ~ nehmen sür- anliegen vi 1. (Kleider) bädänä yaxåí
ät almaq, tov almaq; 2.(Versuch) täåäb- yaraåmaq; kip oturmaq;2. (erledigt wer-
büs; im ersten ~ ilk täåäbbüsdä. den müssen) yerinä yetirilmäli olmaq;
anlaufen vi 1.qaçmaq, angelaufen kom- was liegt denn heute so an? bu gün nä-
men qaça-qaça gälmäk; 2. (Motor) iålä- (lär) yerinä yetirilmälidir?
mäk; 3. (Glas), tärlämäk, buõlanmaq; Anliegen, das; -s 1. (Wunsch) arzu, is-
4. (Farbe verändern) rängi däyiåmäk; vt täk, xahiå; minnät; 2. (Ziel) hädäf, qa-
(Schiff) yan almaq, sahilä çatmaq. yä; 3. (Grundstück) daåínmaz ämlak.
Anlaufstelle, die; -, -n ilk başvurulacaq anliegend adj. bitişik olan, qonşu, ya-
yer, ilk başvurulan yer. naşı; kip; adv. bununla bärabär, älavä.
Anlaut, der; -(e)s, -e gr. ävväldä gälän Anlieger, der; -s, - eyni küçädä otu-
säs. ran, eyni yerdä oturan, küçə sakini; ~
anläuten vt bir käsä telefon etmäk, frei küçə sakinlərinə azad (avtomobil-
zäng açmaq. lərin girişi üçün).
anlegen vt 1. yanína qoymaq, daya- anlocken vt cälb etmäk, cäzb etmäk,
maq; er legte die Leiter an die Wand o, tovlayíb gätirmäk; iştahanı açmaq.
närdivaní divara dayadí; 2.(Fabrik usw.) anlöten vt lehimlämäk.
özül qoymaq, bünövräsini qoymaq; 3. anlügen vt -ä yalan demäk.
(Sammlung) yíõmaq, toplamaq;4. (Geld) Anmache, die; - sataşma; söz atma.
anmachen 49 annehmen
-------------------------------------------------------------------------------------------- ----
anmachen vt 1. (befestigen) bärkitmäk, anmieten vt kirayä etmäk.
baõlamaq; aslamaq; 2.(Licht, Gas) yan- anmontieren vt qurmaq, düzältmäk.
dírmaq; 3. (Feuer) od qalamaq; 4. (Sa- anmotzen vt (beschimpfen) söymäk;
lat) hazírlamaq; 5. (j-m sehr gefallen) deyinmäk.
xoşuna gəlmək; j-n ~ kimäsä öcäş- Anmut, die; - gözällik, åirinlik, zäriflik,
mäk,sataåmaq, söz atmaq. xoåagälimlilik; qír, iåvä.
anmahnen vt bir åeyi xatírlatmaq, xä- anmuten vt təsir etməK;..kimi gəlmək;
bärdar etmäk, yadína salmaq. es mutet mich an bu xoåuma gälir; dieses
anmalen vt boyamaq, ränglämäk; sich Haus mutet mich heimatlich an bu ev
~ F änlik-kiråanla bäzänmäk. məndə vätän iyi oyadır (mənə vətən
Anmarsch, der; -e(s), -¨e irälilämä. kimi gəlir).
anmarschieren vi iräliləmäk, hücüm anmutig adj.zärif, cazibäli, xoåagälən.
etmək. annageln vt míxlamaq; angenagelt
anmaßen : sich (D) ~ 1. haqsíz yerä míxlanmíå.
haqq iddia etmäk; 2. (Rang, Amt) qäsb annagen vt gämirmäk.
etmäk; 3. (et. zu tun) üräklänmäk, cürät- annähen vt (an A -ə) bir åeyä tikmäk.
länmäk; was maßt du dir an? necə cürət annähern vt yaxínlaådírmaq; vr sich ~
edirsən?. (D/näyäsä) yaxínlaåmaq, yanaåmaq.
anmaßend adj. 1. (hochmütig) mütä- annähernd adj. täqribi, täxmini; adv.
käbbir, aõzíhavalí, aõzíyelli; 2. (selbst- täxminän, täqribän; nicht ~ heç ... deyil,
gefällig) özünü bäyänän, özünü öyən; heç bir vächlä.
3. (frech) utanmaz, qudurõan. Annäherung, die; -, -en yaxínlaåma;
Anmaßung, die; -, -en 1. haqsíz iddia, dostlaåma, yaxínlíq.
haqsíz täläb; qäsb etmä, mänimsämä; Annäherungsversuch, der, -(e)s, -e ya-
2. özünü öymə; 3. utanmazlíq, äda. xínlaåma täåäbbüsü.
Anmeldeformular, das; -s, -e qeydiy- Annahme, die; -, -n 1. (Empfang) tähvil
yat väräqäsi. alma, qäbul, qäbul etmä; 2. (~stelle)
anmelden vt bildirmäk, xäbär vermäk; tähvil alma yeri; 3. (Vermutung) güman,
vr sich ~ yazílmaq, qeyd olunmaq, qey- ehtimalçılıq, sanma; 4. (Voraussetzung)
diyyatdan keçmäk. färziyyä, hipotez; in der ~, dass .. -diyini
anmeldepflichtig adj. iqamətini polisə güman edäräk.
bildirmə mäcburluğu. Annahmeverweigerung, die; -, -en
Anmeldung, die; -, -en 1. elan, mälu- ädämi qäbul, qəbul etməmə.
mat, bildiriå; 2. (Eintragung) qeyd etdir- Annalen, die/Pl. 1. (Jahresbericht) sal-
mä, qeyd olunma, ev däftärinä qeyd namä; 2. (Geschichte) tarix, tävarix.
etmä; yazílma. annehmbar adj. älveriåli; ağlabatan,
anmerken vt 1. (aufschreiben) qeyd et- münasib; für ~ halten münasib görmək.
mäk; 2. (anstreichen) altíndan xätt çäk- annehmen vt 1. qäbul etmäk, almaq;
mäk, älamät qoymaq; 3. j-m et. ~ üzün- 2. (sich aneignen) mänimsämäk; qavra-
dän anlamaq; man merkt ihm s-e Unruhe maq; 3. (vermuten) güman etmäk, san-
deutlich an narahatlíõí bällidir; sich maq, färz etmäk, ehtimal elämäk; 4.
nichts ~ lassen halíní bälli etmämäk (bil- Vernunft ~ özünä (aõíla) gälmäk; 5. an
dirmämäk, görsətməmək). Kindesstatt ~ övladlíõa götürmäk;vr sich
Anmerkung, die; -, -en 1. (schriftliche) e-r Sache (od. Person) ~ 1. (Sorgfalt ver-
not, yaddaå; 2. (Fußnote) sätiraltí qeyd. wenden auf) qayõísína qalmaq (kimin-
anmerkenswert adj. diqqätälayiq, fikir sä, näyinsä); 2. (übernehmen) üzärinä
vermäli. almaq (bir iåi); -ə sahib çıxmaq; ange-
anmessen vt ölçmäk. nommen, dass ..färz edäk ki,.. deyäk ki..;
Annehmlichkeit 50 anrechnen
-------------------------------------------------------------------------------------------- ----
mit Dank ~ minnätlä qäbul etmäk. anpeilen vt 1. (Sender) dalõanín isti-
Annehmlichkeit, die; -, -en rahatlíq, qamätini täyin etmäk; 2. naut. , Flugw.
qolaylíq, xoåluq, dad-damaq. (e-n Ort) -täräfä istiqamät almaq.
annektieren vt zorla birläådirmäk (älä anpeitschen vt qírmanclamaq, qam-
keçirmäk), zorla ilhaq etmäk, zäbt çílamaq.
etmäk, torpaq tutmaq. anpfeifen vt 1. (Sport) oyunun baå-
Annexion, die; -, -en ilhaq, zäbt etmä. lanmasíní fitlä (düdüklə) bildirmäk; 2.
Annonce, die; -, -n elan, reklam; e-e ~ (tadeln) mäzämmät etmäk, qınamaq.
aufgeben qäzetä elan vermäk. Anpfiff, der; -s, -e Sport başlanmaq
annoncieren vt elan etmäk. (başlanış) fiti; fig. e-n ~ kriegen danlan-
annullieren vt läõv etmäk, fäsx etmäk. maq, tənqid olmaq, qınanmaq.
Annullierung, die; -, -en läõv, fäsx. anpflanzen vt äkmäk, basdírmaq.
anöden vt üräyini síxmaq, daríxdír- Anpflanzung, die; -, -en äkmä; (Planta-
maq; die Arbeit ödet mich an iå üräyimi ge)zämi,tarla;(Baumschule)meåä salma.
síxír, iå daríxdírír. anpinseln vt fírça ilə ränglämäk.
anomal adj.düzgün olmayan,anormal. anpirschen vr ehtiyatla yaxınlaşmaq.
Anomalie, die; -, -n anormallıq. anpöbeln vt sataåmaq, tähqir etmäk.
anonym adj. adsíz, imzasíz; ünvan- anpochen vt döymək, taqqıldatmaq.
síz; ~er Brief imzasíz mäktub. Anprall, der; -(e)s, -e zärbä,aõír täkan.
Anonymität, die; - adsízlíq. anprallen vi däymäk, çarpmaq, toq-
Anorak, der; -s, -s anorak, su vä kü- quåmaq (an, gegen A/näyäsä, näiläsä);
läk keçirmäyän idman gödäkçäsi. an die Wand ~ divara däymäk.
anordnen vt 1. (befehlen) ämr etmäk, anprangern vt biabír etmäk, damõa-
göstäriå vermäk, dästur vermäk, fär- lamaq.
man vermäk; 2. (in best. Reihenfolge) Anprangerung, die; -, -en damõalama,
síraya düzmäk, yerbäyer etmäk, biabír etmä.
síralamaq; 3. (festsetzen) täyin etmäk; ~ anpreisen vt çox täriflämäk,
lassen síraya düzdürmäk. Anpreisung, die; -, -en tärif, tövsiyä.
Anordnung, die; -, -en 1. (Befehl) ämr, Anprobe, die; -, -n geyib baxma, äy-
göstäriå, säräncam, färman; 2. síra; ~ ninä ölçmä.
treffen säräncam vermäk (für A/üçün) anprobieren vt (Kleider) geyib ölçmäk.
3. yerbəyer etmə; yerləş(dir)mə. anpumpen vt F borc istämäk (j-n/ kim-
anorganisch a qeyri-üzvi, cansíz. dänsä).
anormal adj. qeyri-normal, anormal. Anrainer, der; -s, - qonåu, kənarında
anpacken vt 1. bir täräfindän tutmaq; olan.
2. (Arbeit, Problem) iåi görmäyä baåla- Anrainerstaat, der; -(e)s, -en qonåu öl-
maq, mäsäläni häll etmäk; 3. F (behan- kä (dövlät).
deln) räftar etmäk, davranmaq; mit ~ anraten vt mäslähät görmäk, tövsiyä
yardım etmək, köməyinə çatmaq. etmäk (j-m/bir käsä); auf ~ des Arztes
anpassen vt 1. uyõunlaå(dír)maq; 2. həkimin tövsiyəsinə görə.
(Anzug) yaraådírmaq, əyninə ölçmək; Anratung, die; - tövsiyä, mäslähät; auf
vr sich ~ uyõunlaåmaq; düåmäk. ~ G -in mäslähätilä.
Anpassung, die; - uyõunlaåma; uyuå- anraunzen vt üstünä qíåqírmaq.
ma (an A/-ä). anrechnen vt 1. hesaba almaq, he-
anpassungsfähig adj. uyğunlaşma qa- sablamaq; 2. (bewerten) qiymätländir-
biliyyəti olan, uyğunlaşa bilən. mäk, däyär vermäk; das rechne ich ihm
Anpassungsfähigkeit, die; - uyõunlaå- hoch an onun bu iåinä çox däyär veri-
ma qabiliyyäti. räm.
Anrechnung 51 Ansatz
------------------------------------------------------------------------------------------------
Anrechnung, die; -, -en hesaba alma, süfräyä qoymaq; es ist angerichtet! süf-
hesablama; in ~ bringen hesablamaq, rə hazırdır! 2. (Schaden) ziyan vurmaq,
hesaba almaq. bir åeyä säbäb olmaq.
Anrecht, das; -(e)s, -e haqq, ixtiyar, Anriss, der; -es, -e 1. çat; 2. eskiz.
hüquq (auf A / näyäsä); iddia. anrollen vt diyirlätmäk, gillətmək; vi
Anrede, die; -, -n müraciät, xitab. (Zug usw.) häräkät etmäk.
anreden vt müraciät (xitab) etmäk. anrosten vi bir az paslanmaq, bir az
anregen vt 1.(anspornen) täåviq etmäk, pas tutmaq.
üräkländirmäk; qıcıqlandırmaq; 2. (sti- anrüchig adj. adí pisä çíxmíå, şüb-
mulierend wirken) oyatmaq; 3. (beleben) həli; yaramaz.
häräkätä gätirmäk, canlandírmaq; dir- anrücken vi (nähern) yaxínlaåmaq, irä-
çəltmək; 4. (inspirieren) ilham vermäk; lilämä.
5. (vorschlagen) önəri vermək, təklif et- anrudern vt küräk çäkäräk bir yerä
mək; 6. Appetit ~ iåtaha açmaq; j-n yaxínlaåmaq.
zum Nachdenken ~ kimisä fikirləşməyə Anruf, der; -(e)s, -e 1. säslämä, çaõír-
təşviq etmäk. ma, haylama; 2. (Telefonanruf) telefon
anregend adj. häyäcanlandírící, ma- zängi, telefon etmä, telefonla çağırış.
raqlí, cälbedici, üräkländirici. anrufen vt 1. çaõírmaq, säslämäk; 2.
Anregung, die; -, -en 1. täåviq, niyyät, (Telefon) telefon (zäng) etmäk; 3. (Gott)
täkan; täåäbbüs; häyäcanlanma; 2. tanríya yalvarmaq; 4. (Gericht) müraci-
(Vorschlag) önəri, təklif; auf s-e ~ onun ät etmäk.
täklifinə görə; in ~ bringen təklif etmək. Anrufer, der; -s, - çaõíran; telefon
anreichern vt zänginläådirmäk; vr sich (zäng) edän.
~ zənginləşmək, varlanmaq. anrühren vt 1. (anfassen) -ä däymäk,
Anreicherung, die; -, -en zänginläå- -ə əl vurmaq; 2. (Eier) çalxalamaq; 3.
dirmä, varlí etmä, artırma. (Teig) xämiri yoõurmaq; 4. (Speise) qa-
Anreise, die; -, -n säfär; gälib çatma. ríådírmaq, hazírlamaq; Essen nicht ~
anreisen vi -ə səfər etmək; gəlib çat- yemäyä äl vurmamaq, yemäyi aõzína
maq. qoymamaq; 5. (Farbe) əritmək; fig.
anreißen vt 1. (et. zu verbrauchen begin- täsir etmäk; das Lied rührte mich an
nen) bağlamanı açmaq, círíb açmaq; mahní mänä çox täsir etdi.
2. (soziale Probleme usw.) müzakirə et- ans (Präp+ Art.) : an das : ans Meer
mək, haqqında danışmaq; fig bar-bar reisen dənizə getmək.
bağırıb müştəri cəlb etmək. Ansage, die; -, -n bildiriå, elan.
Anreiz, der; -es, -e tährik, häväslän- ansagen vt bildirmäk, xäbär vermäk
dirmä; maraq, meyl. (radio vä s. ilä).
anreizen vt 1. (anfeueren) tährik et- Ansager, der; -s, - diktor, deyän.
mäk, qízíådírmaq; 2. (locken) häväs- ansammeln vt yíõmaq, toplamaq, ko-
ländirmäk; 3. (stimulieren) oyatmaq. malamaq;vr sich ~ yíõílmaq,toplanmaq.
anrempeln vt -ə toxunmaq, kiməsä Ansammlung, die; -, -en yíõíncaq, top-
däymäk; yüyürärkän toxunmaq. lantí; yíõílma, yíõíntí, komalaåma.
anrennen vi 1. (gegen den Feind usw.) ansässig adj. oturaq, sakin; ~ sein otur-
üstünä yürümäk; 2. qaça-qaça gälmäk, maq, sakin olmaq, yurd salmaq.
angerannt kommen qaça-qaça gälmäk; Ansässigkeit, die; - oturaq häyat.
F sich D an D ~ yüyürärkän näyäsä Ansatz, der; -es, -¨e 1. (Zusatz) älavä;
toxunmaq. üst, üstälik; 2. (Beginn) baålanõíc, ilk
Anrichte, die; -, -n bufet, servant. adım; 3. nur sg. mus. çalma tärzi; oxu-
anrichten vt 1. (Speisen) hazírlamaq, ma tärzi; e-n weichen ~ haben näfäsli
Ansatzpunkt 52 Anschluss
------------------------------------------------------------------------------------------------
musiqi alätini yumåaq çalmaq (dodaq- plan) plan, gälir-çíxar cädväli; büdcä; 7.
larla); 4. (Bauchansatz) qarín; 5. (Nei- (Veranschlagung)täxmin; 8. techn. toxun-
gung, Anlage) istedad, meyl; im ~ lap ma, dəymə; stop, durdurucu; bis zum ~
baåda, baålanõícda, başlanğıcında. aufdrehen! axırına (sonuna) qədər
Ansatzpunkt, der; -(e)s, -e baålanõíc açın!
nöqtäsi, hərəkət nöqtəsi. anschlagen vt 1. vurmaq, zärbä vur-
Ansatzstück, das; -(e)s, -e älavä his- maq; 2. (befestigen) yapíådírmaq;3. (mit
sä(si), älavä parça(sí). Nägeln) míxlamaq; 4. (Gewehr) niåana
ansaugen vt ämmäk, sormaq. almaq; 5. (Fass) dälmäk, açmaq; 6. (er-
anschaffen vt almaq, äldä etmäk; ich tönen lassen) dillärä vurub cingildät-
habe mir ein Radio angeschafft özümä mäk; 7. (anderen Ton) ciddi daníåmaq,
bir radio aldím; F ~ (gehen) fahiåäliklä daníåmaq tärzini däyiåmäk; 8. (et. be-
pul qazanmaq. schädigen) zädälämäk; vi 1.(bellen) hür-
Anschaffung, die; -, -en alíå, alma, tä- mäk, hürmäyä baålamaq; 2. (Glocke)
darük etmä. cingildämäk; 3. med. täsir etmäk; die
Anschaffungskosten, die/pl. tädarük- Arznei hat gut angeschlagen därman
etmä xärci, alíå (alma) xärci. yaxåí täsir etdi; angeschlagen elan löv-
anschalten vt (Licht, Radio) yandırmaq. häsinä asílmíå; fig. yorõun; ein Thema ~
anschauen vt -ä baxmaq; sich (D) ~ bir mövzu haqda daníåmaq; den Ball ~
diqqätlä baxmaq. topu vurub oyuna baålamaq.
anschaulich adj. äyani, açíq, vazeh. anschlägig adj. (pfiffig) mahir; bic.
Anschaulichkeit, die; - aydínlíq, äya- Anschlagsäule, die; -, -n elan sütunu.
nilik, açíqlíq, särahät. Anschlagtafel, die -, -n elan lövhäsi.
Anschauung, die; -, -en görüå, baxíå, anschleichen vr sich ~ yavaå-yavaå
fikir; meiner ~ nach mänä görä. yaxínlaåmaq, sürünä-sürünä yaxínlaå-
Anschauungsweise, die; -, -n düåünmä maq (an A/bir åeyä).
tärzi. anschleppen vt sürüyüb çəkmək, sü-
Anschein, der; -(e)s görünüå; dem ~ rümək.
nach görünür ki; sich den ~ geben, als anschließen vt baõlamaq (an A/bir ye-
ob.. özünü belä göstärmäk ki, güya.. rä, bir åeyä);əlavə etmək; vr sich ~ (D)
anscheinend adv. görünür (ki), yäqin (e-r Gruppe usw.) qoåulmaq, åärik ol-
(ki), ehtimal (ki), guya (ki), deyäsän. maq, birläåmäk; sich an j-n ~ bir kəs ilə
anscheißen vt F aldatmaq. dostluq qurmaq; sich j-s Meinung ~ bir
anschicken vr sich ~ zu Inf. bir iåi gör- kəsin fikrinə qoşulmaq (åärik olmaq);
mäyä hazírlaåmaq, -mäyä girişmək. vi (von Kleidungsstücken) oturmaq, kip
anschieben vt (Auto usw.) itälämäk, hä- olmaq; der Kragen schließt eng am Hals
räkätä gätirmäk. an yaxa boyuna dar (kip) gəlir.
anschießen vt fiåänglä yaralamaq; vi anschließend adv. dalínca, ardínca,
angeschossen kommen fiåäng kimi gäl- sonra, bundan sonra.
mäk, ildırım kimi gəlmək. Anschluss, der; -es, -¨e 1. birläåmä, qo-
Anschlag, der; -(e)s, -¨e 1. vurma, zär- åulma; 2. (Verbindung) tämas, irtibat,
bä; 2. (Plakat) bildiriå, divar elaní, afiåä; älaqä; 3. (Fahrplan) uyõunlaådír(íl)ma
3.(Attentat) sui-qäsd, qəsd; e-n ~ auf j-n/ (qatarín cädvälini); 4. (e-r Leitung) bir-
auf et. (A) verüben kimäsä/näyäsä qäsd läådirmä, qoåma; ~ haben birläådiril-
(täcavüz) etmäk; 4. im ~ (Gewehr) niåa- mäk (telefonla); 5. im ~ an A -dan son-
na alma; 5. (Klavier) säs vermä, säs çí- ra, bilavasitä; 6. (Verbindung zu j-m)
xarma; das Klavier hat keinen guten ~ taníålíq, dostluq; ~ finden taníåmaq,
piano yaxåí säs vermir; 6. (Haushalts- dostlaåmaq (bei D/ ilä); kein ~ unter die-
anschmiegen 53 ansetzen
------------------------------------------------------------------------------------------------
ser Nummer bu nömrä heç yerlä birləş- an çay qum gätirir.
mir (telefonda); den ~ verpassen əldən anschwindeln vt aldatmaq, käläk gəl-
vermək, əldən qaçırmaq (qatar və s..). mäk.
anschmiegen vr sich ~ rahatcasına sı- ansehen vt 1. kimäsä, näyäsä bax-
xılmaq; an j-n qílíõína girmäk (kimsä- maq, tamaåa etmäk; j-n groß ~ bir kä-
nin), qísílmaq (kimäsä). sä tääccüblä baxmaq; die Sache von der
anschmiegsam adj. nazlí, lätif. schlimmsten Seite ~ bir åeyä än pis
anschmieren vt F (übers Ohr hauen) täräfindän baxmaq; über die Schulter ~
aldatmaq. xor baxmaq; 2. (auffassen) anlamaq; 3.
anschnallen vt baõlamaq; vr sich ~ (ertragen) dözmäk, säbr etmäk; 4. j-m
(im Auto usw.) ämniyyät kämärini baõ- et. ~ kimdäsä bir åeyi hiss etmäk; man
lamaq. sieht es (= das Alter) Ihnen nicht an ya-
Anschnallgurt, der; -e(s), -e əmniyyət åíníz göstärmir (yaxåí qalmísíníz); 5.
kəməri, təhlükəsizlik kəməri. (sich D ~ ) yoxlamaq, araådírmaq; 6.
anschnauzen vt F danlamaq. (halten für/als) oxåatmaq, zänn etmäk,
anschneiden vt 1. (Brot usw.) käsmäk; güman etmäk ; 7. et. mit ~ bir åeyin
2. (Ball, Kurve) kəsmək; 3. (Thema, Fra- åahidi olmaq; sieh mal e-r an! bir buna
ge) mäsäläyä toxunmaq, ortaya qoy- bax!, iåimizä bax!; vr sich e-e Stadt ~ bir
maq, müzakirəyə qoymaq. åähäri gäzib dolanmaq, bir åähärä
anschrauben vt vintlä (Süd. : piç ilä) baxmaq.
baõlamaq. Ansehen, das; -s 1. (Betrachten) bax-
anschreiben vt 1. (auf e-r Tafel usw.) ma, gözdän keçirmä; 2. (äußerer Ein-
üstünä yazmaq; 2. (Schuld) hesabína druck) zahir, görkäm, görünüå; 3. (Gel-
yaz(dır)maq; 3. (j-n) bir käsä mäktub tung) hörmät, etibar(lílíq); nüfuz; cah;
yaz-maq; gut (schlecht) angeschrieben ohne ~ etibarsíz; ~ genießen hörmät
sein (bei j-m) bir käsin yanínda özünü görmäk, sözü keçmäk, hörmäti olmaq,
yaxåí (pis) göstärmäk. nüfuza malik olmaq; ~ verlieren etibar-
anschreien vt üstünä qíåqírmaq, çím- dan düåmäk, gözdän düåmäk, näzär-
xírmaq, çämkirmäk, dalamaq. dän düåmäk, nüfuzdan düåmäk, hör-
Anschrift, die; -, -en ünvan, adres. mätdän düåmäk; vom ~ kennen üz(ün)-
Anschriftenliste, die; -, -n ünvan siya- dän tanímaq; ohne ~ der Person åäxsiy-
hısı, adres listi. yätä (kim olduõuna) baxmadan.
anschuldigen vt ittiham etmäk; täqsir- ansehnlich adj. 1. (beachtlich) görkäm-
ländirmäk, suçlamaq. li, adlí-sanlí; 2. (beträchtlich) böyük, iri,
Anschuldigung, die; -, -en günahlan- ähämiyyätli; 3. (gut aussehend) gözäl.
dírma, ittiham; cürm. anseilen vt iplä baõlamaq.
anschüren vt a. fig. tährik etmäk, qí- ansetzen vt 1. (et. an et. D/A ~) yanaå-
zíådírmaq. dírmaq; taxmaq; das Glas ~ stäkaní
anschwärzen vt 1. qaralamaq, qara aõíza aparmaq (dayamaq); das Messer
rängä boyamaq; 2. fig. böhtan atmaq, ~ bíçaõí dayamaq; 2.(Pinsel usw.) iålät-
läkälämäk, qara yaxmaq, åär atmaq. mäyä baålamaq; 3. (Termin, Zeitpunkt,
anschweißen vt qaynaq vermäk. Preis)) täyin etmäk, müäyyän etmäk; 4.
anschwellen vi 1. åiåmäk, köpmäk, qa- (Fett) piy baõlamaq; F kökälmäk; 5.
barmaq; 2. (sich vermehren) çoxalmaq, (Getränk) hazírlamaq; 6. (Knospen) cü-
artmaq; 3. med. åiåmäk; die Hand ist an- cärmäk, tumurcuqlanmaq; 7. (j-n auf
geschwollen äl åiåibdir. j-n) güdmäk üçün täyin etmäk; vi 1.
anschwemmen vt sahilä atmaq, axín- (zu D, zu Inf.) -mäyä, -maõa hazírlaå-
tí ilä gätirmäk; der Fluss schwemmt Sand maq, -mäyä, maõa baålamaq; 2. (mit
Ansicht 54 Anstalt
------------------------------------------------------------------------------------------------
et.) baålamaq, etmäk; vr sich ~ (Staub) etmäk, qízíådírmaq.
oturmaq, yatmaq; (Rost) pas atmaq; Ansporn, der; -(e)s täåviq, tährik; tä-
(Fett , Kalk) dib bağlamaq, yapışmaq. läsdirmä.
Ansicht, die; -, -en 1. mänzärä, görü- anspornen vt 1. (Pferd) mahmízlamaq;
nüå, panorama; 2. (Anschauung)) ba- bizlämäk;2. fig.täåviq etmäk, häväslän-
xíå; 3. (Meinung) fikir, baxíå, nöqteyi- dirmäk, şirnikdirmək; täläsdirmäk.
näzär, äqidä; meiner ~ nach fikrimcä, Ansprache, die; -, -n nitq, çíxíå; müra-
mənim görüşümə görə;4.(Überzeugung) ciät; e-e ~ halten nitqlä müraciät etmäk.
inam; ich bin der ~, dass.. män bu fikir- ansprechen vt 1. daníåmaõa baåla-
däyäm ki..; anderer ~ sein baåqa baxíåí maq, xitab etmäk; 2. müraciät etmäk,
olmaq (über A/nä haqdasa); pl. äqayid. xahiå etmäk (j-n. um A/ bir käsdän nä-
ansichtig adj. : ~ werden (G) görmäk, yisä; auf A/bir åey haqqínda); 3. (ge-
täåxis vermäk (näyisä). fallen) xoåuna gälmäk, üräyinä yat-
Ansichtskarte, die; -, -n mänzärä kartí maq; 4. (beurteilen als) hesab etmäk; 5.
(Süd. : kartpostal). (reagieren) yaxåí tä`sir buraxmaq, (yax-
Ansichtsache, die; -, -n : das ist ~ bu şı) nəticə almaq.
baxış (görüş) məsələsidir. ansprechend adj. xoåa gälän, cazibä-
ansiedeln vt yerläådirmäk, köçürüb li, cazibädar.
yerläådirmäk; vr sich ~ yerläåmäk, kö- Ansprechpartner, der; -s, - söz söylə-
çüb yerläåmäk. nilən (şəxs), müxatəb, xitab olunan.
Ansied(e)lung, die; -, -en 1. köç(dür)- anspringen vi (Motor) iålämäk; vt -in
mä, yerləşmə; 2. (Ort) yaåayíå mäntä- üstünə atılmaq.
qäsi, qäsäbä, koloniya (Süd. : koloni). anspritzen vt -ä su säpmäk, çilämäk,
Ansiedler, der; -s, - köçkün, gəlmə, síçratmaq.
mühacir, kolonist. Anspruch, der; -(e)s, -¨e 1. (Recht, Be-
Ansinnen, das; -s, - yolverilməz täläb. rechtigung) hüquq, haqq, ixtiyar, häqq
ansonsten adv. 1. (andernfalls) yoxsa, (auf A/ näyäsä); 2. (Forderung) istək,
əks täqdirdä; 2. (im Übrigen) ancaq, täläb, iddia; e-n ~ erheben iddia etmäk,
ondan baåqa, daha. sahib çíxmaq, istämäk (auf A/ bir åeyi);
anspannen vt 1. (Pferd) qoåmaq (an A/ ~ haben haqqí olmaq (auf A/ näyäyä);
-a, -ä); 2.(Seil, Muskel usw.)dartmaq; fig. in ~ nehmen vt 1. (Zeit) almaq; 2. (be-
(Kräfte) bir yerä yíõmaq (toplamaq). schäftigen) mäåõul etmäk; allen Ansprü-
Anspannung, die; -, -en gärginläå(dir)- chen gerecht werden tam haqqlarí äda-
mä, gärginlik, həyəcan; güc; topla(n)- lätlä yerinä yetirmäk; er stellt große An-
ma. sprüche o, böyük iddialar iräli sürür.
anspeien vt üstünä tüpürmäk. anspruchslos adj. 1. iddiasíz, tävazö-
anspielen vt 1. (Spiel) oynamaõa baå- kar, alçaqkönüllü, gözütox; 2. (schlicht)
lamaq; 2. (Musikinstrument) çalmaõa sadə.
baålamaq; 3. (Sport) j-n ~ bir käsä Anspruchlosigkeit, die; - alçaqkönül-
(oyunçuya) topu atmaq; vi fig. iåarä lülüq, təvazökarlıq, iddiasızlıq, gözü-
etmäk, söz atmaq (auf A/näyäsä); er toxluq.
spielte auf den Vorfall von gestern an o, anspruchsvoll adj. 1. täläbkar, iddialí;
dünänki hadisäyä iåarä etdi. 2. (wählerisch) çätin bäyänän.
Anspielung, die; -, -en 1. iåarä, eyham; anspucken vt -ə tüpürmək.
2. (boshaft) kinayə; das ist e-e ~ auf dich anstacheln vt fig. qízíådírmaq, tährik
bu sänä iåarädir. etmäk (zu D/näyäsä).
anspitzen vt 1. itilämäk; 2. (Bleistift) Anstalt, die; -, -en 1. müässisä, idarä,
usw.) yonmaq, qäddämäk; F (j-n) tährik quruluş, qurum; 2. (Schule) mäktäb,
Anstalten 55 ansteuern
------------------------------------------------------------------------------------------------
mädräsä, oxul; 3. (Heilanstalt) müalicä- Schnupfen steckt an zökäm yoluxucudur.
xana, senatoryum; 4. (Irrenanstalt) däli- ansteckend adj. med. yoluxdurucu, yo-
xana, ruhi xəstəliklər xəstəxanası; j-n luxucu, sirayätedici; die ~e Krankheit
in e-e ~ einweisen bir kəsi ruhi xəstəlik- yoluxucu xästälik .
lər xəstəxanasına göndərmək; 5. mst. Ansteckung, die; -, -en med. keçmə,
pl. ~en (Vorkehrungen) hazírlíq, tädbir; yoluxdurma, sirayət.
~ treffen (machen) hazírlíq görmäk, Ansteckungsgefahr, die; -, -en yolux-
tədarük görmək (zu Inf./ -mäk üçün). durma tählükäsi, sirayät etmə xätäri.
Anstalten, die/pl. (Vorkehrungen) täd- anstehen vi 1. (Schlange stehen) növbä-
birlär, hazírlíq; ohne ~ heç bir hazírlíq dä durmaq; 2. (dauern) davam etmäk;
görmädän; ~ machen zu gehen getməyə 3. (nicht ~ zu) gecikdirməmək, täxirä
hazırlaşmaq. salmamaq; 4. j-m ~ layiq olmaq, yaraå-
Anstand, der; -(e)s (gutes Benehmen) maq; ein solches Verhalten steht ihm an
mərfət, iffät; ädäb, tärbiyä; läyaqät. belä häräkät ona yaraşır; 5. (noch nicht
anständig adj. 1. (schicklich) münasib, beglichen sein) ödənilməmiå qalmaq; 6.
uyõun; 2. (ehrenhaft) vicdanlí, namuslu; (festlegen) täyin etmäk; der Termin steht
3. (vom guten Benehmen) ädäbli, tärbiyä- für den 20. Dezember an termin dekabrín
li, mərfətli, xoågörkäm; 4. (ordentlich) 20-ä täyin olub; et. ~ lassen bir şeyi ge-
mäqul, adamyana; tämizkar;dädäli-nä- cikdirmək.
näli; 5. F (recht viel) yaxåí, çox; er ver- ansteigen vi 1. yuxarí çíxmaq, qalx-
dient ~es Geld o yaxåí (çox)pul qazanír. maq; yüksälmäk; 2. (Wasserstand usw.)
Anständigkeit, die; - 1. namus, åäräf, artmaq, çoxalmaq; 3. (Preise) artmaq.
ar-namus; 2. ädäb, tärbiyä, näzakät, Ansteigen, das; -s artma, qalxma,
mərfət, tämizkarlíq; adamlíq. yüksälmä, artím.
anstandshalber adv. hörmät älamäti anstelle präp. G ~ von -in yerinə,
olaraq, ädäb xatirinə. əvəzin(d)ə.
anstandslos adv. sözsüz, rahatcasına. anstellen vt 1. (anlehnen) dayamaq,
anstarren vt gözlärini zilläyib (bərəldib) söykəmək (an A/-a, -ä); 2.(Personal) iåä
baxmaq,gözlärini bir yerä dirämäk. götürmäk, mäåğul etmäk; 3. (Radio
anstatt G präp. äväzin(d)ä, yerinä; ~ usw.) açmaq;4. (Versuch usw.) aparmaq,
des Hutes habe ich e-e Brille gekauft bör- etmäk; 5. (et.) etmäk; vr sich ~ 1. ~ als
kün yerinä gözlük aldím; ~ zu Inf., ~ ob hiylä etmäk, riyakarlíq etmäk, özü-
dass -mäk äväzinä, ~ sich zu freuen, nü tülkülüyä vurmaq; du stellst dich so
wurde er traurig sevinmäk äväzinä kä- an, als ob... özünü elä göstärirsän ki,
därländi; konj. (an Stelle von) -yerinä, sanki..; 2. (sich ein-, anreihen) növbädä
-äväzinä; ich trinke Kaffee ~ Tee çay durmaq, säfdä durmaq; 3. (sich beneh-
äväzinä qähvä içiräm. men) räftar etmäk, davranmaq; was hast
anstauen vt (Wasser) bänd ilä qabaõí- du da wieder angestellt? yenä nä iå aç-
ní almaq; vr sich ~ yığılmaq; toplan- mísan?; stell dich nicht so an! ädabazlíq
maq; bənd olmaq. etmä!, nazlanma!; angestellt sein qulluq
anstaunen vt -ä tääccüblä baxmaq. etmäk, iålämäk, qulluq göstärmäk (bei
anstechen vt (Fass) çälläyi dälmäk. D/ bri yer-dä).
anstecken vt 1. (anheften) sancaqla- anstellig adj. bacaríqlí, hünärli.
maq, sancmaq; 2. (anzünden) yandír- Anstellung, die; -, -en 1. (Amt, Stelle) iå,
maq; 3. med. yoluxdurmaq, sirayät et- mämuriyyät, väzifä, mäåğuliyyät; 2. nur
dirmäk; 4. (Ring) taxmaq; sich ~ xästä- sg. (Einstellung in den Dienst) qulluõa
lik tutmaq; angesteckt werden (durch A, götürmä; e-e ~ finden bir iş tapmaq .
von D/ kimdänsä) xästäliyä tutulmaq; ansteuern vt bir hädäfä doõru istiqa-
Anstich 56 Antennenmast
------------------------------------------------------------------------------------------------
mät vermäk (almaq). maq, cidd-cähd etmäk, güc vurmaq,
Anstich, der; -(e)s, -e (e-s Fasses) boç- özünü dağ-daåa vurmaq; híqqanmaq.
kanín (çälläyin) dälinmäsi. anstrengend adj. yorucu, äziyyätli, zəh-
Anstieg, der; -(e)s, -e 1. nur sg. (Stei- mətli, üzücü.
gung) yoxuå; 2. (Zunahme) artma, ço- Anstrengung, die; -, -en 1. (Strapaze)
xalma, yüksäliå, üstälämä. gärginlik, äzab; 2. çaba, zähmät, säy,
anstieren vt öküz kimi baxmaq; gözlə- cähd, cidd-cähd, can yandírma, qey-
rini zilləyib (bərəldib) baxmaq. rät; große ~ güc-bäla.
anstiften vt 1. (Veranlassung sein) sä- Anstrich, der; -s, -e 1. boya(ma),
bäb olmaq, bais olmaq; 2. tährik et- räng(lämä); 2. fig. (Aussehen, Anschein)
mäk, qízíådírmaq, vuruådurmaq; sövq görünüå.
etmäk (j-n zu D/bir käsi bir iåä). Anstricken vt üzərinə toxumaq, toxu-
Anstifter, der; -s, - tährikçi, araqízíådí- yub uzatmaq (mil ilä).
ran, qízíådírící, säbäbkar, bais (åäxs), Ansturm, der; -(e)s, -¨e hücum, häm-
yoldan çíxaran, araqaríådíran. lä, saldırma; (Andrang) basabas, axın.
anstimmen vt 1. (Lied) oxumaõa baå- anstürmen vi hücum etmäk, hämlä et-
lamaq; 2.(Geschrei) säs-küy qaldírmaq. mäk (gegen A/ -ä).
Anstoß, der; -es, -¨e 1. (Fußball) birinci ansuchen vt xahiå etmäk, täläb etmäk,
zärbä (vuruå), baålama; 2. (Anlass) sä- istəmäk; bei j-m um et. ~ kimsädän bir
bäb, nədən; täkan (zu D/-ä); 3. (Ärger- åeyi xahiå etmäk.
nis) ovqattälxlik, hirs, acíq; bei j-m ~ er- Ansuchen, das; -s, - xahiå, ərizə.
regen kimsänin narazílíõína säbäb ol- Antagonismus, der; -, Antagonismen
maq; küskünlüyə səbəb olmaq; den ~ baríåmaz ziddiyät, düşmənçilik.
geben säbäb olmaq (zu D/ -ä). antagonistisch adj. qaråí, antaqonist.
anstoßen vi 1. toqquåmaq (an A/nä ilä- antanzen vt gəlmək, gəlib hazır ol-
sä), däymäk; 2. (mit der Zunge) käkälä- maq; ~ kommen gəlib rahatsız etmək,
mäk; dili dolaåmaq;3.(angrenzen)yanaå- vaxtsız gəlmək.
dírmaq; 4. (mit den Gläsern) auf j-s Wohl Antarktis die; - Güney qütbun bölgä-
~ kiminsä saõlíõína içmäk;5.(verärgern) si, Antarktika.
hirsländirmäk; vt 1. zärbä vurmaq; 2. antasten vt 1. äl vurmaq; 2. fig. toxun-
(j-n) itälämäk; angestoßen zädälänmiå. maq, hüquqa täcavüz etmäk, äl uzat-
anstößig adj. ädäbsiz, yaramaz, nala- maq.
yiq, ayıb. Anteil, der; -s, -e 1. (zustehender) pay,
anstrahlen vt 1. (Gebäude) iåíqlandír- hissä, dang (an D/-dä); 2. (Teilnahme)
maq, iåíq salmaq; 2. (Person) kimäsä iåtirak etmä (an D/dä); 3. (Interesse)
sevinclä baxmaq. räõbät, älaqä (an D/-dä); 4. (Anteil +
anstreben vt çalíåmaq, can atmaq, G) hissä, ; ~ nehmen (an) 1. iåtirak
çaba göstärmäk, säy etmäk. etmäk, åärik olmaq; 2. räõbäti olmaq.
anstreichen vt 1. (mit Farbe) boya- anteilig adv. payına görə, mütänasib.
maq, ränglämäk; 2. (Fehler usw.) altín- Anteilnahme, die; - 1. (bei e-m Todes-
dan xätt çäkmäk; 4.(Streichholz) yandır- fall) baåsaõlíõí, därdä åärikolma; s-e ~
maq; 5. (heimzahlen) əvəzini çıxmaq, ausdrücken başsağlığı vermək; 2. (In-
acısını çıx(ar)maq. teresse) iåtirak, räõbät.
Anstreicher, der; -s, - boyaçí. Anteilschein, der; -(e)s, -e hissä sänä-
anstrengen vt 1. (ermüden) yormaq; di, iåtirak sänädi.
2. (Prozeß) mähkämäyä vermäk, iddia Antenne, die; -, -n antena, anten.
iräli sürmäk; vr sich ~ älläåmäk, çalíå- Antennenmast, der; -(e)s, -en anten(a)
maq, canqoymaq, canatmaq, çabala- diräyi.
Anthologie 57 Antriebsscheibe
------------------------------------------------------------------------------------------------
Anthologie, die; -, -n antologiya (Süd. : dən qalma åeylärin qaçaõí.
antoloji), müxtälif müälliflärin seçilmiå Antisemit, der; -en, -en yähudi düå-
åerlär mäcmuäsi. mäni, antisemit.
Anthrazit, der; -(e)s, -e antrasit kö- Antisemitismus, der; - yähudi düå-
mürü. mänçiliyi, antisemitizm.
Anthropologe, der, -n, -n antropoloq. Antiseptikum, das; -s, -ka med. mikro-
Anthropologie, die; -, - antropologiya, bu öldürücü maddä, antiseptika.
(Süd. : antropoloji), insan vä onun in- antiseptisch adj. antiseptik.
kiåafíndan bähs edän elm, insanbilimi. Antiterroreinheit, die; -, -en antiterror
anti- zidd, räqib, äks, äleyh. dästäsi (bölmäsi).
Antialkoholiker, der; -s, - içki xoåla- Antithese, die; -, -n antitez, äks tez.
mayan adam. Antivirusprogramm, das; -s, -e EDV
antiautoritär adj. mutläqiyyätin äley- antivirus proqramı.
hinä olan, mütläqiyyätä zidd. Anlitz, das; -es, -e üz, sima, sifät.
Antibabypille, die; -, -n boyluluğa Antonym, das; -s, -e (Gegenwort) anto-
(hamiläliyä) qaråí därman. nim, äks söz; das ~ zu „groß“ ist
Antibiotikum, das; -s, Antibiotika an- „klein“; "böyük" "kiçik"in antonimidir.
tibiotik. Antrag, der; -(e)s, -¨e 1. (Gesuch) xa-
Antifaschismus, der; -, - antifaåizm. hiå, ärizä, täläb, diləkçə; 2. (Vorschlag)
antifaschistisch adj. antifaåist. täklif, önəri; e-n ~ stellen auf .. ... üçün
antik adj. qädim, antik, ätiqä. ärizä vermäk.
Antike, die; - 1. qädim dünya, qädim Antragsformular, das; -(e)s, -e ärizä
dünya mädäniyyäti; 2. mst. -. –n pl. qä- blankí, ärizä väräqi.
dimdänqalma åeylär pl. Antragsteller, der; -s, - ärizäçi,
Antikörper, der; -s, - biol. qanín mü- diləkçə sahibi.
dafiä maddäsi, antikor. antreffen vt -ä rast gälmäk, -i görmäk.
Antilope, die; -, -n zo. Antilop. antreiben vt 1. häräkätä gätirmäk; 2.
Antimilitarismus, der, - militarizmä (Tier) qovmaq, qovub gätirmäk; 3. (et.
qaråí, militarizm äleyhinä häräkät. zu tun) täläsdirmäk, síxíådírmaq; täåviq
Antipathie, die; -, -n xoåa gälmämä, etmäk; 4. (ans Ufer) sahilä atmaq.
nifrät hissi, antipati(ya). antreten vt 1. -ä baålamaq, -ä täåäb-
antippen vt 1. toxunmaq, barmaqla büs göstärmäk; giriåmäk; 2.(Reise) yola
däymäk; j-n an der Schulter ~ barmaqla düåmäk; 3. (Beweis) dälil gätirmäk; 4.
çiyninä vurmaq; 2. fig. (heikles Thema) (e-e Erbschaft) väräsälik hüququnu al-
ehtiyatla haqqínda daníåmaq, -ä iåarä maq; 5. (Arbeit, Stelle) iåä baålamaq,
etmäk. xidmätä baålamaq; 6. (Sport) yaríåa çí-
Antiquar, der; -s, -e qädim åeylärin xíå etmäk (gegen j-n/kiminsä äleyhinä);
alverçisi, iålädilmiå åeyläri satan. 7. (Fahrzeug) iåä salmaq; 8.(Erde, Sand)
Antiquariat das; -(e)s, -e 1. nur sg. qä- täpiklä bärkitmäk; vi 1. mil. (sich auf-
dimdän qalma kitablarín alveri;2.(Buch- stellen) síraya düzülmäk, säfä düzül-
handlung) köhnä kitablarín maõazasí. mäk; 2. (zum Angriff) hücuma keçmäk.
antiquarisch adj. (Buch) äski, qədim; Antrieb der; -(e)s, -e 1. (Anreiz) täåviq,
az tapílan. meyl; 2. (Impulse) täkan; 3. (treibende
Antiquität, die; -, -en qädim åey, qä- Kraft) mühärrik; 4. techn. ötürücü; hä-
dimdän qalma åey, äntiq(ä). räkät qüvväsi; aus eigenem ~ könüllü,
Antiquitätenhändler, der; -s, - qädim öz istəyi ilä; öz täåäbbüsü ilä.
(antik) åeylərin alverçisi, äntiqəçi. Antriebskraft, die; -, -¨e dartící qüvvä.
Antiquitätenschmuggel, der; -s qədim- Antriebsscheibe, die;-, -n ötürücü çarx.
antrinken 58 Anwerbung
------------------------------------------------------------------------------------------------
antrinken vt 1. içmäk, içmäyä baåla- anwählen vt telefonda (lazím olan)
maq; 2. sich (D) Mut ~ cäsarätlänmäk nömräni yíõmaq.
üçün içki içmäk; 3. sich (D) e-n Rausch Anwalt, der; -(e)s, -¨e väkil, müdafiäçi,
~ bilä-bilä içmäk (särxoå olmaq). advokat.
Antritt der; -(e)s 1. (Beginn) baålanõíc, Anwaltschaft, die; - 1. väkillik, advo-
baålama;2. (e-s Amtes) girmä, giriå; 3. katlíq; 2. väkillär hey´äti (idaräsi).
(e-r Reise) säfärä çíxma, yola düåmä; Anwaltskammer, die; -, -n väkillär bir-
bei ~ s-r Reise səfərə çıxarkən; 4. (Erb- liyi (palatasí).
schaft) väräsälik hüququnu alma, mira- Anwaltskanzelei, die; -, -en väkil däf-
sa sahib olma. tärxanasí.
Antrittsbesuch, der; -(e)s, -e ilk räsmi Anwaltskosten, die/pl. advokat xərci.
görüå (qulluõa baålayandan sonra). anwandeln vt bürümäk, tutmaq; Furcht
Antrittsvorlesung, die; -, -en giriå mü- wandelte mich an mäni dähåät bürüdü.
hazirä(si). Anwandlung, die; -, -en häväs, kefi
antun vt säbäb olmaq, etmäk (j-m/ ki- gälmä; tutma; in e-r ~ von Großzügigkeit,
mäsä); Böses ~ pislik etmäk, azar schenkte er ihr e-e teuere Uhr äliaçíqlíq
vermäk, dinmäk; unser Hund tut keinem häväsindän ona bir bahalí saat baõíå-
etw. an! bizim it heç kimä dinmäz! Ehre ladí.
~ hörmät etmäk; Gewalt ~ zorlamaq, anwärmen vt bir az qízdírmaq.
mäcbur etmäk (j-m/ kimisä); sich et. ~ Anwärter, der; -s, - aday, namizäd (auf
canína qäsd etmäk, öz baåína bäla A/ -ä).
gätirmäk;es j-m ~ kimisə heyran etmäk. Anwartschaft, die; -, -en namizädlik.
Antwort, die; -, -en cavab; auf e-e Fra- anweisen vt 1. (beauftragen) tapåírmaq,
ge ~ geben bir suala cavab vermäk; auf ämr etmäk, sərəncam vermək (zu Inf.);
e-n Ruf ~ geben säsä säs vermäk. 2. (anleiten) göstärmäk, öyrətmäk; 3.
antworten vt u. vi cavab vermäk (j-m, (Überweisen) pul göndärmäk, hävalä
auf A/ bir käsä, bir åeyä); hay vermäk; etmäk; 4. (zuteilen) ayírmaq, täyin et-
er antwortete auf mein Rufen säsimä hay mək; 5. angewiesen sein auf A bir åeyä
verdi. vä ya bir käsä möhtac olmaq.
Antwortschreiben, das; -s, - cavab Anweisung, die; -, -en 1. (Befehl) gös-
yazmaq. täriå, ämr; 2. (Geldanweisung) pul gön-
Anus, der, -, Ani; dal, anus dəliyi. därmä, hävalä etmä; pul baratí; 3. (Rat)
anvertrauen vt 1. tapåírmaq (j-m et. / tövsiyä; säräncam; 4. (Gebrauchsanwei-
bir käsä bir åeyi); 2. (Geheimnis) birinä sung) istifadä etmäk üçün göstäriå; 5.
sirrini demäk; vr sich j-m ~ kimäsä ürä- (zuteilen) ayírmaq; auf ~ G -in ämrinä
yini (sirrini, därdini..) boåaltmaq; j-m et. görä; nach ~ G -in tövsiyäsinä görä.
~ amanat (ämanät) qoymaq, ämanätä anwendbar adj. tätbiq edilä bilän, kara
tapåírmaq, Allah ämanätinä vermäk. gälän.
Anverwandte, der u. die; -n, -n qohum. anwenden vt istifadä etmäk, iålätmäk,
anvisieren vt 1. (mit e-m Gewehr) -i ni- tätbiq etmäk; angewandt tätbiqi; falsch ~
åana almaq, niåana götürmäk; 2. (et. yanlış istifadə etmək .
Anstreben) -ä can atmaq, çaba göstär- Anwendung, die; -, -en 1. (Gebrauch)
mäk, -ä säy etmäk, -ä çalíåmaq. iålätmä, istifadä etmä; 2. tätbiq etmä;
anwachsen vi 1. (fest mit et. verwachsen) zur ~ bringen vt tätbiq etmäk, uyõun-
bitiåmäk; 2. (sich vermehren) artmaq, laådírmaq; ~ von Gewalt zor iålätmä.
çoxalmaq; 3. (Würzel schlagen) kök sal- anwerben vt üzv vä ya iåçi qüvväsi
maq; 4. (größer werden) böyümäk. cälb etmäk, iåä almaq, -ä cälb etmäk.
Anwachsen, das; -s artma, çoxalma. Anwerbung, die; -, -en iåä alma.
anwerfen 59 Aorta
------------------------------------------------------------------------------------------------
anwerfen vt 1. (Motor) iålätmäk; 2. si.
(Ball-sport) oyuna baålamaq, topu at- Anzeiger, der; -s, - 1. (Zeiger) däräcä,
maq. göstärici, indikator; 2. (Zeitungstitel) qä-
Anwesen, das; -s, - mülk, ämlak. zet adí.
anwesend adj. olan, hazír, mövcud Anzeigetafel, die; -, -n elan lövhəsi.
olan; die ~en pl. hüzzar, iåtirak edän- anzetteln vt fig. säbäb olmaq, qäs-
lär, iåtirakçílar. dän törätmäk, gizlicä hazírlamaq; e-e
Anwesenheit, die - iåtirak, hazír olma, Verschwörung ~ sui-qäsd hazírlamaq;
olma; in ~ (von) iåtirakí ilä. e-n Streit ~ davaya säbäb olmaq.
Anwesenheitsliste, die; -, -n iåtirak Anzettelung, die; -, -en tährik, hiylä,
edänlärin (iåtirakçílarín) siyahísí; qeyd pis niyyät.
etdirmä väräqäsi. anziehen vt 1. (Kleidung) geymäk; sich
anwidern vt nifrät oyatmaq, diskindir- ein Hemd ~ köynäk geymäk; Kleider ~
mäk; angewidert sein von D bir åeydän paltar geymäk; j-m et. ~ geydirmäk; e-m
iyränmäk, diskinmək, ürəyi bulanmaq. Kind die Strümpfe ~ uåaõa corab geydir-
anwinkeln vt äymäk, qatlamaq. mäk; 2. (Zügel usw.) çäkmäk; die Beine
Anwohner, der; -s, - qonåu; birküçäli. ~ ayaqlarí qaldírmaq (çäkmäk); 3.
Anwuchs, der; -es, -¨e artma, çoxalma. (Magnet) çäkmäk; 4. (Aufmerksamkeit)
Anwurf, der; -(e)s, -¨e 1. (Verleumdung) cälb etmäk; 5. (Schraube) bärkitmäk; vi
iftira, böhtan; 2. (Sport) topu atma. (Preise) artmaq; sich ~ geyinmäk; sich
anwurzeln vi kök salmaq; fig. wie an- (D) et. ~ geymäk, äyninä geymäk; F
gewurzelt yerindä bitib qalmíå kimi. sich gut ~ äyninä baxmaq; sich ~
Anzahl, die - say, ädäd, miqdar; gro- (Preise) qalxmaq.
ße ~ çoxlu; geringe ~ bir neçə. anziehend adj. cäzb edän, çäkän, cəlb
anzahlen vt beh (bey) vermäk; məb- edən, üräyäyatan, xoåagälimli.
ləğin birinci hissəsini vermək. Anziehung, die; - çäkmä; cazibä, cälb.
Anzahlung, die; -, -en beh, bey, qa- Anziehungskraft, die; -, -¨e (der Erde)
baqcadan verilän pul, hissäsini vermä. cazibä (çäkmä) qüvväsi, çäkim; fig.
anzapfen vt 1. (Fass) dälmäk, dälib aç- cazibälik, cälb etmä, räõbätlilik.
maq; 2. (Strom, Wasser usw.) qaçaq iå- Anzug, der; -(e)s, -¨e 1. geyim, kosty-
lätmäk; 3. (j-n) bir käsdän hiylä yolu ilä um, libas; 2. (Kraft; Beschleunigung)
pul almaq; 4. (Telefon) birisinin telefon- güc; sürät; 3. (kommen) yaxínlaåma; oh
una gizli qulaq vermäk. weh, die Schwiegermutter ist im ~! vay-
Anzeichen, das; -s, - älamät, niåanä. vay qaynana gälir!; 4. (Schach) ilk härä-
Anzeige, die; -, -n 1. (Inserat) bildiriå, kät; aus dem ~ hüpfen/springen çox hirs-
elan, xäbär, elam; Heiratsanzeige ev- länmäk, acíqlanmaq.
länmä elaní; 2. jur. cäza väräqäsi; åi- anzüglich adj. kinayäli; ací, iynəli.
kayät; e-e ~ bei der Polizei machen po- Anzüglichkeit, die; -, -en 1. (Spott) is-
lisä åikayät etmäk. tehza, älä salma, mäsxärä; 2. (Anspie-
anzeigen vt 1. (zeigen) göstärmäk; 2. lung) kinayä, iåarä, eyham.
(mitteilen) bildirmäk; 3. (bei der Polizei) Anzünder, der; -s, - techn. çaxmaq.
åikayät etmäk, xäbär vermäk; e-n Dieb anzünden vt yandírmaq, alíådírmaq;
bei der Polizei ~ oõrunu polisä xäbär ein Streichholz ~ kibriti yandírmaq.
vermäk; 4. (bes. in e-r Zeitung) elan (bil- anzweifeln vi -dän åübhälänmäk.
diriå) vermäk, elan elämäk. anzwinkern vt göz vurmaq, göz qírp-
Anzeigenblatt, das; -(e)s, -¨er elan qä- maq (j-n/bir käsä).
zeti. Aorta, die; -, Aorten med. aorta, åah-
Anzeigedienst, der; -(e)s, -e elan servi- damar.
apart 60 approbiert
------------------------------------------------------------------------------------------------
apart adj. (anziehend)göyçäk, cazibäli; (Rasierapparat) üzqírxma maåíní; am ~!
ein ~es Gesicht göyçäk üz; apart (otel). telefonda danışan mənən! am ~ bleiben
Apartheid, die; - aparteid, irqí ayri- telefon xəttində qalmaq (gözləmək).
seçkilik, rasizm. Appartement, das; -s, -s ev, mänzil
Apartheidpolitik, die; - aparteid siya- apartament.
səti. Appell, der; -s, -e 1. çaõíríå, müraciät,
Apartment, das; -s, -s apartament, ev. müraciätnamä; e-n ~ an (A) richten ça-
Apathie, die; - apati, etinasízlíq, la- õíríå vermäk, istinaf elämäk; 2. mil.
qeydlik, qayõísízlíq, hissizlik. yoxlama, síraya düzmäk.
apathisch adj. qayõísíz, laqeyd, sust. Appellation, die; -, -en jur. apellasiya,
Aperitif, der; -s, -s aperitif, iştaha istinaf, çağırış.
açan alkoqollu içki. Appellationsgericht, das; -(e)s, -e isti-
Apfel, der; -s, -¨ alma; in den saueren ~ naf mähkämäsi, apellasiya mähkämä-
beißen mäcburiyyät qaråísínda bir iåi si.
görmäk. appellieren vt 1. çağırmaq; müraciät-
Apfelbaum, der; -(e)s, -¨e alma aõací. namä göndärmäk (an A/-ä), müraciät
Apfelmus, das; -es alma püräsi. etmäk; 2. jur. istinaf etmäk.
äpfeln vt (Pferd) qíõlamaq. Appendix, der; -es, -e u. Appendizes 1.
Apfelsaft, der; -(e)s, -¨e alma åiräsi (Anhang) älavä, zämimä; 2. med. kor-
(Süd. : alma suyu). baõírsaq.
Apfelsine, die; -, -n portaõal. Appetit, der; -(e)s iåtah(a); guten ~!
Aphorismus, der; -, Aphorismen afo- nuå olsun, afiyät olsun!; ~ haben häväsi
rizm, qísa vä därin mänalí ifadä, käl- olmaq, iştahası olmaq (auf A/-ä).
meyi-qisar. appetitanregend adj. iåtahagätirän, iå-
Apokalypse, die - 1. rel. Apokalips; qi- tahaaçan, iåtahaaçıcı, acıqdırıcı.
yamət (günü); 2. fig. dähåät, fälakät. appetitlich adj. iåtahalí; fig. cälbedici,
apokalyptisch adj. dähåätli, fälakät gä- nəfis.
tirän. appetitlos adj. iåtahasíz.
apokryph adj. saxta, süni. Appetitlosigkeit, die; - iåtahasízlíq.
apolitisch adj. siyasätä maraq göstär- Appetitzügler; der; -s, - iåtaha küsdü-
mäyän. rän.
Apoll, Apollo, Apollon, der; -s, -s myth. applaudieren vt älçalmaq, alqíålamaq
åer vä musiqi Tanrísí. (j-m/-i).
Apostasie, die; -, -n dinin ziddinä get- Applaus, der; -es, -e alqíålama, äl-
mä, irtidad. çalma, alqíålar pl. .
Apostel, der; -s, - 1. rel. İsa peyõäm- Apport, der; -s, -e (Hund) gedib åikar
bärin ilk täräfdarlarí, hävari; 2. fig. olmuå heyvaní gätirmä.
qízõín täräfkeå (täräfdar); mütäässib. apportieren vt (Hund) åikar olmuå
Apostroph, der; -s, -e apostrof, käs- heyvaní ovçuya gätirmäk.
mä älamäti (’). Apposition, die; -, -en gr. älavä.
apostrophieren vt apostrof qoymaq, appretieren vt pardaqlamaq.
käsmä älamätini (’) qoymaq. appretiert adj. pardaqlí.
Apotheke, die; -, -n davaxana, aptek, Appretur, die; -, -en pardaq.
äczaxana. Approbation, die; -, -en dövlät täräfin-
Apotheker, der; -s, - davaxanaçí, da- dän praktikaya buraxílma (häkim vä
vaçí, äczaxanaçí, aptekçi, äczaçí. davaxanaçílar).
Apparat, der; -(e)s, -e 1. cihaz, alät; approbiert, adj. icazäli, dövlät täräfin-
aparat; 2. (Fernsehapparat) televizor; 3. dän praktikaya (iålämäyä) buraxílmíå.
Aprikose 61 Arbeitslosenunterstützung
------------------------------------------------------------------------------------------------
Aprikose, die; -, -n ärik, qaysí. Arbeiterin, die; -, -nen iåçi, fählä (qa-
April, der; -s aprel; in den ~ schicken dín).
vt zarafat edäräk aldatmaq (1. aprel- Arbeiterbewegung, die; -, -en fählä hä-
dä). räkatí.
Aprilscherz, der; -es, -e aprel zarafatí. Arbeitergewerkschaft, die; -, -en fählä
Aprilwetter, das; -s däyiåilän hava. hämkarlar ittifaqí, fählä sindikasí.
apropos adv. yeri gälmiåkän, vaxtí gäl- Arbeiterklasse, die; - fählä sinfi.
miåkän. Arbeiterschaft, die; - fählälär, fählä
Aquarell, das; -s, -e su boyasí, akva- sinfi.
rel. Arbeiterwohlfahrt, die; - fählälärä yar-
Aquarellfarbe, die; -, -n su boyasí. dím cämiyyäti.
Aquarium, das; -s, Aquarien akvarium, Arbeitgeber, der; -s, - sahibkar, iåve-
balíqlar evi. rän.
Äquator, der; -s ekvator, xätti üstüva. Arbeitgeberanteil, der; -(s), -e sahib-
äquivalent adj. eyniqiymätli; ekviva- kar payí.
lent, ekvivalentlik. Arbeitgeberverband, der; -(e)s, -¨e sa-
Äquivalent, das; -(e)s, -e müvafiq, uy- hibkarlar ittifaqí (birliyi).
õun olan, bädäl, äväz. Arbeitnehmer, der; -s, - muzdur iålä-
Ar, das; -s, -e (Flächenmaß) ar = yän fählä, muzdla iåläyän fählä.
100 m², yüz kvadrat metr. arbeitsam adj. çalíåqan, iåä can yan-
Ära, die; -, Ären era, dövr. díran, zähmätsevän, qayõíkeå; baca-
Araber, der; -s, - 1.əräb; 2.(Pferd) äräb ríqlí, ziräng, äl-ayaqlí.
atí. Arbeitsamt, das; -(e)s, -¨er iå idaräsi.
Araberhengst, der; -(e)s, -e äräb atí. Arbeitsausfall, der; -(e)s, -¨e iåi dayan-
Araberin, die; -, -nen äräb (qadíní). dírma, iåi buraxma.
Arabeske, die; -, -n (heiteres Musik- Arbeitsbedingungen, die/pl. iå åäraiti.
stück) åad musiqi, arabesk. Arbeitsbeschaffung, die; -, -en iå tap-
arabisch adj. äräb; äräbcä. ma.
Aralsee, der; -s aral dänizi. arbeitseifer adj. çalíåqan, iåä can yan-
Arbeit, die; -, -en 1. (Tätigkeit) iå, peåä; díran, ämäk coåõunu.
mäåğuliyyät; 2. (geleistete) ämäk; 3. Arbeitseinkommen, das; -s, - ämäk gä-
(Werk) äsär; 4. (Mühe) zähmät; 5.(Schul- liri.
arbeit) tapåíríq; därs; an die ~! iå baåí- Arbeitseinstellung, die; -, -en (Streik)
na!; die ~ aufnehmen iåä baålamaq; die iåin dayandírílmasí, iåin tätili.
~ einstellen iåi dayandírmaq, tətil et- Arbeitserfahrung, die; -, -en iå täcrü-
mək; zur gehen/fahren işə getmək; geis- bäsi.
tige ~ zehni iş; ehrenamtliche ~ ictimai- Arbeitserlaubnis, die; -, -se iå icazäsi.
faydalí iş (əmək); wissenschaftliche ~ el- arbeitsfähig adj. iå qabiliyyäti olan, iå-
mi iş; während der Arbeit iåarasí. läyä bilän, işəyarar(lı).
arbeiten vi 1.iålämäk, zähmät çäkmäk Arbeitsgericht, das; -(e)s, -e ämäk iş-
(an D/näyinsä üzärindä); an sich ~ öz ləri üzrə mähkämä.
üzärindä işlämäk, öz qabiliyyätini yax- Arbeitskraft, die; -, -¨e 1. iå gücü; 2.
åílaådírmaq; mäåõul olmaq; 2. (Maschi- (Person) iåçi, fählä.
ne) iålämäk; 3. (Kapital) faiz gätirmäk; Arbeitslager, das; -s, - ämäk (iå) dü-
~ lassen iålätmäk; F wie ein Esel ~ eååäk åärgäsi.
kimi iålämäk. Arbeitslohn, der; -(e)s, -¨e ämäk haqqí.
Arbeiter, der; -s, - iåçi, fählä, ämälä; arbeitslos adj. iåsiz, bekar; F äliboå.
ungelernter ~ qara fählä. Arbeitslosenunterstützung, die; - iåsiz-
Arbeitslosenversicherung 62 Argument
------------------------------------------------------------------------------------------------
liyä görä väsait (täqaüd), işsizlərə yar- aråiv mämuru).
dım. Areal, das; -s, -e säth, sahä.
Arbeistlosenversicherung, die; -, -en Arena, die; -, Arenen sahä, meydan,
iåsizliyä görä sığorta; işsizlərin sığor- cövlangah, ärsä.
tası, iåsizliyä görä täminat. arg (-¨er, -¨st) adj. 1. pis, yaramaz,
Arbeitslosenzahl, die; -, -en iåsizlär sa- acíqlí; 2. (sehr) çox, häddindän artíq; 3.
yí. (groß) böyük; 4. (boshaft) åärir, fitnä-fä-
Arbeitslosigkeit, die; - iåsizlik, bekar- sadlí; ~e Gedanken haben pis niyyäti ol-
líq; F äliboåluq. maq; es liegt im ~en çox pis bir väziy-
Arbeitsmarkt, der; -(e)s, -¨e iå bazarí, yätdädir; das ist zu ~ bu, häddindän ar-
ämäk bazarí. tíqdír; er treibt es zu ~ o, åitini-åorunu
Arbeitsniederlegung, die; -, -en iå täti- çíxardír.
li, iåin dayandírílmasí (Süd. : etisab). Arg, das; -s pis niyyät.
Arbeitsplatz, der; -es, -¨e iå yeri. Argentinien; -s argentina (Süd. : Ar-
arbeitsscheu adj. iådän boyun qaçí- jentin).
ran, tänbäl. Argentinier, der; -s, - argentiniyalí
Arbeitstag, der; -(e)s, -e iå günü. (Süd. : arjentinli).
Arbeitsstätte, die; -, -n iå yeri. Argentinierin, die; -, -nen argentiniya-
Arbeitstelle, die; -, -n iå yeri. lí, arjentinli (qadín).
arbeitsunfähig adj. iå qabiliyyätini itir- argentinisch adj. argentinalí, arjentin-
miå, älil. li.
Arbeitsunfall, der; -s, -¨e iş zamanı Ärger, der; -s hirs, acíq, síxíntí, büõz,
baş vermiş bədbəxt hadisə. äsäbilik; s-n Ärger auslassen(an D/ kim-
Arbeitsvertrag, der; -(e)s; -¨e əmək dänsä) acíõíní çíxarmaq; viel Ärger
müqaviləsi. haben baåí bälalí olmaq, baåína çox
Arbeitsverweigerung, die; -, -en işə pis hadisä gälmäk; F mach keinen ~
başlamaqdan imtina. ängäl törätmä!, başımıza bəla açma!.
Arbeitswoche, die; -, -n iş həftəsi. ärgerlich adj. 1. (Person) hirsli, acíqlí;
arbeitswillig adj. iålämäyä hazír olan; 2.(unangenehm)xoåagälmäz; ~ sein hirs-
çalíåqan. länmäk, hirsli olmaq (auf, über A/ -ä).
Arbeitszeit, die; -, -en iş vaxtı, iş saat- ärgern vt hirsländirmäk, acíq vermäk,
ları. acıqlandırmaq, cin atína mindirmäk,
Arbeitszimmer, das; -s, - iå otaõí, ka- dolaåmaq; vr sich ~ (über A/ kimäsä,
binet. näyäsä) hirslänmäk, acíqlanmaq, F cin
archaisch adj. köhnälmiå, qädim. atína minmäk, darílmaq, diåini diåinä
Archäologe, der; -n, -n arxeoloq. qícamaq, haldan çíxmaq.
Archäologie, die; - arxeologiya, ar- Ärgernis, das; -ses, -se 1. acíq; hirs,
keoloji, arşeologi. darílma; ovqattälxlik, pärtlik; ~ erregen
Archäologin, die; -, -nen arxeoloq (qa- narazílíq oyatmaq (bei, in D/-dä) 2.
dın). (Skandal) biabírçílíq, rüsvayçílíq.
Arche, die; -, -n : die ~ Noah nuh gä- Arglist, die; - mäkr, hiylä, qäräzkar-
misi. lıq.
Archipel, der; -s, -e adalar qrupu. arglistig adj. hiyläkar, mäkrli, qäräz-
Architekt, der; -en, -en memar, arxi- kar; jur. ~e Täuschung hiylä, aldatma.
tektor (Süd. : aråitektor). arglos adj. saf, sadäüräkli; hiyləsiz.
Architektur, die; -, -en memarlíq. Arglosigkeit, die; - saflíq, tämiz üräkli-
Archiv, das; -s, -e arxiv (Süd. : aråiv). lik; hiyləsizlik.
Archivar, der; -s, -e arxivarius (Süd. : Argument das; -(e)s, -e dälil, sübut.
Argumentation 63 Armutsgrenze
------------------------------------------------------------------------------------------------
Argumentation, die; -, -en dälil gätir- böyük sayda; e-e ~ von Idioten äblählär
mä, sübut göstärmä. ordusu.
argumentieren vt dälil gätirmäk. Armeegeneral, der; -s, -¨e ordu gene-
Argwohn, der; -s åübhä, åäk; ~ erre- ralí.
gen åübhä oyatmaq (bei D/-dä). Armeekorps, das; -, - qoåun.
argwöhnen vt -dän åübhälänmäk, Ärmel, der; -s, - paltar qolu, dästäk;
-dän åübhäli olmaq. die ~ aufkrempeln qollarí çírmalamaq;
argwöhnisch adj. bädgüman, åübhäli, das lässt sich nicht aus dem ~ schütteln
vasvasí; ~ machen vt åübhäländirmäk bu asan iå deyil; ohne ~ qolsuz (paltar).
Arie, die; -, -n mus. Ariya. Ärmelkanal, der; -(e)s lamanå, manå
Arier, der; -s, - ari (Süd. : aryai). dänizi.
Arierin, die; -, -nen ari, aryai (qadín). ärmellos adj. qolsuz paltar.
Aristokrat, der; -en, -en aristokrat, Armen, die/pl. yoxsullar, kasíblar, fa-
äsilzadä, näcibzadä, äårafzadä, zade- õír-füqära .
gan, kubar; veralt. äyan. Armenhaus, das; -es, -¨er älillär evi.
Aristokratie, die; -, -n aristokrati(ya), Armenanstalt, die; -, -en älillär evi.
äårafiyyät, zadäganlíq. Armenien; -s Ermänistan.
aristokratisch adj. aristokratik, kubar. Armenier, der; -s, - ermäni.
Arithmetik, die; - hesab elmi. armenisch adj. ermäni, ermänilärä
arithmetisch adj. hesab, artimetik. mäxsus; ~er Junge díõa.
Arkade, die; -, -n taõ; qövs. Armensteuer, die; - islam. zäkat.
Arktis, die; - Arktika, quzey qütbu- Armenviertel, das; -s, - faõírlar mä-
nun mäntäqäsi. hälläsi, kasíblar mähälläsi.
arktisch adj. arktik. armieren vt 1. mil. silahlandírmaq;
Arm, der; (e)s, -e 1. qol; biläk; unter 2. avadanlíqla tächiz etmäk.
dem ~ qoltuq altínda; ~ in ~ äl-älä; in Armlehne, die; -, -n söykänäcäk.
die ~e nehmen qucaqlamaq; mit offen- Armleuchter, der; -s, - 1. çox qollu
en ~en sevinclä; auf dem ~ tragen qu- åamdan; 2. fig. F säfeh, axmaq.
caqda gäzdirmäk; j-m unter die ~e grei- ärmlich adj. 1. yoxsul, kasíb, fəqir,
fen bir käsä kömäk etmäk; auf den ~ miskin; häqiranä; 2.(mangelhaft) qeyri-
nehmen vt fig. älä salmaq, dolamaq, kafi, az; in ~en Verhältnissen leben
särimäk; 2. (Abzweigung) qol, åöbä. kasıblıqda (häqiranä) yaşamaq.
arm adj. 1. yoxsul, kasíb, faõır, äliboå, Ärmlichkeit, die; - yoxsulluq, kasíb-
äligödäk, älikasad; 2. (zu bedauern ) bi- líq, miskinlik.
çarä, yazíq, zavallí, äsir-yesir, güzä- Armreif, der; -e(s), -e bilə(r)zik.
ransíz; fig. F heyvan; die ~e Frau yazíq armselig adj. yoxsul, kasíb, miskin,
arvad; mein ~es Kind heyvan balam; ~ äsir-yesir, baåídaålí, baåíküllü, boynu-
an et. sein bir åeydän kasíb olmaq; er buruq, külbaå, lämyesir, qeyri-kafi, az.
ist ~ an Gefühlen o hissdän kasíb Armseligkeit, die; -, -en yoxsulluq,
adamdír; ~ werden kasíblaåmaq; die kasíblíq, miskinlik.
Armen pl. kasíblar, yoxsullar, füqära. Armsessel, der; -s, - qoltuqlu sändäl,
Armatur, die; -, -en kontrol etmä täc- qoltuqlu stul.
hizatí. Armut, die; - yoxsulluq, kasíblíq, eh-
Armband, das; -(e)s, -¨er bilä(r))zik, tiyac; kasíbçílíq, pulsuzluq, säfalät, äli-
qolbaq, qolbağı; veralt. dästbänd. boåluq.
Armbanduhr, die; -, -en qol saatí. Armutsgrenze, die; -, -n yoxsulluq
Armbrust, die; -, -¨e qundaqlí oxyay. həddi; unter der ~ leben yoxsulluq həd-
Armee, die; -, -n 1. qoåun, ordu; 2. F dinin altında yaşamaq, yoxsulluq həd-
Armutszeugnis 64 Arzneipflanze
------------------------------------------------------------------------------------------------
dində yaşamaq. Sg. (Charakter) täbiät, xasiyyät; auf
Armutszeugnis, das; -ses, -se yoxsul- eigene ~ özü bilän kimi, istädiyi kimi;
luq haqqında şəhadətnamə; sich ein ~ jeder ~ här cür; fig. aus der ~ schlagen
ausstellen mänävi yoxsulluõunu gös- ailäsinä çäkmämäk, baåqa xarekterdä
tärmäk, qabiliyyätsizliyini göstärmäk. olmaq; das ist keine ~ und Weise işin
Armvoll, der; - bir qucaq. yolu bu deyil, bu yol düz yol deyil; pl.
Aroma, das; -s, -men ätir, xoå qoxu. äqsam.
aromatisch adj. ätirli. Art. Abk. = Artikel.
aromatisieren vt ätirländirmäk. arten vi oxåamaq, bänzämäk, çäk-
Arrangement, das; -s, -s 1. hazírlama, mäk; er ist nach s-m Vater geartet o, ata-
düzältmä, tärtib etmä; 2. mus. uyõun- sína çäkib, o, atasína oxåayír.
laådírma. artenreich adj. zo. çox növlü, müxtä-
arrangieren vt 1. hazírlamaq, tärtib et- lif növlü.
mäk, qurmaq; 2. mus. uyõunlaådírmaq; Arterie, die; -, -n arteriya, åah damar.
vr sich ~ razílaåmaq, razílíõa gälmäk. Arterienverkalkung, die; -, -en arteri-
Arrest, der; -(e)s, -e 1. (Haft) häbs et- oskleroz, åahdamarlarín daralmasí.
mä, dustaq etmä; drei Tage ~ üç gün Artgenosse, der; -n, -n hämnöv, häm-
häbs; 2. (Beschlagnahme) jur. häbs cins.
qoyma. Arthritis, die; -, Arthritiden med. bänd
Arrestant, der; -en, -en mähbus, dus- (bükük) iltihabí, mäfsäl iltihabí.
taq. -artig im adj. kimi, -ilä, -li, -lí; blitzar-
Arrestbefehl, der; -s, -e häbs haqqín- tig ildírím kimi, ildírím süräti ilä; bösar-
da ämr. tig acíqlí, hirsli.
Arrestzelle, die; -, -n dustaq otaõí. artig adj. 1. (höflich) tärbiyäli, näza-
arretieren vt 1. häbs etmäk; 2. techn. kätli; 2. (lieb) sevimli, xoå; sözäbaxan,
(sperren) baõlamaq. ädäbli, näzakätlä.
Arrival, das; -s, -s täyyaränin gälmä- Artigkeit, die; -, -en ädäb, näzakät.
si; täyyaränin enän yeri. Artikel, der; -s, - 1. gr. artikl, härfi
arriviert adj. mäåhur, tanínmíå adam. tärif; 2. (Vertragsartikel) maddä, bänd;
arrogant adj. täkäbbürlü, lovõa. 3. (Zeitungsartikel) mäqalä; 4. (Ware)
Arroganz, die; - täkäbbür, qürur, hik- mal, äåya, mämulat.
kä. Artikulation, die; -, -en 1. gr. (Aus-
Arsch, der; -(e)s, -¨e (vulgär) dal, göt; sprache) täläffüz etmä; 2. (Äußern, For-
leck mich am ~! götümü ye! , sikdir!; in mulieren) ifadä etmä, bildirmä.
den ~ kriechen (j-m) yaltaqlanmaq. artikulieren vt 1. ayrí-ayrí täläffüz et-
Arschloch, das; -(e)s, -¨er (vulgär) ax- mäk; 2. (Gedanken) ifadä etmäk; vr sich
maq; hiylägär; åäräfsiz; 2. mäqäd, ~ ürək sözünü demək, dərdini demək.
anus däliyi. Artillerie, die; -, -n topxana, artilleriya.
arschkalt adj. F çox soyuq. Artillerist, der; -en, -en topçu.
Arsen, das; -s Chem. arsän, zärníx. Artist, der; -en, -en artist, aktyor.
Arsenal, das; -s, -e silah anbarí, cäb- Artistin, die; -, -nen artist (qadín).
bäxana. artistisch adj. artist kimi; artistik.
Arsenik, das; -s s. Arsen. Arznei, die; -, -en därman, dava.
Art, die; -, -en 1. (Gattung) cins; 2.(Sor- Arzneikunde, die; - farmakologiya
te) növ, çeåid, cür, tür; 3. (Abstammung) (Süd. : farmakoloji).
näsil, törämä; 4. (Weise) üsul, qayda, Arzneimittel, das; -s, - därman, dava.
tärz, sayaq, qäbil, forma, biçim, çeåid; Arzneipflanze, die; -, -en tibbi ot, där-
auf diese ~ bu sayaqda; bu üsulla;5. nur man otu.
Arzt 65 Astrologe
------------------------------------------------------------------------------------- -----------
Arzt, der; -es, -¨e häkim; zum ~ gehen falt etmäk.
häkimä getmäk. asphaltiert adj. asfaltlanmíå.
Ärztin, die; -, -nen häkim (qadín). Aspik, der; -s, -e : in ~ jelatinli.
ärztlich adj. häkimä mäxsus, tibbi; un- Aspirant, der; -en, -en namizäd.
ter ~er Aufsicht häkimin näzaräti altín- Aspiration, die; -, -en can atma, säy.
da; ~e Untersuchung häkim müayinäsi. Aspirin, das; -s aspirin.
As, das; -ses, -se as, täkxal. aß s. essen.
Asbest, der; -(e)s, -e asbest, lifli mine- Assessor, der; -s, -en 1. yüksäk dövlät
ral. mämuriyyätinä namizäd; 2. mäktäb
Asche, die; -, -n kül; Friede s-r ~ ! al- müälliminin müavini (kömäkçisi) .
lah rähmät eläsin! Assimilation, die; -, -en 1. assimilya-
Aschenbahn, die; -, -en (Sport) idman siya (Süd. : assimilasyon); uyõunlaå-
meydançasínda cizgi (cízíq) çäkilmiå ma, bänzätmä; 2. biol. (Anpassung) mä-
yer (pist). nimsä(n)mä, intibaq; 3. pol. baåqa bir
Aschenbecher, der; -s, - külqabí. millätin içindä ärimä vä öz kimliyini äl-
Aschenputtel, das; -s, - 1. bir naõílín dän vermä.
qíz qährämaní; 2. fig. ev qulluqçusu; assimilieren vt mänimsämäk, bänzät-
pinti qíz, säliqäsiz qíz. mäk, oxåatmaq; vr sich ~ özünü ox-
Aschermittwoch, der; -s, -e katoliklär- åatmaq (an A/näyäsä), uyğunlaşmaq;
dä orucluõun birinci günu (karnaval- qaríåmaq.
dan sonra) . Assistent, der; -en, -en assistent, kö-
aschfahl adj. kül kimi, kül rəngli; ein mäkçí.
~es Gesicht kül kimi üz . assistieren vi assistentlik etmäk, kö-
aschgrau adj. kül rängli. mäk etmäk (j-m / bir käsä).
aseptisch adj. med. aspetik, mikrob- Assoziation, die; -, -en 1. ittifaq, birläå-
suz. mä, birlik; cämiyyät, åirkät; 2. psych.
Aserbaidschan; -s Azärbaycan. hiss oyatma, töräniå, tadai.
Aserbaidschaner, der; -s, - azärbay- assoziieren vt 1. psych. hiss oyatmaq;
canlí, türk, azäri. e-e schöne Erinnerung mit e-m Geruch ~
aserbaidschanisch adj. azärbaycan(lí); bir qoxu ilä gözäl bir xatiräni oyatmaq
(Sprache) azärbaycan türkcäsi, azär- (yada salmaq); 2. H birläådirmäk, åä-
baycanca, türkcä, türkü dili, azäri, rik etmäk.
azäricä. assoziativ adj. aid, ilgili, dair.
Asiat, der; -en, -en asiyalí. Ast, der; -(e)s, -¨e budaq, qol, buta;
Asiatin, die; -, -nen asiyalí (qadín). den ~ absägen, auf dem man sitzt özünä
asiatisch adj. asiyalí. quyu qazmaq.
Asien; -s Asiya. Aster, die; -, -n astra çiçäyi.
Askese, die; - därviålik, dünyadan äl Ästhet, der; -en, -en gözällik aåiqi.
çäkmä, räyazät. Ästhetik, die; - estetika (Süd. : este-
Asket, der; -en, -en zahid, räyazätkeå, tik), gözällik hissi.
därviå. Ästhetiker, der; -s, - s. Ästhet.
asketisch adj. därviålik. ästhetisch adj. estetik, gözällik hissi
asozial adj. cämiyyätä yabancí, cäm- ilä älaqädar; F yaxåí löyünlü.
iyyätäzidd, assosial. Asthma, das; -s astma, tängnäfäslik.
Aspekt, der; -(e)s, -e nöqteyi-näzär, Asthmatiker, der; -s, - astmalı.
baxíå, aspekt. asthmatisch adj. astmalí, tängnäfäs.
Asphalt, der; -(e)s, -e asfalt. astral adj. ulduzlara aid.
asphaltieren vt asfaltla örtmäk, as- Astrologe, der; -n, -n münäccim, as-
Astrologie 66 Atommacht
----------------------------------------------------------------------------------------- -------
troloq. Atheist, der; -en, -en ateist, tanrísíz,
Astrologie, die; - astrologiya (Süd. : allaha inanmayan.
astroloji). atheistisch adj. ateist, tanrísíz.
astrologisch adj.astrologia, münäccim. Äther, der; -s eter (maddäsi), efir.
Astronaut, der; -en, -en kosmonavt, ätherisch adj. eterli, efirli.
(Süd. : astronavt). Äthiopien; -s Häbäåistan, Häbäåä.
Astronom, der; -en, -en astronom, göy äthiopisch adj. häbäå; (Sprache) hä-
cismläri elminin bilicisi. bäå dili.
Astronomie, die; - astronomi(ya), göy Athlet, der; -en, -en pählävan, qüvvät-
cisimlärindän bähs edän elm li adam.
astronomisch adj. fig. çox, çox böyük, Athletin, die; -, -nen pählävan, qüvvät-
häddän artıq böyük ölcüdä. li adam (qadın).
Astrophysik, die; - astrofizik(a). athletisch adj. qüvvätli, atletik.
Asyl, das; -s, -e síõínacaq, síõínaq; Atlantik, der; -s Atlantik okeaní.
politisches ~ siyasi síõínacaq; j-m ~ ge- atlantisch adj. atlantik; der Atlantische
währen kimäsä síõínacaq vermäk. Ozean atlantik okeani.
Asylant, der; -en, -en síõínaq istäyän. Atlas, der; -, Atlanten 1. myth. atlas,
Asylantin, die; -, -nen síõínaq istäyän atlant; 2. biol. (oberster Halswirbel) at-
(qadın). lant, birinci boyun fäqäräsi; 3. geogr.
Asylantrag, der; -e(s), -¨e sığınaq əri- coõrafiya atlasí; 4. (-lasses, -lasse)
zəsi; e-n ~ stellen sığınaq ərizəsi ver- (Stoff) atlas; satin.
mək. Atlasgebirge, das; -s atlas daõlarí pl.
Asylrecht, das; -(e)s síõínacaq almaq atmen vi näfäs almaq.
hüququ. Atmosphäre, die; -, -n atmosfer(a);
Asymmetrie, die; -, -n asimmetriya, fig. mühit, hava; åärait.
bärabärsizlik; itaətkarlıq. atmosphärisch adj. atmosfer.
asymmetrisch adj. asimmetrik; itaətli. Atmung, die; -, -en näfäsalma, näfäs;
Atavismus, der; -, -men atavizm, äc- künstliche ~ süni nəfəsalma.
dadçílíq, ulu-babalarín xüsusiyyätläri- Atmungsorgane, die/pl. näfäs orqaní.
nä qayítma. Atoll, das; -s, -e märcan adasí.
Atelier, das; -s, -s atelye, emalatxana. Atom, das; -s, -e 1. (winziger kleiner
Atem, der; -s näfäs, näfäsalma; den ~ Teil) än kiçik parça, zärrä; 2. Chem.
anhalten näfäs saxlamaq; ~ holen nä- atom.
fäs almaq; außer ~ sein näfäsdän düå- atomar adj. atom; ~e Waffen atom si-
mäk; in e-m ~ bir näfäsdä. lahí.
atemberaubend adj. çox gözäl, zärif, Atombombe, die; -, -n atom bombasí.
qäåäng; ein ~es Kleid qäåäng bir paltar. Atomenergie, die; - atom enerjisi.
Atembeschwerde die; -, -n tängnäfäs- atomgetrieben adj. atom enerjisilä iå-
lik. läyän.
atemlos adj. tängnäfäs. Atomgewicht, das; -(e)s, -e atom çäkisi.
Atemnot, die; - tängnäfäslik. Atomkern, der; -(e)s, -e atom nüväsi.
Atempause, die; -, -n fasilä; dincäliå. Atomkraft, die; - atom enerjisi.
Atemübung, die; -, -en näfäs alma Atomkraftwerk, das; -(e)s, -e atom
mäåqi. elektrik märkäzi (stansiyasí).
Atemzug, der; -(e)s, -¨e näfäs; im glei- Atomkrieg, der; -(e)s, -e atom müha-
chen ~ eyni vaxtda. ribäsi.
Atheismus, der; - ateizm, tanrísízlíq, Atommacht, die; -, -¨e atom silahí olan
Allahín varlíõíní rädd etmä. dövlät.
Atommeiler 67 auf
------------------------------------------------------------------------------------------------
Atommeiler, der; -s, - atom qazaní, attributiv adj. täyin; adv. täyin rolun-
atom reaktoru. da.
Atommüll, der; -s radioaktiv tullantí. atypisch adj. xas olmayan, uyõun gäl-
Atomreaktor, der; -s, -en atom reak- mäyän.
toru. ätzen vt 1. chem. kimyävi maddälärlä
Atomtest, der; -s, -s atom silahínín sí- tämizlämäk; 2. med. daõlamaq, yandír-
naqdan çíxarílmasí, atom testi. maq; 3. (z.B. auf Kupfer) oymaq.
Atomwaffe, die; -, -n atom silahí. ätzend adj. yandírící, qälävi, aåíndírí-
Atomwissenschaft, die; -, -en atom el- cí, yeyici, göynädici; fig. (Spott) acílí,
mi. istehzalí, riåxändedici; jugendsprl. 1.
Atomwaffensperrvertrag, der; -(e)s,-¨e (grauenhaft) dähåätli, iyränc; 2. seltener
atom silahínín yayílmasíní qadaõan (toll) çox gözäl, äla; der Film ist echt ~
edän müqavilä. film äladír (çox gözäldir).
Atomzeitalter, das; -s atom äsri. Ätzstoff, der; -(e)s, -e yandírící mad-
atonal adj. mus. atonal. dä.
Atrophie, die; -, -n med. atrofi(ya), au! int. ay! vay!
aríqlíq, äzälänin ärimäsi. Aubergine, die; -, -n bot. badímcan,
atrophisch adj. sísqa, aríq, zäif, atro- qara badímcan.
fik. auch konj. u. adv. hämçinin, da, dä,
ätsch! int. aha!, yaxåí oldu!. vä, häm; belä; ich möchte dich ~ sehen
Attachè, der; -s, -s attaåe. män dä säni görmäk istäyiräm; wer ~
Attacke, die; -, -n hämlä, hücum. immer kim dä olur olsun; er ist ~ Krank
attackieren vi u. vt hämlä etmäk, hü- o da xästädir; sowohl Männer als ~
cum etmäk. Frauen häm kiåilär, häm dä xanímlar;
Attentat, das; -(e)s, -e sui-qäsd, qäsd ~ nicht e-r hätta biri belä; aber ~ hä-
(auf A/-ä); ein ~ verüben qäsd etmäk, m(i)dä; ~ das noch! elä bu qalmíådí!.
sui-qäsd etmäk. Audienz, die; -, -en qäbul; e-e ~ ertei-
Attentäter, der; -s, - sui-qäsdçi, qäsd- len D hüzüruna qäbul etmäk; ~ bei -in
çi. hüzuruna qäbul olma.
Attest, das; -(e)s, -e 1. (ärztliches) hä- Auditorium, das; -s, -rien 1. (Raum)
kim attestasiyasí; 2. (allg. Bescheini- konfrans salonu; 2. (Zuhörerschaft) din-
gung) väsiqä, åähadätnamä. läyicilär, dinläyänlär.
attestieren vt täsdiq etmäk, åähadät Aue, die; -, -n çämän, otlaq; därä.
vermäk. Auerhahn, der; -(e)s, -¨e meåä xoruzu.
Attila Atilla (Hun qäbiläsinin hökm- auf 1. präp. mit D : -in üstündä, -da,
darlaríndan). -dä; das Buch liegt ~ dem Tisch kitab
Attitüde, die; -, -n jest; duruå. mizin (stolun) üstündädir; ~ der Reise
Attraktion, die; -, -en cazibä, cälb et- yolda; ~ dem Boden yerdä; ~ der Erde
mä, çəkicilik. dünyada; ~ der Stelle yubanmadan,
attraktiv adj. cazibäli, gözäl, xoåa gä- därhal, täxirsiz; 2. mit Akkusativ: -in üs-
län, çəkici, aybäniz, dadlí-duzlu, cäzb- tünä; -a, -e; ~ A zu -ä doõru; ~ den Bo-
edici; F yaxåí löyünlü. den yerä; ich lege das Buch ~ den Tisch
Attrappe, die; -, -n 1. äslä oxåayan, män kitabí mizin üstünä qoyuram; er
bänzär, (maõaza vitrinindä); qondarma lief ~ ihn zu ona doõru qaçdí; ~ die Post
2. (Falle) tälä. gehen poçtxanaya getmäk; ~ alle Fälle,
Attribut, das; -(e)s, -e 1. (Kennzeichen, ~ jeden Fall här halda, necä olur- ol-
Eigenschaften) älamät, simvol, atribut; sun, hälä-hälbät, mütläq; ~ einmal bir-
sifät, xassä; 2. gr. (Beifügung) täyin. dän, gözlänilmädän, ansíz, ayín-åayín;
auf 68 aufblenden
------------------------------------------------------------------------------------------------
biroturuma; ~ e-e Bitte (hin) xahiåä gö- xarmamaq; 2.(Augen) yummamaq, açíq
rä; ~ aserbaidschanisch azärbaycanca, saxlamaq.
türkcä; sich ~ etwas freuen qabaqcadan aufbekommen vt 1. açmaõa müväf-
sevinmäk; ~s beste olduqca yaxåí; bis ~ fäq olmaq; 2. (in der Schule) tapåíríq
ihn ondan baåqa; ~ dein Wohl! saõ- almaq.
líõína!; ~ dass.. ta ki, ondan ötrü ki, ona aufbereiten vt 1. hazírlamaq, tädarük
görä ki; ~ diese Art und Weise bu cür; etmäk; 2. (Wasser, Erz) tämizlämäk; iå-
adv. 1. (Zeit) von klein ~ uåaqlíqdan lämäk.
bäri; 2. ~ und ab gehen aåaõí-yuxarí Aufbereitung, die; -, -en hazírlama,
getmäk; 3. (offen) açíq olmaq; die Tür tädarük, tämizlämä; iålämä.
ist ~ qapí açíqdír; 4. (noch nicht im Bett) Aufbereitungsanlage, die; -, -n tämiz-
ayíq olmaq, hälä yatmamaq; sich ~ und lämä täsisatí.
davon machen vi äkilmäk. aufbessern vt 1. (verbessern) düzält-
auf! int. 1. (los!) ~! qalx!; 2. (steh auf !) mäk, islah etmäk; 2. (Gehalt) artírmaq.
qalx. Aufbesserung, die; -, -en 1. yaxåílaå-
auf - präp. 1. açílmaní bildirir ( misal dírma; 2. artír(íl)ma, älavä.
üçün aufmachen, aufdrücken) açmaq; 2. aufbewahren vt saxlamaq, qorumaq;
qurtarmaõí bildirir (misal üçün auf- fig. dala atmaq.
essen, aufbrauchen). Aufbewahrung, die; - saxla(níl)ma,
aufarbeiten vt 1. (Rückstand) qalmíå iåi qoruma, mühafizä; j-m et. zur ~ geben
qurtarmaq; 2. (Kleider) yamamaq, tä- bir kəsə bir şeyi əmanət vermək, älä
zälämäk. tapåírmaq.
aufatmen vi 1. yüngüllüklä näfäs al- Aufbewahrungsort, der; -(e)s, -e sax-
maq; 2. fig. åad olmaq, färählänmäk. lanílan yer, saxlanc; anbar.
aufbahren vt (Leichnam) tabuta qoy- aufbiegen vt (z.B. e-n Draht) äyib ayír-
maq. maq, äyib açmaq.
Aufbau, der; -s 1. (Gefüge) quruluå; aufbieten vt 1. (aufwenden) särf et-
quruculuq 2. (e-s Gebäudes) bina, tikinti, mäk; bir yerə toplamaq; istifadə etmək;
inåaat; 3. (Errichtung) quruluå, qurma; 2. mil. çağırmaq; 3. (Brautpaar) adlaríní
pl. ~ten 1. (oberer Teil) üst, yuxarí hissä oxumaq, räsmän elan etmäk.
sg. ; 2. Th. dekor. Aufbietung, die; - : unter ~ aller Kräfte
aufbauen vt 1. yenidän qurmaq, bär- var qüvväsini yíõaraq, var gücü ilä.
pa etmäk; plana salmaq; 2. (errichten) aufbinden vt 1. (et. aufmachen) açmaq;
yaratmaq, qurmaq, bärqärar etmäk; 3. 2. (Bücher) cildlämäk; 3. (hochbinden)
(et. auf et. D) äsaslanmaq, dayanmaq; saríyíb baõlamaq; das Haar zum Knoten
j-n ~ kimäsä üräk vermäk; vr sich ~ aufgebunden tragen hörükläri olmaq; 4.
(Gewitterfront usw.) ämälä gälmäk, boynuna qoymaq; fig. yalan demäk;
törämäk. aldatmaq (j-m/bir käsi).
aufbäumen vr sich ~ 1. (z.B. ein Pferd) aufblähen vt üfürüb åiåirtmäk; qaldír-
åahä qalxmaq, dal ayaqlarí üstä qalx- maq; vr sich ~ åiåmäk; fig. (Person) lov-
maq; 2. (sich auflehnen) fig. üsyan et- õalanmaq.
mäk (gegen A/-ä qaråí). aufblasen vt hava ilä doldurmaq, şi-
aufbauschen vt fig. böyütmäk, åiåirt- şirtmək; vr sich ~ fig. lovõalanmaq; auf-
mäk. geblasen fig. mäõrur, özünü bäyänän.
Aufbauten die/pl. s. Aufbau. aufbleiben vi 1. (in der Nacht) yatma-
aufbegehren vi üsyan etmäk (gegen maq, ayíq qalmaq, oyaq qalmaq; 2.
A/-ä qaråí). (Tür) açíq qalmaq.
aufbehalten vt 1. (Hut, Brille usw.) çí- aufblenden vt fänärläri yandírmaq.
aufbkicken 69 aufeinandertreffen
------------------------------------------------------------------------------------------------
aufblicken vi yuxaríya baxmaq; fig. maq, üzä çíxar(t)maq, paxíríní açmaq;
heyrətlə baxmaq, hörmətlə baxmaq (zu 3. (darauf od. darüber decken) örtmäk,
D/bir käsä). salmaq; ein Tischtuch ~ süfrä salmaq.
aufblitzen vi birdän-birä parlamaq, Aufdeckung, die; -, -en üstünü açma,
çaxmaq; fig. birdän-birä yada düåmäk. ifåa etmä, paxíríní açma.
aufblühen vi 1. (Pflanze) çiçäklänmäk, aufdrängen vt zorla qäbul etdirmäk,
açmaq, güllänmäk; 2. (Handel usw.) mäcbur etmäk; vr sich (A) ~ boõaza
yaxåí inkiåaf etmäk. keçmäk, narahat etmək; sich (D) ~ (Ge-
aufbohren vt dälib açmaq. danken, Idee) istämädän yada düåmäk.
aufbrauchen vt 1. (Geld) xärclämäk, aufdrehen vt 1. (Schraube, Hahn usw.)
xärcläyib qurtarmaq; 2. qurtarmaq. bura-bura açmaq, burub açmaq; 2.
aufbrausen vi 1. qaynamaq; coşmaq; (Uhrwerk) qurmaq; 3. (Gas geben) sürät-
köpüklənib qalxmaq; 2. fig. hirslänmäk, ländirmäk; 4.(lauter stellen) säsini ucalt-
özündän çíxmaq. maq; 5.(lustig werden) fig. färählänmäk,
aufbrausend adj. tez hirslänän. åad olmaq; er war heute mächtig aufge-
aufbrechen vt 1. síndírmaq, yaríb aç- dreht o, bu gün färäh hissi keçirirdi; 6.
maq; 2. (e-n Brief usw.) säbirsizlikä aç- (wütend werden) hirslənmək, söyüş söy-
maq; vi 1. (fortgehen) yola düåmäk, hə- mək.
rəkət etmək; 2.(Blüten) birdän-birä açíl- aufdringlich adj. zählä aparan, sírtíq,
maq; 3. (e-e Eisdecke) donu açílmaq. äl çäkmäyän, zəhlətökən, çäpäl, üräk-
aufbrennen vt 1. yandírmaq, yax- síxan, baåaõrídící; fig. qämiå; ~ sein
maq, daõlamaq; 2. fig. j-m eins ~ bi- qämiå olmaq.
risini yandíríb-yaxmaq. Aufdringlichkeit, die; -, -en sírtíqlíq,
aufbringen vt 1. (öffnen können) açma- zəhlətökənlik.
õa müväffäq olmaq; 2. (Mode usw.) çí- Aufdruck, der; -(e)s, -e (auf Stoff od.
xartmaq, tapmaq; 3. (Schiff) tutmaq, Papier) ...üzärindä çap olmuå åäkil vä
zäbt etmäk; 4. (beschaffen) hazírlamaq, ya mätn.
tapmaq; Geld ~ pul äldä etmäk; 5. (wü- aufdrucken vt 1. bir åeyin üzärindä
tend machen) hirsländirmäk qäzäblän- çap etmäk; 2. möhür vurmaq.
dirmäk; aufgebracht sein hirslänmäk aufdrücken vt 1. (Tür) zorla açmaq;
(über, gegen A/-ä); den Mut ~ cäsarät 2. (Siegel usw.) üzärinä möhür vurmaq;
göstärmäk. 3. boynuna yüklämäk (j-m et./ bir åeyi
Aufbruch, der; -(e)s, -¨e 1. yola düå- bir käsin boynuna); 4. j-m e-n ~ bir käsi
mä, getmä, häräkät, äzimät; 2. (Spalte) öpmäk.
yaríq, çatdaq; 3. (Beginn, Anfang) baå- aufeinander adv. 1. bir-birinin üstünä;
lanõíc. ~ angewiesen sein bir-birinə möhtac ol-
Aufbruchsstimmung, die; -, -en yola maq;2.(nacheinander)bir-birinin ardínca.
düåmä ähval-ruhiyyäsi. Aufeinanderfolge, die; -, -n ardícíllíq,
aufbrühen vt 1. (Tee) dämlämäk; 2. bir-birinin dalínca gälmä.
(Kaffee) qaynar su töküb hazírlamaq. aufeinanderfolgen vi bir-birinin arxa-
aufbrummen vt F j-m e- e Strafe ~ bir sínca (dalínca) getmäk (gälmäk).
käsi cärimä etmək, cəzalandırmaq. aufeinanderfolgend adj. ardícíl.
aufbügeln vt ütülämäk. aufeinanderlegen vt bir-birinin üstünə
aufbürden vt yüklämäk; dem Pferd drei qoymaq.
Säcke Mehl ~ ata üç kisä un yüklämäk; aufprallen vi toqquåmaq, toxunmaq,
sich (D) ~ yük altína girmäk. däymäk.
aufdecken vt 1.(Decke usw. wegnehmen) aufeinandertreffen vt rast gəlmək,
üstünü açmaq; 2. (Geheimnis usw.) aç- rastlaşmaq.
aufeinandertreffend 70 auffrischen
------------------------------------------------------------------------------------------------
aufeinandertreffend adj. (Augenbraun- näzäräçarpan, gözägälän; 2. cälbedici,
en) çatma. gözägälimli.
Aufenthalt, der; -(e)s, -e 1. (kurzer) da- auffällig adj. s. auffallend.
yanma; 2. jur. oturma, iqamät, olma, auffangen vt 1. (z.B. e-n Ball) tutmaq;
qalma; 3. (Ort) qalan yer, bir käsin ya- 2. (Signale usw.) tutmaq; 3. (Flüchtlinge)
åadíõí yer. yíõíb yerläådirmäk; 4. (Stoß) däf etmäk;
Aufenthaltserlaubnis, die; -, -se sakin- den Angriff ~ hücumu dayandírmaq.
lik üçün icazä (xarici ölkädä), yaşayış Auffanglager, das; -s, - düåärgä.
icazəsi. auffassen vt baåa düåmäk, anlamaq;
Aufenthaltsgenehmigung, die; -, -en -ä yormaq; et. als Scherz ~ bir åeyi za-
sakinlik ücün icazä (xarici ölkädä), qal- rafat kimi baåa düåmäk.
ma icazəsi, yaşayış icazəsi. Auffassung, die; -, -en baåa düåmä,
Aufenthaltsort, der; -(e)s, -e yaåayíå anlayış, därketmä, qavrama; (Meinung)
yeri. fikir, räy, görüå; nach meiner ~ fikrimcä.
Aufenthaltsrecht, das; -e(s), -e qalma Auffassungsvermögen, das; -s düåün-
hüququ. mä (düåüncä) qabiliyyäti, därk.
auferlegen vt 1. üzärinä qoymaq (j-m); auffindbar adj. tapílan, tapíla bilän.
2. (Bedingungen) mäcbur etmäk, diktä auffinden vt tapmaq, axtaríb tapmaq.
etmäk; 3. (Steuer) vergi goymaq; 4. auffischen vt tutub çíxartmaq (sudan);
(Strafe) cärimä etmäk. fig. tapmaq.
Auferlegung, die; - üzärinä qoyma, aufflackern vi 1. alíåmaq, birdän alov-
boynuna qoyma. lanmaq; 2. fig. törämäk, ämälä gälmäk,
auferstehen vi dirilmäk, canlanmaq, baålanmaq.
dirçälmäk; yaxåílaåmaq. aufflammen vi 1. alovlanmaq, od alíb
Auferstehung, die; - dirilmä, ehya, dir- yanmaq; 2. (Erregung) häyäcana gäl-
çäliå, oyaníå; Tag der ~ rel. qiyamät mäk, häyäcanlanmaq; 3. (plötzlich aus-
günü. brechen) birdän-birä baålamaq, coå-
auferwecken vt diriltmäk, ruh vermäk. maq.
auferziehen vt tärbiyä etmäk, tärbiyä- aufflattern vi (Vogel) píríldayíb uç-
ländirmäk. maq, píríldayíb qalxmaq.
aufessen vt yeyib qurtarmaq. auffliegen vi 1. (Vogel) qanadlaníb uç-
auffahren vt 1. mil. mövqe tutmaq; maq; 2. (Tür) birdän-birä açílmaq; 3.
2. (Speisen) süfräyä gätirmäk; vi 1. fig. (scheitern) baå tutmamaq; 4. (ent-
(Wagen) arxadan vurmaq; toqquåmaq; deckt werden) üstü açílmaq.
2. atílíb qalxmaq; er fuhr aus dem Schlaf auffordern vt 1. täläb etmäk, istämäk,
auf yuxudan dik atíldí; 3. (Schiff) saya buyurmaq; 2. çaõírmaq, dävät etmäk
oturmaq; 4. (zornig) hirslänmäk, özün- (zu D/-ä); zum Tanz ~ räqsä dävät
dän çíxmaq ; vor Zorn ~ hirslänmäk. etmäk.
auffahrend adj. hirsli, hirslänän. Aufforderung, die; -, -en çaõíríå, täläb,
Auffahrt, die; -, -en 1. yuxaríya doõru dävät; (zu D/-ä); istäk.
qalxan yol; 2. (Aufstieg) qalxma; 3.(Him- aufforsten vt meåä salmaq.
melfahrt) merac, göyä qalxma; 4. (das Aufforstung, die; -, -en meåäsalma.
Vorfahren vor e-r Gebäude) dästä ilä auffressen vt yeyib qurtarmaq; fig.
gälmäk. üzmək, yormaq.
auffallen vi 1. bir åeyin üstünä düå- auffrischen vt 1. täzälämäk, canlan-
mäk, yíxílmaq 2. fig. (j-m) göz(ünä)ä dírmaq; alte Erinnerungen ~ keçmiå xa-
çarpmaq. tiräläri yada salmaq; 2. (stärken) güc-
auffallend adj. 1. gözäçarpan, qäribä, ländirmäk; vi sərinləmək (hava).
Auffrischung 71 aufgeschlossenheit
------------------------------------------------------------------------------------------------
Auffrischung, die; -, -en täzälämä; mi elan; 2. mil. çaõíríå, säfärbärlik; 3.
canlandírma. (aller Kräfte) bir yerä yíõma; unter ~ al-
aufführen vt 1. (Gebäude) tikmäk, qur- ler Kräfte var güc ilä.
maq; 2. (Theaterstück) ifa etmäk, tama- aufgebracht adj.hirsli, äsäbi, häyäcan-
åaya qoymaq; 3. (Zeugen) åahid göstär- lí.
mäk; 4. (in e-r Liste) yazmaq, siyahíya aufgebraucht adj.qurtulmuå, sona çat-
salmaq; vr sich ~ özünü aparmaq, míå.
räftar etmäk, davranmaq; aufgeführt aufgedonnert adj. F yöndəmsiz (səli-
werden tamaåaya qoyulmaq. qəsiz) geyinmiş.
Aufführung, die; -, -en Th. ifa, tamaåa- aufgedreht adj. şad, fərəhli, şən.
ya qoyma, tamaåa. aufgehen vi 1. (Sonne) çíxmaq, qalx-
auffüllen vt 1. doldurmaq; 2. (ergänzen) maq; çírtlamaq; die Sonne geht auf gün
artírmaq, doldurmaq; aufgefüllt werden çíxír; 2. (sich öffnen) açílmaq; das Fens-
doldurulmaq. ter geht nicht auf päncärä açílmír; 3.
Aufgabe, die; -, -n 1. (Pflicht) väzifä; (Geschwür) deåilmäk; 4. (Pflanzen) aç-
2. (Schulaufgabe) därs, tapåíríq; 3. maq, çíxmaq; çírtlamaq; 5. (Naht) sö-
(Problem) mäsälä; 4. (Ziel) hädäf, mäq- külmäk; 6. (Schnur usw.) açílmaq; 7.
säd, qayä; 5. (Verzicht) äl çäkmä, bu- (Eis) ärimäk; 8. anlamaq; mir ist ein
raxma; 6. (e-s Briefes usw.) göndärmä, Licht aufgegangen indi anladím; 9. (in
yollama; s-e ~ erfüllen väzifäsini yerinä e-m Volk) bir millätin içindä ärimäk; 10.
yetirmäk; das ist nicht s-e ~ bu onun iåi (Teig) gälmäk; der Teig geht auf xämir
(väzifäsi) deyil. gälir; 11. math. tam bölünmäk; in Flam-
aufgabeln vt F tapíb almaq, älä keçirt- men ~ alovlanmaq.
mäk; e-e schöne Uhr auf dem Flohmarkt aufgehoben adj. : er ist hier gut ~ bura
~ bir gözäl saatí bit bazaríndan tapíb onun üçün arxayın (yaxşı) bir yerdir.
almaq. aufgeilen vt cinsi baxímdan tährik et-
Aufgabenbereich, der; (e)s, -e väzifä mäk.
dairäsi, väzifä häddi, iå çärçiväsi. aufgeklärt adj. oxumuå, aydín, savad-
Aufgabengebiet, das; -(e)s, -e s. Auf- lí, modern, müasir, açíqfikr, fikriaçíq.
gabenbereich. aufgekratzt adj. F färähli, åad, åän.
Aufgabenheft, die; -, -n (Schulheft)gün- Aufgeld, das; -(e)s, -er (Zuschlag) beh,
dälik. älavä pul.
Aufgang, der; -(e)s, -¨e 1. (Treppenauf- aufgelegt adj. 1. häväsli, mäylli, könül-
gang) pilläkän; 2. (Aufstieg) çíxma, qalx- lü (zu D/ näyäsä); gut ~ sein kefi saz ol-
ma; 3. astr. günçíxan, gündoõan. maq; 2. (deutlich) açíq, aåkar, aydín;
aufgeben vt 1. (Brief, Telegram usw.) das ist ein ~er Schwindel bu aydın bir
yollamaq, tähvil vermäk, göndärmäk; yalandír.
2. (Aufgabe) vermäk (j-m -ä); 3. (Stel- aufgelöst adj. 1. (Tablette usw.) äri(n)-
lung) bir väzifädän äl çäkmäk, istefa et- miå; 2. (verwirrt) karíxdírílmíå, özünü
mäk (vermäk); 4. (die Hoffnung) ümidini itirmiå.
itirmäk, naümid olmaq, täslim olmaq; aufgeräumt adj. 1. (Zimmer) yíõíådí-
fig. äl üzmäk; 5. (den Geist) ölmäk, ca- rílmíå; 2. fig. åän, näåäli.
ní çíxmaq;6. (Bestellung) sifariå vermäk; aufgeregt adj. häyäcanlí, veralt. däst-
das Rauchen ~ papiros çəkməyi tərgit- paça; hirsli; adv. täåviålä.
mək. aufgeschlossen adj. 1. (Ggs. engstirnig)
aufgeblasen adj. 1. üfürülmüå; 2. fig. açíq fikirli; 2. (interessiert) maraqlí, räõ-
iddialí, lovõa. bätli (für A/-ä).
Aufgebot, das; -(e)s, -e 1. (amtlich) räs- Aufgeschlossenheit, die; - açíq fikirlilik.
aufgeschmissen 72 aufholen
------------------------------------------------------------------------------------------------
aufgeschmissen adj. F ~ sein çaräsiz j-n ~ bir kəsi asmaq; 2. fig. (j-m et. A)
olmaq, älacsíz olmaq, çətin bir vəziy- zorla boynuna qoymaq, zorla qäbul
yətdə olmaq . etdirmäk; sich ~ (sich töten) özünü as-
aufgeschossen adj. lang ~, hoch ~ uzun- maq, intihar etmäk.
boy. Aufhänger, der; -s, - 1.paltarasan; pal-
aufgeschoben adj. täxirä salínmíå. tar askısí; 2. fig. bähanä, säbäb, vəsilə.
aufgeschwemmt adj. åiåmiå. Aufhängung, die; -, en asílma.
aufgestaut adj. yığılıb qalmış. aufhäufen vt yíõmaq, toplamaq, qala-
aufgetakelt adj. bäzäk-düzäkli. maq, komalamaq, qalaqlamaq; (Getrei-
aufgeweckt adj. fig.ayíq, ziräk, diribaå, de) däclämäk.
cingöz. Aufhäufung, die; -, -en yíõílma, qalan-
aufgeworfen adj.(Lippen) qalín; ~e Lip- ma; däclänmä.
pen qalín dodaqlar. aufheben vt 1. yerdän qaldírmaq, yer-
aufgießen vt 1. üstünä tökmäk; 2. (Tee) dän götürmäk, qalxízmaq; 2.(aufbewah-
dämlämäk. ren) saxlamaq; 3. (widerrufen) läõv et-
aufgliedern vt bölmäk, hissälärä ayír- mäk, geri götürmäk; 4. (aufstehen hel-
maq (in A/-ä). fen) ayaõa qalxmaõa kömäk etmäk; 5.
aufgraben vt qaz(í)maq, qazíb tap- (Sitzung) läõv etmäk, tätil etmäk; 6. gut
maq. aufgehoben sein yaxåí åäraitdä olmaq,
aufgreifen vt 1. (j-n) tutmaq, yaxa- arxayín yerdä olmaq (in, bei D); 7. (sich
lamaq; 2. (Idee, Gedanken usw.) davam gegenseitig) bir-birinin gücünü yox et-
etdirmäk; mänimsämäk. mäk, bir-birinin täsirini mähv etmäk.
aufgrund präp. G üçün, görä, äsasín- Aufheben, das; -s läõv etmäk, aradan
da; üzündän, baxímindan, dolayí. qaldírmaq; pozmaq, fäsx etmäk; viel ~s
Aufguss, der; -es, -¨e 1. bitkinin üstünä machen mäsälä çíxartmaq; -i şişirtmək.
qaynar su tökmä; 2. fig. bänzätmä. Aufhebung, die; - läõv edilmä; aradan
aufhaben vt 1. (Hut) papaqlí olmaq, qaldírma, qaldír(íl)ma, pozma, fäsx.
başında olmaq; 2. (Schulaufgaben) tap- aufheitern vt 1. åänländirmäk, färäh-
åíríõí olmaq, därsi olmaq; vi (Geschäft) ländirmäk, äyländirmäk; vr sich ~ 1.
açíq olmaq; der Laden hat noch auf dü- åadlanmaq, äylänmäk; 2. (Wetter) açíl-
kan hälä açíqdír. maq; der Himmel heitert sich auf hava
aufhacken vt külünglä qaz(í)maq. açílír.
aufhalsen vt zorla qäbul etdirmäk, Aufheiterung, die; -, -en färählän(dir)-
boynuna yük qoymaq (j-m/bir käsin); mä; havanín açílmasí.
sich j-n ~ özünü vadar edib bir xoåa aufheizen vt qízdírmaq, isitmäk.
gälmäyän adam ilä mäåõul olmaq. aufhelfen vi kömäk etmäk (j-m/bir kä-
aufhalten vt 1. (zum Stehen bringen) sä).
saxlamaq, dayandírmaq; 2. (hemmen) aufhellen vt 1. (Farbe) açmaq; 2. fig.
mane olmaq, iådän qoymaq; yubat- açmaq, aydínlaådírmaq; 3. sich ~
maq, gecikdirmäk, määttäl etmäk; ich (Himmel) açílmaq.
will Sie nicht länger ~ sizi bundan artíq aufhetzen vt tährik etmäk, savaådír-
iådän qoymaq istämiräm; 3. (offenhal- maq, aravurmaq, qízíådírmaq (gegen
ten) açíq saxlamaq; die Augen ~ gözläri A/-ä qaråí).
açíq saxlamaq; vr sich ~ 1. (zeitweilig) Aufhetzung, die; -, -en tährik, aravur-
dayanmaq, olmaq; 2. (wohnen) qalmaq; ma, qízíådírma.
3. mäåõul olmaq; 4. sich über et. ~ bir aufheulen vt 1. (Motor usw.) víyílda-
åeyi mäsälä edib haqqínda daníåmaq. maq; 2. (Hund) ulamaq.
aufhängen vt 1.asmaq; taxmaq (an D); aufholen vt 1. (Sport) çatmaq, yetiå-
aufhorchen 73 Auflage
---------------------------------------------------------------------------------------- --------
mäk; 2. (Verluste) äväzini çixmaq. aufkleben üstünä yapíådírmaq (auf
aufhorchen vi qulaq asmaq, qulaq A/-in üzərinə/üstünə).
vermäk; fig. åübhälänib qulaqlaríní Aufkleber, der; -s, - yapíådírma, etiket,
åäxlämäk, qulaq qabartmaq. yarlíq.
aufhören vt zu Inf. qurtarmaq, dayan- aufknacken vt 1. (Nüsse) síndírmaq;
dírmaq; vi qurtulmaq, dayanmaq, dur- 2. (Tresor) zorla açmaq.
maq, käsilmäk; tärgitmäk (mit D); da aufknöpfen vt düymälärini açmaq.
hört (sich) doch alles auf ! belä åey ol- aufknoten vt düyününü açmaq.
maz!; mit dem Rauchen ~ papiros çäk- aufkochen vt qaynatmaq (od. biåir-
mäyi tärgitmäk; es hat aufgehört zu reg- mäk); vi qaynamaq (od. biåmäk);
nen yaõíå durubdur ; F ohne aufzuhören (Milch) aåíb-daåmaq.
dayanmadan, dayanıb qulaq vermə- aufkommen vi 1. (aufstehen können)
dən, durmadan. ayaõa qalxa bilmäk; 2. (genesen) saõal-
aufjagen vt (aufscheuchen) hürkütmäk. maq, yorõan - döåäkdän durmaq; 3.
aufjauchzen vi åadlíqdan qíåqírmaq. (sich entwickeln) ämälä gälmäk, törä-
Aufkauf, der; -(e)s, -¨e xeyli (çoxlu) mäk; 4. (gegen A) tay olmaq, ayaq ol-
miqdarda satínalma; ehtikarlíq. maq; 5. (für A) 1. (verantwortlich sein)
aufkaufen vt xeyli miqdarda almaq; zamin olmaq, cavabdeh olmaq; 2.
ehtikar etmäk, bazarlíq etmäk. (geldlich) zärärini çäkmäk, ödämäk,
aufkehren vt süpürmäk. pulunu vermäk; für e-n Schaden ~ zä-
aufkeimen vi cücärmäk, çíxmaq, di- rärin yerini doldurmaq; 6. (entstehen)
åärmäk. meydana çíxmaq, baå vermäk; keinen
aufklappen vt (e-n Koffer, e-n Stuhl) Zweifel ~ lassen åübhänin meydana
açmaq. çíxmasína yol vermämäk.
aufklaren vi 1. (Wetter) açílmaq; 2. Aufkommen, das; -s 1. (Erscheinen)
(Wasser) durulmaq. meydana çíxma; das ~ eines Gerüchtes
aufklären vt 1. (Angelegenheit) aydín- bir åayiänin meydana çíxmasí; 2. (Ge-
laådírmaq, maarifländirmäk, savadlan- nesung) saõalma; 3. (Ertrag) gälir; 4.
dírmaq; 2. j-n über et. ~ (A) bir käsi (Steueraufkommen) verginin hasilatí.
baåa salmaq, mälumat vermäk; 3. mil. aufkratzen vt qaåíyíb yara etmäk; fig.
käåfiyyat aparmaq; vr sich ~ 1. (Angele- aufgekratzt F keyfi kök.
genheit) häll olmaq, aydínlaåmaq; 2. aufkrempeln vt (Ärmel usw.) qatlamaq;
(Wetter) açílmaq. aufgekrempelt qatlanmíå.
aufklärend adj. aydínlaådírící. aufkreuzen vi gözlänilmädän gälmäk,
Aufklärer, der; -s, - 1. Flugw. käåfiy- qäflätän meydana çíxmaq (bei D).
yat täyyaräsi; 2. maarifçi, maarifpär- aufkriegen vt 1. F açmaõa müväffäq
vär. olmaq; 2. (in der Schule) tapåíríq almaq.
Aufklärung, die; -, -en 1. aydínlaådír- aufkündigen vt 1. (Vertrag) müqaviläni
ma, izahat, intibah (über A/haqda); ~ pozmaq, läõv etmäk; 2. (j-m) (entlassen)
verlangen izahat istəmək; 2. mil. käåfiy- iådän çíxartmaq; j-m die Freundschaft ~
yat; 3. hist. maarifçilik häräkatí, intibah bir käslä dostluõu pozmaq.
dövrü; sexuelle ~ cinsi təlim-tərbiyə. Aufkündigung, die; -, -en läõv, pozma.
Aufklärungsflugzeug, das; -(e)s, -e auflachen vi birdän-birä gülmäk.
käåfiyyat täyyaräsi. aufladen vt 1. yüklämäk (a. fig. : j-m
Aufklärungspflicht, die; -, -en (des et. bir käsä bir åeyi); 2. el. doldurmaq
Arztes) häkimin xästälik vä müalicə ba- (Süd. : a. åarj etmäk).
rəsində izahat vermä väzifäsi; häqiqäti Auflage, die; -, -n 1. (Buch) çap, näår;
aydínlaådírma väzifäsi. tiraj; die erste ~ birinci çap; mit einer ~
Auflagenhöhe 74 Aufmerksamkeit
------------------------------------------------------------------------------------------------
von .. .. tirajla; 2. (Bedingung) åärt; 3. auflisten vt sıralamaq, siyahı düzəlt-
(Verpflichtung) väzifä, borc; 4. (Metall- mək.
auflage) üstünä çäkilmiå täbäqä, örtuk. auflockern vt 1. (z.B. die Erde) yum-
Auflagenhöhe, die; -, -n tiraj. åaltmaq; 2. fig. xoåagälän etmäk, ruh-
auflassen vt 1. (Tür) açíq qoymaq; landírmaq; die Straße mit Bäumen ~ kü-
2. (Mütze) baådan götürmämäk; 3. (e-e çäni aõaclarla canlandírmaq; vr sich ~
Fabrik) iålätmämäk; 4. öz mülkünü öz- (Bewölkung) açílmaq.
gäsinin adína keçirtmäk; ein Geschäft ~ auflodern vi alovlanmaq, alíåmaq, od
maõazaní açíq qoymaq. tutmaq, coåmaq.
Auflassung, die; -, -en jur. ämlak al- auflösbar adj. (Vertrag usw.) läõv olu-
veri. nan, läõv ola bilän.
auflauern vi güdmäk. auflösen vt 1. (Festgefügtes) açmaq; 2.
Auflauf, der; -(e)s, -¨e 1. (Menschenauf- (Rätsel) häll etmäk; 3. (im Wasser usw.)
lauf) yığnaq, yíõíåma, toplaåma; 2. äritmäk; 4. (Vertrag) läõv etmäk, poz-
(Speise) sufle. maq; e-n Vertrag ~ bir müqaviläni läõv
auflaufen vt 1. (Schiff) saya oturmaq; etmäk (pozmaq); vr sich ~ ärimäk, häll
2. (auf A) toqquåmaq, dəymək; 3. (Zin- olmaq, açílmaq, äprimäk; läõv olmaq;
sen, Beträge) yíõílmaq, çoxalmaq; 4. (Versammlung, Demonstration) daõíl-
(Wasser, Flut) qalxmaq; F sich die Füße maq; sich in nichts ~ ortadan yox ol-
~ yerimäkdän ayaqlarí yara (qabar) ol- maq; aufgelöst fig. päriåan.
maq. Auflösung, die; -, -en 1. aç(íl)ma; da-
aufleben vi dirilmäk; canlanmaq, dir- ğılma; 2. äridilmä; 3. läõv etmä; poz-
çəlmək. (ul)ma; 4. (Parlament) burax(íl)ma.
auflecken vt yalamaq. Auflösungsklage, die; -, -n läõv etmä
auflegen vt 1. üzərinä qoymaq; üstünä åikayäti.
salmaq; 2. (Buch) çap etmäk, näår et- aufmachen vt 1. (öffnen) açmaq; 2. fig.
mäk; 3. (Strafe) cäza vermäk; boynuna hazírlamaq, zahirini düzältmäk; ein Ge-
qoymaq; 4. (Telefon) käsmäk, dayan- schäft ~ maõaza açmaq; vr sich ~ 1.
dírmaq; 5. (Karten) açmaq, göstärmäk; (fortgehen) yola düåmäk, yola çíxmaq;
6. (Steuern) vergi vermäyä mäcbur 2. (zu) baålamaq.
etmäk; 7. (Last) yüklämäk; 8. (Anleihe) Aufmachung, die; -, -en bäzämä; de-
satmaõa baålamaq, çíxardíb satmaq; kor; xarici görünüå.
9. (Kassette usw.) qoymaq. Aufmarsch, der; -(e)s, -¨e 1. mil. iräli
auflehnen vr sich ~ 1. dayanmaq, söy- häräkät etmä (qoåun); 2. allg. nüma-
känmäk (auf A bir åeyä, bir yerä); 2. fig. yiå, kütlävi çíxíå.
üsyan etmäk, qaråídurmaq (gegen A/-ä aufmarschieren vi 1. mil. iräli härä-
qaråí). kät etmäk; 2. nümayiå etmäk.
Auflehnung, die; -, -en üsyan, etiraz, aufmerksam adj. 1. diqqätli, oyaq; diq-
qiyam, itaätsizlik, qaråídurma. qətlə; 2. (liebenswürdig) mehriban, hör-
auflesen vt 1. (vom Boden) seçmäk, mätcil; j-n auf et. ~ machen bir käsin
yíõmaq; 2. tapíb ozü ilä götürmäk. diqqätini näyä isä cälb etmäk, andír-
aufleuchten vi iåíq vermäk, birdän- maq, demäk, duydurmaq; ayíltmaq,
birä paríldamaq. xatírlatmaq; ~ sein göz-qulaq olmaq,
aufliegen vi 1. (Waren usw.) göz qa- aõlíní baåína yíõmaq, diqqätli olmaq.
baõínda olmaq; 2. (Schiff) iålämämäk; Aufmerksamkeit, die; -, -en 1. diqqätli-
ein Schiff liegt auf gämi iålämir; vr sich lik, diqqät; 2. (Liebenswürdigkeit) lütf,
(D) den Rücken ~ çox uzanmaqdan kü- iltifat, etina; ~ erregen diqqät cälb et-
räyi yara olmaq. mäk; ~ schenken diqqät vermäk, näzär
aufmöbeln 75 aufräumen
------------------------------------------------------------------------------------------------
yetirmäk, etina etmäk (D/-ä). özünü qurban etmä.
aufmöbeln vt F fig. 1. (aufmuntern) aufpassen vi diqqätli olmaq, sayíq ol-
ruhlandírmaq, üräkländirmäk; 2. (altes maq, göz-qulaq olmaq, muõayat ol-
Fahrrad usw.) tämir etmäk, düzältmäk. maq, diqqät etmäk (auf A/-ä); pass auf!
aufmucken vt müqavimət göstərmək. diqqät et!, diqqätli ol!, muõayat ol! aõ-
aufmuntern vt 1. (beleben) ruhlandír- líní baåína yíõ!, ehmallíq etmä!; auf die
maq; 2.(zu D) cäsarät vermäk, üräklän- Kinder ~ uåaqlara baxmaq, uåaqlardan
dirmäk; 3. (aneifern) åövqä gätirmäk, muõayat olmaq.
häväsländirmäk, räõbätländirmäk. Aufpasser, der; -s, - baxící, näzarätçi,
Aufmunterung, die; -, -en ruhlandír- gözätçi, güdükçü.
ma, häväsländirmä. aufpeitschen vt 1. qamçílamaq; 2. (Be-
aufmüpfig adj. F inadcıl, tərs. gierden usw.) tährik etmäk.
aufnähen vt üstünä (üzärinä) tikmäk. aufpflanzen vt 1. (Seitengewehr) sün-
Aufnahme, die; -, -n 1. (Empfang) qä- gü taxmaq; 2. (Fahne) sancmaq, dikält-
bul, qaråílama; 2. (z.B. e-s Mitglieds) da- mäk; vr sich ~ mövqe tutmaq, dik dur-
xil etmä, üzv etmä, adíní qeyd etmä; 3. maq (bir käsin qaråísínda).
(Beginn) baålama; Arbeitsaufnahme iåä aufpicken vt (Körner) dänlämäk, dim-
baålama; 4. (Geldaufnahme) borc alma; diklämäk.
5. (e-s Fotos) çäk(il)mä; 6. (e-s Proto- aufplatzen vi partlamaq, çatlamaq.
kolls) yazma, tärtib; 7.(auf e-m Tonband) aufpolieren vt pardaxlamaq, cilala-
yazma. maq; fig. etibarí artírmaq.
aufnahmefähig adj. qäbul edä bilän. aufprägen vt (mittels Stempels) üstünä
Aufnahmefähigkeit, die; - (geistige) basmaq, naxíå basmaq (D); fig. därin
qavrama qabilyyäti, därk etmä qabiliy- iz salmaq.
yäti. Aufprall, der; -(e)s däymä, toxunma,
Aufnahmeprüfung, die; -, -en qäbul çarpma.
imtahaní. aufprallen vt däymäk, toxunmaq,
aufnehmen vt 1.(aufheben) yerdän qal- çarpmaq (auf A/-ä).
dírmaq, götürmäk; 2. (empfangen) qäbul Aufpreis, der; -(e)s, -e älavä pul.
etmäk, qaråílamaq; 3. (in e-e Liste, auf aufpumpen vt åisirtmäk, nasosla dol-
ein Tonband usw.) yazmaq; 4. (Foto) durmaq, nasosla yel vurmaq.
åäklini çäkmäk; 5. (Kontakt) qurmaq, aufputschen vt hissläri qízíådírmaq,
bärpa etmäk; 6. (anfangen) baålamaq; qamçılamaq, qaldırmaq; sich ~ cana
7. es mit j-m ~ güclärini sínamaq; 8. gəlmək, yorğunluğunu almaq.
(z.B. neues Mitglied) üzvlüyä qäbul et- Aufputschmittel, das; -s, - (Droge)
mäk; 9. (ansehen als) saymaq; 10. (e-e äsäbläri tährik edän därman.
Anleihe ~) borc almaq; 11. (geistig) an- Aufputz, der; -es bäzäk.
lamaq, därk etmäk; ins Protokoll ~ pro- aufputzen vt bäzämäk, ziynät vermäk.
tokola daxil etmäk (salmaq); mit Vor- aufquellen vi 1. (anschwellen) åiåmäk,
sicht ~ ehtiyatla qäbul etmäk. köpmäk; 2. (aufsteigen) çíxmaq.
aufnotieren vt qeyd etmäk, yazmaq. aufraffen vt (vom Boden) yíõmaq; vr
aufnötigen vt mäcbur etmäk, vadar et- sich ~ 1. zähmätlä ayaõa qalxmaq, dur-
mäk, zorla boynuna qoymaq. maq; 2. (sich zusammennehmen) qeyrätä
aufopfern vt qurban vermäk, fäda et- gälmäk, gücünü bir yerä yíõmaq, qüv-
mäk (für A/üçün); sich ~ özünü fəda et- və toplamaq (zu D, zu Inf./ mäk üçün).
mək, canfäåanlíq göstärmäk, caníndan aufragen vi ucalmaq, yüksälmäk.
keçmäk, häyatíndan keçmäk . aufrappeln vr sich ~ ayaõa qalxmaq,
Aufopferung, die; -, -en fädakarlíq, durmaq; yenidän ayaõa qalxmaq.
aufräumen vt (Zimmer) yíõíådírmaq;
ein Zimmer ~ bir otaõí yíõíådírmaq; vi
Aufräumungsarbeit 76 aufsässig
----------------------------------------------------------------------------------------- -------
1. (Vorurteile usw.) tämizlämäk, aradan Aufreizung, die; -, -en tährikçilik.
qaldírmaq (mit D); 2. (bei od. unter Per- aufrichten vt 1. qaldírmaq; müäyyän
sonen) cäzasíní vermäk, yox etmäk. etmäk; 2. (errichten) qurmaq, tikmäk;
Aufräumungsarbeit, die; -, -en tämiz- bärpa etmäk; 3.(trösten) täsälli vermäk;
lik iåi, tämizlik. vr sich ~ 1. qalxmaq, dik durmaq, doğ-
aufrechnen vt 1. hesablamaq, hesa- rulmaq; 2. (neuen Mut schöpfen) ruhlan-
ba keçirtmäk; 2. (mit j-m) bir käsin he- maq, cürätlänmäk, -ä täsälli tapmaq.
sabína keçirmäk. aufrichtig ad. düzgün, häqiqi, sämimi,
aufrecht adj. dik, düz dayanan, åaqu- yalansíz, biriya, ämälisaleh; dayaníqlí.
li, vertikal, dimdik; ~ sitzen dik oturmaq; Aufrichtigkeit, die; - düzgünlük, säda-
~ stehen dimdik durmaq fig. hiyläsiz, qät, sämimiyyät; fig. dayaníq.
düz; ein ~er Mensch düz (etibarlí)adam. aufriegeln vt cäftäni açmaq, dämir
aufrechterhalten vt qüvvädä saxla- qarmaõí açmaq.
maq; müdafiä etmäk, qoruyub saxla- Aufriss, der; -es, -e räsm, åäkil, täsvir;
maq, qorumaq. eskiz.
Aufrechterhaltung, die; - davam, qüv- aufritzen vt círíb açmaq.
vädä saxlama; qoru(n)ma. aufrollen vt 1. açmaq; 2. (zusammen-
aufregen vt häyäcanlandírmaq, acíq- rollen) saríyíb bükmäk; 3. (Frage, The-
landírmaq, tälaåa salmaq; vr sich ~ ma) qaldírmaq, ortaya atmaq.
iztiraba düşmək, häyäcanlanmaq, hirs- aufrücken vi 1. (vorrücken) irälilämäk;
länmäk, narahat olmaq, atílíb-düåmäk, 2. (befördert werden) rütbäsini artírmaq;
çaxnaåmaq, darílmaq, äsrimäk, äsri- 3. (sitzende Personen) yaxín oturmaq;
yib-kükrämäk (über A/-ä). 4. (in e-m Glied stehende Personen) yaxí-
aufregend adj. häyäcanlí; həyəcanlan- na çäkilmäk.
dırıcı, iztirablı, həyəcanverici, drama- Aufruf, der; -(e)s, -e çaõíríå, müraciät,
tik. bäyanat.
Aufregung, die; -, -en häyäcan, na- aufrufen vt çaõírmaq, önə çaõírmaq,
rahatlíq, tälatüm, däõdäõä, täåviå, adbaad çaõírmaq, dəvät etmäk (zu D).
iztirab; nur keine ~! narahat olmayín!. Aufruhr, der; -(e)s, -e 1. (heftige Unru-
aufreiben vt 1. (Haut) sürtmäk, ov- he) qarma-qaríåíqlíq, välvälä; 2. (Auf-
maq; 2. (stark ermüden) yormaq, äldän stand) qiyam, üsyan.
salmaq, üzmäk; 3. mil. mähv etmäk, Aufrührer, der; -s, - qiyamçí.
yox etmäk; vr sich (A) ~ üzülmäk, yo- aufrührerisch adj. qíyamçí.
rulmaq (bei D/-dä). aufrunden vt 1. (Betrag) tamamlamaq,
aufreibend adj. 1. yorucu, üzücü; 2. bütövläådirmäk; 2. yuvarlaqlaådírmaq.
fig. mähvedici. aufrüsten vt silahlandírmaq; vi silah-
aufreihen vt 1. síraya qoymaq, düz- lanmaq.
mäk; 2. (auf e-n Faden) sapa düzmäk; Aufrüstung, die; -, -en silahlanma.
vr sich ~ düzülmək, düzüåmäk. aufrütteln vt 1. silkäläyib oyatmaq; 2.
aufreißen vt 1. (zerreißen) círmaq; yírt- fig. tänbäl bir insaní häräkätä gätirmäk,
maq; 2. (Straßenpflaster) sökmäk; 3. iåä täåviq etmäk, oyatmaq.
(Wunde) irinlätmäk; 4. (Augen) bärält- aufsagen vt 1. äzbär demäk; ein Ge-
mäk; 5. (Tür) güclä açmaq, yerindän dicht ~ bir åeri äzbärdän demäk; 2.
çíxartmaq; vi çatlamaq, qírílmaq, sö- (kündigen) pozmaq, läõv etmäk.
külmäk, yírtílmaq. aufsammeln vt yerdän yíõmaq.
aufreizen vt qízíådírmaq, tährik et- aufsässig adj. 1. inadcíl, inadkar, tärs,
mäk (zu D/-ä). dikbaå; 2. (feindlich eingestellt) düåmän,
aufreizend adj. tährikedici. räqib.
Aufsatz 77 Aufschub
------------------------------------------------------------------------------------------------
Aufsatz, der; -es, -¨e 1. (Artikel) äsär, Aufschlüsselung, die; -, -en ayírma,
mäqalä; ein kritischer ~ bir tänqidi mä- bölmä.
qalä (über A/bir åey haqda); 2. (Schul- aufschlussreich adj. 1. (informativ) ay-
aufsatz) inåa, mäqalä; 3. (Schrankauf- dínlaådírící, izahedici; 2. (nützlich) fay-
satz) üst hissä, baålíq. dalí, xeyirli; dolğun, mäzmunlu.
aufsaugen vt sormaq, ämmäk, hop- aufschmieren vt üstünä sürtmäk.
durmaq. aufschnallen vt 1. (öffnen) toqqaní aç-
aufschauen vi 1. yuxaríya baxmaq; 2. maq; 2. (mit Riemen auf et. befestigen)
fig. hörmät etmäk (zu D). toqqaní baõlamaq, üstünä qoyub baõ-
aufschäumen vi köpüklänmäk; köpük- lamaq.
ländirmäk. aufschnappen vt 1. qapmaq, qamarla-
aufscheuchen vt hürkütmäk; qovala- maq, älä keçirmäk; 2. F täsadüfi eşit-
maq. mäk; vi birdän açílmaq.
aufscheuern vt (Haut) sürtüb yara et- aufschneiden vt 1. käsib bölmäk, käs-
mäk. mäk; die Wassermelone ~ qarpízí dilim-
aufschichten vt qalaq vurmaq, täbä- dilim käsmäk; 2. med. yarmaq; vi F
qä-täbäqä yíõmaq, bir-birinin üstünä (prahlen) özünü täriflämäk; yalan de-
yíõmaq. mäk, uydurmaq.
aufschieben vt 1. (z.B. die Tür) itäläyib Aufschneider, der; -s, - fig. özünü
açmaq; 2. (verschieben) baåqa vaxta öyän, özünü åiåirdän, lovõa.
keçirmäk, ertälämäk, täxirä salmaq. Aufschneiderei, die; -, -en özünü tärif-
Aufschiebung, die; - gecikdirmä, ertä- lämä, özünü öymä; yalan demä; hädä-
lämä, täxirä salma, täviq; möhlät. rän-pädärän.
Aufschlag, der; -(e)s, -¨e 1. (Tennis) to- Aufschnitt, der; -(e)s 1. käsik; 2.
pu vurma (Süd. : serv); 2. (auf den dilim, parça, fal; Teller mit kaltem ~
Preis) üstünä gälmä, artma; 3. (an dilimlän-miå pendir vä kolbasa ilä
Kleidungsstücken) paltarín içäri vä ya boåqab.
eåiyä qatlanan hissäsi; qolaõzí. Aufschnittplatte, die; -, -n siniyä qo-
aufschlagen vt 1. (Augen) qaldírmaq; yulmuå pendir vä kolbasa.
2. (Ärmel, Hosen) çírmalamaq; 3. (öff- aufschnüren vt baõíní açmaq.
nen) açmaq; 4. auf den Preis e-r Ware aufschrauben vt 1. (losschrauben) vinti
e-n Betrag ~ bir malín qiymätini qaldír- açmaq (Süd. : piçi açmaq); 2. (fest-
maq; 5. (Ei) síndíraraq açmaq; 6. (Zelt) schrauben) vinti bärkitmäk.
qurmaq; 7. (Sparschwein) síndírmaq; 8. aufschrecken vt qorxutmaq, ürkütmäk,
(Maschen) ilk ilmäyi salmaq; sich (D) et. hürkütmäk; vi qorxmaq, hürkmäk.
~ yíxílaraq yaralamaq; vi auf et. (D/A) Aufschrei, der; -(e)s, -e qíåqíríq, fär-
~ yíxílaraq toxunmaq, åappíltí ilä yad.
yíxílmaq; yerä vurmaq. aufschreiben vt yazmaq, qeyd etmäk.
aufschließen vt açarla açmaq; vi iräli aufschreien vi birdän qíåqírmaq, bir-
çäkilmäk; sich j-m ~ bir käsä qälbini dän çíõírmaq.
açmaq, hämdärd axtarmaq. Aufschrift, die; -, -en 1. yazí, etiket; 2.
aufschlitzen vt yarmaq, dälmäk, deå- (Briefaufschrift) ünvan, adres; 3.(Schild)
mäk. särlövhä.
Aufschluss, der; -es, -¨e aydínlaådír- Aufschub, der; -(e)s, -¨e 1. (Verzöge-
ma, izahat pl. ~ geben izah etmäk (D rung) gecikdirmä, täxirä salma, baåqa
über A/näyisä). vaxta köçürmä; 2. (Zahlungsaufschub)
aufschlüsseln vt müäyyän bir siste- möhlät; ohne ~ täxirsiz, gecikdirmädän,
mä görä ayírmaq, bölmäk (in A/-ä). täxirä salmadan, bilatäxir.
Aufschürfen 78 Aufsprung
------------------------------------------------------------------------------------------------
aufschürfen vt siyirmək; sich das Knie da.
~ dizini siyirmək. Aufsichtsbeamter, der; -n, -n näzarät-
aufschütteln vt silkälämäk. çi (Süd. : kontrol mämuru).
aufschütten vt 1. (Flüssigkeit) tökmäk; Aufsichtsbehörde, die; -, -n näzarät
2. (Damm) torpaq töküb ucaltmaq; 3. idaräsi (orqanlarí).
(Erde) üst-üstä qalamaq, yíõmaq. Aufsichtspersonal, das; -s kontrol (nä-
aufschwatzen vt : j-m et. ~ dil boõaza zarät) personalí.
qoyub kimäsä bir åeyi satmaq. Aufsichtspflicht, die; -, -en jur. näza-
aufschweißen vt qaynaq edib açmaq; rät etmä väzifäsi, baxma mäcburluõu
bir åeyin üzärinä qaynaq etmäk. (məcburiyyəti).
aufschwellen vt üfürmäk, üfürüb åiåirt- Aufsichtsrat, der; -(e)s, -¨e näzarät
mäk; vi åiåmäk; üfürüb qalxmaq. åurasí.
aufschwindeln vt s. aufschwatzen. aufsitzen vi 1. (Pferd, Fahrrad) min-
aufschwingen vr sich ~ yuxarí qalx- mäk; 2. (im Bett) ayíq qalmaq, yatma-
maq; yüksəlmək; fig. qüvvä toplamaq, maq; 3. (auf et. hereinfallen) F aldan-
öznü mäcbur etmäk (zu D, zu Inf. /bir maq; j-n ~ lassen fig. avara qoymaq,
åeyi etmäk üçün). avara etmäk.
Aufschwung, der; -e(s), -¨e 1. (am Reck aufspannen vt açmaq; dartmaq, çäk-
u. Barren) burulub yuxarí qalxma; 2. fig. mäk, den Schirm ~ çätiri açmaq.
ruhi yüksäliå; 3. (wirtschaftlicher) yük- aufsparen vt yíõíb saxlamaq, yíõmaq.
säliå, artím, dirçäliå. aufspeichern vt anbara yíõmaq, top-
aufsehen vi 1. yuxaríya baxmaq; 2. (zu lamaq.
j-m) hörmät etmäk, sayõí bäslämäk. aufsperren vt (açarla) açmaq; fig.
Aufsehen, das; -s häyäcan, diqqät; ~ Mund und Nase ~ tääccübdän aõzí açíq
erregen diqqät oyatmaq; ~ erregend gu- qalmaq; die Ohren ~ diqqätlä qulaq as-
rultulu, sensasiyaya säbäb olan, hay- maq.
küy salan. aufspielen vt çalmaq (musiqi alätini);
Aufseher, der; -s, - näzarätçi, gözätçi, vr sich ~ (als) özünü kimäsä oxåatmaq;
baxící. er spielt sich als Chef auf o, özünü räh-
auf sein vi 1. açíq olmaq; 2. (nicht bärä oxåadír.
schlafen) yatmamaq, oyaq olmaq. aufspießen vt 1. (Fleisch usw.) åiåä
aufsetzen vt 1. taxmaq, oturtmaq, yeri- çäkmäk (taxmaq); 2. fig. (öffentlich kri-
nä qoymaq; 2. (Hut) qoymaq; ich setze tisieren) açíqcasína tänqid etmäk.
den Hut auf börkü baåíma qoyuram; aufsplittern vt parçalamaq, xírdala-
3. (Essen, Wasser) odun (ocaq) üstünä maq; vi parçalanmaq, xírdalanmaq.
qoymaq; 4. (Schriftstück) qälämä al- aufsprengen vt (Tür, Tresor) partladíb
maq, yazmaq; 5. (Brille) taxmaq; 6. açmaq, zorla açmaq.
(Stock) märtäbä tikmäk; 7. (Miene, Hal- aufspringen vi 1. (vor Freude) yerin-
tung) üz-gözünä ifadä vermäk (yaxåí, dän síçramaq, yerindän atílmaq; 2.
pis); e-e mürrische Miene ~ üz-gözünü (Tür) açílmaq, öz-özünä açílmaq; 3.
turåutmaq; vi (Flugzeug) yerä enmäk, (Haut) çatlamaq; 4. (auf ein fahrendes
yerä oturmaq; vr sich (A) ~ qalxíb otur- Fahrzeug) atílmaq, atílaraq minmäk; da
maq. sprang die Tür auf qapí birdän-birä
aufseufzen vi ah çäkmäk. açíldí.
Aufsicht, die; -, -en näzarät, yoxlama, aufsprudeln vi qaynamaq, píqqíltí ilä
gözätçilik; kontrol; die ~ führen näzarät qaynamaq.
etmäk (über A/-ä); ohne ~ näzarätsiz; Aufsprung, der; -(e)s, -¨e (auf den Bo-
unter ärztlicher ~ həkim nəzarəti altın- den) síçrayíå, síçrama, yerä atílma.
aufspulen 79 aufstoßen
------------------------------------------------------------------------------------------------
aufspulen vt qarqaraya sarímaq, yu- tan.
maõa sarímaq. Aufsteiger, der; -s, - 1. (im Beruf) rüt-
aufspüren vt izläyib tapmaq, hiss et- bäsi artan, yüksälän; 2. Sport yuxarí
mäk, duymaq, izlämäk. pilläyä qalxan (komando; idmançí).
aufstacheln vt fig. tährik etmäk, vuruå- aufstellen vt 1. qoymaq, düzältmäk;
durmaq, savaådírmaq, qízíådírmaq, diklätmäk; qurmaq; yerbäyer etmäk,
salíådírmaq (zu D/-ä). yerinä qoymaq; 2. (Wachen) qoymaq, 3.
Aufstachelung, die; -, -en tährik, salíå- mil. síraya düzmäk; 4. (formieren)
dírícílíq. müäyyän bir åäkil vermäk; 5. (Beispiel,
aufstampfen (mit den Füßen) täpikläri Beweise) gätirmäk; 6. (Kandidaten) iräli
yerä döymäk. sürmäk, namizäd etmäk; sich als Kan-
Aufstand, der; -(e)s, -¨e üsyan, qiyam, didaten ~ lassen özünün namizädliyini
diräniå; fig. fírtína; bewaffneter ~ silahlí iräli sürmäk. 7.(Falle) qurmaq; 8. (Rech-
qiyam. nung, Liste) tänzim etmäk, tärtib etmäk;
aufständisch adj. üsyançí, qiyamçí. 9. (Behauptung) demäk, isbat etmäk;
Aufständische, der u. die; -n, -n qiyam- 10. (Bedingung) qoymaq, käsmäk; 11.
çí, üsyançí. (Rekord) rekord vurmaq; vr sich ~ síra-
Aufstandsbewegung, die; -, -en qiyam ya düzülmäk.
häräkatí pl. Aufstellung, die; -, -en 1. düz(ül)mä,
aufstapeln vt yíõmaq, üst-üstä qala- qur(ul)ma; yerbäyer etmä; 2. (Liste) si-
maq. yahí düzältmä; 3. (Kandidat) iräli sür-
Aufstapelung, die; -, -en qalaq, yíõín; mä; 4. (von Maschinen) montaj etmä,
yíõma. qurğu; ~ nehmen síraya düzülmäk.
aufstauen vt bänd çäkmäk, qabaõíní aufstemmen vt 1. (gewaltsam) qäläm
käsmäk; vr sich ~ yíõilmaq, toplanmaq. ilä açmaq; 2. (aufstützen) dayamaq; die
aufstechen vt dälmäk, deåmäk, aç- Ellbogen auf dem Tisch ~ dirsäkläri miz
maq. üstünä dayamaq.
aufstecken vt 1. (Flagge usw.) sanc- Aufstieg, der; -(e)s, -e 1. yüksäliå, inki-
maq, taxmaq; 2. äl çäkmäk, vaz keç- åaf, artím; qalxma; etila; 2. (Steigung)
mäk; das Rauchen ~ papiros çäkmäyi yoxuå; 3. (Flugzeug) uçub qalxma.
tärgitmäk; 3. (Haare) qatlayíb sancaq- Aufstiegsmöglichkeiten, die/pl. (im Be-
lamaq, bänd etmäk. ruf) inkiåaf etmä imkanlarí, rütbäsini
aufstehen vi 1. ayaõa qalxmaq; dur- artírma imkanlarí.
maq, doğrulmaq; (nach dem Schlaf) aufstöbern vt 1. axtaríb tapmaq; 2.
yuxudan durmaq; 2. (offen sein) açíq (Wild) yuvasíndan qaçírtmaq, diksin-
durmaq (olmaq); 3. fig. üsyan etmäk; dirmäk.
aufstehen! qalxín! ayaõa durun!; j-m aufstocken vt 1. (Gebäude) märtäbä
beim Aufstehen helfen (ayaõa) durdur- tikmäk; 2. (Kapital) artírmaq, çoxalt-
maq (durõuzmaq), (ayaõa) qalxízmaq; maq.
j-m zum Aufstehen zwingen ayõa durõuz- aufstöhnen vi därindän inildämäk.
maq, yerindän qalxmaõa mäcbur et- aufstören vt 1. (Wild) hürkütmäk; 2.
mäk, ayaõa qaldírmaq. fig. (aus der Ruhe) narahat etmäk.
aufsteigen vi 1. qalxmaq, çíxmaq; tö- aufstoßen vt 1. (Tür) itäläyib açmaq; 2.
rämäk; 2. (auf ein Fahrzeug) minmäk; 3. (Stock) yerä vurmaq; vi 1. (rülpsen) gä-
(Gefühle) oyanmaq; 4. (im Beruf) yük- yirmäk; 2. (Knie, Ellbogen) toxunmaq,
sälmäk, rütbä almaq; 5. (Flugzeug) yíxílmaq; 3. (negativ auffallen) näzärä
uçub qalxmaq. yaxåí görünmämäk; üräyi bulandír-
aufsteigend adj. qalxan, yüksälän, ar- maq.
aufstreichen 80 auftun
--------------------------------------------------------------------------------------- ---------
aufstreichen vt sürtmäk, yaxmaq (auf fariş verən; 3. (Klient) müväkkil; müå-
A/ -in üstünä, üzärinä). täri.
Aufstrich der; -(e)s, -e sürtkü; sürtü- Auftragsbestätigung, die; -, -en sifariş
län täbäqä; Butter als ~ çöräyä sürtü- qəbulunun təsdiqi.
län yaõ. auftragsgemäß adv. tapåíríõa görä, si-
aufstülpen vt 1. (Kopfbedeckung) baåí- fariåä görä.
na basmaq, gözünün üstünä basmaq; auftreffen vi -ä vurmaq, çarpmaq (auf
2. (Kragen usw.) qatlamaq. /-ä).
aufstützen vt dayamaq; vr sich ~ da- auftreiben vt 1. qaldírmaq; der Wind
yanmaq (auf A/-ä). trieb Blätter auf küläk yarpaqlarí qaldír-
aufsuchen vt axtarmaq, axtaríb tap- dí; 2. (Wild) qovub qaçírtmaq; 3. (be-
maq; den Arzt ~ häkimä getmäk. schaffen) äldä etmäk, tapmaq; das nö-
auftakeln vt mar. tächiz etmäk, yel- tige Geld ~ lazím olan pulu tapmaq; 4.
käni taxmaq; vr sich ~ F özünü häd- (aufblähen) åiåirtmäk.
dindän artíq bäzämäk. auftrennen vt (Naht) sökmäk.
Auftakt, der; -(e)s, -e mus. 1. taktdan auftreten vi 1. addím atmaq, ayaq
qabaq gälän not; 2. fig. baålanõíc, ilk basmaq; 2. (als Zeuge) åahidlik etmäk,
addím. åahid durmaq; 3. (die Bühne betreten)
auftanken vt 1. (Auto) benzin tökmäk, çíxíå etmäk, sähnäyä çíxmaq; zum ers-
yanacaq doldurmaq; 2. fig. (Kraft) güc ten Mal ~ ilk dəfə səhnəyə çıxmaq; 4.
almaq, cäsarätini toplamaq. (entstehen) ämälä gälmäk, törämäk,
auftauchen vi 1. (aus dem Wasser) üzä çíxmaq; 5. (Gerücht, Krankheit) yayíl-
çíxmaq; 2. fig. ortaya çíxmaq. maq; 6. (sich benehmen) özünü apar-
auftauen vt (Tiefkühlkost) äritmäk; vi maq, räftar etmäk, davranmaq; sicher
ärimäk; fig. allmählich ~ yavaå-yavaå ~ özünü etimadla aparmaq; vt (Tür)
canlanmaq, utancaqlíqdan çíxmaq. ayaõí ilä vurub açmaq.
Auftauen, das; -s äri(t)mä. Auftreten, das; -s 1. çíxíå (sähnädä,
aufteilen vt bölmäk (an, auf, in A/-ä); tribunada); 2. äxlaq, özünü aparmaq
bölüå(dür)mäk (unter D/ arasínda). qaydasí, davraníå; 3. (Vorkommen) baå
Aufteilung, die; -, -en bölüådür(ül)mä, vermä, olma.
bölgü. Auftrieb, der; -(e)s, -e 1. phys. yuxa-
auftischen vt 1. (Speisen) süfräyä qoy- ríya doõru güc; 2. (Almauftrieb) inäk-
maq; 2. fig. (Lügen) yalan toxumaq. lärin yaylaõa çíxarílmasí; 3. fig. (Auf-
Auftrag, der; -(e)s, -¨e 1. tapåíríq, tap- schwung) inkiåaf, yaxåílaåma; 4. (Anre-
åírma, färmayiå; väkalät; 2. (Bestellung) gung) täåviq; cäsarät; j-m ~ geben bir
ismaríå, sifariå; 3. (Farbauftrag) sürtmä, käsä cäsarät (täkan) vermäk.
çäkmä; im ~ G von… adína; e-n ~ geben Auftritt, der; -(e)s, -e 1. Th. çíxíå; 2.
tapåíríq vermäk; sifariş vermək, is- fig. (Streit) sözläåmä, toqquåma; 3. Th.
marlamaq. (Szene) sähnä; 4. (Trittbrett) pillä.
auftragen vt 1. (Speise) süfräyä qoy- Auftrittsverbot, das; -(e)s, -e sähnäyä
maq, yemäyi masanín üstünä qoymaq; çíxma qadaõasí.
2. (Farbe usw.) çäkmäk; sürtmək; 3. j-m auftrumpfen vi 1. (mit et.) öz üstün-
et. ~ bir käsä bir åeyi tapåírmaq; sifariå lüyünü göstärmäk; 2. (gegen j-n) inad
vermäk; 4. (Kleider) geyib köhnältmäk; göstärmäk.
vi fig. dick ~ åiåirtmäk, böyütmäk; das auftun vt 1. açmaq; 2. (durch Zufall fin-
Essen ist aufgetragen yemäk hazírdír. den) täsadüfi olaraq tapmaq; 3. F (Spei-
Auftraggeber, der; -s, - 1. tapåíríq ve- se) boåqaba qoymaq; vr et. tut sich j-m
rän, ämr edän; 2.(Besteller) sifariåçi, si- auf birdän göz qaråísína çíxmaq, bir-
auftürmen 81 Aufwischlappen
------------------------------------------------------------------------------------------------
dän aydín olmaq. aufwecken vt oyatmaq, yuxudan dur-
auftürmen vt qalamaq, üst-üstä qa- õuzmaq.
lamaq; vr sich ~ qalanmaq, yíõílmaq. aufweichen vt yumåaltmaq, isladíb
aufwachen vi yuxudan ayílmaq, oyan- yumåaltmaq; vi islaníb yumåalmaq.
maq, yuxudan durmaq. aufweisen vt 1. (aufzeigen) göstärmäk,
aufwachsen vi böyümäk, yetişmək, iåarä etmäk; 2. (besitzen) malik olmaq;
bitmäk. große Mängel ~ böyük nöqsanları ol-
aufwallen vi 1. bärk qaynamaq; 2. maq.
(Rauch usw.) qalxmaq. aufwenden vt xärclämäk, särf etmäk;
Aufwallung, die; -, -en fig. coåma, hä- viel Mühe ~ çox zəhmət çəkmək (zəh-
yäcan. mətə düşmək).
Aufwand, der; -(e)s 1. xärclämä, xärc, aufwendig adj. 1. (kostenaufwendig)
särf etmä, mäsräf, çíxar; iå, zähmät; 2. xärc aparan, xärcli; dağıdıcı; 2. (zeitauf-
(Luxus) zinät, cah-calal; ohne großen ~ wendig) vaxt alan, çox vaxt aparan.
leben sadä yaåamaq. Aufwendung, die; -, -en xärc, mäsräf.
Aufwandsentschädigung, die; -, -en aufwerfen vt 1. havaya atmaq, tulla-
xidmät xärclärinin ödänilmäsi, xärclärin maq; 2. (Fragen) qaldírmaq; die Frage ~
alínmasí. mäsälä qaldírmaq; 3. (Erde, Schnee)
aufwärmen vt 1. (Speisen) qízdírmaq; yíõmaq, toplamaq; 4. (Graben) qaz-
2. fig. (immer wieder) keçmis bir hadisä- maq; 5. (Lippen) dodaqlaríní sallamaq.
ni yada salmaq; vr sich ~ qízíåmaq. aufwerten vt däyärini artírmaq.
Aufwartefrau, die; -, -en yíõíb-yíõíå- Aufwertung, die; -, -en däyärin artma-
díran qadín, evi tämizläyän qadín. sí, yüksäliå.
aufwarten vi 1. süfrä baåínda qulluq aufwickeln vt 1. (zusammenwickeln)
etmäk (j-m/bir käsä); 2. (mit et.) gətir- sarímaq, dolamaq; 2. (Kind) bäläyi aç-
mäk, söylämäk; mit Neuigkeiten ~ yeni- maq; 3. (auseinanderwickeln) açmaq.
liklärdän daníåmaq, yeniliklär gätir- aufwiegeln vt tährik etmäk, qízíådír-
mäk. maq (zu D/-ä qaråí).
aufwärts adv. yuxaríya, yuxaríya doõ- Aufwiegelung, die; -, -en tährikçilik, üs-
ru, yuxaríya täräf; den Fluss ~ fahren yan etmäyä qízíådírma, salíådírícílíq.
çayboyu yuxarí sämtä getmäk; mit dem aufwiegen vt 1. (ausgleichen) tarazlaå-
Geschäft geht es ~ iå yaxåí gedir. dírmaq, bärabärläådirmäk; 2. (wett-
Aufwärtsbewegung, die; -, -en (Börse) machen) äväzini çíxmaq, tälafi; 3.
qalxma, yuxarí qalxma. (gleichwertig sein) eyniqiymätli olmaq;
Aufwärtsentwicklung, die; -, -en qalx- jemand / et. ist nicht mit Gold aufzuwiegen
ma, inkiåaf, täräqqi. qízíl ilä dä äväz olunmamaq.
aufwärtsgehen vi inkiåaf etmäk, tä- Aufwiegler, der; -s, - fitnäkar, ara qa-
räqqi etmäk; yaxåílaåmaq. ríådíran, tährikçi, salíådírící.
Aufwärtstrend, der; -s, -s täräqqi, in- Aufwind, der; -(e)s, -e 1. yuxarí qal-
kiåaf, yuxarí getmä. xan hava cäräyaní; 2. ~ bekommen / er-
Aufwartung, die; -, -en xidmät; j-m s-e halten müväffäqiyyätä nail olmaq, inki-
~ machen öz ehtiramíní bildirmäk üçün åaf etmäk; im ~ sein täräqqi etmäk.
birisinin görüåünä getmäk. aufwinden vt kranla qaldírmaq.
Aufwasch der; -(e)s 1. çirkli qab-qa- aufwirbeln vt (Staub, Blätter) qaldír-
caq, çirkli qab-qaåíq; 2. in e-m ~ F ha- maq; sovurmaq; viel Staub ~ fig. çox
mísí bir yerdä, bir vaxtda. säs-küy qaldírmaq; vi qalxmaq.
aufwaschen vt qab-qacaõí yumaq. aufwischen vt (Staub) silmäk.
Aufwaschwasser, das; -s çirkab. Aufwischlappen, der; -s, - tozalan, toz-
aufwühlen 82 Augenlicht
------------------------------------------------------------------------------------------------
götürän, bez. Auge, das; -s, -n 1. göz, bäbäk; veralt.
aufwühlen vt 1. (Erde) qazímaq, alt- çeåm, didä, eyn; 2. bot. gözcük; 3.
üst etmäk; 2. (Meer) dalõalandírmaq; (Blick) baxíå, näzär; 4. (Würfel) xal; in
fig. (erregen)qízíådírmaq, qalmaqal sal- meinen ~n mäncä, mänim näzärimdä;
maq. mit bloßem ~ adi gözlä; mit geschlosse-
aufzählen vt bir-bir saymaq. nen ~n gözü yumulu; unter vier ~n üz-
Aufzählung, die; -, en sayma, sírala- üzä, ikilikdä, täklikdä, göz-bägöz; vor
ma. meinen ~n gözümün önündä, gözümün
aufzäumen vt (Pferd) cilovlamaq. qabaõínda; nicht aus den ~n lassen / ver-
Aufzehren vt 1. yeyib qurtarmaq; 2. lieren gözdän buraxmamaq; große ~n
(verbrauchen) istehlak etmäk, xärclä- machen çox tääccüb etmäk, gözlärini
mäk. bärältmäk; ein ~ zudrücken fig. göz
aufzeichnen vt 1. åäkil çäkmäk; täsvir yummaq; ganz ~ sein fig. göz qírpma-
etmäk; 2. (notieren) qeyd etmäk, yaz- maq, ayíq-sayíq olmaq; mit e-m blauen
maq. ~ davonkommen caníní yaxåí qurtar-
Aufzeichnung, die; -, -en 1. räsm, åä- maq; im ~ haben näzärdä tutmaq, nä-
kil; 2. qeyd, yaddaå. zär yetirmäk; ins ~ fallen gözä çarp-
aufzeigen vt 1. (die Hand heben) älini maq, näzärä çarpmaq; ich bin ihm ein
qaldírmaq; barmaõíní qaldírmaq; 2. Dorn im ~ män onun göz qarasína
(Fehler usw.) göstärmäk, üstünü aç- batan (düåän) tikanam; j-m Sand in die
maq, aåkar etmäk. ~n streuen bir käsi aldatmaq (gözünä
aufziehen vt 1. (hochziehen) yuxarí çäk- kül üfürmäk); kein ~ zutun ayíq qalmaq,
mäk, qaldírmaq; 2. (Uhr) qurmaq; 3. yatmamaq (vor D/-dän).
(Kind) tärbiyäländirmäk, böyütmäk; 4. äugeln vi göz-qaå etmäk, göz etmäk.
(Tier) yetiådirmäk, bäslämäk; 5. (Pflan- Augenarzt, der; -(e)s, -¨e göz häkimi.
zen) bäslämäk, becärmäk; 6. (Vorhang, Augenblick, der; -(e)s, -e bir an, bir ba-
Schublade) açmaq; 7. (Reifen) lastik tax- xíå, bir göz qírpímí, an, däm, äsna,hal,
maq, çänbär taxmaq; 8. (Bild, Landkar- hin; F hovur; im letzten ~ son anda, son
te) karton vä ya kätan üstünä yapíådír- däqiqädä; e-n ~ bitte! xahiå ediräm bir
maq; 9. (necken) F sataåmaq; 10. (or- däqiqä gözläyin!, bir däqiqä!; F bir ho-
ganisieren) täåkil etmäk, düzältmäk; 11. vur gözlä!;jeden ~här däqiqä, här anda.
(Fahne, Segel) açmaq; vi 1. (Gewitter, augenblicklich adj. (sofort) därhal,
Wolken) yaxínlaåmaq; 2. (Wache) baå- ani, fövri; adv. (zur Zeit) bu anda, hal-
lamaq, girmäk. hazírda, indi; birhovurluq; veralt. älhal.
Aufzucht, die; -, - en yetiådir(il)mä, Augenbraue, die; -, -n qaå; veralt. äb-
bäslämä, becär(t)mä. ru, hilal.
Aufzug, der; -(e)s, -¨e 1. (Fahrstuhl) lift, Augenentzündung, die; -, -en göz ilti-
(Süd. : asansor); 2. nur sg. (Parade) habí.
yeriå, nümayiå, gediå; 3. Th. pärdä; 4. augenfällig adj. açíq, aydín, gözä çar-
nur. sg. (Kleidung) cür paltar, tähär pal- pan, aåkar, näzärä çarpan.
tar; in diesem ~ kannst du doch nicht ins Augenheilkunde, die; - göz müalicäsi.
Kino gehen bu tähär (cür) paltarla sine- Augenhöhle, die; -, -n göz çuxuru, hä-
maya gedä bilmäzsän, bu paltarla däqä.
kinoteatra gedä bilmäzsän; 5. nur sg. Augenklinik, die; -, -en göz klinikasí,
yaxínlaåma. göz müalicäxanasí.
aufzwingen vt mäcbur etmäk, zorla Augenkrankheit, die; -, -en göz xäs-
boynuna qoymaq, vadar etmäk. täliyi, göz naxoåluõu.
Augapfel, der; -s, -¨ göz giläsi, bäbäk. Augenlicht, das; -(e)s göz iåíõí.
Augenlicht 83 Ausbeuter
------------------------------------------------------------------------------------------------
Augenlid, das; -(e)s, -er göz qapaõí. dan känar(da), aut(da); der Ball ging
Augenmaß, das; -es göz ölçüsü, göz ins ~ top auta çíxdí .
täxmini; nach ~ gözäyarí. ausarbeiten vt 1. (fertigstellen) düzält-
Augenmerk, das; -(e)s diqqät; sein ~ mäk; 2.(vorbereiten) iåläyib-hazírlamaq,
richten (auf A) bir åeyä diqqät vermäk. tärtib etmäk; 3. (schriftlich) yazílí surät-
Augenschein, der; -(e)s 1. (Anschein) dä tärtib etmäk.
görünüå; görünmä, zahir, suräti zahir; Ausarbeitung, die; -, -en hazírlama, iå-
2. (eigene Beobachtung) müåahidä; dem läyib-hazírlama, yazíb qurtarma; tän-
~ nach görünür ki, görünüåünä görä; in zim etmä.
~ nehmen diqqätlä baxmaq, yoxlamaq. ausarten vi 1. (degenerieren) näsli po-
augenscheinlich adj. aydín, aåkar, yä- zulmaq, círlaåmaq; 2. fig. pisläåmäk.
qin, gözäçarpan, gözgöräsi; adv. gö- ausästen vt (Baum) budamaq.
rünür ki. ausatmen vi 1. näfäs vermäk; 2. (ster-
Augenschmerzen die/pl. göz aõrísí. ben) caní çíxmaq, ölmäk.
Augenschwäche, die; - göz zäifliyi, ko- ausbaden vt fig. et. ~ müssen F bir åe-
ruåluq. yin cäzasíní (acísíní) çäkmäk.
Augenstern, der; -(e)s, -e göz giläsi, ausbaggern vt yerqazan maåín ilä qa-
bäbäk. zíb tämizlämäk; yeri dälmäk.
Augentropfen die/pl. göz qäträsi, göz ausbalancieren vt müvazinätläådir-
damcísí. mäk, tarazlaådírmaq.
Augenwimper, die; -, -n kirpik. Ausbau, der; -(e)s 1. (Fertigstellung) ti-
Augenwischerei, die; -, -en F özünü al- kilib qurtarma; 2. (Erweiterung) böyüt-
datma, aldanma. mä, täkmilläådirmä, geniåländirmä; 3.
Augenzeuge, der; -n, -n åahid. (Herausnahme) sök(ül)mä, demontaj.
Augenzwinkern, das; -s göz atma, ausbauchen vt taõ tikmäk, qübbä tik-
gözlä iåarä etmäk, him elämäk. mäk.
augenzwinkernd adj. göz ata-ata. ausbauen vt 1. böyütmäk; inkiåaf et-
August, der; -(e)s u. -, -e avqust ayí. dirmäk; 2. (herausnehmen) sökmäk.
Auktion, die; -, -en härrac, auksion. ausbedingen : sich (D) ~ vt åärt qoy-
Aula, die; -, -len u. -s akt zalí (univer- maq, qeyd-åärt qoymaq, istämäk.
sitetdä), konfrans salonu. ausbeißen sich (D) e-n Zahn ~ bärk bir
Aureole, die; -, -n (um Sonne oder åeyi diåläyib diåi síndírmaq.
Mond) ayla, halä. ausbessern vt 1. düzältmäk, tämir et-
aus¹ präp. D -dän, -dan, içindän, üz- mäk; 2. (korrigieren) täshih etmäk, dü-
ündän; ~ dem Haus evdän; ~ Gold qízíl- zältmäk; 3. (restaurieren) tämir etmäk.
dan; ~ der Stadt åähärdän; die Gesetze Ausbesserung, die; -, -en 1. düzältmä;
aus dem Mittelalter orta äsrdän qalan 2. tämir etmä.
qanunlar; aus Not ehtiyac üzündän; aus Ausbeute, die; -, -n 1.(Gewinn) qazanc,
D heraus -in içindän, arasíndan. mänfäät; 2. (Ertrag) hasil; 3. (Nutzen)
aus² adv. (fertig) qurtardí, oldu; der fayda, xeyir.
Unterricht ist ~ därs qurtardí; von mir ~ ausbeulen vt (im Blech) batmíå yeri
olsun; es ist ~ qurtardí; von hier aus bu- tämir etmäk (düzältmäk).
radan baålayaraq. ausbeuten vt 1. pol. istismar etmäk,
aus³ äsas etibarí ilä 1) xaricä doõru sömürmäk, gönünü (därisini) soymaq;
istiqamäti bildirir(austreiben, ausfließen); 2. (Mine) iålätmäk, iåläyib yararlí hala
2) häräkätin bitmäsini göstärir (aus- gätirmäk.
schalten). Ausbeuter, der; -s, - istismarçí, istis-
Aus, das; - son; (Sport) (im) ~ oyun- mar edän; F därisoyan.
Ausbeutung 84 ausbürsten
------------------------------------------------------------------------------------------- -----
Ausbeutung, die; -, -en istismar. ausborgen vt 1. j-m et. ~ bir käsä bir
ausbezahlen vt tamamilä ödämäk; e-e åeyi borc vermäk; 2. sich (D) et. bei/von
Person ~ ämäk haqqíní vermäk. j-m ~ bir käsdän bir åeyi borc almaq.
ausbiegen vt 1. äymäk, qatlamaq; 2. ausbrechen vt 1. síndírmaq, síndíríb
vi (ausweichen) yol vermäk. qopartmaq; 2. (erbrechen) qusmaq; vi
ausbilden vt 1. (schulen) öyrätmäk, tä- 1.sínmaq; 2. (Sträfling) qaçmaq; 3. (ent-
lim verib hazírlamaq (in D/-i); 2. (ent- stehen) baå vermäk, coåmaq; 4. (Panik,
wickeln) täkmilläådirmäk, artírmaq, ge- Seuche, Gewitter) qopmaq; 5. (Krieg)
niåländirmäk; ausgebildet tähsil almíå, baålamaq; 6. (aus e-r Einkreisung) mü-
tälim görmüå, öyränmiå; vr sich ~ inki- hasirädän çíxmaq, mühasiräni yar-
åaf etmäk, böyümäk; vr sich ~ (lassen) maq; in Tränen ~ aõlamağa başlamaq;
zu ... .. təlimi görmək, .. tähsilini almaq. in Lachen ~ qähqähä ilä gülmäk.
Ausbilder, der; -s, - öyrädän, tälim ve- Ausbrecher, der; -s, - häbsxanadan
rän, tälimatçí. qaçan adam, färari.
Ausbildung, die; -, -en 1. (Schulung) ausbreiten vt 1. särmäk, döåämäk,
tähsil, tälim; 2. (Formung) müäyyän bir yaymaq; 2. (Flügel) açmaq; 3. (erwei-
åäkil vermäk, formalaådírma. tern) geniåländirmäk; vr sich ~ yayíl-
Ausbildungsbeihilfe, die; -, -n täqaüd. maq, geniålänmäk.
Ausbildungszeit, die; -, -en təhsil (tə- Ausbreitung, die; - yay(íl)ma.
lim) müddəti. ausbrennen vt yandíríb kül etmäk; vi
ausbitten vt : sich (D) ~ istämäk, göz- 1. yaníb kül olmaq; 2. həvəsdən düş-
lämäk. mək; cana gəlmək.
ausblasen vt 1. (Kerze) üfürmäk, sön- ausbringen vt 1. ein Hoch ~ yaåasín
dürmäk; 2. (Ei) üfürüb içini boåaltmaq. deyib baõírmaq; 2. (e-n Toast auf j-s
ausbleiben vi olmamaq, gälmämäk; Gesundheit) birisinin saõlíõína içmäk; 3.
həyata keçməmək; die Post ist ausge- (Saat usw.) säpmäk; daõítmaq.
blieben poçt (post) gälmäyib; lange ~ Ausbruch, der-(e)s, -¨e 1. (Entstehung)
evə gec gəlmək. baålanõíc, yaranma; yayílma; zum ~
ausbleichen vi rängi solmaq, rängi at- kommen birdän-birä baålamaq; 2.(e-s
maq; vt aõartmaq, soldurmaq. Vulkans) püskürmä, coåma; 3. (Flucht)
ausblenden vt -dən çıxartmaq, saxla- qaçma; ~ aus dem Gefängnis dustaqxa-
maq, götürmək. nadan (həbsxanadan) qaçmaq.
Ausblick, der; -(e)s, -e görünüå, män- ausbrüten vt 1. cücä çíxartmaq; 2. (e-n
zärä; -ə baxış; mit schönem ~ mänzärä- Plan usw.) niyyätindä olmaq, qäsdindä
li; F havalí. olmaq; 3. (e-e Krankheit) xästä olmaõa
ausblicken vt gözlä axtaríb tapmaq, baålamaq.
diqqätlä baxíb seçmäk (nach D/-i). ausbuchen vt 1. (Platz usw.) axırına qə-
ausblühen vi solmaq, çiçäklärini tök- dər tutmaq, boş yer qoymamaq; 2. H
mäk. hesab kitabından çıxartmaq.
ausbluten vi 1. (geschlachtetes Tier) qa- ausbügeln vt 1. ütülämäk; 2. fig. dü-
ní axíb qurtulmaq; 2. (zu bluten aufhö- zältmäk.
ren) qaní käsilmäk; fig. ein ausgeblutetes Ausbund, der; -(e)s (Muster) nümunə,
Land çox zäiflämiå bir ölkä. timsal; ein ~ an Bosheit åärin nümunäsi.
ausbohren vt dälmäk, burõu ilä deå- ausbürgern vt vätändaålíqdan çíxar-
mäk. maq (mährum etmäk).
ausbooten vt 1. sahilä çíxartmaq; 2. Ausbürgerung, die; -, -en vätändaå-
fig. (j-n) bir käsin iåini älindän almaq, líqdan çíxarílma.
sıxışdırıb çıxartmaq. ausbürsten vt åotka ilä tämizlämäk,
auschecken 85 Auseinandersetzung
------------------------------------------------------------------------------------------------
fırçalamaq. Ausdruckskraft, die; - ifadə qabiliyyə-
auschecken vt (Hotel) tərk etmə işləri- ti.
ni görmək, çıxıb-getmə işlərini yerinə ausdruckslos adj. täsirsiz, mänasíz,
yetirmək. ruhsuz, ifadäsiz.
Ausdauer, die; - inad, möhkämlik, dö- ausdrucksvoll adj. mänalí, ifadäli, tä-
züm, dayanma, tab, dayaníq, säbir, sirli.
dözüå, hövsälä, ärdäm; can, hal. Ausdrucksweise, die; -, -n ifadä tärzi,
ausdauernd adj. dözümlü, davamlí, bäyan tärzi; üslub.
dayaníqlí, hövsäläli. ausdünnen vt (Haare) qírxmaq, qírxíb
ausdehnen vt 1. (erweitern) geniålän- azaltmaq.
dirmäk; çäkmäk; 2. (verlängern) uzat- ausdünsten vt 1. (verdampfen) buõlat-
maq; vr sich ~ 1. (sich ausbreiten) ge- maq, buxarlatmaq; 2. (Geruch verbrei-
niålänmäk, dartílmaq; 2. (Gespräch) ten) pis iy vermäk.
uzanmaq. Ausdünstung, die; -, -en buxar, buõ; iy.
Ausdehnung, die; -, -en 1. uzatma; ge- auseinander adv. ayrí-ayrí, bir-birindän
niåländirmä, uzadílma; 2. math. uzun- ayrí, ayríca, seyräk; wir sind ~ biz bir-
luq. birimizdän ayrílmíåíq.
ausdenkbar adv. : nicht ~ täsävvür auseinanderbrechen vt síndírmaq, par-
oluna bilmäyän, täsävvür edilmäz. çalamaq; vi sínmaq, parçalanmaq.
ausdenken vt 1. sich (D) ~ (erfinden) auseinanderbringen vt ayírmaq, ara-
uydurmaq, çíxar(t)maq; 2. (sich vorstel- lamaq.
len) täsävvür etmäk, düåünmäk; nicht auseinanderfallen vi qopmaq, qopub
auszudenken aõlabatmaz. düşmək, parçalanmaq, ayrılmaq.
ausdienen vi 1. qulluõunu baåa çatdír- auseinandergehen vi 1. bir-birindän ay-
maq, iåini qurtarmaq; 2. köhnälmäk, iå- rílmaq; 2. (Versammlung) daõílmaq; 3.
dän düåmäk; der Mantel hat ausgedient (aufgehen) aralanmaq; sökülmäk; 4.
palto köhnälib. (dick werden) åiåmäk.
ausdiskutieren vt bütün täräfini müza- auseinanderkommen vt bir-birindän
kirä etmäk. ayrílmaq.
ausdorren vi qurumaq. auseinanderlaufen vi 1. daõílmaq; 2.
ausdrehen vt 1. (Licht) söndürmäk; (sich trennen) ayrílmaq; 3. (flüssig wer-
2. (Gas) käsmäk. den) ärimäk.
Ausdruck¹, der;-(e)s, -¨e (Wort) söz, is- auseinanderlegen vt düzmäk, särmäk,
tilah, ifadä; zum ~ bringen ifadä etmäk, yerläådirmäk.
bäyan etmäk, demäk, bildirmäk; zum ~ auseinandernehmen vt sökmäk, bir-bi-
kommen ifadä olunmaq, bildirilmäk; rindän ayírmaq.
idiomatischer ~ deyim. auseinanderreißen vt yírtmaq, círmaq,
Ausdruck², der; -(e)s, -e EDV komp- budalamaq, didmäk.
yuterdä (kompüterdə) çap olunmuå auseinandersetzen vt 1. müxtälif yer-
mätn. lärdä oturtmaq; 2. fig. izah etmäk, baåa
ausdrucken vt çap etmäk. salmaq (j-m et./bir käsä bir åeyi); vr
ausdrücken vt 1. (pressen) síxmaq; 2. sich ~ 1. bir-birindän uzaq oturmaq; 2.
(Zigarette) söndürmäk; 3. ifadä etmäk, (mit e-r Sache) tädqiqat aparmaq; tählil
anlatmaq, bäyan etmäk, bildirmäk (j-m etmäk; 3. mübahisä etmäk, çäkiåmäk,
et./bir käsä bir zadí); vr sich ~ özünü çänäläåmäk (mit j-m/bir käs ilä).
göstärmäk. Auseinandersetzung, die; -, -en 1. (Er-
ausdrücklich adj. qäti, aydín; adv. qäti klärung) izahat, aydínlaådírma, åärh; 2.
olaraq, açıq-aydın. (Diskussion) mübahisä, käskin daníåíq,
auseinandersprengen 86 ausfressen
------------------------------------------------------------------------------------------------
çänäbazar, çänäboõaz; 3. (Streit) mü- ausfegen vt süpürmäk, süpürüb at-
naqiåä, çäkiåmä, cidal, dava, dava-da- maq.
laå, dava-döyüå, däva; F dov, här- ausfeilen vt 1. pardaxlamaq; 2. (e-n
bä-zorba; kriegerische ~ silahlı toqquş- Text) diqqätlä hazírlamaq.
ma. ausfertigen vt düzältmäk, hazírlamaq;
auseinandersprengen vt 1. partlatmaq; e-e Urkunde ~ sänädi hazírlamaq (räs-
2. (mehrere Personen) daõítmaq, poz- miläådirmäk).
maq. Ausfertigung, die; -, -en 1. hazírlama,
auseinandertreiben vt qovalayíb da- yaz(íl)ma; 2. (Schriftstück) nüsxä, surät;
õítmaq, pärän-pärän salmaq. in zweifacher ~ iki nüsxädä.
auseinanderziehen vt çäkib uzatmaq. ausfindig : ~ machen axtaríb tapmaq,
auserkoren, auserlesen adj. seçilmiå. bälädlämäk; (aufspüren) izlämäk.
ausersehen vt seçmäk, intixab etmäk; ausflicken vt yamamaq, yamaq sal-
ävvälcädän täyin etmäk. maq, tämir etmäk.
auserwählen vt 1. seçmäk, intixab et- ausfliegen vi 1. (Vögel) uçmaq, uçub
mäk; 2. (vorziehen) üstün tutmaq. getmäk; 2. fig. evdä tapílmamaq.
auserwählt adj. seçilmiå. ausfließen vi (Flüssigkeit) axíb getmäk,
ausessen vt yeyib qurtarmaq. sízmaq, boşalmaq; ~ lassen buraxmaq.
ausfahren vt 1. (spazierenfahren) ma- ausflippen vi 1. (Nerven verlieren)əsəb-
åín ilä gäzdirmäk; 2. (liefern) maåín ilä ləri pozulmaq, özündən çıxmaq, dəli
müåtärilärä çatdírmaq; 3. (Straße, Weg) olmaq; 2. (vor Freude) özündən get-
çuxurlatmaq. mək.
Ausfahrt, die; -, -en 1. (Spazierfahrt) Ausflucht, die; -, -¨e bähanä, boå bä-
miniklä gäzmäyä getmä; 2. (Weg) ala- hanä; sag die Wahrheit u. mach ja keine
qapí, darvaza; ~ frei lassen alaqapíní Ausflüchte! häqiqäti de vä boå bähanä
(çíxíå yerini) azad qoyun; 3. ana yol- gätirmä!
dan ayrílma, çíxíå yeri (åose yolda, Ausflug, der; -(e)s, -¨e 1. (Wanderung)
otobanda). säyahät, gäzinti, piknik, gäzi; ekskursi-
Ausfall, der; -(e)s, -¨e 1. nur sg. (Haar- ya; e-n ~ machen gäzintiyä getmäk, gä-
ausfall) tökülmä; 2. (Stromausfall) käsil- ziyä çíxmaq, 2. (Vögel) uçuå.
mä; 3. (e-r Maschine usw.) dayanma, Ausflügler, der; -s, - gäzintiyä gedän,
iålämämä; 4. (Verlust) zärär; 5. (e-r säyahätçi, gäzici, gäzärci.
Veranstaltung) olmama, baå tutmama; Ausflugsort, der; -(e)s, -e gäzinti yeri.
6. (Fechten) hämlä; 7. (Ergebnis) näticä. Ausfluss, der; -es, -¨e 1. (Stelle des ~es)
ausfallen vi 1. (Haar) tökülmäk; 2. çayín baålanõící; mänbä; boşalma; 2.
(Veranstaltung) olmamaq, baå tutma- med. ifrazat.
maq; 3. (Strom) käsilmäk; 4. mil. hü- ausformulieren vt çox däqiq ifadä et-
cum etmäk, hämlä etmäk (gegen A/ ki- mäk, ätraflí demäk.
minsä üzärinä); 4. (enden) näticä ver- ausforschen vt soruåub bilmäk, öyrän-
mäk; gut ~ yaxåí näticä vermäk. mäk, tähqiq etmäk.
ausfallend adj. 1. ( beleidigend) tähqir- Ausforschung, die; -, -en tähqiq.
edici, toxunan; 2. (aggressiv) täcavüz- ausfragen 1. soruåub öyränmäk; 2.
kar. (verhören) sorõu-suala tutmaq, istintaq
ausfällig adj. s. ausfallend. etmäk, dindirmäk (j-n/bir käsi).
ausfaltbar adj. büzülän, yíõílan. ausfransen vi saçaqlanmaq; sökül-
ausfasern vi tel-tel olmaq, tiftiklänmäk. mäk.
ausfechten vt (Streit, Disskussion) sona ausfressen vt 1.(Tier) yeyib qurtarmaq;
çatdírmaq; äldä etmäk. 2. Chem. yemäk; 3. fig. et. ausgefressen
Ausfuhr 87 Ausgeglichenheit
------------------------------------------------------------------------------------ ------------
haben pis iå görmäk, bara qoymaq. sí (yeri), bärä;; 2. (Freizeit) istirahät
Ausfuhr, die; -, -en eksport, ixrac. (günü); 3. (Ergebnis) näticä, son; ~ der
Ausfuhrartikel, der; -s, - xaricä göndä- Wahlen seçkilärin näticäsi; 4. (Ende)
rilän mal, ixrac malí. son, axír, baå; am ~ des Dorfes kändin
ausführbar adj. 1. (möglich) yerinä ye- baåínda; 5. nur sg. (Beginn) baålanõíc,
tirilä bilän, mümkün olan; 2. (Waren) ix- ävväl; der ~ der Frauenbewegung war im
rac ola bilän. 19. Jahrhundert qadínlar häräkatínín
ausführen vt 1.(Waren) eksport etmäk, baålanõící 19-cu äsrdä olub.
xaricä aparmaq, ixrac etmäk, xaricä Ausgangspunkt, der; -(e)s, -e çíxíå
mal göndärmäk; 2. (spazieren führen) nöqtäsi.
gäzmäyä çíxartmaq; 3. (durchführen) ausgeben vt 1. (Geld) xärclämäk, ver-
yerinä yetirmäk, icra etmäk; 4. (darle- mäk, särf elämäk; 2. (verteilen) daõít-
gen) izah etmäk; ein Thema ~ bir möv- maq; 3. (spendieren) qonaq etmäk (j-m
zunu izah etmäk, anlatmaq; Reparatu- et./bir käsi bir zada/bir şeyə); e-n ~ ma-
ren ~ tämir etmäk. sa (miz) baåínda oturanlarí qonaq et-
Ausfuhrgenehmigung, die; -, -en eks- mäk; 4. (Papiergeld usw.) buraxmaq; vr
port (ixrac) icazäsi. sich ~ (für A/als) özünü baåqasí kimi ta-
Ausführland, das; -(e)s, -¨er mal ixrac nítdírmaq.
edän ölkä. ausgebildet adj. öyränmiå, tälim almíå;
ausführlich adj. ätraflí, müfässäl, yer- usta.
li-yataqlı, täfsilatí ilä, ayrıntılı; adv. ausgeblutet adj. qüvvätdän düåmüå,
ətraflı olaraq, därindän; ~ beschreiben zäiflämiå.
ətraflı olaraq təsvir etmək. ausgebombt adj. bombardman olmuå.
Ausführlichkeit, die; - geniålik, vüsät. ausgebrannt adj. 1. yanıb kül olmuş; 2.
Ausführung, die; -, -en 1. nur sg. (Aus- (Person) həvəsdən düşmüş, cana gəl-
arbeitung) yerinä yetirmä, hazírlama; miş; ~ sein yanıb kül olmaq.
icra; 2. (eingehende Erklärung) fikrini ifa- ausgebreitet adj. särilmiå, döåänmiå;
dä etmä, izahat; 3. növ; Küchen in ver- geniå; yayílmíå.
schiedenen ~en müxtälif növlü mätbäx- ausgebucht adj. (Flugzeug, Zug) dol-
lär; 4. (Ausstattung) tächizat. muå, bütün yerläri satílmíå (rezerv ol-
Ausfuhrverbot, das; -(e)s, -e eksport muş).
qadaõasí, ixrac üzärindä qadaõan qo- Ausgeburt, die; -, -en mähsul; die ~ e-s
yulmasí, embarqo, ixracín qadaõan kranken Hirns xäyal, xülya, fantaziya; ~
edilmäsi. der Hölle (Person) çox pis insan.
Ausfuhrware, die; -, -n s. Ausfuhrarti- ausgedehnt adj. geniå; ätraflí.
kel. ausgedient adj. köhnälmiå; qulluqdan
Ausfuhrzoll, der; -(e)s, -¨e eksport (ix- çíxmíå, istefaya çíxmíå.
rac) gömrüyü. ausgefallen adj.1. acaib, qeyri-adi, föv-
ausfüllen vt 1. doldurmaq; ein Formu- qəladə; 2. (Ware) azişlənən.
lar ~ väräqi doldurmaq; 2. (Posten) vä- ausgefeilt adj. diqqätlä hazírlanmíå,
zifädä olmaq; ausgefüllt mit Beton be- incäliklä hazírlanmíå.
tonla doldurulmuå. ausgeflippt adj. s. ausflippen.
Ausgabe, die; -n, -n 1. (Zahlung) xärc, ausgeglichen adj. 1. (seelisch) sakit; so-
mäxaric, mäsräf, mäsarif, borc-xärc, yuqqanlí, hälim; 2. (Sport) bärabär,
çíxar pl.; 2. (Verteilung) vermä; 3. (~stel- heç-heçä; müvazinätli; das Spiel ging
le) tähvil vermä yeri; 4. (Auflage) çap, nul zu nul zu Ende oyun heç-heçä oldu.
näår; 5. (Nummer) say, nömrä. Ausgeglichenheit, die; - sakitlik; bära-
Ausgang, der; -(e)s, -¨e 1. çíxíå qapí- bärlik sayí; müvazinätlilik.
ausgehen 88 Ausgleich
------------------------------------------------------------------------------------------------
ausgehen vi 1. (eåiyä, çölä ) çíxmaq, mich ~ män istisna olmaqla.
qapídan çíxmaq; getmäk, varmaq; ich ausgepowert adj. äldän düåmüå, ta-
gehe heute abend aus män bu axåam qätdän düåmüå.
åänliyä gedäcäyäm; 2. (Kräfte) taqät- ausgeprägt adj. aydín ifadä olunmuå,
dän düåmäk; 3. (Farbe) aõarmaq, göstärilmiå.
rängini itirmäk; 4.(Feuer, Licht) sönmäk; ausgepumpt adj. F üzülmüş, yorğun.
5. (beginnen) baålamaq; 6. (enden) qur- ausgerechnet adv. (gerade so, wie es
tarmaq, tükänmäk, qalmamaq; mir ist nicht zu erwarten war) gözlänilmädän;
das Benzin ausgegangen benzinim qur- mußt du ~ heute kommen? mähz elä bu
tardí; 7. (von et.) äsas götürmäk; -dän gün gälmäliydin?
häräkät etmäk; ich gehe davon aus, ausgeschlafen adj. kifayät qädär yat-
dass... män bundan häräkät edirem míå, yatíb doymuå.
ki...; 8. (Haar) tökülmäk; 9. frei ~ cäza- ausgeschlossen adj. imkansíz, mahal;
síz qalmaq, cäzasíní çäkmämäk; 10. das ist ~ bu mümkün deyil, heç cür ola
leer ~ bir iåin içindän äli boå çíxmaq, bilməz; sich ~ fühlen özünü kənarda
näticä almamaq; 11. gut/ schlecht ~ qalmış hiss etmək.
yaxåí/pis näticälänmäk (sonuclanmaq, ausgeschnitten adj. (Kleid) dekolte.
varmaq); 12. (Ruhe, Sicherheit) saçíl- ausgesprochen adj. açíq, aydín, åüb-
maq, yayílmaq (von j-m/ bir käsdän); F häsiz; tamamilə, tamamən; das war ~es
ihm ging die Puste aus onun näfäsi qur- Glück bu tamamilə bəxt gətirməkdir.
tardı (tükändi), näfäsdän düådü, daha ausgestalten vt 1. müäyyän bir åäklä
näfäsi qalmadı. salmaq, forma vermäk; 2. (mit) tächiz
ausgehend adj. son(un)a çatan, axıra etmäk; 3. (vervollkommnen) täkmilläådir-
çatan. mäk.
ausgehungert adj. ac qalmíå; äldän Ausgestaltung, die; -, -en 1. müäyyän
düåmüå, üzgün. åäklä salínma; formalaåma; 2. täkmil-
Ausgehverbot, das; -(e)s, -e çölä çíxma läå(dir)mä, tädarük, tärtibat.
qadaõanlíõí. ausgestorben adj. 1. ölmüå, näsli ara-
ausgeklügelt adj. yaxşı uydurulmuş, dan getmiå; 2. fig. wie ~ boå, ruhsuz.
ağılla planlaşdırılmış. ausgesucht adj. seçilmiå; näfis.
ausgekocht adj. 1. biåmiå; 2. fig. bic, ausgewachsen adj. 1. böyümüå, yetiå-
çox görmüå, bärkdän boådan çíxmíå. miå; 2. F (sehr groß) häddindän artíq,
ausgelassen adj. åän, åux; ~ sein fä- çox böyük; ein ~es Problem böyük bir
rählänmäk, äylänmäk. mäsälä.
ausgelaugt adj. F üzülmüş, taqətdən ausgewiesen adj. särhäddän çíxaríl-
düşmüş. míå; sürgün edilmiå.
ausgemacht adj. 1. häll edilmiå, qärar- ausgewogen adj. (maßvoll) mülayim,
laådírílmíå; 2. (bestimmt) täyin edilmiå, ölçülü, tämkinli.
qäti; das war nicht ausgemacht! qärar bu ausgezeichnet adj. äla, näfis, mümtaz;
deyildir!; e-e ~e Dummheit böyük bir sä- veralt. äfzäl; ~! äla !, çox gözäl !, bra-
fehlik. vo!.
ausgemergelt adj. üzgün, üzülmüå, ta- ausgiebig adj. çox, bol; bäräkätli.
qätsiz. ausgießen vt 1. (aus e-m Gefäß)tökmäk;
ausgenommen präp. u. konj -dän baå- 2. (leeren) boåaltmaq; 3. (füllen) doldur-
qa, -dan baåqa, istisna olmaqla, -dän maq, içinä tökmäk.
savay; alle Verwandten, ~ wir beide, Ausgleich, der; -(e)s, -e 1. (Balance)mü-
waren im Hotel ikimizdän savay (baå- vazinät, bärabärläådir(il)mä, tarazlaå-
qa), bütöv qohumlar hoteldä idilär; dírílma, balans; 2. (Ersatz) äväz; 3.
ausgleichen 89 auskämmen
---------------------------------------------------------------------------------------- --------
(Kompromiß) razílíq, saziå; als ~ für... .. tusu (sandíõí).
yerinä. aushängen vt 1. (aufhängen) asmaq
ausgleichen vt 1. bärabärläådirmäk, (göstärmäk üçün); 2. (Tür) räzädän çí-
färqi aradan qaldírmaq, tarazlamaq, xartmaq.
tänläådirmäk; 2. (zwischen Personen) ra- Aushängeschild, das; -(e)s, -er lövhä.
zílíõa gätirmäk, baríådírmaq; 3. (Scha- ausharren vi säbrlä gözlämäk, dayan-
den) ödämäk, vermäk; vr sich ~ bära- maq.
bärläåmäk, tänläåmäk. aushauchen vt 1. näfäs vermäk; 2. sein
Ausgleichstor, das; -(e)s, -e (Sport) vu- Leben ~ can vermäk, ölmäk.
rulan bärabärläådirmä topu, bərabərlik ausheben vt 1. çíxartmaq; 2. (Fenster,
topu. Tür) räzädän çíxartmaq; 3. (Graben)
ausgleiten vi sürüåmäk. qazmaq; 4. mil. orduya çaõírmaq; 5.
ausgliedern vt ayírmaq; pozmaq. (unschädlich machen) yaxalamaq, tut-
ausglitschen vt s. ausgleiten. maq; die Polizei hat das Verbrechernest
ausgraben vt qazíb çíxarmaq; eåmäk. ausgehoben polis canilärin yuvasíní
Ausgrabung, die; -, -en qazíntí, qazí- mähv etdi, cinayätkarlarí yaxaladí; 6.
ma. (Eier) yuvadan çíxartmaq; 7. (e-n Brief-
ausgreifen vt addím açmaq; böyük kasten) boåaltmaq.
addím götürmäk; síçramaq. Aushebung, die; -, -en härbi çaõíríå;
ausgrenzen vt täcrid etmäk, ayírmaq, häbs; daõítma.
täklämäk. aushecken vt fig. (Plan, Dummheit) fik-
Ausguck, der; -(e)s, -e baxmaq yeri; rindä olmaq, pis niyyätindä olmaq.
güdmäk yeri. ausheilen vi saõalmaq, toxtamaq; vt
ausgucken vi 1. baxmaq, gizli baxmaq saõaltmaq.
(nach jm/kimäsä); 2. (aussehen) görün- aushelfen vt kömäk etmäk, yardím et-
mäk, görünüåü olmaq. mäk (j-m mit D/ kimäsä bir åey ilä).
Ausguss, der; -es, -¨e 1. çaydanín lülä- Aushilfe, die; -, -n müväqqäti yardím;
yi; 2. (Tülle) dolçanín aõzí; 3. (Becken) kömäkçi.
läyän, tas. aushilfsweise adv. müväqqäti kömäk
aushaben vt (Buch usw.) axíra qädär kimi, kömäkçi kimi.
oxumaq, oxuyub qurtarmaq. aushöhlen vt oymaq, qazmaq, çala-
aushaken vt 1. (Kette usw.) qarmaq- lamaq; aåíndírmaq.
dan çíxarmaq; 2. fig. beyni iålämämäk; Aushöhlung, die; -, -en 1. oyma; aåín-
nä etmäyini bilmämäk. dírma 2. oyuq, boåluq.
aushalten vt 1. (ertragen) davam gätir- ausholen vi 1. (mit der Hand) äl qaldír-
mäk, dözmäk, tab gätirmäk; qatlaå- maq (vurmaq üçün); 2. zum Schlag ~
maq; es ist nicht auszuhalten bu dözül- vurmaõa hazírlanmaq; 3. weit ~ bir mä-
mäzdir, säbir kasası daåır; 2. (j-n)xärci- säläyä dair söhbäti uzaqdan baåla-
ni çäkib saxlamaq (cinsi älaqä üçün). maq; 4. vt j-n soruåmaq, söz çäkmäk.
aushandeln vt (e-n Preis usw.) razílíõa aushorchen vt dindirib bilmäk, soruåub
gälmäk, anlaåmaq. bilmäk.
aushändigen vt täqdim etmäk, älä ver- aushungern vt ac saxlamaq, acíndan
mäk. öldürmäk; ausgehungert sein acíndan öl-
Aushändigung, die; -, -en vermä, täq- mäk.
dim etmä. ausjäten vt (Unkraut) alaq etmäk.
Aushang, der; -(e)s, -¨e elan (taxtasí), auskämmen vt 1. darayíb tämizlämäk;
afiåa. 2. (wirres Haar) darayíb ayírmaq, dara-
Aushängekasten, der; -s, -¨en elan qu- yíb açmaq.
auskehren 90 Auslandsreise
------------------------------------------------------------------------------------------------
auskehren vt süpürüb tämizlämäk. maq; 2. (ausbreiten) yaymaq; 3. sein
auskennen vr sich ~ in (D) ..haqda ät- ganzes Wissen ~ bütün mälumatíní mey-
raflí mälumatí olmaq, ...sahädä çox bi- dana çíxarmaq.
likli olmaq; kennst du dich hier aus? bu- auskratzen vt 1. qazíb çíxarmaq; 2.
raní taníyírsan?; kennst du dich mit (Augen) oymaq; 3. med. kurtaj etmäk,
Computern aus? kompyuterdän baåín lätini çíxarmaq; vi F qaçmaq, aradan
çíxír?, kompyuteri bilirsänmi? çíxmaq.
auskippen vt boåaltmaq. auskriechen vi yumurtadan çíxmaq.
ausklammern vt (nicht besprechen) auskugeln vt sich (D) ~ çíxmaq, bur-
haqqínda daníåmamaq, näzärä alma- xulmaq; sich den Arm ~ qolu çíxmaq.
maq. auskühlen vt soyutmaq, särinläådir-
Ausklang, der; (e)s, -¨e son, axír. mäk; vi soyumaq.
auskleiden vt 1. soyundurmaq; 2. auskundschaften vt 1. (ausspionieren)
(Wände) divarín üstünä yapíådírmaq, mälumat toplamaq, soruåub öyrän-
divarín üstünü tächiz etmäk; sich ~ so- mäk; 2. (beobachten) güdmäk, göz qoy-
yunmaq. maq; 3. mil. käåf etmäk.
Auskleideraum, der; -(e)s, -¨e soyun- Auskunft, die; -, -¨e mälumat, xäbär; ~
maq otaõí, soyunan yer. erteilen mälumat vermäk.
ausklingen vi qurtulmaq, sona çatmaq Auskunftsstelle, die; -, -n mälumat bü-
(in D/ilä). rosu.
ausklopfen vt 1. (Teppiche usw.) çírp- auskurieren vt tamamilä saõaltmaq;
maq, çírpíb tämizlämäk; 2. (Pfeife) çír- vr sich ~ åäfa tapmaq, saõalmaq.
píb boåaltmaq. auslachen vt älä salmaq, laõa qoy-
ausklügeln vt ätraflí düåünmäk, yax- maq, riåxänd elämäk, masqaraya qoy-
åí düåünüb häll etmäk, əllaməlik et- maq, (j-n/bir käsi); F diå(ini) aõartmaq;
mək. hoydu-hoyduya götürmäk.
auskneifen vi aradan çíxmaq, yaxasí- ausladen vt 1. boåaltmaq; 2. (Gast) dä-
ní qurtarmaq. vätini geri almaq.
ausknipsen vt (Licht usw.) söndürmäk. Auslage, die; -, -en 1. (Schaufenster) vit-
ausknobeln vt püşk atıb qərara gəl- rindä qoyulmuå mal; 2. (Geld) mst. ~n
mək; yaxşı düşünüb həll etmək, axta- pl. xärclär, mäsarif; die ~n werden er-
rıb tapmaq. stattet xärclär ödänäcäkdir.
auskochen vt 1. axíracan biåirmäk, Ausland, das; -(e)s xarici ölkälär pl; im
qaynadíb suyunu çíxartmaq; 2. med. ~ xaricdä; ins ~ xaricä.
suda qaynadíb återilizä etmäk; ausge- Ausländer, der; -s, - xarici, xarici vä-
kocht fig. biåmiå, bic. tändaå, gälmä, dilayrí, äcnäbi.
auskommen vi 1. keçinmäk, dolan- Ausländerin, die; -, -nen xarici (qa-
maq (mit D/ nä iläsä); mit dem Geld ~ dín).
olan pulla keçinmäk; 2. (mit j-m) yola Ausländerfeindlich adj. äcnäbilärä
getmäk; bablaåmaq; ich komme mit ihm (xaricilärä) qaråí düåmänçilik.
gut aus onunla yaxåí yola gediräm. Ausländerhass, der; -es äcnäbilärä
Auskommen das; -s yola getmä, ke- (xaricilärä) qaråí nifrät.
çinmä. ausländisch adj. xarici, äcnäbi, yadelli.
auskömmlich adj. kafi, kifayät qädär. Auslandsflug, der; -e(s), -¨e xarici ölkä-
auskosten vt läzzät almaq, häzz al- lärä uçuå, xaricä uçuå.
maq, dadíní almaq. Auslandsgespräch, das; -(e)s, -e tele-
auskotzen vt qusmaq. fonla xarici ölkälärlä daníåma.
auskramen vt 1. (herausholen) çíxar- Auslandsreise, die; -, -n xarici ölkälärä
Auslandswährung 91 auslöschen
------------------------------------------------------------------------------------------------
säfär etmä, xaricä säfär etmä. arbeit) döåämäk ; 2. (Waren) qoymaq,
Auslandswährung, die; -, -en xarici asmaq, särmäk, düzmäk; 3. (interpre-
valyuta (Süd. : xarici ärz). tieren) yozmaq, izah etmäk, aydínlaå-
auslangen vt 1. (genügen) kifayät et- dírmaq, åärh etmäk, täfsir etmäk;
mäk, çatmaq; 2. (ausholen) äl qaldír- falsch ~ yanlış izah etmək; 4. (Geld) bir
maq, vurmaq. käsin äväzinä pul vermäk, borc
auslassen vt 1. buraxmaq, unutmaq, vermäk.
adlamaq; beim Vorlesen e-n Satz ~ oxu- Auslegeware, die; - döåänäk, döåämä.
yanda bir cümläni atlamaq; 2. (Fett) Auslegung, die; -, -en 1. yozma, izah,
äritmäk; 3. (Kleid) genältmäk vä ya åärh, täfsir; 2. (Traumdeutung) täbir; 3.
uzatmaq; 4. s-e Wut ~ (an D) öz acíõíní (Ausbreitung) särmäk, döåämäk.
baåqasíndan çíxmaq; sich ~ (über A/ ausleiern vt tähärdän düåmäk; ge-
näyinsä üstündä) çox dayanmaq. nälmäk e-e ausgeleierte Hose genəlmiş
Auslassung, die; -, -en 1. buraxma, at- åalvar.
lama; 2. (Äußerung) ifadä, fikrini demä. Ausleihe, die; -, -n borc vermä; borc
auslasten vt son däräcäyä qädär isti- alma.
fadä etmäk; e-n Wagen voll ~ bir avto- ausleihen vt burovuz vermäk, borc
mobili son däräcäyä qädär yüklämäk. vermäk; vr sich (D) ~ burovuz almaq,
Auslastung, die; - tamamilə istifadə et- borc almaq, borc götürmäk.
mək, yararlanma. auslernen vi (Lehrling) oxuyub qur-
Auslauf, der; -(e)s, -¨e 1. axma, axíb tarmaq; öyrənməyi sona çatdırmaq;
tökülmä; 2. (Bewegungsfreiheit) häräkät man lernt nie aus elm däryadír, öyrän-
azadlíõí. mäklä qurtarmaz.
auslaufen vi 1. (Flüssigkeit) axmaq, Auslese, die; -, -n 1. seçmä, än yax-
axíb tökülmäk; 2. (Schiff) yola düåmäk, åísíní ayírma; hövsämä; 2. (Wein) än
limandan (Süd. : bändärdän) çíxmaq; yaxåí üzümdän düzälmiå çaxır (åärab);
3. (Farbe e-s Stoffes) yayílmaq; 4. (Ver- 3. (Elite) än yaxåí, mümtaz, seçmä; 4.
trag usw.) sona çatmaq, bitmäk, qur- (Anthologie) seçilmiå äsärlär, müntäxä-
tarmaq; 5. (Wurzeln) kök salmaq. bat, gülçin.
Ausläufer, der; -s, - 1. (e-s Berges) auslesen vt 1. (Buch) oxuyub qurtar-
ätäk, daõlar qolu; 2. (e-r Pflanze) bu- maq; 2. (aussondern) ayírmaq, seçmäk;
daq, åax; 3. axír, son; ~ e-s Tiefs ya- hövsämäk.
õíålí havanín (buludlarín) axírí. ausliefern vt tähvil vermäk, vermäk;
Auslaufmodell, das; -(e)s, -e däbdän j-m ausgeliefert sein bir kəsin əlinə düş-
düåmüå. mək.
auslaugen vt 1. (Wäsche) qälävidä yu- Auslieferung, die; -, -en vermä, tähvil
maq; 2. (kraftlos) taqätdän salmaq, vermä.
gücdän salmaq; ich bin (wie) ausge- Auslieferungsvertrag, der; -(e)s, -¨e
laugt män taqätdän düåmüåäm; den pol. dövlätlär arasí täqib edilän åäxslä-
Boden ~ torpaõí gücdän salmaq. rin verilmäsi haqqínda müqavilä (kon-
Auslaut, der; -(e)s, -e gr. son säs, vensiya).
sözün axíríncí säsi. ausliegen vi (Waren usw.) särilmiå ol-
auslauten vi gr. här hansí säslä maq, açílmíå olmaq, göz qabaõínda
(heca ilä) qurtarmaq (auf A). olmaq, sərgidə olmaq.
ausleben vr sich ~ häyatín läzzätini auslöffeln vt 1. qaåíqla yemäk; 2. die
almaq, häzz almaq, zövq almaq. Suppe ~ müssen fig. acísíní çäkmäk,
ausleeren vt boåaltmaq. xäta iåin cäzasíní çäkmäk.
auslegen vt 1. (Fußboden m. Einlege- auslöschen vt 1. (Feuer, Licht ) söndür-
auslosen 92 auspacken
------------------------------------------------------------------------------------------------
mäk, keçirmäk; 2. (Schrift) pozmaq, sil- yasda; das ~ des Schadens ziyanín miq-
mäk; 3. fig. mähv etmäk, yox etmäk, yasí.
öldürmäk. ausmauern vt divar tikmäk, divar çäk-
auslosen vt lotareyaya qoymaq; püşk mäk.
atmaq. ausmeißeln vt oymaq.
auslösen vt 1. ayírmaq, ayíríb çíxart- ausmergeln vt zäifläådirmäk, qüvvət-
maq; Knochen aus dem Fleisch ~ ätin sü- dän salmaq.
müklärini ayírmaq; 2. (hervorrufen) ausmerzen vt aradan qaldírmaq, kö-
oyatmaq, säbäb olmaq; meydana çı- künü käsmäk, mähv etmäk, daõítmaq.
xartmaq; 3. (Pfand, Gefangene) satín ausmessen vt ölçmäk.
alíb azad etdirmäk; 4. (Krieg, Alarm) ausmisten vt (Stall) tämizlämäk, pe-
başlamaq; 5. techn. işlətmək, çalışdır- yini atmaq.
maq. ausmünden vi s. münden.
Auslöser, der; -s, - 1. phot. düymä; 2. ausmustern vt 1. (Unbrauchbares) ayír-
psycho. säbäb, tährik olma säbäbi. maq; 2. mil. müayinä edib härbi qulluq-
Auslosung, die; -, -en püåk atma. dan azad (tärxis) etmäk.
Auslösung, die; -, -en s. auslösen. Ausnahme, die; -, -en istisna, müstäs-
ausloten vt 1. naut. därinliyi ölçmäk na(líq); mit ~ von..istisna olmaqla, müs-
(åaqulla); 2. fig. ehtiyatla soruåub xä- täsna olaraq.
bär tutmaq (öyränmäk). Ausnahmefall, der; -(e)s, -¨e müstäsna
auslüften vt havasíní däyiåmäk; vi hal.
havaya vermäk. Ausnahmezustand, der; -(e)s, -¨e föv-
ausmachen vt 1. (Licht) söndürmäk, qäladä väziyyät, xüsusi väziyyät; den ~
keçirmäk; 2. (Gas) käsmäk; 3. (verein- verhängen (über A) fövqäladä väziyyät
baren) razílaåmaq, åärtläåmäk; 4. (be- elan etmäk, xüsusi väziyyät tätbiq et-
tragen) tutmaq, ibarät olmaq, nä qädär mäk.
etmäk; 5. (entdecken) tapmaq, käåf et- ausnahmslos adv. istisnasíz, müstäs-
mäk; ein Schiff am Horizont ~ üfüqdä bir nasíz, müstäsna olmadan.
gämi käåf etmäk; vi ähämiyyäti olmaq; ausnahmsweise adv. istisna olmaqla,
wenn es Ihnen nichts ausmacht sizä müstäsna olaraq.
ähämiyyäti olma(z)sa; sizə fərq etməz- ausnehmen vt 1. çíxarmaq; 2. (Geflü-
sə; es macht nichts aus! eybi yoxdur! gel) içini boåaldíb tämizlämäk; 3. (aus-
ähämiyyäti yoxdur!. schließen) müstäsna etmäk, xaric et-
ausmahlen vt yaxåí üyütmäk, una çe- mäk, känar etmäk; 4. j-n ~ F bir käsi
virmäk. aldadíb pul almaq; vr sich gut ~ yaxåí
ausmalen vt 1. naxíå cäkmäk, bir tab- görünmäk, yaraåmaq.
lonu çäkib qurtarmaq; 2. (farbig) räng ausnehmend adj. äla, xüsusän; adv.
vermäk, boyamaq; 3. fig. (schildern) lap, son däräcä.
täsvir etmäk, tärif etmäk; sich die Zu- ausnutzen, ausnützen vt 1. istifadä et-
kunft schwarz ~ gäläcäyi qara (qaranlíq) mäk, faydalanmaq; die Gelegenheit ~
görmäk. fürsätdän istifadä etmäk; 2. (missbrau-
ausmanövrieren vt käläklä özünä xe- chen) sui-istifadä etmäk; fig. äldä sax-
yir qazanmaq. lamaq.
Ausmarsch, der; -(e)s, -¨e 1. häräkät Ausnutzung, die; -, -en 1. istifadä; 2.
etmä, säfärä çíxma; 2. (Truppenabzug) sui-istifadä.
yola düåmä, getmä. auspacken vt 1. (Paket usw.) açmaq,
Ausmaß, das; -es, -e ölçü, miqyas, dä- açíb çíxarmaq; 2. F açíb demäk, həqi-
räcä, meyar; in großem ~ böyük miq- qəti ortaya qoymaq.
auspeitschen 93 Ausrenkung
------------------------------------------------------------------------------------------------
auspeitschen vt qamçílamaq. 2. fig. özündən çıxmaq, əsəbləri pozul-
Auspeitschung, die; -, -en qamçílama. maq.
auspfeifen vt (e-n Redner usw.) fitä ausrauben vt soymaq, qarät etmäk,
basmaq, fitläyib mäsxäräyä qoymaq. çapíb-talamaq, çapmaq.
ausplaudern vt 1. (Geheimnis) boåbo- ausräuchern vt (Ungeziefer) hislä qír-
õazlíq edib sirri ifåa etmäk, açíb de- maq, hislä mähv etmäk.
mäk; 2. sich ~ doyunca daníåmaq. ausraufen vt (Unkraut usw.) yolmaq,
ausplündern vt talan etmäk, qarät et- çíxardíb atmaq.
mäk, soymaq, soyõunçuluq etmäk, ta- ausräumen vt 1. boåaltmaq, yíõíådír-
lamaq. maq; 2. fig. (Verdacht usw.) aradan qal-
auspolstern vt (wattieren) yunla dol- dírmaq.
durmaq. ausrechnen vt hesablamaq, hesabla-
ausposaunen vt fig. alämä yaymaq, yíb tapmaq, hesablayíb çíxartmaq.
hamíya bildirmäk, car çäkmäk. ausrecken vt (Arme) uzatmaq, dart-
ausprägen vt (Münze) sikkä vurmaq; maq, gärmäk.
vr sich ~ bälli olmaq, äks etmäk; aus- Ausrede, die; -, -n bähanä; veralt.
geprägt bälli, aåkar, aydín. dästaviz; faule ~ yalan bəhanə.
auspressen vt 1. síxmaq, basíb síx- ausreden vi fikrini axíra qädär söylä-
maq; 2. (Saft) síxíb çíxartmaq; 3. fig. mäk, sözünü käsmämäk, sözünü de-
zorla pul almaq. yib qurtarmaq; lass mich bitte ~! xahiå
ausprobieren vt sínamaq, täcrübä et- ediräm sözümü käsmä!; vt j-m et. ~ ki-
mäk, imtahan etmäk, täcrübädän ke- misä fikrindän daåíndírmaq, räydän
çirmäk. salmaq.
Auspuff, der; -(e)s, -e (Auto) eqzoz. ausreiben vt (Fleck) sürtüb tämizlä-
Auspuffrohr, das; -(e)s, -e eqzoz bo- mäk; sich die Augen ~ gözlärini ovuå-
rusu. durmaq.
auspumpen vt 1. boåaltmaq, tulumba ausreichen vi kifayät etmäk, çatmaq,
ilä (nasosla) çäkmäk; 2. yormaq; aus- çatíåmaq (für A/-ä); das Geld reicht aus
gepumpt fig. yorõun. pul çatír.
auspusten vt üfürüb söndürmäk. ausreichend adj.kafi, bäs;orta; az-çox.
ausputzen vt 1. (reinigen) tämizlämäk; ausreifen vi yetiåmäk.
2. (schmücken) bäzämäk; 3. soymaq. Ausreise, die; -, -en xaricä getmä, yola
ausquartieren vt evindän çíxartmaq, düåmä, ölkäni tärk etmä.
köçürtmäk. Ausreisegenehmigung, die; -, -en xari-
ausquatschen vr sich ~ üräyini boåalt- cä (xarici ölkälärä) getmä icazäsi.
maq (j-m/kimäsä). ausreisen vi ölkäni tärk etmäk, xaricä
ausquetschen vt 1. (Orangen, Zitro- getmäk.
nen) síxmaq, síxíb suyunu çíxartmaq, ausreißen vt círmaq, çäkib qopart-
äzmäk; 2. fig. bir käsi síxíådíríb ağzın- maq; yolmaq; vi 1. círílmaq; die Hosen-
dan söz almaq, sorõu-suala çäkmäk tasche ist ausgerissen åalvarín cibi círí-
(j-n/kimisä). líb; 2. F qaçmaq, äkilmäk.
ausradieren vt 1. pozanla pozmaq Ausreißer, der; -s, - qaçqín, färari.
(Süd. : midadsilänlä silmäk); 2. fig. ausreiten vi ata minib gäzmäk, at ilä
(vernichten) yox etmäk, mähv etmäk. gäzmäk.
ausrangieren vt 1. (aussondern) atmaq, ausrenken vt burxulmaq, çíxmaq; sich
ayírmaq (köhnä vä yararsíz åeyläri); 2. D ~ çíxmaq; er hat mir den Arm ausge-
(Eisenbahnwagen) vaqonlarí ayírmaq. renkt o mänim qolumu çíxartdí.
ausrasten vt 1. techn. yerindən çıxmaq; Ausrenkung, die; -, -en çíxíq, burxul-
ausrichten 94 ausscheiden
------------------------------------------------------------------------------------------------
ma. -i ağzından qaçırma; bara qoyma.
ausrichten vt 1. düzältmäk; istiqamät- Aussaat, die; -, -en 1. (Saatgut) äkin,
ländirmäk; 2. (vorbereiten) hazírlamaq; säpin, äkmä, toxum 2. toxum säpmä.
3. (Grüße usw.) yetirmäk, söyləmək; 4. aussäen vt äkmäk, toxum säpmäk.
(Befehle) icra etmäk, yerinə yetirmək; 5. Aussage, die; -, -n 1. fikir; 2. (Zeugen-
(Erfolg haben) müväffäq olmaq; 6. (j-n aussage) ifadä verilmäsi; åähadät; e-e ~
schlechtmachen) bir käsi pislämäk, åär machen ifadä vermä; s-r ~ nach onun
atmaq; bei j-m et. ~ bir käsin fikrinin vä sözlärinä (ifadəsinə) görä; die ~ verwei-
ya räftarínín (davranışının) däyiåilmä- gern ifadə verməkdən boyun qaçır-
sinä müväffäq olmaq. maq.
ausrinnen vi sízmaq, axmaq. aussagen vt 1. bäyan etmäk, daníå-
Ausritt, der; -(e)s, -e at sürmäk; atla maq, fikrini demäk; 2. (vor der Polizei
gäzmäk. usw.) ifadä vermäk; der Zeuge hat gegen
ausroden vt kökündän çíxartmaq. den Angeklagten ausgesagt åahid müttä-
ausrollen vt açmaq; vi (Fahrzeug) dur- himin äleyhinä ifadä verdi.
maq, dayanmaq. Aussatz, der; -es med. cüzam (xästä-
ausrotten vt mähv etmäk, kökünü lik).
käsmäk, qírmaq. aussätzig adj. cüzamlí, cüzamla xäs-
Ausrottung, die; -, -en mähv etmä, yox tälänmiå adam.
etmä, kökünü käsmä. aussaugen vt 1. somurmaq, ämmäk;
ausrücken, vi 1. (Polizei, Feuerwehr 2. fig. istismar etmäk.
usw.) çíxmaq, häräkät etmäk; 2. (heim- ausschaben vt 1. (die Reste) qaåímaq,
lich fortlaufen) qaçmaq, färar etmäk. qaåíyíb tämizlämäk; 2. med. lätini tä-
Ausruf, der; -(e)s, -e 1. qíåqírma, hay- mizlämäk; kurtaj etmäk.
qíríq, säs; 2. (öffentlicher) elan, bildiriå. Ausschabung, die; -, -en kurtaj.
ausrufen vt 1. ucadan çaõírmaq; 2. ausschachten vt qazmaq; quyu qaz-
(öffentlich) bildirmäk, elan etmäk. maq.
Ausrufer, der; -s, - 1. carçí, car çä- ausschalten vt 1. el. käsmäk, dayan-
kän; 2. islam. azançi, azanverän. dírmaq; 2. (Radio, Licht) söndürmäk; 3.
Ausrufewort, das; -(e)s, -¨er nida sö- (Konkurrenz usw.) meydandan çíxart-
zü. maq, müväffäqiyyätsizliyä uõratmaq.
Ausrufezeichen/ Ausrufungszeichen, Auschaltung, die; -, -en täsirsiz etmä;
das; -s, - nida iåaräsi (!). ziyansíz etmä, zärärsizläådirmä.
Ausrufung, die; -, -en elan. Ausschank, der; -(e)s, -¨e meyxana.
ausruhen vt dincältmäk; die Füße ~ ausscharren vt yeri eåäläyib çíxart-
ayaqlarí dincältmäk; vr sich ~ (von D) maq, torpaõí qazíb tapmaq, qazíb çí-
dincälmäk, yorõunluõunu almaq, istira- xartmaq.
hət etmək, dincini almaq. Ausschau, die; - : ~ halten baxíb ax-
ausrupfen vt (Unkraut usw.) yolmaq, tarma (nach D/bir käsi, bi åeyi).
çíxartmaq. ausschauen vi 1. baxíb axtarmaq (nach
ausrüsten vt 1. tächiz etmäk (mit D/ D/-i); 2. (aussehen) görünmäk; krank ~
ilä); 2. mil. silahlandírmaq. xästä görünmäk; es schaut schlecht aus
Ausrüstung, die; -, -en 1. tächizat, täc- väziyyät yaxåí görünmür.
hiz; avadanlıq; 2. (Kriegsausrüstung) si- ausscheiden vt 1. (aussondern) ayír-
lah tächizatí. maq; 2. biol. ifraz etmäk, çíxarmaq, däf
ausrutschen vi sürüåmäk; züyüldä- etmäk; der Körper scheidet Schweiß aus
mäk; burxulmaq. bädän tär ifraz edir; vi (Sport) 1. läõv
Ausrutscher, der; -s, - sürüşmə; fig. olmaq, çíxmaq, xaric olmaq; 2.(aus e-m
Ausscheidung 95 ausschöpfen
------------------------------------------------------------------------------------------------
Amt) çıxmaq, istefa vermək, istefaya tarmaq, zäng çalíb qurtarmaq, vur-
çıxmaq; ich scheide aus dem Verein aus maq; die Uhr hat ausgeschlagen saat
därnäkdän çíxíram; 3. (nicht in Frage vurdu; 2. (Pferd, Esel) åíllaq atmaq, tä-
kommen) (mövzudan) çíxmaq (xaric ol- pik atmaq; 3. görünmäk (yanõín); 4.
maq). (enden) qurtarmaq, näticälänmäk; zum
Ausscheidung, die; -, -en 1. ayrílma, Schlechten ~ zärärinä qurtarmaq; 5.
çíxma, däf olma;2. med. ifrazat;3. Chem. (Zeiger) yírõalanmaq; 6. (Pflanzen) cü-
çöküntü; 4. (Sport) läõv olma, çíxma. cärmäk.
Ausscheidungskampf, der; -(e)s, -¨e ausschlaggebend adj. hälledici.
(Sport) seçmä yaríå, seçmä oyun. ausschließen vt 1. qapí dalínda qoy-
ausschelten vt söymäk, yaman de- maq, içäri buraxmamaq; 2. (nicht zu-
mäk. lassen) qäbul etmämäk, mane olmaq,
ausschenken vt 1. (Getränke) tökmäk; icazä vermämäk, mährum etmäk; 3.
2. (alkoholische Getränke) süzüb pay- (Sport) känar etmäk, çíxartmaq, xaric
lamaq, piyalälärä doldurub paylamaq etmäk, läõv etmäk; 4. (aus e-r Organi-
vä ya satmaq. sation) ixrac etmäk; sich ~ iåtirak etmä-
ausscheren vi istiqamätindän çíx- mäk, özünü känar etmäk (von D/-dän).
maq, yolundan çíxmaq (aus D/-dän). ausschließlich adj. 1. täk, yeganä; 2.
ausschicken vt göndärmäk. adv. (lediglich) ancaq, yalníz; der Park-
ausschießen vt 1. (Wild) güllä ilä vu- platz ist ~ für mich reserviert dayanma
rub öldürmäk; 2. (Auge) güllä ilä vurub (park) yeri ancaq mänim üçün rezerv
çíxarmaq; 3. (Papier) seçib ayírmaq; vi olub (tutulub); 3. präp. G (außer) ..müs-
(Pflanze) cücärmäk, bitmäk. täsna olaraq; ~ der Kosten xärclär
ausschiffen vt gämidän boåaltmaq. müstäsna olaraq.
Ausschiffung, die; - gämidän boåalt- ausschlüpfen vi (Vögel) yumurtadan
ma. çíxmaq.
ausschildern vt niåan vurmaq, löv- Ausschluss, der; -es, -¨e 1. içäri bu-
hä vurmaq. raxmama; vi qovulma; 2. tärkibdän çí-
ausschimpfen vt yaman demäk, söy- xar(íl)ma, känar etmä, läõv etmä; unter
mäk. ~ der Öffentlichkeit baõlí qapí arxasín-
ausschlachten vt 1. (Tier) käsilmiå da.
heyvanín içalatíní çíxartmaq; 2. (altes ausschmieren vt yaõlí maddä ilä yaõ-
Auto usw.) sökmäk, istifadä olunan åey- lamaq, yaõlamaq, yaõ sürtmäk.
läri söküb çíxartmaq. ausschmücken vt bäzämäk (mit D/-ilä).
ausschlafen vi doyunca yatmaq; hast Ausschmückung, die; -, -en bäzäk.
du ausgeschlafen? doyunca yatdín? vt ausschnauben vt burnunu silmäk, fín-
s-n Rausch ~ yatíb keflilik halíndan çíx- xírmaq.
maq (ayílmaq). ausschneiden vt 1. (Stoff usw.) käsib
Ausschlag, der; -(e)s, -¨e 1. med. säp- götürmäk, käsmäk, biçmək; 2. (Baum)
mä, säpki; dial. dumruq; 2. (des Züng- qol-budaõíní vurmaq; çapmaq; aus-
leins an der Waage) yírõalanma; 3. den geschnitten açíq; käsilmiå; dekolte.
~ geben fig. həlledici ähämiyyätä malik ausschneuzen vt s. ausschnauben.
olmaq, böyük ähämiyyäti olmaq. Ausschnitt, der; -(e)s, -e 1. käsik, bir
ausschlagen vt 1. vurub çíxartmaq; parça, bölüm; ein ~ e-s Buches kitabín
2. (Zähne) vurub síndírmaq; 3. (Ange- bir bölümü; 2. (Halsausschnitt) dekolte.
bot usw.) rädd etmäk, qäbul etmämäk; ausschöpfen vt 1. (Wasser) suyu bo-
4. (verkleiden) üstünü örtmäk, üz çäk- åaltmaq; 2. (Möglichkeiten) yüksäk dä-
mäk (mit D/-ilä); vi 1. (Uhr) döyüb qur- räcädä istifadä etmäk;qurtarmaq; sämt-
ausschreiben 96 außer
------------------------------------------------------------------------------------------------
liche Möglichkeiten wurden ausgeschöpft dän çíxarmaq.
bütün imkanlardan istifadä olundu. aussehen vi (wie, nach) oxåamaq, bän-
ausschreiben vt 1. (fertigschreiben) zämäk; görünmäk; du siehst wie dein
axíracan yazmaq; 2. (Rechnung) yaz- Vater aus sän atana oxåayírsan (bän-
maq, tänzim etmäk; 3. (Scheck) yaz- zäyirsän); es sieht nach Regen aus deyä-
maq, doldurmaq (çeki); 4. (Stelle)..üçün sän yaõíå yaõacaq; wie sieht er aus?
elan vermäk; 5. (ohne Abkürzung onun zahiri görünüåü necädir? er sieht
schreiben) ixtisar etmädän yazmaq, qí- gut aus o yaxåí görünür; das sieht wie
saltmadan yazmaq. Gold aus deyäsän qízíldír.
Ausschreibung, die; -, -en (e-e Stelle Aussehen, das; -s görünüå, görkäm,
usw.) räsmän elan etmä, xäbär vermä. sir-sifät; qavara; qírím, biçim, boy-bu-
ausschreien vt qíåqírmaq, çíõírmaq, xun, döå-baå, äyin-baå; F löyün.
qíåqíríb çaõírmaq; sich (D) die Kehle ~ aussehend adj. : gut ~ yaxåí görünüålü,
qíåqírmaqdan säsi batmaq. biçimli, boy-buxunlu, yöndämli.
ausschreiten vi (große Schritte machen) aus sein vi 1. (zu Ende sein) qurtarmaq;
iri addímlar atmaq, iri addímla getmäk. um 3 Uhr ist die Schule aus därs saat üç-
Ausschreitung, die; -, -en zor iålätmä, dä qurtarír; 2. (Feuer) yanmamaq; 3.
vuruåma; nizamsízlíq; ädäbsizlik. (außerhalb des Hauses sein) evdä olma-
Ausschuss, der; -es, -¨e 1. (Kommissi- maq; er ist oft aus o çox vaxt evdä ol-
on) komissiya (Süd. : komisyon), åura, mur; 4. auf et. ~ bir åeyä cähd etmäk,
äncümän, heyət; 2. nur sg. (minderwer- can atmaq; 5. Sport (Ball) meydança-
tige Waren) xarab mal, däyärsiz åeylär. dan çíxmaq; es ist aus mit ihm ona daha
Ausschussware, die; -, -n nöqsanlí mal, ümid yoxdur.
xarab mal, zädäli mal, çíxdaå. außen adv. xaricdä, eåikdä, bayírda,
ausschütteln vt silkälämäk, silkäläyib díåarída; nach ~ xaricä, eåiyä, bayíra,
atmaq. díåaríya; von ~ xaricdän, eåikdän, ba-
ausschütten vt 1. boåaltmaq, tökmäk; yírdan, díåarídan; nach ~ hin zahirän.
2. (Dividende) vermäk, daõítmaq; 3. Außenantenne, die; -, -n eåik antenasí
(sein Herz) üräyini yüngülläådirmäk, (Süd. : anteni).
üräyini boåaltmaq; sich vor Lachen ~ Außenbezirke, die/pl. şəhərdən xaric
gülmäkdän qäåå elämäk. məhəllələr (rayonlar).
Ausschüttung, die; -, -en divident ver- aussenden vt 1. (j-n) göndärmäk, yol-
mä, gälir faizi daõítma, paylama. lamaq; 2. (Strahlen) åüa saçmaq.
ausschwärmen vi (Schüler, Touristen Außenhandel, der; -s xarici ticarät.
usw.) daõílmaq, yayílmaq, dästädän Außenminister, der; -s, - xarici iålär
(qrupadan) ayrílíb här täräfä getmäk. naziri.
ausschwatzen vt (Geheimnisse) açmaq, Außenministerium, das; -s, -rien xarici
ifåa etmäk. iålär nazirliyi.
ausschweifend adj. 1. (maßlos) hädsiz, Außenpolitik, die; - xarici siyasät.
hesabsíz, ölçüsüz; 2. (unanständig) äx- Außenwelt, die; -, -en xarici aläm.
laqsíz, azõín. Außenwirtschaft, die; - xarici iqtisa-
Ausschweifung, die; -, -en 1. ölçüsüz- diyyat.
lük, ifrat etmä; äxlaqsízlíq; 2. düz yol- außer¹ präp. D (ausgenommen) baåqa,
dan çıxma. älavä, savay, müstäsna olmaqla; ~
ausschweigen vr sich ~ daníåmamaq, Betrieb dayan(íl)míå, iålämäyän; ~ dir
susmaq, säsini çíxarmamaq. sändän başqa, sändän savay; er ist ~
ausschwitzen vt 1. síz(dír)maq; 2. (e-e sich o özündä deyil, aõlí baåínda deyil
Krankheit) xästäliyi tärlämäklä bädän- (vor -dän); ~ acht lassen diqqät etmä-
Außer 97 aussieben
------------------------------------------------------------------------------------------------
mäk, näzärdän qaçírmaq; ~ Kraft demäk (über A/haqda).
hökmsüz; ~ Dienst istefaya çíxmíå; ~ außerordentlich adj. fövqäladä, qey-
sich geraten dövr götürmäk, kükrämäk. ri-adi, növbädänkänar; ~e Versammlung
außer² konj. : ~ dass, ~ wenn ägär, növbädänkänar yíõíncaq (iclas).
yalníz, ancaq; ich gehe morgen schwim- äußerst adj. 1. (am weitesten entfernt)
men, ~ es regnet ägär yaõíå yaõmasa, än xaric, än xaricdä olan; än uzaq; 2.
sabah üzmäyä gedäcäyäm; meine (Gefahr) än böyük; ~ günstig çox älve-
Mutter geht überhaupt nicht mehr aus dem riåli; im ~en Falle vacib olursa; adv.
Haus, ~ um einzukaufen anam yalníz (sehr) son däräcä, än yüksäk; ihr Zu-
alíå-veriå üçün evdän çíxír. stand ist ~ bedenklich onun saõlamlíõí
außerdem adv. bundan baåqa, daha, son däräcä åübhälidir; ~ wichtig çox-
bundan älavä, bundan savay. ähämiyyätli.
äußere(r,-s) adj. 1. xarici, zahiri, díå, Äußerste, das; -n son däräcä, olduq-
eåik; die ~ Ruhe zahiri sakitlik; F et. für ca; aufs ~e gefasst sein här ehtimala
den ~n Menschen tun özünä qulluq et- qaråí hazír olmaq; zum ~en treiben vt
mäk, öz zahirinä baxmaq; 2. görünüå, ifrat etmäk, sein ~s tun əlindən gələni
zahir; dem ~n Anschein nach zu urteilen etmək.
görünüåünä görä qäzavät etmäk, zahi- außerstande adj. mümkün olmayan;
rä baxíb qäzavät etmäk. ~ sein et. zu Inf. etmäk üçün imkaní çat-
Äußere(s), das; -n 1. (Außenseite) üz, mamaq.
säth, xarici görünüå, eåik, xaric; das ~ Äußerung, die; -, -en fikir, räy, ifadä,
des Hauses ist hübsch evin üzü (eåiyi) söz.
gözäldir; 2. (Aussehen) zahiri (díå) görü- aussetzen vt 1. (Kind) tärk etmäk; 2.
nüåü, qíyafä, surät, üz; ein gepflegtes ~s (Hund, Katze) azdírmaq; 3. (sich e-r Ge-
qulluq edilmiå qiyafä, tämiz qiyafä; du fahr ~) özünü tählükäyä düçar etmäk
sollst nicht (nur) nach dem Äußeren (salmaq); 4. (Belohnung usw.) täyin et-
urteilen ancaq üzä baxíb qäzavät mäk, qoymaq, elan etmäk; 5. (unterbre-
etmä; 3. Minister des Äußeren xarici iålär chen) dayandírmaq; täxirä salmaq; et.
naziri. auszusetzen haben nöqsan tapmaq, eyib
außerehelich adj. käbinsiz, nikahdan- tapmaq (an D/-dä) vi jur. baåqa vaxta
känar. keçirmäk, täxirä salmaq; der Puls setzt
außergewöhnlich adj. fövqäladä, qey- aus näbz müntäzäm vurmur; sich ~ D
ri-adi, görünmämiå, qäribä. märuz qalmaq.
außerhalb präp. mit G 1. -in xaricindä, Aussicht, die; -, -en 1. (Blick) mänzärä,
känarínda, eåiyindä; ich wohne ~ der görünüå; 2. (Wahrscheinlichkeit) ümid,
Stadt män åähärin känarínda (eåiyin- ehtimal, åans; gute ~en haben yaxåí gä-
dä) yaåayíram; 2. adv. xaricdän, bayír- läcäyi olmaq; in ~ stellen vt ümid ver-
dan; ~ des Wohnortes çöl-bayír. mäk (j-m/bir käsä); in ~ stehen näzärdä
äußerlich adj. 1. xarici; zahiri, zahi- olmaq; gözlänilmäk, ehtimalí olmaq;
rän; 2. (oberflächlich) säthi, ötäri; adv. Regen steht in ~ yaõíå gözlänilir.
xaricdän, üzdän, zahirdä. aussichtslos adj. ümidsiz, åanssíz, na-
Äußerlichkeit, die; -, -en 1. formallíq; ümid; e-n ~en Kampf führen ümidsiz ye-
xarici görünüå; 2. zahir, äsas olmayan; rə savaşmaq.
mühüm olmayan; auf ~en Wert legen aussichtsreich adj. ümid verän, çox
zahirä ähämiyyät vermäk. åanslí.
äußern vt 1.(Gefühle, Furcht) bildirmäk, Aussichtsturm, der; -(e)s, -¨e müåahidä
göstärmäk; 2. (Meinung) bildirmäk, de- qülläsi.
mäk; vr sich ~ fikrini bildirmäk, fikrini aussieben vt 1. (durchsieben) älämäk,
aussiedeln 98 Ausstattung
------------------------------------------------------------------------------------------------
äläkdän keçirtmäk; 2. (Bewerber) seç- oynadí, daha ifåa oldu, öz iåini bitirdi;
mäk, ayírmaq. 5. ( j-n gegen e-n anderen) bir-birini üz-
aussiedeln vt güclä köçürmäk. üzä qoymaq, bir-birinä salíådírmaq.
Aussiedler, der; -s, - köçkün; åärqi av- ausspinnen vt uydurmaq; toxumaq.
ropadan almaniyaya köçän almanlar. ausspionieren vt çuõullamaq, casus-
aussöhnen vt baríådírmaq; vr sich ~ luq etmäk.
baríåmaq (mit D-ilä). Aussprache, die; -, -n 1. deyiliå, täläf-
Aussöhnung, die; -, -en baríåíq, ba- füz; 2. (Dialog) daníåíq, fikir mübadilä-
ríå(dır)ma. si; mübahisä, dialoq; söhbət.
aussondern vt (Überflüssiges) ayírmaq, aussprechen vt 1. (Kritik, Wunsch usw.)
ayíríb atmaq, seçmäk; dänlämäk, arıt- ifadä etmäk, bildirmäk, bäyan etmäk;
lamaq, irini xırdadan, yaxåını pisdän 2. (ein Wort, e-n Satz) täläffüz etmäk; vi
ayırmaq. daníåíb qurtarmaq; vr sich ~ 1.(über et.)
Aussonderung, die; -, -en ayírma. fikrini demäk, sözünü demäk; 2. (sich
aussortieren vt s. aussondern. für j-n) bir käsin xeyrinä daníåmaq; 3.
ausspähen vi baxíb axtarmaq, gözü sich ~ därdläåmäk, üräyini boåaltmaq;
ilä axtarmaq (nach D/kimisä); vt (aus- sprich dich ruhig aus! üräyinin sözünü
kundschaften) baxmaq, izlämäk, güd- de!; 4. sich mit j-m ~ 1. (Meinungsver-
mäk, göz qoymaq. schiedenheit) ixtilaf haqda daníåmaq; 2.
ausspannen¹ vt 1. açmaq; dartıb uzat- dərdləşmək, kimäsä üräyini boåalt-
maq; 2. (Seil) çäkmäk; 3. (Arme) uzat- maq, därdini daníåmaq; ~ lassen A sö-
maq, açmaq; 4. (Pferde) qoåqudan aç- zünü käsmämäk; lassen Sie mich ~! sö-
maq; vi (sich ausruhen) istirahät etmäk, zümü käsmäyin!.
dincälmäk, yorğunluğunu almaq. ausspreizen vt bir-birindän ayírmaq,
ausspannen² vt : j-m et. ~ hiylä vä ya aralamaq.
yaltaqlíqla älindän çíxarmaq; j-m die ausspritzen vt síçratmaq, fíåqírtmaq;
Freundin ~ qíz dostunu älindän çíxar- vi fíåqírmaq, síçramaq.
maq. Ausspruch, der; -(e)s, -¨e 1. kälam,
aussparen vt 1. eşikdə qoymaq; bir åe- söz; 2. (e-e bemerkenswerte Äußerung)
yä yer boå qoymaq; im Zimmer e-e Ecke därin mänalí söz, hikmätamiz söz.
für den Computer ~ otaqda kopmpyuter ausspucken vt tüpürmäk, tüpürüb at-
üçün bir guåäni boå qoymaq; 2. (über- maq, çírt atmaq; daşlandírmaq.
gehen) haqqínda daníåmamaq, daníå- ausspülen vt 1. yumaq, suda çalxala-
maqdan çäkinmäk. maq; das Schampoo aus den Haaren ~
ausspeien vt (ausspucken) tüpürüb at- åampunu baådan yumaq; 2. (Küste) yu-
maq, tüpürmäk. yub aparmaq; sich (D) den Mund ~ aõ-
aussperren vt 1. girmäyi qadaõan et- zíní yumaq.
mäk, qapí dalínda qoymaq; 2. (Arbei- ausstaffieren vt tächiz etmäk; vr sich
ter) iåsiz qoymaq, iådän känar etmäk, (mit D) ~ özünä täzä paltar almaq.
iåsiz qoymaq. Ausstand, der; -(e)s, -¨e 1. tätil; in den ~
Aussperrung, die; -, -en iådän çíxar- treten tätil etmäk; 2. e-n ~ geben qulluq-
ma, iådän qovma, iåsiz qoyma. dan çíxan zaman öz ämäkdaålarína
ausspielen vt 1. oyun kartíní atmaq, qonaqlíq vermäk.
oynamaq; 2. (den letzten Trumpf) fig. än ausstatten vt 1. bäzämäk; tächiz et-
son imkandan istifadä etmäk; 3. (Sport) mäk; 2. (Tochter) cehiz vermäk; 3. (mö-
topu räqibin yaníndan keçirtmäk; 4. blieren) döåämäk (et. mit D/bir yeri bir
(Rolle) qurtarmaq, sona çatdírmaq; er åey ilä)
hat s-e Rolle ausgespielt fig. o, oyununu Ausstattung, die; -, -en 1. tächizat; tär-
ausstechen 99 austilgen
------------------------------------------------------------------------------------------------
tibat; 2. (Mitgift) cehiz; 3. (Mobiliar) me- çíxartma; den ~ von Schadstoffen verrin-
bel düzmä; 4. Th. sähnä bäzäyi, deko- gen zärärli maddälärin yayílmasíní
rasiya (Süd. : dekor). azaltmaq; 2. (e-r Maschine od. e-r Fab-
ausstechen 1. (Augen) oymaq, deåmäk; rik) mähsul, hasilat, istehsal qüvväsi,
2. (Rasen usw.) çíxardíb atmaq, biçmäk; randíman.
3. fig. (j-n übertreffen) üstün olmaq (j-n ausstoßen vt 1.xaric etmäk, çíxartmaq,
in et.D/ bir käsdän bir åeydä). tärkibindän çíxarmaq; aus e-r Gemeinde
ausstehen vi 1. (Antwort, Entscheidung) ~ bir cämiyyätdän çíxartmaq; 2.(Dampf,
qayib olmaq, gälmämäk; s-e Antwort Gase usw.) tullamaq, eåiyä atmaq, çí-
steht noch aus ondan hälä cavab yox- xartmaq; 3. (Fluch) yaõdírmaq; 4. (Seuf-
dur; 2. (Geld) verilmämiå, qaytarílma- zer) ah çäkmäk.
míå; ~de Zahlungen verilmämiå hesab- ausstrahlen vt 1. (Sendung, Wärme)yay-
lar, ödänilmämiå hesablar, täläblär; vt maq, buraxmaq; 2. (Licht) saçmaq, åü-
(erdulden) dözmäk, davam gätirmäk alanmaq.
ich kann ihn nicht ~ mänim ondan zäh- Ausstrahlung, die; -, -en phys. åüa saç-
läm gedir. ma, åüa yayma, åüalanma; fig. täsir;
aussteigen vi enmäk, düåmäk; çíxmaq (Charisma) karizma; cilvä; hüsn.
(aus D/-dän). ausstrecken vt (Hand, Arm) uzatmaq,
Aussteiger, der; -s, - cämiyyätdän kä- gärmäk; vr sich ~ 1. (der Länge nach)
nar gäzmäyi üstün tutan, ictimadan uzanmaq; 2. (sich recken) gärnäåmäk.
uzaq gəzməyi tərcih edən. ausstreichen vt 1.(ein falsches Wort) qa-
ausstellen vt 1. (Ware) göstärmäk, sär- ralamaq, pozmaq, silmäk; 2. (Falten,
giyä qoymaq; 2. (Bescheinigung) yazíb Nähte) hamarlamaq; ütülämäk; 3.(Fuge)
vermäk; 3. (Scheck) yazmaq. doldurmaq; fig. et. aus dem Gedächtnis ~
Aussteller, der; -s, - 1. särgiyə qoyan, yaddan çíxartmaq.
särgi tärtib verän; 2. (Unterzeichner) im- ausstreuen vt 1. (Samen) säpmäk, to-
zalayan, qolçäkän; sänäd verän åäxs. xum säpmäk; 2. fig. (Gerüchte, Nach-
Ausstellung, die; -, -en 1. särgi; 2. sä- richten) yaymaq.
nädlärin verilmäsi (hazírlanmasí). ausströmen vt buraxmaq, axítmaq; vi
Austellungsdatum, das; -s, -ten sänä- 1. (Gas) çíxmaq; 2. (Flüssigkeit) axmaq.
din verilmä tarixi. aussuchen vt seçmäk, ayírmaq.
Ausstellungsgelände, das; -s, - särginin Austausch, der; -(e)s däyiåmä, äväz
sahäsi. etmä, mübadilä, aldäyiå; F däyiå-dü-
Ausstellungsraum, der; -(e)s, -¨e särgi yüå.
salonu. austauschbar adj. däyiåilä bilän, mü-
Aussterben vi 1. (Geschlecht, Tiere, badiläsi mümkün olan.
Pflanzen usw.) näsli käsilmäk, yox ol- austauschen vt däyiådirmäk (gegen /
maq; 2. (Brauch) aradan getmäk; die für A / nä iläsä); däyiåmäk (mit D/-ilä).
Strassen sind wie ausgestorben yollar austeilen vt 1. (verteilen) bölmäk, pay-
bomboådur. lamaq, pay-püåk elämäk, paylaåmaq;
Aussteuer, die; -, -n cehiz, cihaz, dä- 2. (Befehle) vermäk.
dämalí, dädäverdi. Austeilung, die; -, -en bölmä, bölüå-
aussteuern vt (bei Tonaufnahme) tän- dürmä; payla(å)ma.
zim etmäk, qaydaya salmaq. Auster, die; -, -n balíqqulaõí.
Ausstieg, der; -(e)s, -e çíxíå, çíxíå ye- Austernschale, die; -, -n balíqqulaõí ta-
ri (aus -dən ); eniş. cí.
ausstopfen vt doldurmaq (mit D/-ilä). austilgen vt (zerstören) aradan qaldír-
Ausstoß, der; -es, -¨e 1. yayma, vurub maq, mähv etmäk.
austoben 100 auswandern
------------------------------------------------------------------------------------------- -----
austoben vr sich ~ 1.coåub dayanmaq, austüfteln vt (Plan, Methode) ätraflí dü-
sakitlänmäk; 2. fig. bütün häväs vä ar- åünmäk, fikirläåíb tapmaq.
zularíní yerinä yetirmäk; 3. (Kinder) gu- ausüben vt 1. yerinä yetirmäk, icra et-
rultu qoparmaq. mäk; 2. (Beruf) mäåõul olmaq; e-n Beruf
austragen vt 1. bayíra aparmaq; 2. ~ bir peåä ilä mäåõul olmaq; 3. (Ein-
(Post) aparíb paylamaq; die Briefe ~ fluss, Reiz) täsir etmäk; 4. (Rache) inti-
mäktublarí paylamaq; 3. (Kind) uåaõí qam almaq, öc almaq; 5. (Macht) istifa-
ana bätnindä gäzdirmäk; 4. (Spiel usw.) dä etmäk, iålätmäk, göstärmäk.
täåkil etmäk, tärtib vermäk, keçirmäk; ausübend adj. fäal, aktiv; ~e Gewalt
5. (Streit) sona çatdírmaq, näticäländir- icraedici hakimiyyät.
mäk; vr sich ~ lassen (aus Liste) adını Ausübung, die; -, -en ämäl etmä, icra
qeydiyyatdan çıxarmaq, adını siyahı- etmä, häyata keçirmä.
dan çıxarmaq. Ausverkauf, der; -(e)s, -¨e 1. (Totalaus-
Austräger, der; -s, - paylayan, daõí- verkauf) satíb qurtarma; 2. (Restverkauf)
dan (qäzet vä ...) mövsüm satíåí, fäslin axírínda däbdän
Australien; -s Avstraliya. düåmüå mallarín satíåí.
Australier, der; -s, - avstraliyalí. ausverkaufen vt satíb qurtarmaq.
Australierin, die; -, -nen avstaliyalí ausverkauft adj. 1. (Waren) satílíb qur-
(qadín). tulmuå; 2. (Konzert, Theater usw.) bütün
australisch adj. avstraliyalí. biletlär satílmíå, boå yer qalmamíå.
austreiben vt 1. qovmaq, qovub çíxart- auswachsen vi 1. böyümäk, bitib böyü-
maq; 2. (Vieh) otlaõa cíxarmaq, otar- mäk; 2. (Getreide in den Ähren) vaxtín-
maq; 3. (j-m et.) tärgitmäk; 4.(böse Geis- dan tez böyümäk, tez bitib böyümäk;
ter) cini (ärvahi xäbisäni) qovmaq; 5. vr sich ~ zu D özünä baåqa bir halät
(Pflanze) çiçäklänmäk, cücärmäk. almaq; der kleine Zwischenfall hat sich
Austreibung, die; -, -en 1. qov(ul)ma; zu e-m Skandal ausgewachsen kiçik hadi-
2. adäti tärgitmä. sä böyük bir rüsvayçílíõa çevrildi; aus-
austreten vt 1. (Schuhe) geyib ayaqla- gewachsen yetiåmiå; der arme Mensch ist
ra yer açmaq, geyib geniåländirmäk; ausgewachsen yazíq qozbeldir; das ist ja
köhnältmäk; 2. (Feuer) ayaq ilä söndür- zum Auswachsen! nä daríxdírícídír!.
mäk; vi 1. (Gas usw.) çíxmaq; 2. (aus Auswahl, die; -, -en 1. seçmä, bäyän-
e-m Verein usw.) çíxmaq, üzvlükdän is- mä, ayírma, seçim; 2. (von Werken) se-
tefa vermäk; 3. ~ müssen ayaqyoluna çilmiå äsärlär pl., antologiya (Süd. :
getmäk. antoloji); 3. H große ~ cürbäcür növlär,
austricksen vt käläk gälmäk, fänd iå- müxtälif növlär, çeåid; 4. e-e ~ treffen
lätmäk; j-n ~ bir kəsi aldatmaq. seçmäk (bei D/ bir åeyin içindän); 5.
austrinken vt 1. (Getränk) içib qurtar- (Auslese) seçilmiå, äla çeåid, äla cins;
maq; 2.(Becher usw.)axíra qädär içmäk. 6. (Auswahlmannschaft) yíõma koman-
Austritt, der; -(e)s, -e tärkibindän çíx- da (Süd. : tim).
ma, çíxíb getmä, çíxma (aus D/-dän). auswählen vt seçmäk, seçib götür-
Austrittserklärung, die; -, -en üzvlük- mäk, ayírmaq, çeåidlämäk; ausgewählt
dän çíxma bildiriåi (xäbäri), tärkibindän seçilmiå.
çíxma baräsindä mälumat. auswalzen vt 1. (Blech usw.) yaymaq;
austrocknen vt qurutmaq; vi qurumaq, yastílamaq; 2. (Thema, Geschichte) çox
suyu çäkilmäk; bozqírlaåmaq. uzatmaq, ätraflí daníåmaq.
austrompeten vt åeypur çalíb bildir- Auswanderer, der; -s, - mühacir.
mäk, käränay(käräney) ilä elan etmäk; auswandern vi köçmäk, mühacirät et-
fig. alämä bildirmäk. mäk (aus D/-dän; nach D, in A/-ä).
Auswanderung 101 auszählen
------------------------------------------------------------------------------------------------
Auswanderung, die; -, -en mühacirät. ölkädän çíxarílma, xaric edilmä.
auswärtig adj. 1. baåqa åähärli, baåqa ausweiten vt genältmäk, geniåländir-
yerdän gälän; 2. xarici; Auswärtiges Amt mäk; vr sich ~ yayílmaq; geniålänmäk.
xarici iålär nazirliyi; ~e Angelegenheiten auswendig adv. 1. äzbärdän, döådän,
die/pl. xarici iålär pl.. aõízdan, äzbär; ~ lernen äzbärlämäk;
auswärts adv. 1. xaricdä; ~ wohnen şə- 2. j-n in und ~ kennen F bir käsi yaxåí
hərin xaricində yaşamaq; 2. nach ~ xa- tanímaq.
ricä;3. von ~ xaricdän, baåqa åähärdän; auswerfen vt 1. (Netz usw.) tullamaq,
4. (Sport) räqibin oyun meydançasínda. atmaq; 2. (Anker) lövbär salmaq; 3. (La-
auswaschen vt 1. (Kleid) yumaq; 2. va) püskürmäk; 4. (Geld) ayírmaq (für
(Fleck) yuyub aõartmaq; 3. (Erde) yu- A/-ä); 5. (Graben) çuxur qazmaq, çala
yub aparmaq. qazmaq.
auswechseln vt 1. däyiåmäk, däyiådir- auswerten vt 1. (Dokumente, Berichte
mäk (gegen / ilə); 2. (erneuern) təzələ- usw.) däyärländirmäk, qiymät vermäk;
mək, yeniləmək. 2. (ausnützen) istifadä etmäk; s-e Kennt-
Auswechselung, die; -, -en dəyişdirmə. nisse ~ öz mälumatíndan istifadä et-
Ausweg, der; -(e)s, -e 1. (Mittel) çarä, mäk.
älac, çíxíåyolu, iåíqyolu; e-n Ausweg Auswertung, die; -, -en 1. däyärländir-
zeigen yol göstärmäk, çarä göstärmäk; mä, qiymätländirmä; 2. istifadä etmä.
2. (Ausflucht) bähanä; çíxíå yolu; als auswetzen vt e-e Scharte ~ sähvini dü-
letzter ~ son çarə olaraq. zältmäk, qüsurunu düzältmäk.
ausweglos adj. çaräsiz, älacsíz, ümid- auswickeln vt 1. açmaq, açíb çíxart-
siz, naümid, biçarä, dava-därmansíz, maq; 2. (Kind) bäläyi açmaq, qundaõí
därmansíz, hällolunmaz; adv. çar-na- açmaq.
çar, mäcburän. auswiegen vt (Gewicht) çäkmäk.
Ausweglosigkeit, die; - çaräsizlik, älac- auswirken vr sich ~ 1. (gut, schlecht
sízlíq; acizlik. usw.) näticä vermäk, näticäsi olmaq; 2.
ausweichen vi 1.(Platz machen) yol ver- (auf. et.) täsir etmäk.
mäk (D/-ä); 2. (e-r Frage) cavabdan bo- Auswirkung, die; -, -en täsir; näticä; ~
yun qaçírmaq, yaxasını qırağa çək- auf .. ..üzərində təsiri.
mək; 3. (auf et.) ehtiyac üzündän äväz auswischen vt silmäk; j-m e-s ~ fig. bir
etmäk; baåqa imkandan istifadä et- käsä pislik etmäk.
mäk; auf andere Verkehrsmittel ~ baåqa auswringen vt (Wäsche) síxmaq.
näqliyyat vasitäsindän istifadä etmäk. Auswuchs, der; -es, -¨e 1. med. åiå; 2.
ausweichend adj. (Antwort usw.) qeyri- (Buckel) qoz; 3. (Übertreibung) ifrat; fig.
müäyyän, ikimänalí. eybäcärlik, nöqsan; ~ der Fantasie boå
ausweiden vt ein Tier ~ käsilmiå hey- xäyal.
vanín qarníní yaríb tämizlämäk. Auswurf, der; -(e)s, -¨e 1. med. bälõäm,
ausweinen vr sich ~ aõlayíb üräyini bo- hayxíríq; 2. (e-s Vulkans) püskürmä; 3.
åaltmaq. (des Meeres) xílt; 4. dönük, düåük, räzil,
Ausweis, der; -es, -e (Personalausweis) nacins; ~ der Menschheit fig. bäåäriy-
åäxsi väsiqä, kimlik väräqäsi; bilet. yätin zir-zibili, bäåäriyyätin tör-tökün-
ausweisen vt 1. (aus e-m Land) sür- tüsü, tör-töküntü.
gün etmäk, ölkädän çíxarmaq, xaric auswürfeln vt zär atmaq.
etmäk; 2. (zeigen, beweisen) sänädlärlä auszahlen vt haqqíní ödämäk; vr sich
sübut etmäk; vr sich ~ kimliyini sübut ~ (zəhmətinə) däymäk, faydalí olmaq.
etmäk. auszählen vt 1. saymaq; 2. (Boxer)nak-
Ausweisung, die; -, -en sürgün etmä, out saniyäläri saymaq.
Auszahlung 102 autokratisch
------------------------------------------------------------------------------------------------
Auszahlung, die; -, -en pul ödämä, auszupfen vt 1. (Haare) yolmaq, did-
ödäniå, ödänc, tädiyyä; verilmä. mək; 2. (Augenbrauen) qaålarí almaq.
Auszählung, die; -, -en sayma. autark adj. müstäqil (iqtisadí baxím-
auszanken vt yaman demäk, söymäk, dan).
incitmäk, azarlamaq. Autarkie, die; -, -n dövlätin iqtisadi
auszehren vt üzmäk, äldän salmaq; müstäqilliyi, avtarkiya.
dibinä daå atmaq. authentisch adj. äsl, mötəbər, həqiqi.
Auszehrung, die; -, -en med. üzülmä, Authentizität, die; - häqiqilik.
äldän düåmä; die Krankheit zehrt ihn aus Auto, das; -s, -s avtomobil, maåín, av-
xästälikdän üzgün väziyyätä düåüb. to; ~ fahren avtomobil (maşın) sürmək;
auszeichnen vt 1. (Waren) üstünä qiy- mit dem ~ fahren avtomobil (maşın) ilə
mät vurmaq; 2. (mit e-m Orden) müka- getmək.
fatlandírmaq, tältif etmäk, ad vermäk; Autoapotheke, die; -, -n təcili yardım
3. (ehren) täntänä ilä täbrik etmäk, çantası.
hörmät göstärmäk; vr sich ~ färqlän- Autobahn, die; -, -en avtoban, åosse,
mäk, öz üstünlüyünü göstärmäk (in D/ avtomagistral.
-dä; durch A/ ilä). Autobiografie, die; -, -n avtobioqrafi-
Auszeichnung, die; -, -en 1. etiketlä(n)- ya (Süd. : avtobioqrafi) bir åäxsin özü
mä; 2. (Beschriftung) qiymät vurma; 3. täräfindän yazílmíå tärcümeyihal.
(Orden) medal, niåan, mükafat, müka- autobiografisch adj. avtobioqrafik.
fatlandírílma, tältif, ad; e-e ~ erhalten Autobus, der; -ses, -se avtobus.
mükafat almaq, ad almaq; die ~ ver- autochthon adj. yerli.
leihen tältif elämäk. Autodidakt, der; -en, -en öz-özünä öy-
ausziehbar adj. çäkilä bilän, uzadíla ränmiå adam, özü öyränmiå, özü-özü-
bilän, açıla bilən; ein ~er Tisch uzadíla nä təlim vermiş .
bilän miz, çəkilib açıla bilən stol. autodidaktisch adj. öz-özünä öyrän-
ausziehen vt 1. (Kleidung) çíxartmaq; miå.
2. (Zahn) çäkib çíxartmaq; 3. (Tisch, Sta- Autodiebstahl, der; -s, -¨e avtomobili
tiv) uzatmaq, açmaq; vi 1. (wegziehen) oğurlama, avtomobil oğurluğu.
daåínmaq;2. (Truppen usw.) tärk etmäk, Autofahrer, der; -s, - sürücü, åofer.
çíxíb getmäk; vr sich ~ soyunmaq; sich autogen adj. özündän olan, özündän
e-n Dorn aus dem Finger ~ tikaní barma- ämälä gälän; ~es Training sakitläåmä
õíndan çíxartmaq. tälimi (psixologiyada).
Ausziehplatte, die; -, -n çəkilib açıla Autogramm, das; -(e)s, -e mäåhur bir
bilən lövhə. åäxsiyyätin imzasí (äl yazísí), avtoqraf.
auszischen vt hay-küyä basmaq. Autohändler, der; -s, - maåín (avtomo-
Auszubildende, der u. die; -n, -n ixtisas bil) alverçisi.
tälimi görän gänc åagird. Autoindustrie, die; -, -n avtomobil sä-
Auszug, der; -(e)s, -¨e 1. (Umzug) çíx- nayesi.
ma, daåínma; 2. (aus e-m Text) yazíb Autokarte, die; -, -n yol xäritäsi.
çíxartma, icmalí åäkildä yazma, çíxa- Autokennzeichen, das; -s, - avtomobil
ríå, pasaj; 3. (Extrakt) cövhär, åirä, nömräsi, plak.
(Süd. : a. : esans); 4. (Bankauszug) he- Autokrat, der; -en, -en diktatur, müt-
sabdan çíxaríå; hesab xülasəsi; 5. (Ab- läq hökmdar, avtokrat.
marsch) häräkät. Autokratie, die; -, -n diktatorluq, dik-
auszugsweise adv. bölüm-bölüm, qis- tatura, mütläqiyyät, avtokrati(ya), istib-
mən; qısaca; et. ~ vorlesen bir åeyin bä- dad, täkhakimiyyätlilik.
zi bölümlärini oxumaq. autokratisch adj. diktatorluq, mütläq.
Automat 103 azurblau
------------------------------------------------------------------------------------------------
Automat, der; -en, -en 1. avtomat; 2. Autoschlange, die; -, -n maåín (avto-
(Spielautomat) qumar maåíní (avtoma- mobil) karvaní.
tí). Autoschlosser, der; -s, - avtomobil çi-
Automatik, die; -, -en (Auto) avtoma- lingäri.
tik maåín. Autoschlüssel, der; -s, - avtomobil
Automation, die; - avtomatlaåma. açarlarí.
automatisch adj. avtomat(ik), öz-özü- Autostopp, der; - avtostop; ~ machen
nä. avtostop etmek.
Automatisieren vt avtomatlaşdırmaq. Autosuggestion, die; -, -en özünä täl-
Automatismus, der; -, -men avtoma- qin etmä.
tizm. Autounfall, der; -(e)s, -¨e avtomobil
Automechaniker, der; -s, - maåín (av- qäzasí.
tomobil) tämirçisi (mexaniki). Autoverkehr, der; -(e)s avtomobil hə-
Automobil, das; -s, -e avtomobil. rəkəti, trafik.
autonom adj. muxtar, muxtariyyät; ~ Autowerkstatt, die; -; -¨en avtomobil
es Gebiet muxtar (avtonom) vilayät. təmirxanası.
Autonomie, die; -, -n muxtariyyät; isti- Autozubehör, das; -(e)s, -e avtomobil
qlaliyyät, avtonomluq. lävazimatí.
Autopsie, die; -, -n med. meyitin yaríl- avancieren (in e-r Hierarchie) artmaq,
masí, otopsi; yoxlama. yüksälmäk, iräli getmäk.
Autor, der; -s, -en yazíçí, müällif. Avantgarde, die; -, -n qabaqcíl däs-
Autoradio, das; -s, -s avtomobil radio- tä, qabaqda gedän, avanqard.
su. Avantgardist, der; -en, -en qabaqda
Autorenhonorar, das; -s, -e müälliflik gedän.
(yazíçí) haqqí (qonorarí). avantagardistisch adj. avanqard.
Autoreifen, der; -s, - lastik, åin. Aversion, die; -, -en nifrät, antipati,
Autorennen, das; -s, - avtomobil yarí- soyuqluq (gegen/ -ä qaråí).
åí, avtomobil müsabiqäsi. Aviatik, die; - hava näqliyyatí.
Autoreparaturwerkstatt, die;-, -¨en avisieren vt xäbär vermäk, mälumat
maåín (avtomobil) tämirxanasí. vermäk.
Autorin, die; -, nen yazíçí (qadín). Avitaminose, die; -, -n med. vitaminsiz-
autorisieren vt 1. (ermächtigen) säla- lik, vitamin azlíõí, avitaminoz.
hiyyät vermäk, yetki vermək, väkil Avocado, die; -, -s bot. avokado.
etmäk; 2. (bestätigen) icazə vermək; -i Awesta das; - Zärdüåt peyõämbärin
qəbul etmək. müqäddäs kitabí.
autorisiert adj. sälahiyyätli, yetkili. Axiom, das; -s, -e mütäarif, külli qa-
autoritär adj. avtoritar, mütläq itaätä idä, isbata ehtiyací olmayan häqiqät;
äsaslanan, müqtädir; nüfuzlu,mötäbär, aksiom.
aõzíkäsärli. Axt, die; -, -¨e balta; çapacaq.
Autorität, die; -, -en nüfuz, hörmät, Az. = Abk. für Aktenzeichen.
avtoritet; F ehtiram (nüfuz) sahibi; die ~ Azur, der; -s mavi räng,açíq göy räng.
verlieren näzärdän (nüfuzdan) düåmäk. azurblau adj. mavi,açíq-göy rängindä.
B
B, b, ; das; - 1. Alman älifbasínín ikin- Backstein, der; -e(s), -e biåmiå kärpic.
ci härfi; 2. mus. si-bemol. Backstube, die; -, -n tändirxana, çö-
babbeln vi 1. käkälämäk; 2. boå-boå räk biåirilän yer.
daníåmaq, sarsaxlamaq, gäväzälä- Backwaren, die/pl. xämir mämulatlarí,
mäk, çäränlämäk. xämirdän biåirilän åeylär (åirniyyat, çö-
Baby, das; -s, -s körpä, südämär uåaq, räk vä s.); peçenye.
bäbä. Bad, das; -(e)s, -¨er 1. hamam; ein ~
Babyausstattung, die; -, -en körpä nehmen vanna qäbul etmäk (Süd. : ha-
uåaq üçün tächizat (yorõan-döåäk vä mama getmäk); 2. (Heilbad) müalicä
s.). sularí; 3. (im Freien) plyaj (Süd. : plaj).
Babylon; -s babilistan. Badeanstalt, die; -, -en hamam, ümu-
Babylonier, der; -s, - babilistanlí. mi hamam; çimmäk yeri.
Babynahrung, die; - körpä uåaq üçün Badeanzug, der; -(e)s, ¨-e çimərlik dəs-
yemäk. ti, çimmäk paltarí, geyçim.
Babysitter, der; -s, - dayä, uåaõa ba- Badehose, die; -, -n çimärlik şortu,
xan, ata-anasí evdä olmayan uåaõa geyçim.
näzarät edän. Bademeister, der; -s, - hamamçí, ha-
Bach, der; -(e)s, -¨e kiçik çay, qanov, mama vä ya çimmäk hovuzuna näza-
arx, çeşmə; fig. den ~ runtergehen məhv rät eden.
olmaq, yavaş-yavaş yox olmaq. baden vi 1. hamamda yuyunmaq; 2.
Backbord, das; -(e)s, -e gäminin sol (im Freien) çimmäk, üzmək, dänizä
yaní, bakbort. getmäk; vt çimdirmäk; fig. in Schweiß
Bäckchen, das; -s, - yanaq (uåaqlar- gebadet sein tär içindä olmaq; damit
da). kannst du baden gehen F bu iådän müs-
Backe, die; -, -n 1. yanaq; 2. (Kinn- bät näticä ala bilmäzsän.
backe) çänä, ord; 3. techn. mängänä; Badeort, der; -s, -e 1. plyaj (Süd. :
4. (Hinterteil beim Pferd) saõrí. plaj), çimärlik; 2. (Kurbad) kurort.
backen vt 1. (Brot) biåirmäk; 2. (in e-r Badesachen die/pl. çimmə əşyaları,
Pfanne) qízartmaq; vi biåmäk; qízar- pl(y)aj əşyaları.
maq. Badesalz, das; -es, -e vanna qäbul et-
Backenzahn, der; -(e)s, -¨e azí diåi, azí. mäk üçün duz, vanna duzu.
Bäcker, der; -s, - çöräkçi, çöräkbiåirän. Badestrand, der; -(e)s, -¨e çimärlik,
Bäckerei, die; -, -en çöräkxana, çöräk däniz sahili, plyaj (Süd. : plaj).
dükaní. Badetuch, das; -(e)s, -¨er 1. çimärlik
Bäckermeister, der; -s, - çöräkçi. däsmalí; fitä; 2. tüklü (xovlu) däsmal
Backfisch, der; -(e)s, -e 1. qízardílmíå (Süd. : hamam hovläsi).
balíq; 2. fig. yeniyetmä qíz, cavan qíz. Badewanne, die; -, -n hamam vannasí.
Backform, die; -, -en åirniyyat qälibi. Badezimmer, das; -s, - hamam (ota-
Backgammon, das; -(s)- taxta oyunu. õí).
Backhefe, die; -, -n maya, xämir ma- baff : ~ sein F heyrät etmək, təəc-
yasí. cüblənmək; özünü tamamilə itirmək.
Backobst, das; -(e)s sobada biåirilmiå BaföG, das; -s Almanyada universitet
meyvä. tələbələrinə kredit vermə qanunu.
Backofen, der; -s, -¨ çöräk sobasí; tän- Bagage, die; -, -n 1. äåya, yük, baqaj;
dir. 2. fig. (Pack) zir-zibil, tör-töküntü.
Backpflaume, die; -, -n sobada biåiril- Bagatelle, die; -, -n xírda åey, ähäm-
miå gavalí. iyyätsiz åey, boå åey.
Backpulver, das; -s, - xämir mayasí. bagatellisieren vt kiçik vä ähämiyyät-
Bagatellschaden 105 Balkankriege
------------------------------------------------------------------------------------------------
siz göstärmäk, mänasíní azaltmaq. zur ~ ömür boyu, beåikdän qäbrä qä-
Bagatellschaden, der; -s, -¨ kiçik ziyan, där.
xırda zərər. Bahrtuch, das; -(e)s, -¨er käfän.
Bagger, der; -(s), - yerqazan maåín. Bai, die; -, -n kiçik körfäz, buxta.
baggern vt yerqazan maåín vasitəsi Baisse, die; -, -n H tänäzzül, qiymätli
ilä işlämäk (qazmaq). kaõízlarín düåmäsi.
Baguette, das; -s, - baget, baget çörä- Bajazzo, der; -s, -s tälxäk, oyunbaz.
yi, uzun aõ çöräk. Bajonett, das; -(e)s, -e süngü, mizraq;
Bahaismus, der; -, - rel. Bahaiyät. veralt. härbä.
bähen vt isitmək; qızartmaq. Bake, die; -, -n naut. niåan aõací.
Bahn, die; -, -en 1. yol; orbita; 2.(Eisen- Bakterie, die; -, -n bakteriya (Süd. :
bahn) dämiryolu; 3. (Zug) qatar, tren; 4. bakteri), mikrob.
(Straßenbahn) tramvay; per (mit der) ~ Bakterienkrieg, der; -(e)s, -e bakterio-
dämiryolu ilä; fig. freie ~ haben yolu loji müharibä.
açíq olmaq; auf die schiefe ~ geraten Balance, die; -, -n müvazinät, balans.
pis yola düåmäk, azmaq. balancieren vi tarazlaådírmaq, balans-
Bahnbeamte, der; -n, -n dämiryol mä- laådírmaq.
muru. bald adv. 1. (in Kürze) tezliklä, bu ya-
bahnbrechend adj. yeni yol açan. xínda; 2. (beinahe) az qala, änqärib; 3.
Bahnbrecher, der; -s, - fig. yol açan, recht ~ tezliklä; 4. ~ darauf bir az sonra;
(göstärän), yenilikçi, ilk täşäbbüsçü. so ~ wie möglich mümkün qädär tez; F
bahnen vt yol açmaq; den Weg ~ yol bis ~! hälälik!, görüåmäk ümidilä!
açmaq; sich (D) e-n Weg durch A ~ özü- Baldachin, der; -s, -e bäzäkli talvar;
nä ... arasíndan yol açmaq. taxt-rävan; çardaq.
Bahnfahrt, die; -, -en qatar (tren) ilä baldig adj. tez, yaxın (zamandaki),
säyahät; tramvay ilä getmäk. irälidä; auf ~es Wiedersehen tezliklä gö-
Bahnhof, der; -(e)s, -¨e 1. vaõzal; 2. fig. rüåänädäk.
nur ~ verstehen heç baåa düåmämäk. baldigst adv. mümkün qädär tez.
Bahnhofsvorsteher, der; -s, - vaõzal baldmöglichst adv. mümkün olduqca
räisi. tez.
Bahnlinie, die; -, -n dämiryol xätti. Baldrian, der; -s, -e 1. bot. piåikotu;
Bahnpolizei, die; - dämiryol polisi. 2. med. valerian, yuxu gätirän därman.
Bahnstrecke, die; -, -n dämiryol mäsa- Balg¹, der; -(e)s, -¨e 1. (abgezogenes
fäsi. Fell) heyvanín soyulmuå därisi (qabí-
Bahnüberführung, die; -, -en yol keçi- õí); 2. techn. (Blase) tuluq, körük.
di (üstdän). Balg² das/der; -s, -¨er F tärbiyäsiz
Bahnübergang, der; -(e)s, -¨e dämiryol uåaq, häyasíz uåaq.
keçidi. balgen : vr sich ~ savaåmaq, dalaå-
Bahnunterführung, die; -, -en dämiryol maq, boõuåmaq.
altíndan keçän yol (tunel). Balgerei, die; -, -en savaåma,dalaåma.
Bahnverbindung, die; -, -en dämiryol Balkan, der; -s Balkan (lar/pl.), Balkan
rabitäsi. daõlarí.
Bahnverwaltung, die; -, -en dämiryol Balkanhalbinsel die; - balkan yarím-
idaräsi. adasí.
Bahnwärter, der; -s, - dämiryol gözät- Balkanisierung die; - pol. nizam-inti-
çisi. zamí bir-birinä vurmaq, qarma-qaríåíq-
Bahre, die; -, -n 1. (Totenbahre) tabut; líq yaratmaq.
2. (Tragbahre) xäräk; von der Wiege bis Balkankriege die/pl. balkan müharibä-
Balken 106 Bandit
------------------------------------------------------------------------------------------------
läri. Bambus, der; -ses, -se bambuq.
Balken, der; -s, - tir, dörd guåäli diräk, Bambusrohr, das; -(e)s, -e bambuq çu-
diräk, şalban. buõu.
Balkon, der; -s, -e u. -s balkon, eyvan. Bammel, der; -s F qorxusu olmaq,
Ball, der; -(e)s, -¨e 1. top; 2. (Veranstal- qorxu; ich habe e-n ~ qorxuram, qorxum
tung) bal, räqs gecäsi; ~ spielen top oy- var (vor D/-dän).
namaq; fig. immer am ~ bleiben hämiåä bammeln vi F sallanmaq, asílmaq.
fäal olmaq (qalmaq). banal adj. mäzmunsuz, mänasíz, ba-
Ballade, die; -, -n ballada, dramatik yaõí.
mäzmunu olan uzun poema. Banalität, die; -, -en bayaõílíq, mäna-
Ballast der; -(e)s 1. (zum Gleichge- sízlíq, boåluq.
wichtsausgleich) ballast pərsəng; 2. fig. Banane, die; -, -n bot. banan (Süd. :
(unnütze Last) därdä däymäyän åey, moz).
yük. Banause, der; -n, -n qabiliyyätsiz, incä-
ballen vt 1. síxmaq; 2. (die Faust) äli sänätä duyõusuz, görüå dairäsi mäh-
yumruqlamaq; vr sich ~ (Schnee, Lehm) dud olan adam.
büzüåüb yumaõa dönmäk, yumaq kimi Band¹, der; - (e)s, -¨e (Buch) cild; fig.
yíõílmaq, büzüşmäk. das spricht Bände bu çox şey göstərir,
Ballen, der; -s, - 1. (Baumwolle, Tee, Ta- bu çox şey ifadə edir.
bak) tay; 2. (Handballen) älin yumåaq Band², das; -(e)s, -¨er 1. baõ, bänd, åä-
äti. rit; 2. (Tonband) lent; auf ~ aufnehmen
ballern vi partlatmaq; gumbuldatmaq. lentä yazmaq; 3. (Fassband) çänbär; am
Ballett, das; -s, -e balet. laufenden ~ fasilä vermädän, bir-birinin
Ballettänzer, der; -s, - balet räqqasí. ardínca.
ballförmig adj. yumru, kürəvi. Band³, die; -, -s mus. estrada an-
Ballistik, die; - härbi ballistika, top gül- samblí, orkestr qruppasí.
lälärinin vä ya aõír cisimlärin uçuåun- band s. binden
dan bähs edän elm Bandage, die; -, -n bandaj, tänzif, sar-
Ballon, der; -s, -s u. -e 1. (Gasballon) õí.
balon, säbätin içinä qoyulmuå böyük bandagieren vt tänzif baõlamaq.
åüåä; 2. hava balonu, hava åarí. Bandaufnahme, die; -, -n lentä köçür-
Ballonfahrer, der; -s, - hava balonu- mä.
nun sürücüsü (pilotu). Bande, die; -, -n 1. dästä; 2.(organisier-
Ballsaal, der; -(e)s, -säle räqs salonu. te) quldur dästäsi, banda; 3. (Billiard)
Ballspiel, das; -(e)s, -e top oyunu. känar, haåiyä.
Ballung, die; -, -en bir yerä yíõíåma, Bandeisen, das; -s, - zol dämir.
toplanma, cämläåmä. Bandenführer, der; -s, - quldur dästä-
Ballungsgebiet, das; -s, -e s. Ballungs- sinin baåçísí.
zentrum. Banderole, die; -, -n banderol.
Ballungszentrum, das; -s, -tren ähali- - bändig adj. cildli; dreibändig üç cild-
nin síx märkäzläådiyi (olduõu) yer. dän ibarät, üçcildlik; vielbändig çoxcild-
Balsam, der; -s balzam (aõríní käsän li (bändli).
därman), märhäm, mälhäm. bändigen vt 1. (Tier) tärbiyä etmäk,
Baltikum, das; -s baltik ölkäläri. ram etmäk; 2. (Triebe, Naturgewalten)
baltisch adj. baltik. qaråísíní almaq.
Balz die; -, -en ciftläåmäk oyunu (quå- Bändigung, die; -, -en ram etmä, itaät
larda). altína alma.
balzen vt ciftläåmäk (quålarda). Bandit, der; -en, -en yolkäsän, bandit,
Bandmaß 107 bärbeißig
------------------------------------------------------------------------------------- -----------
quldur, härami. Banküberweisung, die; -, -en bank hə-
Bandmaß, das; -es, -e ölçü lenti. valəsi, bank köçürməsi.
Bandscheibe, die; -, -n anat. disk. Bankwesen, das; -s bank iåi.
Bandwurm, der; -(e)s, -¨er lent åäklin- Bann, der; -(e)s, -e 1. (Charme) äfsun,
dä parazit qurd (baõírsaqda). cazibä, sehr; in s-n (ihren) ~ schlagen
Bange, die; - : keine ~! qorxma(yín)!; valeh etmäk, sehr etmäk, bir käsi özü-
j-m ~ machen bir kəsin ürəyinə qorxu nä cälb etmäk; 2. (Verbannung) sürgün
salmaq. vä ixrac etmä; 3.(Kirchenbann) kilsädän
bang(e) adj. qorxaq, qorxacaq; mir täcrid etmä, kilsädän ayírma; in den ~
ist ~ vor D -dän/dan qorxuram, däh- tun kilsädän ixrac etmäk.
åätä gäliräm; ~ machen A qorxutmaq. bannen vt 1. (abwehren) däf etmäk,
bangen vi sich ~ (um A/üçün), qorx- qaråísíní almaq, qovmaq; e-e Gefahr ~
maq, nigaran olmaq; es bangt mir um xätäri däf etmäk; 2. (bezaubern) mäftun
s-e Gesundheit onun saõlamlíõí üçün etmäk, cäzb etmäk; 3. (festhalten) tutub
nigaranam. saxlamaq.
Bank¹, die; -, -¨e 1. oturmaq üçün tax- Banner, das; -s, - bayraq.
tadan düzälmiå uzun kürsü; skamya; 2. Bannträger, der; -s, - bayraqdar.
(Werkbank) däzgah; 3. fig. et. auf die lan- Bannkreis, der; -es, -e (Einflussbereich)
ge ~ schieben A süründürmäyä salmaq; täsir dairäsi; in j-s ~ geraten kiminsä tä-
4. fig. F durch die ~ istisnasíz, hamísí. siri altína düåmäk.
Bank², die; -, -en 1. bank; ein Konto bei Bannmeile, die; -, -n 1. (Ort) åähär xät-
der ~ eröffnen bankda hesab açmaq. ti; 2. (für Demonstrationen gesperrter In-
Bankanweisung, die; -, -en bank häva- nenbezirk) nümayiålärin keçirilän vaxtí
läsi, bank vasitäsilä keçirmä. qadaõan olan åähär dairäsi.
Bankdirektor, der; -s, -en bank müdiri. bar¹ adj. 1. naõd, näqd; ~es Geld naõd
Banker, der; -s, - s. Bankier. pul; in ~ kaufen naõd pula almaq, naõd
Bankett, das; -(e)s, -e 1. ziyafät, räsmi ödämäk.
mäclis, banket; 2. (Straße) küçä säkisi. bar² adj. 1. çílpaq, açíq, yalín, lüt; bar-
Bankfiliale, die; -, -n bank åöbäsi. füßig ayaqyalín; 2. mährum (G/-dän);
Bankgeheimnis, das; -ses bank sirrinin ~er Unsinn mänasíz åey, aõlasíõmaz, ~
saxlanmasí; ämanät sirri, bank sirri. jeglicher Vernunft tam aõíldan uzaq bir
Bankgeschäft, das; -(e)s, -e bank ämä- iå.
liyyatí; bank iåi. Bar, die; -, -s bar, meyxanä; an der ~
Bankier, der; -s, -s bank sahibi, ban- barda.
kir. Bär, der; -en, -en 1. zo. ayí; 2. astr. Ayı
Bankkonto, das; -s, -ten bankda olan bürcü; Großer ~ böyük ayí, dübbi-äk-
cari hesab, bank haqq-hesabı. bär; Kleiner ~ kiçik ayí, dübbi-äsğər; 3.
Bankrott, der; -(e)s, -e müflislik, var- fig. j-m e-n Bären aufbinden kimäsä
yoxdan çíxma, bankrot; ~ machen/gehen yalan-palan daníåmaq.
var-yoxdan çíxmaq, müflisläåmäk. Baracke, die; -, -n barak.
bankrott adj. müflis, bankrot, iflas ol- Barauszahlung, die; -, -en naõd (nəqd)
muå; ~ sein müflis olmaq. pul vermä, naõd ödämä.
Bankrotterklärung, die; -, -en bankrot Barbar, der; -en, -en qaba insan, väh-
açíqlamasí, müflislik bäyannamäsi åi adam, mädäniyyätsiz adam.
(elani); fig. acizlik älamäti, acizlik niåa- Barbarei, die; - vähåilik, barbarlıq.
ní. barbarisch adj. vähåi, barbarcasına.
Banküberfall, der; -s, -¨e bank soyõu- Barbarismus, der; -, -men vähåilik.
nu. bärbeißig adj. deyingän.
Barbestand 108 Bassist
------------------------------------------------------------------------------------------------
Barbestand, der; -s, -¨e mövcud pul ~n errichten sängär düzältmäk; auf ~
(kassada). gehen mübahisəyə (davaya) hazır ol-
Barbier, der; -s, -e dälläk, bärbär. maq.
barbieren vt qírxmaq (ülgüclä). barrikadieren vt barrikada qurmaq.
Bardame, die; -, -n barda iåläyän qa- barsch adj. qaba, särt, käskin.
dín, saqi. Barsch, der; -(e)s, -e xaní balíõí.
Barde, der; -n, -n el åairi. Barschaft, die; -, -en naõd, naõd pul.
Bärenhaut, die; -, -¨e fig. auf der ~ lie- Barschheit, die; -, -en kobudluq.
gen veyl-veyl gäzmäk, tänbällik etmäk. Bart, der; -(e)s, -¨e 1. (Kinnbart) saq-
Bärenhunger, der; -s bärk aclíq; e-n ~ qal; (Schnurrbart) bíõ; 2. (Schlüsselbart)
haben bärk (qurd kimi) ac olmaq. açar dili, açar diåi; fig. j-m um den ~ ge-
bärenstark adj. 1. F çox yaxåí, son dä- hen yaltaqlanmaq; sich e-n ~ wachsen
räcä gözäl; 2. (stark) qüvvätli, güclü. lassen saqqal qoymaq; fig. der ~ ist ab!
Barett, das; -s, -e girdä yastí papaq, sonuna çatdí!; kifayətdir!.
biret, (Süd. : a. beri). bärtig adj. saqqallí.
barfuß adj. ayaqyalín. bartlos adj. saqqalsíz.
barfüßig adv. ayaqyalín. Barvermögen, das; -s, - nağd pul əm-
barg s. bergen. lakı.
Bargeld, das; -(e)s naõd pul. Barzahlung, die; -, -en naõd pul ver-
bargeldlos adj. naõd pulla yox, çek vä mä, nağd pulla ödəmə, nağd hesab-
ya başqa vasitələrlə alma; nisyə. laşma; gegen ~ naõd pula.
barhäuptig adj. baåíaçíq. Barzhlungspreis, der; -es, -e naõd qiy-
Bariton, der; -s, -e mus. bariton, mü- mät.
õänninin säsi. Basar, der; -s, -e bazar, çaråí.
Baritonsänger, der; -s, - baritonist. Base¹, die; -, -n (weibl.Verwandte) xala-
Barkasse, die; -, -n barkas, motorlu qízí, dayíqízí.
qayíq, kiçik gämi. Base², die; -, -n Chem. äsas, baza.
Barkauf, der; -(e)s, -¨e naõd alma. Baseball, der; -s beysbol.
Barke, die; -, -n yastídibli yük gämisi. basieren vi äsaslanmaq; auf et. ~ bir
barmherzig adj. märhämätli, rähmli, åeyä dayanmaq, istinad etmäk, äsas-
åäfqätli. lan(dír)maq.
Barmherzigkeit, die; - åäfqät, rähmli- Basilika, die; -, -ken böyük kilsä.
lik, märhämät. Basilikum, das; -s, - reyhan.
barock adj. barok üslubunda. Basis, die; -, Basen 1. äsas, bünövrä;
Barock, der u. das; -s barok üslubu. paya, baza, özül, bünyad; kök;2. geom.
Barometer, das; -s, - barometr. qaidä; die ~ des Dreiecks üçbucaõín qa-
Barometerstand, der; -(e)s, -¨e baro- idäsi; 3. mil. härbi baza (Süd. : ordu-
metrin göstärdiyi däräcä (täzyiq). qah);~ und Überbau bazis vä üstqurum.
Baron, der; -s, -e baron (qrafdan kiçik Basisdemokratie, die; -, -n birbaåa de-
zadäqan rütbäsi). mokratiya (aşağıdan yuxarıya).
Baronin, die; -, -nen baronessa (baro- Baskenmütze, die; -, -n beret (Süd. :
nun arvadí). beri).
Barrel, das; -s, -s barrel (153 Litr neft). Basketball, der; -s basketbol.
Barren, der; -s, - 1. (Goldbarren) tökmä Bass, der; -es, -¨e mus. bas (yoõun kiåi
qízíl, qälibä (qalíba) tökülmüå qízíl; 2. säsi), bäm; ~ singen yoõun säslä oxu-
(Turngerät) parallel tirlər. maq.
Barriere, die; -, -n säd, maneä, əngəl. Bassin, das; -s, -s hovuz.
Barrikade, die; -, -n sängär, barrikada; Bassist, der; -en, -en 1. (Spieler) kontra-
Bast 109 Bauklotz
------------------------------------------------------------------------------------------------
bas çalan; 2. (Sänger) bas säslä oxu- icazä.
yan. Bauch, der; -(e)s, -¨e qarín, gödän,
Bast, der; -(e)s alt qabíq, lif, aõac qa- bätn; sich auf den ~ legen qarín üstä
bíõí. uzanmaq; aus den ~ havadan, necä
basta! int. bäsdir!; yetär! und damit ~! gäldi.
daha daníåma!; qurtardıq!. Bauchbinde, die; -, -n qarínbaõí.
Bastard, der; -s, -e 1. (Mischling) mä- bauchig, bäuchig adj. yumru, köpmüå.
läz, hibrid; 2. (uneheliches Kind) nikah- Bauchnabel, der; -s, - göbäkbaõí.
dan känar uåaq; 3. (Schimpfwort) ha- Bauchreden vi qaríndan daníåmaq
ramzadä, bic. (dodaqlar tärpänmädän); mízíldamaq.
Bastei, die; -, -en bürc, istehkam. Bauchschmerz, der; -es, -en qarín aõrí-
Bastelarbeit, die; -, -en əl işi; hobi. sí (sancísí).
basteln vt häväskar kimi bir åeylär qa- Bauchspeicheldrüse, die; -, -n mädä-
yírmaq; er bastelt an e-m Regal o bir räf altí väzi.
qayírír. Bauchtanz, der; -es, -¨e qarín (göbək
Bastion, die; -, -en bürc, qala, istäh- rəqsi) räqsi.
kam. Bauchweh, das; -(e)s qarín sancísí
Bastler, der; -s, - sänät häväskarí. (aõrísí).
bat s. bitten. Baudenkmal, das; -(e)s, -¨er u. –e me-
Bataillon, das; -s, -e mil. Batalyon marlíq abidäsi; heykäl.
(Süd. : qordan). bauen vt tikmäk, qurmaq; qayírmaq;
Batate, die; -, -n bot. åirin kartof (yer- (Mauer; Strasse) çäkmäk, düzältmäk; vi
almasí). ümid bäslämäk, arxayín olmaq (auf A/
Batik, die; -, -en u. der; -s, -en parça kimäsä, näyäsä); F e-n Unfall ~ bäd-
boyamaq üsulu. bäxt hadisäyä (täsadüfa) säbäb ol-
batiken vt parça boyamaq. maq.
Batist, der; -s, -e batist (pambíq vä ya Bauer¹, der; -n, -n 1. kändli; 2. (Schach)
ipäkdän olan yumåaq parça). piyada; 3. fig. savadsíz adam, kəndli.
Batterie, die; -, -n 1. mil. bir neçä top- Bauer², das u. der; -s, - qäfäs (quå
dan ibarät härbi hissä; 2. el. batareya, üçün).
(Süd. : batri). Bäuerin, die; -, -nen kändli qadín.
Batzen, der; -s, - (Klumpen) gil yíõíní, bäuerlich adj. kändli, kändlisayaõí.
laxta; fig. ein ~ Geld xeyli pul. Bauernfänger, der; -s, - fig.adamalda-
Bau¹, der; -(e)s, -ten 1. nur sg. (das Bau- dan, quldur, käläkbaz.
en) tikmä, bina; der ~ des Hauses dauerte Bauernhof, der; -(e)s, -¨e känd häyäti;
zwei Jahre evin tikilmäsi iki il çäkdi; 2. kändlinin maldarlíq vä täsärrüfat yerlä-
(Gebäude) tikinti, bina, inşaat; 3. (Bau- ri, kəndli həyəti.
art) struktur, quruluå; 4. (Körperbau) Bauerntum, das; -s kändli kütläsi;
bädän quruluåu, boy-buxun; im ~ tikin- kändli yaåayíå sistemi, kändçilik.
tidä. baufällig adj. çox köhnälmis (bina),
Bau², der; -s, -e (Tierhöhle) yuva. köhnä, yíxíq.
Bauarbeiten, die/pl. tikinti iåläri, inşa- Baugerüst, das; -(e)s, -e tikintidä iålä-
at işläri . nän taxtabänd.
Bauarbeiter, der; -s, - tikinti ämäläsi, Baugesellschaft, die; -, -en tikinti åirkä-
ämälä, fählä; pl. ämäläcat. ti.
Bauart, die; -, -en memarlíq üslubu. Bauherr, der; -en, -en tikinti sahibi.
Bauaufsicht, die; - tikinti näzaräti. Bauklotz, der; -es, -¨e F fig. Bauklötze
Baubewilligung, die; -, -en tikinti üçün staunen aõzí bir qaríå açíq qalmaq.
Baukunst 110 Beamtenbestechung
------------------------------------------------------------------------------------------------
Baukunst, die; - memarlíq. Bausch, der; -(e)s, -e 1. med. tampon;
Bauland, das; - ärazi (tikinti üçün). 2. in ~ und Bogen topdan; Waren in ~
Baum, der; -(e)s, -¨e aõac; auf e-n ~ und Bogen kaufen hamísíní bir yerdä al-
klettern aõaca dírmaåmaq (çíxmaq); maq (çäkilmämiå, sayílmamíå, ölçül-
auf dem ~ ağacda; im ~ ağacda, bu- mämiå malí); 3. bürüådürülmüå qumaå
daqların arasında; den Wald vor lauter vä ya kaõíz.
Bäumen nicht sehen aõaclarí görüb, me- bauschen vt åiåirtmäk; vr sich ~ åiå-
åäni görmämäk. mäk, qabarmaq.
Baumaterial, das; -s, -ien tikinti mate- bauschig adj. åiåik, åiåkin.
rialí. Baustein, der; -s, -e element; daå.
Baumblüte, die; - aõaclarín çiçäklän- Baustelle, die; -, -n tikinti yeri.
mä vaxtí. Baustil, der; -(e)s, -e tikinti üslubu, me-
Baumeister, der; -s, - memar. marlíq üsulu.
baumeln vi ~ an D -dən sallanmaq, Baustoff, der; -(e)s, -e tikinti materialí.
asílmaq, yellänmäk; die Beine ~ lassen Baustopp, der; -s, -s tikintinin qadağan
ayaqlarí sallamaq. edilməsi; e-n ~ verhängen tikintini qada-
bäumen : sich ~ 1. (Pferd) qalxmaq, ğan etmək.
dik-dik durmaq; 2. tärslik etmäk, mü- Bauwerk, das; -(e)s, -e bina, tikinti.
qavimät göstärmäk. Bauwesen, das; -s tikinti iåi (iåläri).
Baumkrone, die; -, -n aõacín täpäsi Bayer, der; -n, -n bavariyalí, (Süd. :
(baåí). bayerli).
baumlang adj. ein ~er Bursche uzun- Bayern bavariya (Süd. : bayern).
draz oõlan. Bazar, der; -s, -e bazar.
baumlos adj. aõacsíz. Bazille, die; -, -n basil.
Baumrinde, die; -, -n aõac õabíõí. Bazillus, der; -, -llen basil.
Baumschule, die; -, -n aõac åitilliyi. beabsichtigen vt fikrindä olmaq, niyyä-
Baumsterben, das, -s ağacların ölmə- tindä olmaq, istämäk; ~ et. zu tun bir
si, ağacların quruması (zəhərli hava və åey etmäk niyyätindä olmaq.
yağışdan). beachten vt 1. fikir vermäk, diqqät ye-
Baumstamm, der; -(e)s, -¨e aõac göv- tirmäk; 2. (Regeln usw.) riayät etmäk,
däsi; kötük. hesaba almaq, mähäl qoymaq; nicht ~
Baumstumpf, der; -(e)s, -¨e kötük. riayät etmämək; F -ə qulaq asmamaq,
Baumuster, das; -s, - tikinti nümunäsi, mähäl qoymamaq.
tikinti tipi. beachtenswert adj. diqqätälayiq.
Baumwolle, die; - pambíq, iplik. Beachtlich adj 1. (beträchtlich) çox,
baumwollen adj. pambíqlí, pambíq- xeyli; 2. (bedeutsam) mühüm, əhəmiy-
dan. yətli; diqqätälayiq.
Baumwollfaser, die; -, -n pambíq lifi. Beachtung, die; - diqqät yetirmä; ria-
Baumwollsamen, der; -s, - çiyid. yät, gözlämä; ~ schenken diqqät ver-
Baumwollspinnerei, die; -, -en pambíq mäk.
iplik karxanasí, iplik fabrikasí. Beamte, der; -n, -n 1. (Staatsbeamte)
Baumwollstoff, der; -(e)s, -e pambíq dövlät qulluqçusu, dövlät mämuru, kar-
parça, qädäk; çit. güzar; 2. (Polizeibeamte) polis mämuru;
Baumwurzel, die; -, -n aõac kökü. 3. (Zollbeamte) gömrük mämuru.
Bauplan, der; -(e)s, -¨e tikinti planí. Beamtenbeleidigung, die; -, -en jur.
Bauplatz, der; -es, -¨e tikinti meydan- dövlät qulluqçusunu (mämurunu) qul-
çasí (yeri). luq vəzifəsi icra edərkən tähqir etmä.
Baurecht, das; -(e)s, -e tikmä haqqí. Beamtenbestechung, die; -, -en dövlät
Beamtenlaufbahn 111 bedächtig
------------------------------------------------------------------------------------------------
qulluqçusuna rüåvät vermäk. Beargwöhnung, die; -, -en åübhä.
Beamtenlaufbahn, die; -, -en qulluqçu- beatmen vt birisinä süni näfäs ver-
luq illäri, qulluqçuluq müddäti. mäk.
Beamtin, die; -, -nen dövlät qulluqçusu beaufsichtigen vt näzarät etmäk, göz
(qadín). olmaq, kontrol etmäk.
beamtet adj. väzifäli, qulluqçu, dövlät Beaufsichtigung, die; -, -en näzarät,
qulluõuna alínmíå. kontrol.
beängstigen vt qorxutmaq. beauftragen vt tapåírmaq ( mit D/ilä);
beängstigend adj. qorxuducu, ürküdü- sifariş vermək, ismarlamaq; ich bin
cü, baõírdälän, dähåätli. beauftragt mänä tapåírílíb; j-n mit e-m
beanspruchen vt 1.(als sein gutes Recht) Fall ~ bir käsä bir tapåíríq vermäk.
haqq iddia etmäk; 2. (fordern) täläb et- Beauftragte, der u. die; -n, -n (Vertre-
mäk, istämäk; sahib çíxmaq; 3. (Motor, ter) väkil edilmiå åäxs, väzifädar, mü-
Maschine) gärginläådirmäk, zora sal- väkkil, vəkil.
maq; 4. (j-n ganz beschäftigen) bir kəsi Beauftragung, die; -, -en väkalät, ta-
çox iålätmäk, çox mäåõul etmäk. pışırıq.
Beanspruchung, die; -, -en (techn.,nerv- beäugen vt baxíb müayinä etmäk.
lich) gärginläådirmä; zora salma. bebaubar adj. 1. (Boden) becärmäyä
beanstanden vt 1. (Ware usw.) nöqsanlı yararlí; 2. (Grundstück) tikinti üçün ya-
görmək; 2.razí olmamaq; etiraz etmäk, rayan.
narazí olduõunu bildirmäk. bebauen vt 1. (Häuser) salmaq, tikmäk;
Beanstandung, die; -, -en etiraz etmä, 2. (Feld) äkmäk; sürmäk; bebaut abad.
narazílíq, şikayət. beben vi 1. (Erde) tärpänmäk, titrä-
beantragen vt 1. (vorschlagen) täklif et- mäk; 2. (vor Wut, vor Erregung) äsmäk.
mäk; 2. (fordern) istämäk, ärizä ilä tä- Beben, das; -s, - 1. tärpänmä; äsmä;
läb etmäk. 2. (Erdbeben) zəlzələ.
beantworten vt cavab vermäk. bebildern vt åäkillärlä bäzämäk, åä-
Beantwortung, die; - in ~ Ihres Schrei- kil vurmaq.
bens vom 8. Mai 8. may tarixli yazíníza bebrillt adj. eynäkli.
(mäktubunuza) cavab olaraq. bebrüten vt : Eier ~ kürt yatmaq.
bearbeiten vt 1. üzärindä iålämäk; 2. Becher, der; -s, - piyalä, qädäh, stä-
(Thema) bir mövzu üzärindä tädqiq et- kan.
mäk; 3.(gestalten) åäkil vermäk, forma- bechern vi çox içki içmäk.
ya salmaq; 4. j-n ~ birisini razí salma- Becken, das; -s, - 1. läyän, kasa, tas;
õa çalíåmaq; 5. (mit Fußtritten) täpik 2. (Schwimmbecken) hovuz; 3. an. çanaq
altína salmaq, täpiklämäk; 6. (überar- sümüyü, qílça, çanaqlíq; 3. geogr., geol.
beiten) tärtib vä tänzim etmäk; 7. (be- hövzä.
hauen) yonmaq; neu ~ täshih etmäk, bedachen vt damla örtmäk.
düzäliå aparmaq, bir daha gözdän ke- bedacht adj. 1. s. bedenken; 2. (über-
çirtmäk. legt) düåünülmüs, diqqätli; 3. ~ sein
Bearbeitung, die; -, -en iå, iålänilmä, (auf A) (bir åeyä) can atmaq, näzärdä
iålädilmä, emal; tamamlama. tutmaq (näyisä).
Bearbeitungsgebühr, die; -, -en 1. Bedacht, der; -(e)s ehtiyat, düåün(ül)-
tamamlanmíå iåin xärci; 2. (Bank) mü- mä; mit ~ ätraflí düåünäräk; ~ nehmen
amilä haqqí. (auf A) näyisä näzärdä tutmaq.
beargwöhnen vt åübhälänmäk, åüb- bedächtig, bedachtsam adj. 1. (umsich-
hä altína almaq; j-n ~ bir käsdän åüb- tig, überlegt) düåüncäli, aõíllí; diqqätli,
hälänmäk. ehtiyatlí; 2. (langsam) yavaş; ağır.
Bedachung 112 bedeutungslos
------------------------------------------------------------------------------------------------
Bedachung, die; -, -en damla örtmä. nen zu ~, dass.. näzärinizä çatdíríram
bedanken vr sich ~ 1. täåäkkür etmäk ki..; 2. (j-n beschenken) birisinä baõíåla-
(bei j-m für A / kimäsä nä üçünsä); ich maq; mit et. ~ näyisä baõíålamaq, pay
habe mich bei ihm bedankt män ona tä- vermäk; er wurde mit e-m Preis bedacht
åäkkür etdim; 2. (für et.) (iron.) istämä- o, mükafat aldí; vr sich ~ 1.(nachdenken)
mäk; ich bedanke mich dafür! bu mänä därindän düåünmäk; 2. (e-s Besseren)
äl vermir!, mäni baõíålayín!, istämiräm! daha yaxåí düåünmäk, aõlína daha
Bedarf, der; -(e)s ehtiyac, täläb (an yaxåí fikir gelmäk; 3. (e-s anderen) fikrini
D/ näyäsä), täläbat; ein großer ~ an Vi- däyiåmäk.
taminen vitaminä böyük ehtiyac; ~ ha- Bedenken, das; -s, - 1. (Zweifel) åübhä,
ben ehtiyací olmaq; nach ~ ehtiyaca gö- 2. (Zögern) täräddüd; ohne ~ åübhäsiz;
rä, ehtiyac olduqca; im Bedarfsfall(e) ~ haben/hegen (bei D/ -dä) åübhäsi ol-
mäcburluqda, icbar halda; mein ~ ist maq; 3. (Einwände) etiraz.
gedeckt! iron. bäsimdir!, kifayätdir! bedenkenlos adj. 1. (blindlings) gözü-
Bedarfsartikel, der; -s, - gündälik tälä- yumulu, kor-koranä; 2. (skrupellos) in-
bat mallarí. safsíz, rähmsiz.
Bedarfsfall, der; -(e)s, -¨e : im ~ ehti- bedenklich adj. 1. (gefährlich) qorxulu;
yac olduqda, ehtiyac olan zaman. 2. (heikel) çätin; ich bin in e-r ~en Lage
bedauerlich adj. täässüf ediläcäk; kä- män çätin bir väziyyätdäyäm; 3. (zö-
därli, hüznlü, acílí. gernd) mütäräddid, aciz.
bedauerlicherweise adv. täässüf ki, tä- Bedenkzeit, die; - fikirläåmäk üçün ve-
ässüflär olsun ki, täässüflä. rilän vaxt; nimm dir ~! yaxåí fikirläå!,
bedauern vt täässüflänmäk, yazíğí yaxåí düåün!; ich gebe dir bis morgen ~
gälmäk, yanıqmaq, acímaq; ich be- sänä sabaha qädär fikirläåmäyä vaxt
dauere diesen Vorfall bu hadisä üçün veriräm.
çox täässüf ediräm; ich bedauere sehr, bedeuten vt ähämiyyäti olmaq, mäna-
dass .. çox täässüf ediräm ki... sí olmaq; was hat das zu ~?, was soll das
Bedauern, das; -s täässüf; mit ~ teilen (denn) ~? bu nä demäkdir?, bunun mä-
wir Ihnen mit, dass.. täässüf ilä sizä bil- nasí nädir?; das hat nichts zu ~ bunun
diririk ki..; zu meinem (großen) ~ çox tä- heç bir mänasí yoxdur.
ässüf ilä; çox täässüf ilä bildiriräm ki. bedeutend adj. 1. (wichtig) ähämiyyätli,
bedauernswert adj. acínacaqlí, tääs- mühüm; 2. (beträchtlich) çox, xeyli; bö-
süfälayiq, täässüf ediläcäk, säfil, acílí, yük; 3. (angesehen) görkämli, hörmätli,
aõlamalí, boynuburuq. äkä, heybätli; adv. (wesentlich) çox
bedecken vt 1. örtmäk, ört-basdír et- däräcädä, äsaslí; in letzter Zeit hat er
mäk; särmäk (mit D/ilä); 2. mil. (schüt- sich ~ verbessert son zamanlarda özü-
zen) himayä etmäk, qorumaq; vr sich nü xeyli däräcädä (çox) düzäldibdir.
~ 1. örtülmäk; 2. (Himmel) tutulmaq, bu- bedeutsam adj. anlamlı, mänalí,
ludlanmaq. ähämiyyätli, mühüm.
bedeckt adj. 1. örtülü; 2. buludlu, tut- Bedeutung, die; -, -en 1. (Wichtigkeit)
qun; der Himmel ist ~ hava tutqundur; ähämiyyät, önəm;2.(Sinn) anlam,mäna;
fig. sich ~ halten öz mövqeyini müəy- 3. (Geltung) etibar; von ~ sein ähämiy-
yən etməmək, öz nəzərini deməmək. yätli olmaq, mühüm olmaq, önämli ol-
Bedeckung, die; -, -en 1. (Kopf) örtük; maq; ohne ~ ähämiyyätsiz; er ist ein
2. mil. qoruma, mühafizä dästäsi. Mann von ~ o, mühüm (görkämli) bir
bedenken vt 1. (überlegen) düåünmäk, adamdír.
fikirläåmäk, götür-qoy elämäk; wenn bedeutungslos adj. 1. ähämiyyätsiz,
man bedenkt, .. fikirläåändä; ich gebe Ih- önəmsiz, gözädäymäz; görkämsiz; 2.
Bedeutungslosigkeit 113 beeilen
-----------------------------------------------------------------------------------------------
(ohne Sinn) anlamsız, mänasíz, yava. lakätli väziyyät, basqí, darlíq; in ~ gera-
Bedeutungslosigkeit, die; -, -en anlam- ten çätin väziyyätä düåmäk, darlíõa
sızlıq, mänasízlíq; ähämiyyätsizlik. düåmäk.
bedeutungsvoll adj. 1. ähämiyyätli, bedrängt adj. çätin väziyyätdä.
mühüm, böyük; 2. (viel sagend) anlam- bedrohen vt qorxutmaq, hädälämäk,
lı, mänalí. hädä gälmäk, tähdid etmäk, härbälä-
bedienen vt 1. xidmät etmäk, qulluq mäk; fig. F äl-ayaq oynatmaq.
etmäk; 2. (Maschine) iålätmäk; 3. (am bedrohlich adj. hädäläyici, tählükäli.
Tisch) süfrä baåínda qulluq etmäk, Bedrohung, die; -, -en hädä, qorxu,
süfräyä baxmaq; wer bedient hier? bu- tähdid.
ra(ya) kim baxír? vr sich ~ istifadä et- bedrucken vt çap etmäk; naxíå bas-
mäk, iålätmäk; (bei Tisch) ~ Sie sich! maq.
buyuruz!; ich bin bedient! F bäsimdir!, bedrücken vt 1. síxíådírmaq, zülm et-
bu iådän doydum!, burama gäldi!. mäk, äzmäk, síxmaq; 2. (traurig stim-
Bedienstete, der u. die; -n, -n qulluqçu, men) kädärländirmäk.
qulluqgöstärän, xidmätçi; dövlät mä- bedrückend adj. síxící; äzici.
muru. Beduine, der; -n, -n bädävi, köçäri
Bedienung, die; -, -en 1. xidmät, qul- äräb.
luq; 2. (z.B. im Restaurant) qarson, qul- bedürfen vt (benötigen) bir åeyä ehti-
luqçu; 3. (e-r Maschine) iålätmä, iåä sal- yací olmaq; es bedarf e-r Erklärung bu
ma; istifadə etmə; ~, zahlen Bitte! qar- izahat täläb edir; die Leute ~ unserer
son, hesabí gätirin lütfän! Hilfe camaatín kömäyimizä ehtiyací
Bedienungsanleitung, die; -, -en istifa- var; j-s Hilfe bedürfen bir käsin kömäyi-
dä etmä tälimatí (åärtläri). nä ehtiyací olmaq.
bedingen vt 1. (vertraglich) åärt qoy- Bedürfnis, das; -ses, -se ehtiyac, täläb,
maq; 2. (erfordern) icab etmäk, säbäb täläbat, hacät; ein ~ befriedigen bir ehti-
olmaq. yací yerinä yetirmäk (ödämäk); ~ nach
bedingt adj. u. adv.mäårut, åärti, åärtli; et. bir åeyä ehtiyac; sein ~ verrichten
nisbi, nisbätän, mähdud; ~ sein durch ayaqyoluna getmäk, tualetä getmäk.
asílí olmaq, baõlí olmaq (åäraitdän). bedürfnislos adj. qänaätkar, täläbsiz.
Bedingtheit, die; - 1. (Beschränkung) bedürftig adj. 1. ehtiyací olan, möh-
mähdudiyyät; 2. (Relativität) nisbiyyät, tac; (G/näyäsä); der Hilfe ~ kömäyä
nisbilik. ehtiyací olan, kömäyä möhtac olan; 2.
Bedingung, die; -, -en åärt, ägär-mä- (arm) yoxsul, faõír, kasíb, ac-yalavac.
gär; åärait; ~en stellen åärt qoymaq, Bedürftigkeit, die; - möhtac olma.
åärt käsmäk; unter der ~, dass -mäk Beefsteak, das; -s, -s biftäk.
(maq) åärtilä; unter keiner ~ heç bir beehren vt hörmät etmäk.
vächlä, häç bir åärtlä, ägär-mägärsiz; Beehrung, die; - ehtiram, hörmät.
mit der ~ åärtlä, beåärta, beåärti; mit beeiden , beeidigen vt and ilä täsdiq
einer ~, dass ich auch komme beåärti ki etmäk.
män dä gäläm, bu åärtilä ki mändä beeidigt adj. and ilä täsdiq olunmuå.
gäläm; ~en schaffen åärait yaratmaq. Beeidigung, die; -, -en and içmä.
bedingungslos adj. daníåíqsíz, åärtsiz, beeifern vr sich ~ can atmaq, çalíå-
sözsüz, qeyd-åärtsiz, ägär-mägärsiz. maq, säy göstärmäk.
bedrängen vt síxíådírmaq; in bedräng- beeilen vr sich ~ täläsmäk, äcälä
ter Lage sein çätin väziyyätdä olmaq; etmäk, häräkätä gälmäk (zu Inf./-mäk-
j-n bedrängen bir käsi síxíådírmaq. dä); beeil dich! tez ol!, täläs!, becid ol!,
Bedrängnis, die; -, -se síxíntí, çätin, fä- durma!, äcälä et!; fig. daban götürmäk
Beeilung 114 befestigen
------------------------------------------------------------------------------------------------
(daban almaq), äl-ayaq tärpätmäk. befahl s. befehlen.
Beeilung, die; - täläsmä. befahrbar adj. maåín sürülä bilän.
beeindrucken vt bärk täsir etmäk; sich befahren vt (Weg) üstündän gämi vä
~ lassen bir åeyin täässüratí altínda ol- ya miniklä (maåínla) keçmäk; den Ka-
maq. nal ~ kanaldan keçmäk; sehr ~e Straße
Beeindruckung, die; - täässürat. häräkät çox olan küçä (yol).
beeinflussbar adj. çox tez täsirlänän, befallen vt (Krankheit, Unglück)tutmaq,
damaríboå. düçar olmaq; vom Fieber ~ werden qíz-
beeinflussen vt täsir etmäk, täsir gös- dírma tutmaq; die Pflanzen waren von
tärmäk; von j-m beeinflusst werden ki- Läusen ~ bitkiläri bit basmíådír; ~ wer-
minsä təsiri altínda olmaq. den von Angst qorxuya düåmäk.
beeinträchtigen vt zärär vurmaq; ma- befangen adj. 1. (schüchtern, verlegen)
ne olmaq, ziyan vurmaq. utancaq; 2. (parteiisch) bitäräf olmayan,
Beeinträchtigung, die; -, -en 1. (Behin- täräf saxlayan, täräfgir, täräfdar; äda-
derung) maneçilik, axsatma; ziyan, zä- lätsiz; e-n Zeugen als ~ ablehnen jur.
rär; 2. (Minderung) azal(t)ma, əksilmə, åahidi bitäräf olmadíõí üçün rädd et-
əskilmə; zəiflətmə; ~ der Menschenrech- mäk; in e-m Irrtum ~ sein sähv etmäk,
te insan hüquqlarína täcavüz etmä, in- çaåmaq.
san hüquqlarínín pozulmasí. Befangenheit, die; - 1. (Verlegenheit)
beenden vt qurtarmaq, sona çat(dír)- utancaqlíq; 2. jur. täräfdarlíq, täräfgir-
maq, sona yetirmäk, bitirmäk. lik.
beendet adj. qurtulmuå, sona çatmíå. befassen vt mäåõul etmäk (mit D/nä
Beendigung, die; - sona çat(íl)ma, qur- iläsä); vr sich ~ (mit D) mäåõul etmək
tar(íl)ma, sona yetirmä. (nä iläsä); ich befasse mich mit Literatur
beengen vt 1. (zusammendrücken) da- män ädäbiyatla mäåõulam.
raltmaq; 2.(beschränken) mähdudlaådír- befehden vt bir-birinä qaråí mübarizä
maq; sıxmaq; beengt wohnen dar män- etmäk (savaåmaq); vr sich ~ bir-birilä
zildä yaåamaq. savaåmaq.
Beengung, die; - darlíq; mähdudiyyät. Befehl, der; -(e)s, -e ämr, buyuruq, fär-
beerben vt miras almaq, varis olmaq, man, säräncam, färmayiå; veralt. däs-
väräsä almaq; s-n Vater ~ atasínín va- tur, hökm; zu ~ ! mil. baå üstä!; auf ~
risi olmaq. von (od. G) -in ämrinä görä; den ~ haben
beerdigen vt basdírmaq, däfn etmäk zu.. ..etmäyä ämr sahibi olmaq, sözü
(elämäk). keçmäk.
Beerdigung, die; -, -en basdírma, däfn befehlen vt ämr etmäk, buyurmaq,
etmä. hökm elämäk, färman vermäk, dästur
Beerdigungsfeier, die; -, -n basdírma vermäk (j-m/ kimäsä).
märasimi, däfn töräni, däfn-käfn etmä. befehligen vt baåçílíq etmäk.
Beere, die; -, -n 1. gilämeyvä, tut; 2. Befehlshaber, der; -s, - räis, baå ko-
(Weinbeere) üzüm (danäsi). mandan, hökmdar.
Beet, das; -(e)s, -e 1. läk; 2. (Blumen- Befehlsverweigerung, die; -, -en itaät-
beet) çiçäk läki. sizlik, ämri yerinä yetirmäkdän imtina
befähigen vt ixtiyar vermäk, hüquq etmäk.
vermäk (zu D/näyäsä). befeinden vt düåmänçilik etmäk, kin
befähigt adj. ( zu et.) näyäsä bacaríqlí; bäslämäk.
näyäsä ixtiyarlí. befestigen vt 1. bärkitmäk, qoåmaq,
Befähigung, die; -, -en bacaríq, qabi- baõlamaq (an D/-ä); 2. mil. möhkämlät-
liyyät, istedad. mäk, tähkim etmäk; ein Regal an der
befestigt 115 befreunden
------------------------------------------------------------------------------------------------
Wand ~ räfi divara bärkitmäk. riayät etmäk, yerinä yetirmäk.
befestigt adj. müstähkäm, bärkidilmiå, Befolgung, die; - yerinä yätirmä, ämäl
bärqärar. etmä; riayät.
Befestigung, die; -, -en mil. istehkam, befördern vt 1. (transportieren) yolla-
tähkimat; montaj. maq, daåímaq, irsal etmäk; 2. (im
Befestigungswerke, die/pl. 1. tähkimat, Rang) tärfi etmäk, väzifäni yüksältmäk
2. hasar. (zu D/-ä).
befeuchten vt islatmaq, näm etmäk. Beförderung, die; -, -en yollama, daåí-
Befeuchtung, die; - näm, rütubät. ma, göndärmä; väzifäni yüksältmä.
befeuern vt 1. naut. iåíq vermäk, iåíq- Beförderungskosten die/pl. daåíma
la hidayät etmäk; 2. fig. qízíådírmaq, xärci, göndäriå xärci.
häyäcanlandírmaq. Beförderungsliste, die; -, -n yüksältmä
befinden vt (j-n als/für) saymaq, haq- siyahísí.
qínda qärara gälmäk; das Gericht be- Beförderungsmittel, das; -s, - daşıma
fand ihn für schuldig mähkämä onun vasitəsi.
günahkar olduõuna qärar verdi, mäh- befrachten vt yüklämäk, yük vurmaq.
kämä onu günahkar saydí; ich befand befragen vt 1. soruåmaq, sual etmäk
ihn gut onu bäyändim; vr sich ~ 1. (über A); 2. ( um Rat fragen) mäslähät-
(irgendwo) olmaq, yerläåmäk; er befin- läåmäk; 3. (verhören) istintaq etmäk,
det sich jetzt in Täbriz o, indi täbrizdädir; dindirmäk; 4. (Auskunft erbitten) mälu-
2. (gut, schlecht usw.) özünü hiss etmäk; mat istämäk.
ich befinde mich wohl män özümü saõ- Befragung, die; -, -en sual etmä, so-
lam hiss ediräm; sich auf Reisen ~ sä- ruåma; dindirmä.
färdä olmaq; wie ~ Sie sich? necäsiniz?, befreien vt 1. (retten) azad etmäk, qur-
halíníz necädir? tarmaq, xilas etmäk(von D/ -dän, -dan);
Befinden, das; -s (gesundheitliches) kef, 2. (von e-r Verpflichtung) azad etmäk; vr
hal, ähval; wie ist Ihr ~? necäsiniz?; j-n sich ~ azad edilmäk, qurtulmaq, xilas
nach dem ~ fragen bir käsin halíní so- olmaq (von D/ -dän).
ruåmaq, ähvalpürsan olmaq. Befreier, der; -s, - azad edän, xilaskar,
befindlich adj. tapílan, olan (in, auf D/- qurtaran, qurtarící, xilasedici.
dä); alle im Haus ~en Bücher evdä olan befreit adj. (frei) azad edilmiå; müaf
bütün kitablar. olmuå; ~ von Abgaben vergidän azad
beflaggen vt bayraqlarla bäzämäk. olmuå; ~ werden yaxasí qurtarmaq.
beflaggt adj. bayraqlí, bayraq vurul- Befreiung, die; - azad etmä, qurtuluå,
muå. xilas etmä, yaxasíní qurtarma.
beflecken vt 1. (sich mit et.) läkälämäk, Befreiungsbewegung, die; -, -en azad-
batírmaq; 2. (Ehre, Ruf) fig. qara yax- líq hərəkatı, qurtuluş hərəkatı.
maq, biabír etmäk, läkälämäk. Befreiungskrieg, der; -(e)s, -e azadlíq
befleckt adj. läkäli. müharibäsi, qurtuluå savaåí.
befleißigen vr sich ~ G säy göstärmäk befremden vt tääccübländirmäk, åa-
(näyäsä). åírtmaq, qäribä görünmäk.
beflissen adj. çalíåqan, säyli, zähmät- Befremden, das; -s tääccüb, heyrät.
keå; adv. zähmätlä, säylä. befremdend adj. qäribä.
beflügeln vt (anspornen) qol-qanad befremdlich adj. qäribä.
vermäk, ruhlandírmaq. befreunden vr sich ~ 1. dostlaåmaq
befohlen s. befehlen. (mit D/kimläsä), yaxínlaåmaq, yaxınlıq
befolgen vt 1. (Rat) eåitmäk, yerinä ye- etmək, curlaåmaq; wir sind befreundet
tirmäk, qulaq asmaq; 2. (Gesetze usw.) biz dostuq; 2. (mit et.) öyräåmäk, alíå-
befreundet 116 begegnen
-----------------------------------------------------------------------------------------------
maq, bäläd olmaq (näyäsä). lam, salamät.
befreundet adj. dost; eng ~ can-cana befürchten vt qorxmaq, vähm etmäk,
dost olmaq; er ist mit mir eng ~ o mä- ehtiyat etmäk; es steht zu befürchten,
nimlä can-cana dostdur, o mänimlä dass.. qorxu var ki...
bärk dostdur. Befürchtung, die; -, -en qorxu, ehtiyat,
befrieden vt (nach Krieg usw.) sakitläå- çäkinmä.
dirmäk, baríådírmaq. befürworten vt 1. (empfehlen) tövsiyä
befriedigen vt 1. razí salmaq; qane etmäk; üstünlük vermäk; 2. (sich einset-
etmäk; 2. (ein Bedürfnis) razí salmaq, zen für) himayä etmäk, täräfdar olmaq
kifayätländirmäk; 3. (Durst) susuzluõu- (çíxmaq); 3. (Gesuch, Bitte) xahiå etmäk
nu söndürmäk; 4. (die Schuld) borcunu (kimdän ötrüsä).
vermäk, borcdan qurtarmaq; vr sich Befürworter, der; -s, - himayä edän,
(selbst) ~ (onanieren) käflämä çäkmäk, täräfdar, himayäçi.
mastürbasiya etmäk, mastürbasyon, Befürwortung, die; - 1. himayä, däs-
özünü razí etmäk. täk, havadarlíq; 2. tövsiyä; 3. täsvib.
befriedigend adj. 1. kafi, kifayätländiri- begabt adj. bacaríqlí, qabiliyyätli, hü-
ci, qaneedici; qänaätbäxş, qənaətlən- närli; ~ für .. -ä qabiliyyäti olan, -ä iste-
dirici; 2. (als Zensur) orta. dadlí.
befriedigt adj. razí. Begabung, die; -, -en qabiliyyät, iste-
Befriedigung, die; - 1. kifayätländirmä, dad, zäka, mäharät.
razílíq, tämin etmä, razí salma; 2. (Zu- begann s. beginnen.
friendenheit) mämnuniyyät; razílíq; s-e ~ begatten vt cütläådirmäk (heyvanlar
äußern razí qaldíõíní bildirmäk, razílíõí- haqqínda).
ní bildirmäk. Begattung, die; - cütläåmä.
befristen vt (z.B. Vertrag) möhlätini tä- begeben vr 1. sich irgendwohin ~ bir
yin etmäk, müddätini täyin etmäk; be- yerä getmäk, bir yerä yola düåmäk
fristet (auf A) müddäti täyin olmuå. (nach D/-ä); yönälmäk; sich an Ort und
befristet adj. vədəli, müddätli. Stelle ~ lazím olan yerä getmäk; 2. (in
befruchten vt 1. (fruchtbar werden las- Gefahr) sich in Gefahr ~ özünü tählükä-
sen) bäräkätli etmäk, münbitläådirmäk, yä (xätärä) salmaq; 3. (mit G) vaz keç-
mähsuldar etmäk; 2. (Eizelle) münbit- mäk; sich s-r Rechte ~ öz hüququndan
läådirmäk; boylu etmäk; (bei Tieren) imtina etmäk; 4. (an et.) baålamaq; sich
dölländirmäk; fig. äkmäk; 3. (anregen, an die Arbeit ~ iålämäyä baålamaq; 5.
fördern) fig. ruhlandírmaq, häyäcanlan- (zur Ruhe) yatmaq üçün uzanmaq; 6.
dírmaq. (sich ereignen) olmaq, baå vermäk; es
befruchtet adj. boylu, hamilä. begab sich, dass... belä oldu ki...; vt
Befruchtung, die; -, -en mähsuldar et- (ausgeben) H satmaq, istifadäyä ver-
mä; münbitlik. mäk.
Befugnis, die; -, -se sälahiyyät, ixtiyar, Begebenheit, die; -, -en hadisä, qäza,
haqq, häqq; keine ~ haben zu (+ Inf.) olay, ähval.
-mäyä sälahiyyäti (haqqí) olmamaq. begegnen vi 1. rast gälmäk (D/-ä); ich
befugt adj. muxtar, mücaz, sälahiy- bin ihm begegnet män ona rast gäldim;
yätdar, haqqlí (zu D/-ä); ~ sein haqqlí 2. (zustoßen) üz vermäk, baåína gäl-
olmaq (zu D/-ä). mäk; mir begegnete ein großes Unglück
befühlen vt ällämäk, äl ilä yoxlamaq. mänä böyük bädbäxtlik üz verib; 3.
Befund, der; -(e)s, -e 1. (Zustand) väz- (entgegentreten) müqavimät göstär-
iyyät, hal; 2. (Ergebnis) muayinä vä mäk, çarä tapmaq, mane olmaq; 4.
tähqiqatín näticäsi; 3. ohne ~ med. saõ- (behandeln) räftar etmäk; j-m mit Res-
Begegnung 117 Begleitung
------------------------------------------------------------------------------------------------
pekt ~ birisi ilä ehtiramla räftar etmäk; 3. (Appetit) iåtaha; 4. (Sucht) mübtälalíq.
vr sich ~ qaråílaåmaq. begierig 1. müåtaq, täånä (nach D, auf
Begegnung, die; -, -en 1. rastlaåma, A näyäsä); ich bin ~ zu (+Inf. -mäk
qaråílaåma; 2. (Sport) qaråílaåma; 3. üçün) çox müåtaqam; 2. (habgierig) ta-
(Besprechung) görüåmä, tämas; 4. mil. mahkar, häris, xäsis.
toqquåma. begießen vt 1. sulamaq, üstünä su
begehbar adj. üzärindä gedilä bilän; säpmäk; 2. F (Geburtstag usw.) araq
içinä girilä bilän. içib kef etmäk.
begehen vt 1. (Feier, Fest) keçirmäk; Beginn, der; -s baålanõíc, baålantí,
2. (Verbrechen usw.) etmäk, törätmäk, äzäl, ävayil; siftä; von ~ an (lap)
mürtäkib olmaq; e-n Fehler ~ xäta et- baådan, ävvälcädän, ävväldän; bei/zu
mäk; 3. (Eisenbahnstrecke) yolu imtahan ~ baålanõícínda; -in başında.
etmäk (ölçmäk) üçün dolanmaq; beginnen vt baålamaq (mit D/ -ä, zu
Selbstmord ~ özünü öldürmäk, intihar Inf./ -mäyä, maõa); vi baålanmaq; das
etmäk, öz canína qäsd etmäk. Konzert beginnt konsert baålandí.
Begehren, das; -s 1. (Wunsch, Verlan- Beginnen, das; -s (Unternehmen) baå-
gen) arzu, täläb; 2. (Begierde) häväs; ~ lanma, iåä baålama; täåäbbüs.
nach -ä arzu, -i arzulama. beginnend adj. baålayaraq (mit D/
begehren vt arzulamaq, täläb etmäk, -dän).
istämäk. beglaubigen vt (Unterschrift usw.) täs-
begehrenswert adj. istänilän, arzu edi- diq etmäk, doõrulamaq, inandírmaq; ~
län. lassen täsdiq etdirmäk.
begehrlich adj. acgöz, tamahkar; adv. beglaubigt adj. täsdiq olmuå; etibarlí.
tamahla. Beglaubigung, die; -, -en täsdiq etmä;
begehrt adj. räõbätli, häväsli. åähadät vermä, täsdiq.
begeistern vt ruhlandírmaq, häyäcan- Beglaubigungsschreiben, das; -s, - 1.
landírmaq, ilhamlandírmaq, coådur- (e-s Botschafters usw.) etimadnamä; 2.
maq, häväsländirmäk; vr sich ~ 1. ma- (Bank) etibarnamä.
raqlanmaq, baåí qízíåmaq, häyäcan- begleichen vt (Schuld, Rechnung usw.)
lanmaq, ilhamlanmaq, coåmaq; 2.(ganz hesabí ödämäk, borcu vermäk; offene
hingerissen sein) heyran olmaq, valeh Rechnungen ~ haqlaåmaq, hesablaå-
olmaq (für A/bir åeyä) fig. havalanmaq. maq; hesabína yetiåmäk.
begeisternd adj. ruhlandírící, häyäcan- begleiten vt 1. (j-n irgendwohin) yola
landírící. salmaq; müåayiät etmäk; j-n nach
begeistert adj. häyäcanlí; valeh olmuå, Hause ~ bir käsi evinä qädär yola sal-
heyran; hämiyyätli; coåõun, daşqín; maq; 2. (Fahrzeug) eskort etmäk; 3.
fig. eåqli; fig. ~ sein havalanmaq, åöv- (Musik) j-n auf dem Klavier ~ pianoda
qä gälmäk, ruhlanmaq, väcdä gälmäk, müåayiät etmäk.
åövqlänmäk. Begleiter, der; -s, - 1. yol yoldaåí, yol-
Begeisterung, die; - häyäcan, ruhlan- daå; 2. (e-r Gruppe) rəhbər, bələdçi; 3.
ma, väcd; ilham, färäh, coåõunluq; mus. akkompaniator, dämsaz; 4. pol.
hämiyyät; in ~ geraten ruhlanmaq, hä- (Gefolge) müåayiätçilär; F (Begleiterin
yäcanlanmaq, väcdä gälmäk, ilham der Braut in der Hochzeitsnacht) därnä;
almaq, färählänmäk. F quyruq, cíõírdaå.
Begierde, die; -, -n 1. (starkes Verlan- Begleiterscheinung, die; -, -en älavä
gen) böyük arzu, böyük häväs, åähvät; effekt (täsir), arizə; älaqädar hadisä.
2. (Habsucht) xäsislik, tamahkarlíq; die Begleitung, die; -, -en 1. müåayiät, yola
~ nach Reichtum särvätä olan härislik; salma; 2. mus. akkompanement, müåa-
beglich(en) 118 begünstigen
------------------------------------------------------------------------------------------------
yiät; in ~ von müåayiäti ilä; ohne ~ yal- begrenzen vt 1. (e-n Schaden, ein Risi-
níz olaraq, täk olaraq. ko) mähdudlaådírmaq; 2. (e-e Grenze
beglich(en) s. begleichen. ziehen) hädd qoymaq, sınırlamaq.
beglücken vt xoåbäxt etmäk, sevindir- begrenzt adj. mähdud; adv. hüdudlu;
mäk; j-n ~ bir käsi xoåbäxt etmäk. meine Zeit ist ~ vaxtím yoxdur, vaxtím
beglückwünschen vt (j-n zu et. D) täb- mähduddur (azdír).
rik etmäk, gözaydínlíõí vermäk, gözay- Begrenztheit, die; - mähdudluq.
dínlamaq. Begrenzung, die; -, -en mähdudlaå-
begnadet adj. bacaríqlí, istedadlí. (dír)ma, mähdudluq; särhäd qoyma,
begnadigen vt 1. günahíndan keçmäk; sınır(lama).
2. pol. baõíålamaq, äfv etmäk; begna- Begriff, der; -(e)s, -e 1. mäfhum, anla-
digt werden baõíålanmaq. yíå; 2. (konkrete Vorstellung) täsävvür;
Begnadigung, die; -, -en baõíåla(n)ma, 3. (Verstehen) anlayíå; schwer von ~ küt-
günah(ín)dan keçmä, äfv. beyin; im ~ (e) sein (od. stehen) zu Inf.
Begnadigungsgesuch, das; -(e)s, -e ba- -mäk niyyätindä olmaq; keinen ~ haben
õíåla(n)ma haqqínda väsatät (xahiå). (von) heç bir täsävvürü olmamaq; über
Begnadigungsrecht, das; -(e)s baõíå- alle ~e son däräcä, fövqäladä.
la(n)ma hüququ. begriff, ~en s. begreifen.
begnügen vr sich ~ razí qalmaq; kifa- begrifflich adj. mücärräd, qavramsal.
yätlänmäk, keçinmäk, dolanmaq (mit Begriffsbestimmung, die; -, -en täårih,
D/ilä). tärif.
begonnen s. beginnen. begriffsstutzig adj. kütbeyin, qanmaz,
begossen s. begießen. gec baåadüåän.
begraben vt 1.basdírmaq, däfn etmäk, Begriffsvermögen, das; -s idrak, anla-
quylamaq, gömdürmäk; 2. (Hoffnungen) yíå qabiliyyäti, qavraníå qüvväsi.
ümidini käsmäk, ümidini itirmäk; e-n begründen vt 1. (die Grundlage bilden)
Streit ~ bir davaní (savaåí) yaddan çí- äsaslandírmaq, äsasíní qoymaq; 2.
xarmaq. (z.B. e-e Behauptung) isbat (sübut) et-
Begräbnis, das; -ses, -se 1. basdírma; mäk, säbäbini göstärmäk.
däfn törəni (märasimi), däfn-käfn et- Begründer, der; -s, - qurucu, äsasíní
mä; 2. (Grabstätte) qäbir, mäzar. qoyan, bani, yaradıcı.
Begräbnisfeier, die; -, -n däfn märasi- begründet adj. (gerechtfertigt) haqlí;
mi, basdírma märasimi töräni. äsaslí, sübut olmuå, dälilli.
begradigen vt (z.B. Fluss, Straße) düz- Begründung, die; -, -en äsas, yaradı-
ländirmäk, düm-düz etmäk. lış; sübut; ohne jede ~ haqsíz yerä.
begreifbar adj. anlaåílan, aydín, asan. begrüßen vt 1. salamlamaq, xoågäldin
begreifen vt (verstehen) baåa düåmäk, demäk, xoå-beå etmäk; qaråílamaq; 2.
anlamaq, qavramaq, qanmaq, hali ol- (billigen) uyõun görmäk, müvafiq ol-
maq; nicht ~ können anlaya bilmämäk, maq; einander ~ salamlaåmaq, ähval-
aõlína síõíådíra bilmämäk, baåa düå- laåmaq, ähvalpürsanlíq etmäk, bir-biri-
mämäk, hali olmamaq; in sich ~ daxil nin halíndan xäbär almaq.
etmäk, älavä etmäk. Begrüßung, die; -, -en salamlama,
begreiflich adj. baåadüåülän, aydín, xoå-beå etmä, xoågäldin demä, ähval-
aõlabatan, aõlasíõan; j-m et. ~ machen pürsan; qaråíla(n)ma.
vt kimäsä anlatmaq, baåa salmaq, hali Begrüßungswort, das; -(e)s, -e salam-
etmäk. lama, xoågäldin demä.
begreiflicherweise adv. älbättä, söz begünstigen vt 1. (unterstüzen, fördern)
yox ki, åübhäsiz ki. kömäk etmäk, imkan yaratmaq; 2.
Begünstigung 119 behelfen
------------------------------------------------------------------------------------------------
(schützen) himayäçilik etmäk, havadar- ein neues Thema bugün yeni mövzu mü-
líq; 3. (vorziehen) tärcih etmäk, imtiyaz, zakirä edirik; 4. (gebrauchen) istifadä et-
üstünluk vermäk; 4. (ein Verbrechen) mäk; e-e Maschine richtig ~ maåíndan
cinayäti gizlätmäyä imkan yaratmaq; düzgün istifadä etmäk.
vom Schicksal begünstigt sein ulduzu Behandlung, die; -, -en 1. räftar, davra-
paríldamaq. níå, yanaåma; 2. med. müalicä, täda-
Begünstigung, die; -, -en 1. imkan ya- vi; 3. müzakirä; 4. techn. emal etmä.
ratma; 2. (Bevorzugung) tərcih. Behandlungszimmer, das; -s, - müa-
begutachten vt 1. (seine Meinung äuß- yinä otaõí.
ern) räy vermäk; 2. (fachmännisch beur- Behang, der; -(e)s, -¨e 1. (Wandbehang)
teilen) qiymät vermäk, ekspert kimi öz divar örtüyü; 2. (Baumbehang) aõacdan
räyini demäk (yazmaq). asílan meyvä.
Begutachtung, die; -, -en räy vermä, behängen vt asmaq, bäzämäk (et. mit
mütäxässis kimi fikrini demä (yazma). et. /bir zadí /åeyi/ bir zaddan; bir zadí
begütert adj. varlí, zängin, dövlätli. bir zad /åey/ ilä).
behaart adj. tük basmíå, tüklü, qíllí. beharren vi israr etmäk, inadla üstün-
behäbig adj. 1. yavaå tärpänän adam; dä durmaq, sabit qädäm olmaq; inad
2. (Gestalt) boylu-buxunlu; 3. rahat. etmäk, täkid elämäk, cähl elämäk; auf
behaftet adj. tutulmuå, mübtäla ol- s-r Ansicht ~ fikrinin üstündä inadla
muå (mit D/-ä); mit Fehlern ~ sein sähv- durmaq (täkid elämäk).
lä dolu olmaq. beharrlich adj.daimi; inadcíl, sözünün
behagen vi xoåa gälmäk, xoå olmaq; üstündä duran; cählkar, täkidli; mätin,
es behagt mir bu mänä xoådur. dayaníqlí.
Behagen, das; -s 1. rahatlíq, häzz; 2. Beharrlichkeit, die; - inadçílíq, tärslik,
(Genuss)läzzät, xoå hiss, mämnuniyyät. israr, ardícíllíq, inadcíllíq, dayaníqlíq.
behaglich adj.1. (angenehm) xoå, xoåa- behauchen vt 1. üfürmäk; 2. (Spiegel
gälän; 2. (gemütlich) rahat, sakit, färäh- usw.) hohlamaq; den Spiegel ~ und dann
ländirici; 3. (im Wohlstand lebend) rifah putzen aynaní hohlayíb silmäk.
içindä; sich ~ fühlen özünü rahat hiss behauen vt käsmäk, doõramaq; adj.
etmäk. käsilmiå.
Behaglichkeit, die; - rahatlíq, rifah, åä- behaupten vt 1. iddia etmäk; inandír-
rait. maq, täsdiq etmäk; 2. (Stellung, Feld)
behalten vt 1. (aufheben) saxlamaq; 2. müdafiä etmäk, qorumaq; vr sich ~
(im Gedächtnis) yadda saxlamaq; 3. dayanmaq, müqavimät etmäk, täsdiq
(recht) haqlı çıxmaq; 4. (im Auge) nä- olunmaq; yerindä qalmaq.
zärdän qaçírmamaq; 5. fig. den Kopf Behauptung, die; -, -en iddia, fikir; tez,
oben ~ ümidini käsmämäk, naümid ol- sübüt.
mamaq; 6. (bei sich) bir åeyi gizlätmäk; Behausung, die; -, -en ev, mänzil,
für sich ~ özünä saxlamaq; 7. (die Ober- mäskän, síõínacaq.
hand) üstün olmaq, qalib gälmäk (über beheben vt (Fehler, Schwierigkeiten)
A/ näyäsä). usw.) aradan qaldírmaq.
Behälter, der; -s, - qab; Benzinbehälter Behebung, die; - aradan qaldírma.
bak; Wasserbehälter xäzinä, hovuz. beheimatet adj. 1.(gebürtig) doõulmuå;
behände adj. ziräk; qívraq. 2. ( wohnhaft) sakin, yaåayan, müqim.
behandeln vt 1. (umgehen mit) räftar et- beheizen vt qízdírmaq, isitmäk.
mäk, davranmaq; 2. (ärztlich) müalicä Behelf, der; -(e)s, -e müväqqäti çarä.
etmäk; sich ~ lassen müalicä olunmaq; behelfen vr sich ~ 1. (mit Wenigem) kifa-
3. (Thema) müzakirä etmäk; wir ~ heute yätlänmäk, qänaätlänmäk, keçinmäk
behelfsmäßig 120 bei
------------------------------------------------------------------------------------------------
(mit D/ nä iläsä); sich mit geringen Mit- olmaq (j-n bei D/kimäsä, nädäsä); fig.
teln ~ az väsaitlä dolanmaq (keçin- äl-ayaõa dolaåmaq, ängäl olmaq.
mäk); 2. (sich ohne et. ~) dolanmaq, ke- behindert adj. med. 1. (körperlich) åi-
çinmäk, bir tähär dolanmaq. käst, älil; 2. (geistig) kämaõíl, aõíldan
behelfsmäßig adj. müväqqäti, ötäri. zäif.
behelfsweise adv. müväqqäti olaraq. Behinderte, der; -n, -n 1. üzrlü; əngələ
behelligen vt zähmät vermäk, zähmä- düşmüş; 2. (körperlich) åikäst, älil.
tä salmaq, narahat etmäk, äziyyätä Behinderung, die; -, -en mane, mane-
salmaq (mit D/ nä ilä-sä); j-n mit et. ~ çilik, ängäl, fäläclik.
bir käsi zähmätä salmaq (bir åey ilä). behorchen vt 1. gizlicä qulaq asmaq;
Behelligung, die; -, -en zähmät vermä. 2. med. xästäni müayinä etmäk (qulaõa
behend(e), behände adj. 1. (schnell) tä- taxílan alätlä).
läsik, tez, sürätli; 2. (geschickt) cäld, zi- Behörde, die; -, -n räsmi mäqam, haki-
räk, mahir, däli-dolu. miyyät orqaní; hökumät mämurlarí
Behendigkeit, Behändigkeit, die; - zi- (orqaní), idarä, hakim dairälär.
räklik; täläsiklik, tezlik. Behördenweg, der; -(e)s, -e qanun yo-
beherbergen vt síõínacaq vermäk; j-n lu, räsmi yol.
~ bir käsä síõínacaq vermäk, evindä behördlich adj. räsmi, qanuni.
qonaq etmäk. Behuf, der; -(e)s, -e mäqsäd, ehtiyac,
beherrschen vt 1. (regieren) hökm sür- täläb, lüzum; jur. zu diesem ~ bu mäq-
mäk, hakim olmaq; 2. (Sprache) yaxåí sädlä.
bilmäk, dili mükämmäl bilmäk; ich be- behufs präp. G ..üçün, ..mäqsädä gö-
herrsche die deutsche Sprache män rä.
alman dilini yaxåí (mükämmäl) biliräm; behüten vt qorumaq, mühafizä etmäk,
3. (im Zaum halten) cilovlamaq, saxla- hifz etmäk (vor D/nädänsä); fig. saxla-
maq; s-e Leidenschaften ~ öz ehtirasíní maq; Gott behüte Sie! Tanrí sizi saxla-
cilovlamaq (saxlamaq); vr sich ~ özü- sín!
nü älä almaq, näfsinä qalib gälmäk, behutsam adj.(vorsichtig) ehtiyatlí, diq-
özünə hakim olmaq. qätli.
beherrschend adj. -ə hakim. Behutsamkeit, die; - ehtiyat(lílíq).
Beherrscher, der; -s, - hökmdar. bei präp D 1. (Ort, Person) yanínda,
Beherrscherin, die; -, -nen hökmdar yaxínínda, qíraõínda, böyüründä,
(qadín). yaxín, civarında; Potsdam liegt ~ Berlin
beherrscht adj. säbrli, tämkinli. potsdam berlinin yaníndadír (yaxínín-
Beherrschung, die; - 1. hökmranlíq, -ə dadír); beim Arzt häkimin yanínda; 2.
hakimiyyät; 2. (Selbstkontrolle) özünä (Zeit) vaxtí, ikän; ~ Nacht gecä vaxtí; 3.
hakim olma, özünü älä alma; s-e ~ ver- (trotz) baxmayaraq, räõmän; ~ alledem
lieren əsəbi olmaq; F daşmaq. buna baxmayaraq, buna räõmän; ~ mir
beherzigen vt (Ratschlag usw.) qäbul yanímda, älimdä, mändä; bei uns
etmäk, näsihätä baxmaq (qulaq ver- bizdä, yanímízda; ich habe kein Geld bei
mək). mir yanımda pul yoxdur; beim Essen
beherzt adj. (mutig) qoçaq, igid, cäsa- yemäkdä; ~ Gott vallah; bei Licht iåíq
rätli. altínda; ~ weitem nicht so heç dä belä
Beherztheit, die; - igidlik, cäsarät. deyil; ~ Sinnen sein aõlí baåínda olmaq;
behexen vt cadulamaq, ovsunlamaq. nicht ganz ~ sich sein aõlí baåínda
behilflich adj. ~ sein (D/-ä) kömäk et- olmamaq.
mäk, yardím etmäk, kömäkçi olmaq. bei- präf (hinzu) älavä, yaxínlíq mä-
behindern vt qaråísíní almaq, mane nasíní verir.
beibehalten 121 Bein
--------------------------------------------------------------------------------------------- ---
beibehalten vt olduõu kimi saxlamaq, mäk.
mühafizä etmäk, däyiåmämäk. beigefügt adj. älavä, zämimä.
Beiblatt, das; -(e)s, -¨er älavä väräq, Beigeschmak, der; -(e)s pis dad, tam;
əlavə səhifə. fig. e-n bitteren ~ haben ací olmaq.
beibringen vt 1. (Beweise) gätirmäk; beigesellen vt birläådirmäk, qoåmaq,
2. (Niederlage) mäõlub etmäk; 3. (Ver- qatmaq; sich ~ qatílmaq, qoåulmaq.
luste) ziyan vurmaq; 4. (lehren) baåa Beihilfe, die; -, -n 1. kömäk, yardím,
salmaq, öyrätmäk, elmländirmäk; 5. kömäklik; 2. (finanzielle) maddi yardím.
(beschaffen) hazírlamaq, tädarük gör- beikommen vi 1.(meistern) öhdäsindän
mäk; 6. (Wunde) -i yaralamaq; 7. (mit- gälmäk; -ə tay olmaq; 2. (an et. heran-
teilen) demäk, söylämäk. kommen) yaxín gälmäk, yaxínlaåmaq;
Beichte, die; -, -n 1. allg. etiraf, boynu- 3. (in den Sinn kommen) aõla gälmäk,
na alma; 2. rel. tövbä. fikrä gälmäk; 4. täsir qoymaq.
beichten vt günahíní boynuna almaq, Beil, das; -(e)s, -e balta; qazma.
etiraf etmäk; tövbä etmäk. Beilage, die; -, -n 1. (e-r Zeitung) älavä
beidarmig adj. ikiqollu. väräq; 2. (e-s Briefes) älavä; 3. (Speisen)
beidäugig adj. ikigözlü. yavanlíq, qarnir (xöräklärä älavä).
beide adj. här ikisi, ikisi; wir ~ här iki- beiläufig adj. (nebenbei) sözarasí, ye-
miz; alle ~ här ikisi; auf ~n Seiten här iki ri gälmiåkän; adv. (ungefähr, circa) täq-
täräfdän; keiner von ~n heç birisi, nä o, ribän, täxminän.
nä obirisi. beilegen vt 1.(hinzufügen) älavä etmäk;
beidemal adv. här iki däfä. 2. (Streit) yatírtmaq, häll etmäk; qayda-
beiderlei adj. iki cür, iki täräfli. sína salmaq; 3. ( e-r Sache beimessen)
beiderseits adv. qaråílíqlí olaraq, ikitä- ähämiyyät vermäk, mühüm saymaq,
räfli olaraq. önäm vermäk.
beiderseitig adj. (gegenseitig) qaråílíqlí; Beilegung, die; - yatírtma, häll etmä,
ikitäräfli. qurtarma, qaydaya salma, äl götürmä.
beides adj. här ikisi. beileibe adv. : ~ nicht heç vaxt, äsla,
beieinander adv bir-birinin yanínda, äslän; das ist ~ nicht so bu, heç dä belä
yan-yana; F gut (schlecht) ~ özünü yax- deyil.
åí (pis) hiss etmäk. Beileid, das; -(e)s baåsaõlíõí; sein ~
Beifahrer, der; -s, - sürücü yanínda aussprechen/bekunden baåsaõlíõí ver-
oturan, åofer kömäkçisi. mäk (j-m/-ä); mein herzliches ~! baåín
Beifall, der; -(e)s 1. (Applaus) alqíå; 2. saõ olsun!, baåíníz saõ olsun!
(Zustimmung) bäyänmä, tähsin; ~ klat- Beileidsschreiben, das; -s, - baåsaõlíõí
schen D alqíålamaq, äl çalmaq. yazísí.
beifällig adj. müsaid, älveriåli, bäyän- beiliegend adj. älavä edilmiå; adv. bu-
mäli; ~ nicken bäyänmäk, razílaåmaq. nunla bärabär, buna älavä olunmuå.
Beifallsbezeugung, die; -, -en alqíåla- beimengen vt älavä etmäk, qatmaq.
ma. beimessen vt ähämiyyät vermäk, qiy-
Beifallsruf, der; -(e)s, -e afärin, bravo. mät vermäk; e-r Sache große Bedeutung
beifügen vt (hinzufügen) älavä etmäk, ~ bir åeyä böyük qiymät vermäk.
qoymaq; e-m Brief ein Bild ~ mäktuba beimischen vt qaríådírmaq, qatmaq.
åäkil älavä etmäk. Beimischung, die; -, -en qatma.
Beifügung, die; - älavä etmä, artírma. Bein, das; -(e)s, -e ayaq (päncäyä qä-
Beigabe, die; -, -n älavä, zämim(e). där), qíç, bacaq; 1. (Tisch) ayag, qíç;
beigeben vt älavä etmäk, älavälätmäk; 2. (Knochen) sümük; es geht mir durch
vi klein ~ F inad etmämäk, güzäåt et- Mark und ~ üräyimi (iliyimi) yandírír; 3.
beinah(e) 122 beißen
------------------------------------------------------------------------------------------------
(Elfenbein) fildiåi; wieder auf die ~e brin- na, bir täräfä; Spaß ~!, Scherz ~! zarafat
gen vt 1. (gesundheitlich) bir käsi saõalt- bir yana!, zarafatsíz!; ~ lassen känarda
maq; 2. (geschäftlich) ayaõa qaldírmaq; qoymaq, bir yana qoymaq; ~ legen 1.
sich auf die ~e machen yola düåmäk; j-m känara qoymaq; 2. (sparen) qənaət et-
ein ~ stellen bir käsä badalaq vurmaq; mək, yığmaq; ~ nehmen bir yana çäk-
fig. bir käsä ziyan vurmaq; auf eigenen mäk, känara çäkmäk; ~ schaffen 1. F
~en stehen heç käsdän asílí olmamaq, (ermorden) aradan qaldírmaq, yox et-
öz baåíní saxlamaq; Lügen haben kurze mäk; 2. (verstecken) gizlätmäk; ~ schie-
~e Spr. yalanín ömrü qísa olur. ben nəzərə almamaq, nəzərdə tutma-
beinah(e) adv. az qalmíådí ki, az qala, maq.
heçdän; ~ wäre er gefallen az qalmíådí beiseitelassen vt känarda qoymaq.
yíxílsín. beiseitelegen vt känara qoymaq.
Beiname, der; -ns, -n läqäb. beiseitenehmen vt bir yana çäkmäk,
Beinarbeit, die; - (Sport) ayaq häräkä- känara çäkmäk.
ti, qíç häräkäti. beiseiteschaffen vt 1. F (ermorden) ara-
Beinbruch, der; -(e)s, -¨e qíçín (aya- dan qaldírmaq, yox etmäk; 2. (verste-
õín) sínmasí; das ist kein ~! fig. bu o cken) gizlätmäk.
qädär dä qorxulu deyil!, qiyamät qop- beisetzen vt basdírmaq, däfn etmäk.
madı!. Beisetzung, die; -, -en basdírma, däfn
beinern adj. sümükdän, sümükdän märasimi (töräni), däfn-käfn.
düzäldilmiå (düzälmiå). Beisitzer, der; -s, - mähkämä heyəti-
beinhalten vi daxilindä olmaq, içinä al- nin üzvü (iclaslarda); yardímçí.
maq, qavramaq, tärkibindä yerläåmäk, Beispiel, das; -s, -e 1. misal, nümunä,
ehtiva etmäk; fig. daşímaq. örnäk, qänir; zum ~ misal üçün; 2. (war-
beiordnen vt 1. daxil etmäk, qatmaq, nendes ~) ibrät, därs; sich ein ~ nehmen
älavä etmäk, yanína almaq; 2. (koordi- (an D/-kimdänsä, nädänsä) nümunä
nieren) baõlamaq, älaqäländirmäk. götürmäk; mit gutem ~ vorangehen yaxåí
Beinprothese, die; -, -n ayaq protezi. nümunä olmaq; ein ~ nennen misal
beipflichten vi 1. e-r Sache (D) ~ bir şe- çäkmäk (vurmaq); pl. ämsal.
yä razí olmaq; j-m bezüglich et. ~ kimlä- beispielgebend adj. nümunävi, örnək
sä nädäsä razílaåmaq; 2. (e-r Ansicht) olan.
fikrini bäyänmäk. beispielhaft adj. nümunälik, örnək ola
Beirat, der; -(e)s, -¨e 1. (Körperschaft) bilən, nümunävi.
müåavirlär qrupu, məsləhətçi qrupu; 2. beispiellos adj. misilsiz, tayı-bərabəri
(Person) mäslähätçi, müåavir. olmayan, täkrarolunmaz; F qənirsiz.
beirren vt åübhäyä salmaq, mütäräd- beispielshalber adv. misal üçün, mä-
did etmäk; sich nicht ~ lassen bildiyin- sälän, örnək olaraq.
dän åübhä etmämäk. beispielsweise adv. misal üçün, örnək
beisammen adv. birlikdä, bir yerdä. olaraq.
Beisammensein, das; -s birlikdä olma, beispringen vi kömäk etmäk; j-m in
birgä olma, yíõíncaq, geselliges ~ şad- der Not ~ darda olana kömäk etmäk,
lıq məclisi. dadına çatmaq.
Beischlaf, der; -(e)s cinsäl yaxínlíq et- beißen vt 1. diålämäk; 2.(Insekt, Schlan-
mäk, eåqbazlíq; den ~ vollziehen seviå- ge) sancmaq, vurmaq, çalmaq, dala-
mäk; (vulg.) qayírmaq. maq; er wurde von e-r Schlange in den
Beisein, das; -s : im ~ G (von D) -in iå- Fuß gebissen ilan onu ayaõíndan çaldí
tirakínda; -in yanínda. (vurdu); 3. (Hund) qapmaq; dalamaq; 4.
beiseite adv. känara, känarda, bir ya- (kauen) çeynämäk; er kann das trockene
beißend 123 Bekämpfung
------------------------------------------------------------------------------------------------
Brot nicht ~ o quru çöräyi çeynäyänmir; qínín verilmäsi.
vi (Pfeffer, Säure) yandírmaq, yaxmaq; beitreten vi (D) 1. (e-r Partei) üzv ol-
fig. incitmäk; äzab vermäk, dalamaq; maq, daxil olmaq; 2. (e-r Meinung) qo-
in den Apfel ~ almaní diålämäk; fig. ins åulmaq, razílaåmaq.
Gras ~ müssen ölmäk; fig. in den saue- Beitritt, der; -(e)s, -e girmä, daxil olma
ren Apfel ~ üräyä yatmayan bir iåi gör- (täåkilata); qoåulma (fikirä, saziåä).
mäk; vr sich auf die Zunge ~ dilini dişlə- Beitrittsbedingungen, die/pl. üzvlük
mək. åärtläri.
beißend adj. yeyici, aåíndírící; fig. zä- Beitrittserklärung, die; -, -en üzvlük-
härli, ací; kəskin; ~er Spott ací istehza, ärizäsi, daxil olmaq haqda ärizä.
ací gülüå; ~es/stechendes Tier (Schlange, Beitrittsgebühr, die; -, -en üzvlük haq-
Skorpion) çalaõan heyvan. qí, daxil olma üzvlük haqqı.
Beistand, der; -(e)s, -¨e 1. nur sg. kö- Beitrittsgesuch, das; -(e)s, -e üzvlük
mäk, yardím, täräfdarlíq; ~ leisten kö- ärizäsi, daxil olmaq niyyəti.
mäk (yardím) etmäk; fig. dalínda dur- beiwohnen vi (D) 1. (e-m Ereignis) iåti-
maq; 2. jur. müåavir, hüquq mäslähät- rak etmäk, hazír olmaq, -ə åahid ol-
çisi; qäyyum. maq; 2. (e-r Frau) cinsi rabitäsi olmaq.
Beistandspakt, der; -(e)s, -e qaråílíqlí Beiwort, das; -(e)s, -¨er gr. sifät.
kömäk haqqínda müqavilä. Beize¹, die; -, -n 1. (Beizmittel) yeyici
Beistandsvertrag, der; -(e)s, -¨e s. Bei- kimyävi maddä; 2. (Marinade) soys; 3.
standspakt. (für Holz) suboyası.
beistehen vi 1. (helfen) kömäk etmäk Beize, ² die; -, -n (Beizjagd) ov quåu ilä
(D/-ä), täräfdar çíxmaq; 2. (j-s Recht ova getmä.
verteidigen) haqqíní müdafiä etmäk. beizeiten adv. 1. (rechtzeitig) vaxtínda;
Beistelltisch, der; -(e)s, -e kiçik masa 2. (frühzeitig) tezdän, qabaqcadan.
(miz). beizen vt 1. yandírmaq (yeyici maddä
beisteuern vt öz payíní vermäk; Geld ilä); 2. ova getmäk (ov quåu ilä); 3.
zu e-r Feier ~ bir äyläncä üçün pul ver- (Fleisch usw.) soysa yatírtmaq; 4. (Holz)
mäk (öz hissäsini vermäk). suboyası ilə boyamaq.
beistimmen vi (D) razí olmaq, bäyän- bejahen vt doğrulamaq, täsdiq etmäk,
mäk, razílaåmaq (nä iläsä). müsbät cavab vermäk,; e-e Frage ~ bir
Beistimmung, die; - razílíq. suala müsbät (olumlu) cavab vermäk.
Beistrich, der; -(e)s, -e vergül (,). bejahend adj. täsdiqedici; müsbät,
Beitrag, der; -(e)s, -¨e 1. kömäk, yar- olumlu .
dım; hissä, payína düşän; iştirak; 2. bejahrt adj. yaålí, ahíl, yaşíötmüş.
(Mitgliedsbeitrag) üzvlük haqqí; 3. Bejahung, die; - müsbät (olumlu) ca-
(schriftlich) mäqalä; 4. (Mitwirkung) iå- vab, razílíq.
tirak, birlikdä iålämä. bejammern vt oxåamaq, sízíldamaq,
beitragen vt bir iåin yerinä yetirilmä- färyad etmäk.
sinä yardım etmäk, imkan yaratmaq, bejammernswert adj. aõlamalí, zaval-
zämin yaratmaq (zu D/nädäsä), əlin- lí, acínacaqlí.
dən gələni əsirgəməmək, zənginləşdir- bejubeln vt alqíålamaq.
mək. bekämpfen vt 1. mübarizä aparmaq,
beitragsfrei adj. üzvlük haqqíndan -ilä mübarizä etmäk, däf etmäk; e-e
azad. Krankheit ~ xästäliyä qalib (üstün) gäl-
Beitragserhöhung, die; -, -en üzvlük mäk; 2. (Feuer) söndürmäyä çalíåmaq.
haqqínín artmasí. Bekämpfung, die; - mübarizä, däf et-
Beitragsleistung, die; -, -en üzvlük haq- mä, yatírílma.
bekannt 124 bekommen
------------------------------------------------------------------------------------ ------------
bekannt adj. taníå, mäåhur, åöhrätli, nis) boynuna alma, etiraf, iqrar; 2.(Kon-
görkämli, märuf; aåna; er ist in Täbriz ~ fession) din; mäzhäb, iman.
o täbrizdä mäåhurdur; mit j-m ~ sein beklagen vt 1. täässüf etmäk, heyfs-
birisi ilä taníå olmaq; ich möchte mit ihm länmäk; es ist sehr zu ~, dass ... çox tä-
~ werden onunla taníå olmaq istäyiräm; ässüf ki,..; 2. (den Tod usw.) aõlamaq,
unbekannt taníå olmayan, namälum, oxåamaq; vr sich ~ (bei j-m/ über A/nä-
yad; es ist ~, dass mäåhurdur ki, .., necä dänsä) åikayät etmäk, åikayätlänmäk.
deyirlär; ~ machen açíqlamaq, elan et- beklagenswert adj. täässüfä däyän,
mäk, bildirmäk; ifåa etmäk; das ist mir ~ acınacaq, häqir.
onu biliräm; ~ werden ifåa olmaq; F Beklagte, der u. die; -n, -n jur. cavab-
dillärä düåmäk, dildän-dilä düåmäk. deh, müttähim.
Bekannte, der u. die; -n, -n taníå (kiåi, beklauen vt F j-n ~ bir käsin bir åeyini
qadín), dost; ein ~r von mir mänim (zadíní) oõurlamaq.
taníålarímdan birisi. bekleben vt üstünä yapíådírmaq (mit
Bekanntenkreis, der; -es, -e taníålar, D/ -ilä).
dostlar, yanyövrä, dost-aåna pl.. bekleckern vt läkälämäk; sich ~ üstü-
Bekanntgabe, die; - bildiriå, elan, açíq- nü läkälämäk, üstünü bulamaq, üstünü
lama. batírmaq; fig. F sich nicht mit Ruhm ~
bekanntgeben vt bildiriå vermäk, bil- özünü rüsvay etmäk, biabír olmaq.
dirmäk, elan etmäk, car çäkmäk. bekleiden vt 1.geymäk; geyin(dir)mäk;
bekanntlich adj. mälum olduõu kimi. 2. (e-e Wand) örtmäk, vurmaq; die Wand
bekanntmachen vt 1. taníå etmäk (mit mit e-m Teppich ~ divara xalça vurmaq;
D/-ilä); 2. bildirmäk, elan etmäk; car 3. (schmücken) bäzämäk; 4. (Amt) väzi-
çäkmäk. fä tutmaq.
Bekanntmachung, die; -, -en bildiriå, Bekleidung, die; -, -en geyim, paltar, li-
elan, açíqlama, elam; car. bas.
Bekanntschaft, die; -, -en 1. taníålíq, Bekleidungsindustrie, die; - tikiå (ha-
aånalíq; 2. (Personen) taníålar pl; 3. zír paltar istehsal edän) sänaye, toxu-
(Kenntnis) mälumat, bilik; ~ machen/sch- culuq.
ließen taníå olmaq. beklemmen vt síxíådírmaq; es beklem-
bekanntwerden vi üzä çíxmaq, mä- mt mir den Atem näfäsim síxílír (käsilir).
lum olmaq, yayílmaq. beklemmend adj. (Gefühl usw.) síxící,
bekehren vt 1.(Religion) gätirmäk, dön- daríxdírící; äzici.
därmäk (düzgün yola, dinä); j-n zum Beklemmung, die; -, -en síxíntí.
Glauben ~ dinä gätirmäk, inandíraraq beklommen adj. aõír, síxící.
qäbul etdirmäk; 2. (j-n zu s-r Ansicht ~) Beklommenheit, die; - síxíntí; boõucu.
äqidäsini däyiådirmäk. beklopfen vt taqqíldatmaq, döymäk;
Bekehrung, die; - döndärmä, çevirmä med. tiqqíldadaraq müayinä etmäk.
(baåqa dinä); äqidäsini däyiådirmä. bekloppt adj. F säfeh, axmaq.
bekennen vt u. vi (sein Schuld usw.) eti- beknackt adj. F säfeh, axmaq.
raf etmäk; Farbe ~ fig. açíq daníåmaq; beknien vt bir åey üçün yalvarmaq,
vr sich schuldig ~ öz günahíní boynuna çox xahiå etmäk.
almaq; sich zu j-m ~ birisinin täräfini bekommen vt almaq; äldä etmäk, äxz
saxlamaq, täräfdarlíq etmäk, täräfdar etmäk; vi 1. (erreichen) -ä yetiåmäk; 2.
çíxmaq; sich zur Demokratie ~ demokra- (Angst) qorxmaq; 3. (Arbeit) iåi tapmaq;
tiyanín täräfdarí olmaq. 4. (Kinder) doõmaq; sie bekommt ein
Bekenner, der; -s, - etiraf edän. Kind onun uşağı olacaq; 5. (Besuch)
Bekenntnis, das; -ses, -se 1.(Eingeständ- qonaõí gälmäk; 6. (Durst, Hunger) su-
bekömmlich 125 belasten
------------------------------------------------------------------------------------------------
suzluq (aclíq) hiss etmäk, susuzlamaq, belächeln vt -ä gülmäk, istehza ilə gül-
acmaq (acalmaq); 7. (Zähne, Ge- mək; gülümsämäk.
schwür) diå, çiban çıxartmaq; 8. (Schlä- belachen vt gülmäk.
ge) kötäk yemäk; 9. (Krankheit) tutmaq; beladen vt yüklämäk (mit D/-i); (ein
vi (j-m guttun) xeyrinä qulluq etmäk; es Maultier) çatmaq, yüklämäk.
bekommt mir gut bu mänä faydalídír; Belag, der; -(e)s, -¨e 1.(Schicht) qat, lay,
wohl bekomm’s! nuå olsun!, nuåi can!; täbäqä; üz 2. (Zahnbelag) plak; 3. (Zun-
et. geschenkt ~ bir åeyi hädiyyä almaq. genbelag) bar, ärp; 4. (Tischtennisbelag)
bekömmlich adj.faydalí, düåärli; häzm raket üzü (üstü); 5. (Brotbelag) buter-
olan. broda yaxílan yavanlíq, çöräyin üstünä
beköstigen vt yedirtmäk, yedirdib-içirt- yaxílan yaõ, pendir vä s.; 6. (Fußboden-
mäk. belag) döåämä, döåänäk; mit e-m ~ be-
Beköstigung, die; - 1.qonaqlíq; 2.(Kost) deckt sein bar baõlamaq .
yemək, xörək; ərzaq. Belagerer, der; -s, - mühasiräçilär, mü-
bekräftigen vt 1. (bestätigen) täsdiq et- hasirä edänlär, araya alanlar.
mäk, imza etmäklä täsdiqlämäk; 2. (un- belagern vt mühasirä etmäk, qomar-
terstützen) kömäk etmäk; qüvvätländir- lamaq, araya almaq, qomarmaq.
mäk, möhkämländirmäk, täkid etmäk, Belagerung, die; -, -en mühasirä; die ~
isnad etmäk. aufheben mühasirädän çíxartmaq.
Bekräftigung, die; - täsdiq, sübut, dä- Belagerungszustand, der; -(e)s, -¨e mü-
lil; täkid etmä; kömäk etmä. hasirä väziyyäti.
bekränzen vt çäläng ilä bäzämäk, Belang, der; -(e)s, -e ähämiyyät, önäm;
äklillä bäzämäk. ~e pl. mänafe; maraq; von ~ ähämiy-
bekreuzigen vr sich ~ xaç çäkmäk yätli, önämli; ohne ~ ähämiyyätsiz,
(kilsäyä daxíl olan zaman). önämsiz; pl. ~e (Interessen)xeyir, fayda.
bekriegen vt savaåmaq, döyuå apar- belangen vt 1. (betreffen) aidiyyäti ol-
maq, müharibä etmäk; vr sich ~ bir-biri maq; was mich belangt mänä gäldikdä;
ilə didişmək (savaşmaq, döyüåmäk). 2. mäsuliyyätä cälb etmäk.
bekritteln vt yersiz irad tutmaq; pislə- belanglos adj. ähämiyyätsiz, önəmsiz.
mək. Belanglosigkeit, die; -, -en 1. (Unwich-
bekritzeln vt cízma-qara yazmaq, qa- tigkeit) mühüm olmayan, əhəmiyyətsiz,
ralamaq. önəmsiz, mənasız; 2. (Geschwätz) boş
bekümmern vt (trauig machen) kädär- danışıq; söhbətcillik.
ländirmäk, täåviåä salmaq; sich ~ (über belangvoll adj. mühüm, ähämiyyätli,
A) kädärlänmäk (nädänsä); sich ~ (um önəmli.
A) (sorgen für) qayõísína qalmaq, qay- belassen vt 1. azad buraxmaq, azad
õísíní çäkmäk (kiminsä, näyinsä); was qoymaq; däyiådirmämäk; j-n bei s-r
bekümmert Sie das? bunun sizä nä däxli Meinung ~ öz fikrindä buraxmaq; et. an
var? s-m Platz ~ yerində qoymaq.
Bekümmernis, die; -, -se qäm, qüssä, belastbar adj. -ə dayanıqlı, dayanığı
kädär, qayõí. olan; davamlı.
bekümmert adj. 1. (traurig) kädärli, Belastbarkeit, die; - dayanıqlıq; bis zur
qüssəli; därdli, gözüyaålí, dağ(i)dar; 2. Grenze der ~ -in dayanabiləcəyinə qə-
(besorgt) qayğılı, iztirablı, fikirli. dər.
bekunden vt 1. (zeigen) göstərmək, bil- belasten vt 1. yüklämäk, yük vurmaq
dirrmäk, nümayiå etdirmäk, bäyan et- (mit D); 2. (vor Gericht) ittiham etmäk,
mäk; 2. (vor Gericht) ifadä vermäk, åa- günahlandírmaq; 3. (mit Schuld, Sorgen
hidlik etmäk. usw.) äzmäk, síxmaq, incitmäk; diese
belastend 126 beleuchten
------------------------------------------------------------------------------------------------
Arbeit belastet mich bu iå mäni incidir; 4. schlag ~) äl qoymaq, tutmaq; 7. (Name)
(mit Schadstoffen) -i zähärlämäk. ad qoymaq, ad vermäk; mit Bomben ~
belastend adj. síxící, yorucu. bombalamaq; Brot mit Käse ~ çöräyin
belästigen vt 1. (zudringlich sein) tängä üstünä pendir (pänir) qoymaq.
gätirmäk, bezdirmäk, zählä aparmaq; Belegschaft, die; -, -en bir müässisänin
2. (stören) zähmät vermäk, baå aõrísí iåçiläri; iåçi kollektivi, personel.
vermäk, zinhara gätirmäk, bänd elä- belegt adj. 1.(Zunge) ärp baõlamíå, bar
mäk, bänd olmaq; 3. (sexuell) sataş- baõlamíå; 2. (Platz) tutulmuå; rezerv ol-
maq. muå; 3. (Stimme) boõuq; 4. (Brot)üstünä
Belästigung, die; -, -en zähmät, baå qoyulmuå (pendir, kalbas vä s.), bü-
aõrísí, rahatsízlíq; (sexuell) sataşma. rünmüå; ein ~es Brötchen buterbrod; 5.
Belastung, die; -, -en 1. yüklämä; yük, (Hotel) dolu; das ist nirgends ~ (nachge-
aõírlíq; 2. jur. ittiham, täqsir; erbliche ~ wiesen, dokumentiert) bu heç bir yerdə
irsi xästälik; sie ist zu einer ~ geworden o sübut olmayıb; bu heç bir yerdə qeyd
çiyinə yük olub. olmayıb.
Belastungsmaterial, das; -s; -ein itti- belehren vt öyrätmäk, baåa salmaq;
hamedici material; dəlillər. mälumat vermäk, elmländirmäk; öyüd
Belastungszeuge, der; -n, -n jur. itti- vermäk, näsihät vermäk; j-n e-s Besse-
ham şahidi. ren ~ kimisä baåa salíb fikrini däyiå-
belauben vr sich ~ (Bäume) yarpaq- mäk; bir kəsin därsini vermäk.
lanmaq, yarpaqla örtülmäk. belehrend adj. näsihätverici, öyüdve-
belaubt adj. yarpaqlí. rici, öyrädici; ibrätli.
belauern vt güdmäk; belauert werden Belehrung, die; , -en 1. (Rat) näsihät,
güdülmäk. öyüd; 2. (Lehre) därs, ibrät, ibrät därsi;
belaufen vr sich ~ auf A däyärindä 3. (Anweisung) öyrätmä, tälimat.
(mäbläõindä) olmaq; Ihre Rechnung be- beleibt adj. kök, ätli-canlí, dolu.
läuft sich auf 200 Euro hesabíníz 200 € beleidigen vt tähqir etmäk, xatirinä
mäbläõindädir. däymäk; incitmäk, azar vermäk, dilxor
belauschen vt gizlicä qulaq asmaq. etmäk, sinsitmäk; deine Worte beleidig-
beleben vt 1. canlandírmaq, dirçəlt- ten ihn sözlärin onu incitdi; ich wollte Sie
mək, canlatmaq, ehya etmäk; 2. fig. nicht ~! sizi incitmäk istämirdim!
häväsländirmäk, oyatmaq, hala gätir- beleidigend adj. toxunan, üräksíndí-
mäk; 3. H açílmaq, yaxåí olmaq. ran, tähqiredici, tähqirli, azarverici.
belebend adj. (anregend) canlandırıcı, Beleidigung, die; -, -en tähqir, ehtiram-
cantäzäläyän; cəlbedici. sízlíq; inci(t)mä, inciklik, sinsitmä,
belebt adj. canlí, fäal; häräkätli, åuluq, azürdälik.
gur ; e-e ~e Straße canlí küçä, çox härä- beleihen vt girov saxlamaq (borc ver-
kät olan küçä; ~ werden canlanmaq. mək üçün); ssuda vermək; ein Haus ~
Belebung, die; - canlan(dír)ma, ehya. bir binaní girov saxlamaq (borc ver-
belecken vt yalamaq. mək üçün).
Beleg, der; -(e)s, -e 1. (Beweis) dälil; 2. belemmert, belämmert, adj. F 1. (Per-
(Beispiel) misal, örnäk; 3. (Beweis, ur- sonen) mäyus; kädärli; 2. (Lage) pis, xo-
kunde) väräqä, väsiqä, sänäd, qäbiz. åa gälmäyän; F säfeh, aõílsíz; der neue
belegen vt 1. (Platz) tutmaq, rezerv et- Lehrer ist ~ yeni müällim säfehdir.
mäk; 2. (bedecken) örtmäk; särmäk; 3. belesen adj. bilikli, çox oxumuå, mälu-
(beweisen) isbat etmäk, sübut etmäk; 4. matlí.
(mit e-r Strafe ~) cäzalandírmaq; 5.(Vor- beleuchten vt iåíqlandírmaq; aydínlaå-
lesung) yazílmaq, seçmäk; 6. (mit Be- dírmaq. iåíldatmaq.
Beleuchtung 127 bemerkenswert
------------------------------------------------------------------------------------------------
Beleuchtung, die; -, -en iåíqlandírma; tältif; veralt. äcr; F däs(t)xoå; zur ~ ödül
aydínlaådírma; işıq. olaraq.
Beleuchtungskörper, der; -s, - lampa. belüften vt havalandírmaq.
Belgien; -s Belçika, (Süd. : beljik). Belüftung, die; -, -en hava vermä, ha-
Belgier, der; -s, - belçikalí, (Süd. : bel- vaní däyiåmä.
jikli). Belüftungsanlage, die; -, -n havaver-
Belgierin, die; -, -nen belçikalí (qadín). mə təsisatı.
belgisch adj. belçikalí. belügen vt yalan demäk, yalan daníå-
belichten vt iåíq vermäk, nur vermäk. maq; j-n ~ birisinä yalan demäk; vr sich
Belichtung, die; - iåíq (nur) vermä. selbst ~ özünü aldatmaq, özünä yalan
Belichtungsmesser, der; -s, - fotometr, demäk.
iåíqölçän. belustigen vt äyländirmäk, åänländir-
belieben vt 1. (gefallen) wie es Ihnen mäk; vr sich ~ äylänmäk, åänlänmäk;
beliebt istädiyiniz kimi; ixtiyar sizindir; sich über j-n ~ kimisä älä salmaq, mäs-
2. (geruhen) lütf etmäk, märhämät et- xäräyä qoymaq.
mäk; 3. (wünschen) arzu etmäk. belustigend adj. äyländirici.
Belieben, das; -s ixtiyar, arzu, istäk, Belustigung, die; -, -en åänlik, äyläncä.
äzm, iradä, qärar; nach ~ istänilän kimi, bemächtigen vr sich ~ (G) näyäsä sa-
öz arzusu (ixtiyarí) ilä. hib olmaq, älä keçirmäk, tutmaq, pän-
beliebig adj. här hansí, istänilän; an cäsinä keçirmäk, sahiblänmäk.
jeder ~en Stelle här hansí bir yerdä, is- bemäkeln vt här åeydä bir qüsur ax-
tänilän yerdä; zu jeder ~en Stunde här taríb tänqid etmäk, mízíldamaq, eyib
vaxt, istänilän vaxtda. tutmaq.
beliebt adj.1. sevilän, sevimlí; 2. H rə- bemalen vt boyamaq, ränglämäk.
vacda olan; sich bei j-m ~ machen ki- bemängeln vt eyib tutmaq; daran ist
minsä mähäbbätini qazanmaq. nichts zu ~ bunda heç bir eyib (nöqsan)
Beliebtheit, die; - mähäbbät, räõbät; yoxdur.
mähbubiyyät, məşhurluq. bemannen vt ekip (heyät) ilä tächiz et-
Beliebtheitsgrad, der; - məşhurluq də- mäk; das Schiff ~ gämini ekip (heyät) ilä
rəcəsi. tächiz etmäk.
beliefern vt çatdírmaq, mal tähvil ver- bemannt adj. ekip ilä tächiz olmuå; ein
mäk (mit D/bir åeyi). mit vier Astronauten ~es Raumschiff ekipi
Belieferung, die; -, -en çat(dír)ma, (heyäti) dörd näfärdän ibarät kosmik
göndär(il)mä, tähvil ver(il)mä. gämi.
bellen vt hürmäk, havlamaq. Bemannung, die; - ekip (heyät) ilä täc-
Bellen, das; -s hürmä, hürüå. hiz etmä.
Belletrist, der; -en, -en ädib, yazíçí, bemänteln vt örtmäk, gizlätmäk, ört-
hekayäyazan. basdír etmäk.
Belletristik, die; - bädii ädäbiyyat, bemeistern vt (beherrschen) hakim ol-
ädäbi äsärlär. maq, sahib olmaq; s-n Zorn ~ öz hir-
belletristisch adj. ədəbi. sinä hakim olmaq.
belob(ig)en vt täriflämäk, öymäk. bemerkbar adj. diqqätälayiq, gözäçar-
Belobigung, die; -, -en tärif, tähsin, pan; sich ~ machen diqqäti özünä cälb
öy(ül)mä. etmäk, özünä qaråí diqqät oyatmaq.
belohnen vt mükafat vermäk, mükafat- bemerken vt 1. (wahrnehmen) müåahi-
landírmaq (für A/-ä), ödülləndirmək; dä etmäk, görmäk; 2. (äußern) öz fikrini
belohnt werden mükafatlanmaq. demäk; 3. (nachdrücklich) qeyd etmäk.
Belohnung, die; -, -en mükafat, ödül, bemerkenswert adj. diqqätälayiq; mü-
Bemerkung 128 benutzbar
------------------------------------------------------------------------------------ ------------
hüm; layiq. benagen vt gämirmäk.
Bemerkung, die; -, -en 1. (mündliche) fi- benannt adj. adlanan, adlandírílmíå,
kir, söz; 2. (schriftliche) qeyd, mülahizä. adlí, (nach D/-ä görä).
bemessen vt ölçmäk; täyin etmäk. benebeln vt 1. dumanlandírmaq; 2.
Bemessung, die; - ölçmä. (betrunken machen) särxoå etmäk, kef-
Bemessungsgrundlage, die; -, -n vergi ländirmäk.
täyin etmäk üçün däyär kataloqu (sis- benebelt adj. F kefli.
temi). Benefiz, das; -es, -e xeyriyyäçilik.
bemitleiden vt yazíõí gälmäk, rähmi Benefizkonzert, das; -(e)s, -e xeyriyyä
(rähmä) gälmäk, rähm elämäk; üräyi konserti, xeyriyyäçilik mäqsädi üçün
yanmaq, acímaq, hämdärdlik etmäk. tärtib olunan konsert.
bemitleidenswert adj. acínacaqlí, tä- benehmen vt 1. (j-m die Möglichkeit)
ässüfä layiq, acínacaq durumda, säfil, ..dän mährum etmäk; älindän almaq;
aõlamalí. 2. fig. (j-m den Atem) näfäsini käsmäk;
bemittelt adj. varlí, zängin. 3. (Hoffnung) käsmäk; vr sich ~ özünü
bemogeln vt F aldatmaq. aparmaq, räftar etmäk, davranmaq; F
bemopsen vt F däyärsiz bir åeyi oõur- häräkät etmäk; benimm dich gut!
lamaq, cibinä qoymaq. özünü yaxåí apar!, sich anständig ~
bemühen vt zähmät vermäk, narahat ädäbli räftar etmäk (davranmaq),
etmäk; yormaq, zähmätä salmaq; vr ädabazlíq etmämäk.
sich (sehr) ~ (um et.) -mäyä säy etmäk, Benehmen, das; -s räftar, davraníå, hä-
çalíåmaq, canyandírmaq, çabalamaq, räkät, ämäl, gäliå, kirdar; qílíq, äda,
cidd-cähd etmäk, ciddiyyät göstärmäk, äxlaq; j-m gutes ~ beibringen bir käsi
özünü dağa-daåa vurmaq, däridän çíx- ädäbländirmäk; F adam etmäk.
maq, güc vurmaq, gücänmäk (nädän beneiden vt (j-n um A) häsäd aparmaq,
ötrüsä) älläåmäk; sich um j-n ~ çalíå- paxíllíq etmäk, qibtä yemäk (kimäsä,
maq; älläåmäk (kimdän ötrüsä); ~ Sie nädän ötrüsä).
sich nicht! zähmät çäkmäyin!, narahat beneidenswert adj.häsäd oyadan, qib-
olmayín!; darf ich Sie noch einmal ~? tä oyadan.
icazä buyurursunuz sizä bir daha zäh- Beneluxländer, die/pl.beneluks ölkälä-
mät veräm? ri (belçika, hollandiya, lüksemburq).
Bemühung, die; -, -en säy, çalíåma, äl- benennen vt 1.adlandírmaq; adíní çäk-
läåmä, cähd, qayä, cidd-cähd, çaba, mäk; 2. (festsetzen) täyin etmäk; j-n als
haqq-say; täåäbbüs. Zeuge ~ bir käsi åahid gätirmäk.
bemüßigt adj. mäcbur; sich ~ sehen Benennung, die; -, -en adlandírma; tä-
özünü mäcbur görmäk. yin etmä.
bemuttern vt birisinä analíq etmäk. benetzen vt bir az islatmaq, näm et-
benachbart adj. qonåu, yanaåí; das ~e mäk, yaå etmäk; sulamaq.
Dorf qonåu känd. Bengel, der; -s, - 1. (Knüppel) däyänäk,
benachrichtigen vt xäbär vermäk, xä- aõac; 2. F (Junge) oõlan uåaõí; kleiner ~
bärdar etmäk, demäk (über A/bir åey åuluqçu, däcäl, nadinc uåaq.
haqda). benommen adj. 1. (leicht betäubt) pärt
Benachrichtigung, die; -, -en xäbär, olmuå; gic, gay; 2. (vom Trinken) kefli.
mälumat, bildiriå, çaõíríå väräqäsi. benoten vt (Schularbeit) qiymät vermäk
benachteiligen vt haqsízlíq etmäk. (Süd. : nömrä vermäk).
Benachteiligung, die; -, -en haqsízlíq; benötigen vt ehtiyací olmaq, möhtac
zärär (ziyan) vurma. olmaq.
benageln vt míxlamaq. benutzbar adj.iåä yararlí,därdä däyän.
benutzen 129 Berechtigung
-----------------------------------------------------------------------------------------------
benutzen, benützen vt istifadä etmäk, nä haqdasa); ~de Versammlung müåa-
qullanmaq, fazdalanmaq. virä iclasí.
Benutzer, der; -s, - istifadä edän. Berater, der; -s, - mäslähätçi, müåavir,
Benutzung, die; - istifadä hüququ. müväkkil.
Benutzungsgebühr, die; -, -en istifadä beratschlagen vi mäslähätläåmäk (mit
haqqí (ücräti). j-m über A/kimläsä nä haqdasa).
Benzin, das; -s, -e benzin. Beratung, die; -, -en müåavirä, müza-
Benzinbehälter, der; -s, - benzin qabí. kirä, daníåma, mäslähät(läåmä), gä-
Benzinkanister, der; -s, - s. Benzinbe- näåik.
hälter. Beratungsstelle, die; -, -n mäslähätxa-
Benzinverbrauch, der; -(e)s, -¨e benzin na.
iålätmä. Beratungszimmer, das; -s, - müåavirä
Benzol, das; -s, -e Chem. benzol. otaõí, mäslähätxana.
beobachten vt 1. baxmaq, müåahidä berauben vt 1. soymaq, var-yoxunu
etmäk; 2. (heimlich) güdmäk, göz qoy- älindän almaq, qarät etmäk; 2. (j-m et.
maq, izlämäk; 3. (Vorschriften) riayät entziehen) mährum etmäk, älindän al-
etmäk; j-n ganzen Tag ~ günlämäk. maq; j-n des Vermögens ~ var-yoxunu
Beobachter, der; -s, - müåahidäçi; gö- älindän almaq.
zätçi, näzarätçi, güdükçü. Beraubung, die; -, -en qarät, soyma.
Beobachtung, die; -, -en müåahidä; ri- berauschen vt kefländirmäk, särxoå
ayät; qoruma, baxma; güdük, izlämä; etmäk; vr sich ~ 1. (sich betrinken) kef-
unter ~ stehen göz altında olmaq. länmäk; 2. (et. Schönes auf sich wirken
Beobachtungsstation, die; -, -en räsäd- lassen) häzz almaq, zövq almaq.
xana. berauschend adj. kefländirici.
beordern vt (nach), (zu D) ämr vermäk; Berauschung, die; - keflänmä.
j-n zu sich ~ gälmäyinä ämr vermäk; er berauscht adj. kefli; fig. häyäcanlí.
wurde nach Baku beordert o bakíya gön- berechnen vt 1. hesablamaq, saymaq,
därildi (çaõíríldí). hesabaalmaq; 2. (schätzen) täxmin et-
bepacken vt yük vurmaq, yüklämäk. mäk; 3. (j-m et. ~) hesabína keçirtmäk,
bepflanzen vt äkmäk (mit D). hesabína yazmaq; gut ~ fig. ölçüb-biç-
bepflastern vt 1. (kleinere Wunde) plas- mäk, hesabaalmaq.
tír yapíådírmaq; 2. (Straße) döåämäk berechnend adj. (eigennützig) öz xeyri-
(mit D). ni bilän.
bequem adj. 1.(behaglich) rahat, dinc; Berechnung, die; -, -en 1. hesablama,
2. (träge) tänbäl; rahatlıq istəyən; 3. hesabaalma; təxmin; haqlaåma; 2. nur
(passend) münasib; asudä; es sich ~ sg. (Eigennützigkeit) tamahkarlíq; män-
machen rahat oturmaq, özünä rahat fäätgüdmä.
yer etmäk. berechtigen vt haqq vermäk, ixtiyar
Bequemlichkeit, die; -, -en 1. rahatlíq, vermäk, yetki vermək (zu D/üçün); j-n
dinclik; 2. nur sg. tänbällik. ~ et. zu tun bir iåi görmäk üçün birisinä
berappen vt F (zahlen) ödämäk, xärci- ixtiyar vermäk, yetki vermək.
ni çäkmäk, ~ müssen xärclämäyä mäc- berechtigt adj. 1. (Person) haqqı olan,
bur olmaq, könülsüz xärclämäk. hüququ olan, haqlí, sälahiyyätli, yetkili
beraten vt 1. (et. oder über et.) daníå- (zu D/ -ä); 2.(legitim) qanuni;3. (begrün-
maq; müåavirä etmäk; 2. (j-n) mäslä- det) əsaslı, haqlı; ~ oder unberechtigt
hät vermäk, yol göstärmäk, näsihät haqlí vä ya haqsíz, haqq-nahaq.
vermäk (über A); vr sich mit j-m ~ (über Berechtigung, die; -, -en haqq, häqq,
A wegen G) mäslähätläåmäk (kimläsä, hüquq, sälahiyyät, yetki, häqqaniyyət,
bereden 130 bergen
------------------------------------------------------------------------------------------------
tam ixtiyar (zu et. -ə). bereitmachen vt (für A) hazírlamaq;
bereden vt 1. (et. mit j-m) müzakirä et- vr sich ~ (für A/ näyäsä) hazírlaåmaq,
mäk, görüåüb-daníåmaq; 2. (überreden) hazırlanmaq.
yola gätirmäk; vr sich ~ (sich beraten) bereits adv. 1. (schon früher) artíq, çox-
görüşmək, danışmaq, müşavirə etmək dan; 2. (gerade eben) elä indi, indidän.
(kimləsə). Bereitschaft, die; -, -en 1. nur sg. ha-
beredsam adj. nitq qabiliyyäti olan, zírlíq, hazír olma; 2. nur sg. (innere) ra-
cümläpärdaz, bälaõät sahibi. zílíq, istäk; 3. mil. hazírlíq väziyyäti,
Beredsamkeit, die; - gözäl daníåma amadälik.
qabiliyyäti, bälaõät, fäsahät. Bereitschaftspolizei, die; -, - ehtiyat
beredt adj. natiq, gözäl daníåan, bä- polis bölmäsi.
laõätlä; F çox daníåan, sarsaqlayan. bereitstehen vi hazír olmaq, durmaq.
Bereich, der; -(e)s, -e sahä, mühit; da- bereitstellen vt qabaqcadan hazírla-
irä; im ~ der Literatur ädäbiyyat sahä- maq.
sindä; das gehört nicht in den ~ meiner bereitwillig adj. häväsli, könüllü; adv.
Pflichten bu mänä aid olan iå deyil; im könüllü olaraq, istäyäräk; ein ~er Helfer
~ der Möglichkeit imkan daxilindä. könüllü yardímçí.
bereichern vt 1. zənginləş(dir)mək, Bereitwilligkeit, die; - hazírlíq.
varlandírmaq; 2. (Wissen usw.) artírmaq, berennen vt hücum etmäk, hämlä et-
çoxaltmaq; vr sich ~ an (D) / auf Kosten mäk.
(G) qanuna-zidd yollarla varlanmaq, bereuen vt 1. peåman olmaq; 2. (be-
bir käsin hesabına dövlätlänmäk; fig. dauern) täässüf etmäk, peåmançílíq
häram yemäk. çäkmäk; fig. äl ovuådurmaq; das wirst
Bereicherung, die; -, -en varlanma, du noch ~! peåman olacaqsan!.
zənginləşmə, dövlətlənmə. Berg, der; -(e)s, -e 1. daõ; 2. (Haufen)
bereifen vt 1. (Fass) çänbär taxmaq; qalaq; längst über alle ~e sein fig. izi-
2. (Auto) täkärlärä lastik keçirtmäk. tozu qalmamaq, ämin-aman yerä çat-
Bereifung, die; -, -en təkərlərə lastik maq; fig. über den ~ sein çätinlikläri ara-
keçirtmə. dan qaldírmaq; mir stehen die Haare zu
bereinigen vt 1. (Angelegenheit usw.) ~e (vor Schreck) tuklärim biz-biz olur.
sahmana salmaq, qaydaya salmaq; 2. bergab adv. daõaåaõí; ~ gehen (fahren)
(Schwierigkeiten) aradan qaldírmaq; 3. aşağı getmək; es geht ~ mit ihm (Ge-
(Rechnung) ödämäk, täsviyä etmäk. schäfte, Gesundheit) iåläri aõírlaåír; säh-
Bereinigung, die; - sahmana salma; häti aõírlaåír.
mübahisäli mäsälälärin hälli. bergan adv. yuxarí, daõa.
bereisen vt säyahät etmäk, gäzmäk Bergarbeiter, der; -s, - åaxtaçí, mädän
(miniklä). iåçisi.
bereit adj. (zu D/ näyäsä) hazír, ama- bergauf, bergaufwärts adv. yuxarí, da-
dä; sich ~ machen hazírlaåma; bist du ~? õa; ~ gehen (fahren) yuxarí getmək; fig.
hazírsan?; ~ sein hazír olmaq. es geht ~ mit ihm väziyyäti yaxåílaåír.
bereiten vt 1. (Essen usw.) hazírlamaq; Bergbau, der; -(e)s mädänçilik.
2. (Empfang) qaråílamaq; 3. (Freude) Bergbauingenieur, der; -s, -e mädän
sevindirmäk; 4. (j-m Schwierigkeiten ~ ) mühändisi.
bir käsi çätinliyä salmaq, çətinlik ya- Bergbewohner, der; -s, - daõlí, daõ äh-
radmaq; 5. (Kummer) bir käsin kädärinä li.
säbäb olmaq. bergehoch adj. çox baha.
bereithalten vt hazír saxlamaq. bergen vt 1. (verstecken) gizlätmäk; 2.
bereitliegen vi hazír olmaq. (aus e-r Gefahr)qurtarmaq, xilas etmäk;
Bergführer 131 Berufsberater
------------------------------------------------------------------------------------- -----------
3. (in Sicherheit bringen) tählükädän Berieselung, die; -, -en sulama.
uzaqlaådírmaq, ämniyyät altína almaq; Berieselungsanlage, die; -, -n sulama
4. (in sich enthalten) tärkibindä olmaq, däzgahí.
içindä olmaq; 5. (Leichen usw.) çıxart- beritten adj. atlí.
maq (aus Trümmern usw.). Berlin Berlin.
Bergführer, der; -s, - dağ rəhbəri. Berlinale, die; -, -n Berlinale, Berlindä
Berggipfel, der; -s, - daõ baåí, daõ zir- kinofilm festivalí.
väsi. Berliner, der; -s, - 1. berlinli; 2. (Ku-
bergig adj. 1. (gebirgig) dağ-daå, dağ- chen) bir növ åirni, berliner.
líq; 2. (mit Höhen u. Niederungen) eniå- berlinerisch adj. berlinä mäxsus, ber-
li-yoxuålu, dağ-därä. lini; berlin lähcäsindä.
Bergkessel, der; -s, - böyük çuxur, iri Bernhardiner, der; -s, - bernardiner, it
çala; vulkan ağzí. növü.
Bergkette, die; -, -n daõ silsiläsi, dağ- Bernstein, der; -(e)s kähräba.
lar. bersten vi 1. (Glas, e-e Mauer) çatla-
Bergland, das; -es, -¨er daõlíq, daõlíq maq; 2. (vor Ärger, Zorn, Wut) partla-
ärazi; Berg Karabach daõlíq Qarabaõ. maq; vor Lachen ~ fig. gülmäkdän part-
Bergmann, der; -(e)s, -leute mädänçi, lamaq (ölmäk).
mädän iåçisi, åaxtaçí. berüchtigt adj. bädnam, adíçíxmíå, ta-
Bergpass, der; -es, -¨e gädik. nínmíå (pislikdä), adíbädnam.
Bergrutsch, der; -(e)s, -e çökmä, sü- berücken vt özünä cälb etmäk, mäftun
rüåmä. etmäk, heyran etmäk; e-e ~de Schönheit
Bergsteiger, der; -s, - daõçí, alpinist. mäftun edän (məftunedici) gözäl (gö-
Bergsturz, der; -es, -¨e daõ uçqunu. zällik).
Bergung, die; -, -en (in Seenot usw.) xi- berückend adj. mäftunedici, heyran-
las etmä, kömäyinä çatma, qurtarma. edici.
Bergwerk, das; -(e)s, -e mädän, mina. berücksichtigen vt näzärä almaq, he-
Bergwesen, das; -s mädänçilik. saba almaq, mähäl qoymaq; nicht ~
Bergziege, die; -, -n daõ keçisi. näzärdän qaçírmaq, nicht berücksicht
Bericht, der; -(e)s, -e mälumat; xäbär, werden näzärdän qaçmaq.
märuzä; hesabat; güzariå ~ erstatten D Berücksichtigung, die; - näzärä alma,
-ä mälumat vermäk,(über A/ bir åey hesaba alma, mähäl qoyma; unter ~ G
haqqínda). näzärä alaraq; ohne ~ näzärä almadan.
berichten vt xäbär vermäk, söylämäk, Beruf, der; -(e)s, -e sänät, peåä, ixti-
mälumat vermäk, güzariå vermäk. sas; von ~ Lehrer ixtisasí müällimçilik
Berichterstatter, der; -s, - müxbir, re- olan; e-n ~ ausüben bir ixtisasda iålä-
ferent, märuzäçí. mäk, bir peåädä iålämäk.
Berichterstattung, die; - mälumatín berufen vt 1. (zu et.) täyin etmäk; 2.
verilmäsi; xäbär vermä. (Geister) çaõírmaq; 3. (Parlament) icla-
berichtigen vt (korregieren) düzäliå sa dävät etmäk; vr sich ~ (auf A) isti-
aparmaq, täshih etmäk, düzältmäk; vr nad etmäk, äsaslanmaq (näyäsä, ki-
sich ~ sähvini düzältmäk. mäsä).
Berichtigung, die; -, -en düzäliå, dü- beruflich adj. (Ausbildung usw.) ixtisas
zətmə, islah, qaydaya salínma. tähsili; adv. ~ unterwegs iå üçün yolda
beriechen vt iylämäk, qoxulamaq; olma; was machst du ~? ixtisasín nädir?
Hunde ~ einander itlär bir-birlärini iylä- Berufsausbildung, die; -, -en ixtisas
yirlär. tähsili, peåä tälimi.
berieseln vt islatmaq, sulamaq. Berufsberater, der; -s, - ixtisas mäs-
Berufsberatung 132 besaiten
------------------------------------------------------------------------------------------------
lähätçisi. maq; 3. (trösten) täsälli vermäk, täskin-
Berufsberatung, die; - ixtisas mäslä- (lik) vermäk, aramlatmaq, dincältmäk,
hätçiliyi. ovundurmaq; 4. (Land) sakitlik (sabitlik)
Berufskrankheit, die; -, -en peåä xäs- yaratmaq; vr sich ~ sakitläåmäk, dinc-
täliyi, peåä naxoåluõu. läåmäk, ovunmaq.
berufsmäßig adj. professional; ixtisas- beruhigend adj. dincäldirici, sakitläå-
lí, väzifäli. dirici; täsälli verici.
Berufsschule, die; -, -n sänät mäktäbi, Beruhigung, die; - sakit etmä, sakit-
peåä mäktäbi. läå(dir)mä; täskin(lik), ovunma; zu
berufstätig adj. iåläyän, iå-guc sahibi. deiner ~ səni rahat etmək üçün.
berufsunfähig adj. iåläyä bilmäyän, Beruhigungsmittel, das; -s, - aõríkä-
xästä, bacaríqsíz. sän, sakitläådirici därman ( Süd. : mü-
Berufsverband, der; -(e)s, -¨e peåä itti- səkkin).
faqí (birliyi). berühmt adj. tanínmíå, mäåhur, åöh-
Berufsverbot, das; -(e)s, -e iå(lämä) rätli, görkämli; ~ sein mäåhur olmaq,
qadaõaní, müäyyän peåä ilä mäåõul åöhrät qazanmaq, ad çíxartmaq (qa-
olma qadaõaní, peåänin qadaõan edil- zanmaq).
mäsi. berühmtberüchtigt adj. bädnam, adí
Berufswahl, die; - peåä seçmä. çíxmíå (pislikdä).
Berufszweig, der; -(e)s, -e ixtisas, peåä Berühmtheit, die; -, -en 1. nur sg. åöh-
ixtisasí. rät, nüfuz, san, mäåhurluq; 2. (Person)
Berufung, die; -, -en 1. (Einladung) dä- adlí-sanlí adam, mäåhur adam.
vät, çaõíríå; 2. (Ernennung) täyin etmä; berühren vt 1. äl vurmaq, dəymək; to-
3. (Vorladung) ehzar etmä, cälb; 4. jur. xunmaq, ällämäk; bitte nicht ~ xahiå
istinaf, istinad, appelyasiya, åikayät; ~ olunur äl vurmayín (däymäyin); 2. (Fra-
einlegen istinaf etmä (hökmü), appelya- ge, Thema) zikr etmäk, toxunmaq; 3.
siya ärizäsi täqdim etmä, läõv edilmä (beeindrucken) täsir etmäk, äsär qoy-
haqda yazílí åikayät vermäk, åikayät maq, ilgiländirmäk; fig. j-n unangenehm/
erizäsi vermäk; unter ~ auf das Gesetz schmerzlich ~ bir käsä toxunmaq.
qanuna dayanaraq, qanuna istinad Berühren, das; -s äl vurma, toxunma,
edäräk. däymä, ällämä.
Berufungsantrag, der; -(e)s, -¨e istinaf Berührung, die; -, -en toxunma, yana-
ärizäsi, appelyasiya ärizäsi. åí olma, tämas; mit j-m in ~ kommen
Berufungsinstanz, die; -, -en yuxarí kimläsä älaqädä olmaq (tämas qur-
(üst) märcä. maq, tämas yaratmaq).
Berufungsklage, die; -, -n istinaf. Berührungspunkt, der; -(e)s, -e birläå-
Berufungsverfahren, das; -s, - istinaf mä (toxunma) nöqtäsi, ortaq nöqtä.
iåi, appelyasiya. besäen vt toxum säpmäk, äkmäk.
beruhen vi 1. äsaslanmaq, istinad elä- besagen vt 1. (ausdrücken) ifadä etmäk,
mäk (auf A/näyäsä); das beruht auf e-m bäyan etmäk; 2. (wichtig sein) ähämiy-
Irrtum bu bir sähvä äsaslanír (sähvdän yätli olmaq; das besagt nichts bunun
iräli gälir); vr sich ~ 2. et. auf sich (D) ~ heç bir ähämiyyäti yoxdur, bu heç bir
lassen (unerörtet lassen) olduõu kimi åey göstärmir; es besagt, dass.. bu, o
buraxmaq; lassen wir die Sache auf sich demäkdir ki.., bu, göstärir ki..
~ iåin ardíní yoxlamayaq, olduõu kimi besagt adj. göstärilmiå, yada salínmíå;
buraxaq. das ~e Thema göstärilmiå mövzu.
beruhigen vt 1. (beruhigen)sakit etmäk; besaiten vt (Musikinstrument) sim çäk-
2. (abschwächen) zäiflätmäk; dayandír- mäk.
besamen 133 Bescheid
------------------------------------------------------------------------------------------------
besamen vt toxum säpmäk; toxumla- beschäftigt ihn sehr bu fikir onun baåíní
maq. çox mäåõul edib (baåíndan heç çíx-
Besamung, die; -, -en toxum säpmä. mír); vr sich ~ (mit D/ilä) mäåõul olmaq,
besänftigen vt sakitläådirmäk, yumåat- vurnuxmaq; F dümälänmäk, vaxtí öl-
maq, mülayimläådirmäk; sich ~ sakit- dürmäk, bir åeylä vaxtí keçirmäk, bir
läåmäk. åey ilä älläåmäk; womit beschäftigst du
besänftigend adj. sakitläådirici. dich? sän nä ilä älläåisän?.
Besänftigung, die; -, -en sakitlik, sakit- beschäftigt adj. 1. mäåõul olmaq; er ist
läådirmä, mülayimläådirmä. sehr ~ o, çox mäåõuldur; 2. (bei) birisi-
Besatz, der; -es, -¨e (Verzierung) bäzäk; nin yanínda iålämäk; 3. (mit et.) mäåõul
haåiyä, yaraåíq. olmaq; womit ist er ~ ? o nä ilä mäåõul-
Besatzung, die; -, -en 1. (e-s Schiffes dur?
usw.) gämi iåçiläri, heyät (Süd. : ekip); Beschäftigung, die; -, -en iå, mäåõälä;
2. mil. iåõal dästäsi. mäåõuliyyät; iå; ohne ~ iåsiz; F äliboå.
Besatzungsmacht, die; -, -¨e iåõalçí beschäftigungslos adj. iåsiz, bekar; F
dövlät. äliboå.
Besatzungstruppen die/pl. iåõal qo- Beschäftigungstherapie, die; -, n məş-
åunlarí. ğuliyyətlə şəfa (tədavi) tapma.
Besatzungszone, die; -, -n iåõal män- beschämen vt utandírmaq, xäcalät
täqäsi, iåõal bölgäsi. vermäk, üzünü qízartmaq, häyasíní
besaufen vr sich ~ içib keflänmäk, kef- tökmäk.
länmäyä qädär içmäk, särxoå olmaq; F beschämend adj. utandírící.
däm olmaq, lüllänmäk. beschämt adj. utanan, häyalí.
beschädigen vt ziyan vurmaq, zärär Beschämung, die; - utanma, häya
vurmaq; zädälämäk. etmä, mähcub olma, xäcalät.
beschädigt adj. ziyan görmüå; zädä- beschatten vt 1. (vor der Sonne schütz-
länmiå, qüsurlu, síníq-salxaq, zädäli; en) kölgälämäk, kölgäländirmäk; 2.(ver-
(Brustwarze durch das Stillen) ämik. folgen) güdmäk, göz qoymaq; beschat-
Beschädigung, die; -, -en ziyan, zärär, tet werden güdülmäk.
xäsarät (vurma); zädälänmä. Beschau, die; - göz ilä yoxlama.
beschaffen¹ vt çatdírmaq, tädarük et- beschauen vt 1. tamaåa etmäk, bax-
mäk, tapmaq, cürlämäk (j-m, für A/-ä). maq; 2. (prüfen) yoxlamaq, müayinä et-
beschaffen² adj. yaranmíå, täbiätli, mäk.
mahiyyätli; die Sache ist so ~ iåin mahiy- Beschauer, der; -s, - baxan; yoxlayan,
yäti belädir; ich bin eben so ~, dass ich müayinä edän.
schnell zornig werde män täbiätän belä- beschaulich adj. rahat; sakit, aram.
yäm ki, tez hirsläniräm. Bescheid, der; -(e)s, -e1. cavab; sag mir
Beschaffenheit, die; - 1. (Eigenschaft, bitte ~ xahiå ediräm mänä cavab de;
Qualität) xüsusiyyät, keyfiyyät; 2. (Zu- 2. jur. hökm, qärar; 3. (Ahnung haben)
stand) väziyyät; 3. (Art) cins, täbiät, xa- xäbärdar olma, mälumatí olma; agah-
siyyät, fiträt; ~ des Körpers bünyä, bä- líq; ich weiß hier ~ män buraní (yaxåí)
dän quruluåu, qäddi-qamät. taníyíram; ~ wissen über xäbäri olmaq,
Beschaffung, die; -, -en tädarük, ha- mälumatí olmaq, agahísí olmaq.
zírlama, yerinä yetirmä; äldä etmä; ~ bescheiden¹ vt 1. (zu sich) çaõírmaq,
von Beweisen sübutlarín äldä edilmäsi. gälmäyi emr etmäk; j-n vor Gericht ~
beschäftigen vt 1. (Arbeiter, Angestellte mähkämäyä çaõírmaq; 2. (zuteil wer-
usw.) iå vermäk; 2. (Gedanken) mäåõul den lassen) baõíålamaq, pay vermäk;
etmäk; baåínda olmaq; dieser Gedanke 3. j-m abschlägig ~ rädd cavabí vermäk;
bescheiden 134 beschlussfähig
------------------------------------------------------------------------------------------------
vr sich ~ (mit D/ilä) razí olmaq, razí qal- mühafizä elämäk; 2.(verteidigen) müda-
maq; qənaət etmək, kifayätlänmäk. fiä etmäk.
bescheiden² adj. 1. (anspruchlos) täva- beschissen adj. F pis, fälakət; näcisli.
zökar, gözütox, åikästänäfs; alçaqkö- beschlafen vt 1. e-e Frau ~ bir qadín
nüllü, häyalí; 2. (achtungsvoll) ädäbli, ilä yatmaq; 2. e-e Sache ~ bir iåi saba-
tärbiyäli; 3. (einfach) sadä; fig. där- ha qoymaq, ertäsi gün görmäk (iåi).
viå(anä); 4. (gering) az, orta, kiçik; ~er Beschlag, der; -(e)s, -¨e 1. (Metallbe-
Preis orta qiymät. schlag) tächizat; 2. (Niederschlag) buõ,
Bescheidenheit, die; - tävazökarlíq, sa- tär; 3. (Hufbeschlag) nallama; 4. (Huf-
dälik, alçaqkönüllülük, åikästänäfslik; eisen) nal, 5. (auf Essware oder Wand)
fig. därviålik. kif; 6. in ~ nehmen (mit ~ belegen) vt äl
bescheinen vt iåíqlandírmaq, nurlan- qoymaq, tutmaq, müsadirä etmäk.
dírmaq. beschlagen¹ vt 1. (Pferd) nallamaq;
bescheinigen vt yazílí surätdä täsdiq 2. (mit Metall) tächiz etmäk, míxlamaq;
etmäk, åähadätnamä vermäk. vi 1. (Spiegel) hohlanmaq, buõlanmaq;
Bescheinigung, die; -, -en 1. väsiqä, 2. (Wand) kiflänmäk, rütubätlänmäk; 3.
arayış, yazílí täsdiq, täsdiqnamä, åä- (Esswaren) kiflänmäk; vr sich ~ (Fenster
hadätnamä; bescheinigen arayíş ver- usw.) tärlämäk.
mäk; 2. (Quittung) qäbz. beschlagen² adj. buõlanmíå; fig. in et.
bescheißen¹ vt F aldatmaq. (sehr) ~ sein bir åeyi äsaslí bilmäk, sä-
bescheißen² vr sich ~ özünü batírmaq. riåtäli olmaq; e-e ~e Schülerin çox yaxåí
beschenken vt baõíålamaq, hädiyyä (mälumatlí) åagird.
vermäk (j-n mit D/ kimäsä bir åeyi). Beschlagnahme, die; -, -n äl qoyma,
bescheren vt baõíålamaq, hädiyye ver- müsadirä edilmä, älindän alínma.
mək. beschlagnahmen vt müsadirä etmäk,
Bescherung, die; -, -en 1. hädiyyä; 2. ämlak üzärinä äl qoymaq, älindän al-
iron. e-e schöne ~ ! baåímíza nä gäldi!, maq.
al başına bəlanı!. beschleichen vt 1. gizlicä yaxínlaåmaq;
bescheuert adj. däli, säfeh. 2. (Furcht usw.) vücudunu tutmaq, caní-
beschichten vt üstünä lay çäkmäk, üs- na girmäk; Furcht beschlich ihn qorxu
tünü örtmäk (mit D/ilä). canína girdi.
beschicken vt (beliefern) göndärmäk. beschleunigen vt sürätländirmäk, sür-
Beschiss, der; -es F fíríldaq, käläk, ätini artírmaq, cäldläådirmäk, tezläådir-
yalan; das ist ~ bu iå fíríldaqdír. mäk; vr sich ~ sürətlənmək, sürəti art-
beschießen vt atäåä tutmaq, gülläyä maq, cäldläåmäk.
basmaq, bombardíman etmäk, topa Beschleunigung, die; -, -en sürätlän-
tutmaq; j-n ~ 1. birisinä güllä atmaq, (dir)mä, sürät, tezläådirmä.
güllä yaõdírmaq; 2. (heftig kritisieren) F beschließen vt 1. (beenden) qurtar-
åiddätlä tänqid etmäk. maq, tamamlamaq; 2. (festlegen) qä-
Beschießung, die; -, -en bombardman, rara almaq; 3. (abstimmen) säs ver-
atäåä tutma, topabasma. mäk, räy vermäk; 4. (beabsichtigen)
beschildern vt lövhä yapíådírmaq, fikrindä olmaq; 5. das Leben ~ ölmäk.
lövhä bänd etmäk. beschlossen s. beschließen.
beschimpfen vt söymäk, tähqir et- Beschluss, der; -es, -¨e qärar, täsmim,
mäk, yamanlamaq, söyüåä basmaq. qätnamä, son söz; ~ fassen qärar qäbul
Beschimpfung, die; -, -en yamanlama, etmäk; zum ~ sonunda, axírda, näti-
söyüå, tähqir etmä, danlaq. cädä; auf ~ G... ... qärarí ilä.
beschirmen vt 1. qorumaq, saxlamaq, beschlussfähig adj. yetärsaylí; nicht ~
Beschlussfähigkeit 135 Beschwerdeschrift
------------------------------------------------------------------------------------------------
sein yetärsaysíz olmaq. duõunu täriflä; nicht zu ~ təsvirə gəl-
Beschlussfähigkeit, die; - yetärsaylílíq. məz.
Beschlussfassung, die; -, -en qärar qä- beschreibend adj. täsviri.
bul etmä. Beschreibung, die; -, -en 1. tärif, ifadä
beschmieren vt 1. (aufstreichen auf) etmä; 2. täsvir, täsvir etmä; das spottet
üstünə sürtmäk; 2. (mit Öl) yaõlamaq; jeder ~ bunu təsvir etmək mümkün de-
3. (beschmutzen) çirklätmäk, kirlätmäk, yil.
bulaådírmaq; vr sich ~ üst-baåíní batír- beschreiten vt 1. (den Weg) ayaq qoy-
maq, özünü çirklätmäk. maq, getmäk; 2. fig. den Rechtsweg ~
beschmutzen vt 1. çirkländirmäk, bu- mähkämäyä vermäk.
laådírmaq, zibillämäk; 2. fig.läkälämäk, beschriften vt üstünä yazmaq, üzä-
murdarlamaq. rinä yazmaq.
Beschmutzung, die; -, -en çirklätmä, beschuldigen vt günahlandírmaq, qí-
bulaådírma; läkälämä. namaq, täqsirländirmäk, danlamaq,
beschneiden vt 1. käsmäk, käsib qísalt- babalíní yumaq (G/ilä).
maq; 2. (einschränken) mähdudlaådír- Beschuldigte, der u. die; -n, -n müttä-
maq, käsmäk; 3. (rituell) sünnät etmäk; him, müqässir, täqsirkar, täqsirländiri-
4. (Fingernägel) dırnaqları tutmaq; j-m län.
den Bart ~ birisinin saqqalíní qírxmaq. Beschuldigung, die; -, -en täqsirländir-
Beschneidungsfeier, die; -, -n sünnät mä, qínama; ittiham, iddia.
bayramí. beschummeln vt aldatmaq, käläk gäl-
beschnitten adj. rel. sünnät olmuå. mäk; j-n ~ bir käsä käläk gälmäk.
beschnüffeln vt iylämäk, qoxulamaq; Beschuss, der; -(e)s, -¨e unter ~ neh-
fig. -ə burun soxmaq, gizlicə araşdır- men atäåä tutmaq, atäå altína almaq.
maq. beschützen vt qorumaq, mühafizä et-
beschnuppern vt (Hund usw.) iylämäk mäk, müdafiä etmäk, arxa durmaq,
(heyvanlar haqqínda); fig. sich gegen- qahmar durmaq (vor D/-dän).
seitig ~ bir-birini dadmaq, bir-birini tanı- Beschützer, der; -s, - qahmar duran,
mağa səy etmək. himayäçi, müdafiäçi, havadar, qorucu,
beschönigen vt gözäl göstärmäk, pis arxa; fig. diräk.
täräfini gizlätmäk. Beschützung, die; - himayä etmä, qo-
beschränken vt mähdudlaådírmaq ruma, qahmar durma.
(auf A/-ä); vr sich ~ (auf A) 1. (sich be- beschwatzen vt tovlamaq; dil töküb
gnügen mit) qänaät etmäk; 2. (begrenzt razí etmäk; vr sich ~ lassen aldanmaq.
sein auf) mähdud edilmäk, mähdudlaå- Beschwerde, die; -, -n 1. (Klage) giley,
dírílmaq (nädäsä). åikayät, etiraz, fäõan; ~ einlegen åika-
beschränkt adj.1. mähdud; 2. (Zeit) az, yät etmäk (gegen A/-dän); 2. (Mühe)
dar; 3. (Raum) kiçik, dar; 4. (geistig) zähmät; 3. (Kummer, Schmerz) azar, na-
dardüåüncäli adam, mähdud adam. xoåluq, aõrí, sancı, xästälik; wo haben
Beschränktheit, die; - mähdudluq; Sie ~n ? haraníz aõríyír?
azlíq; darlíq; dardüåüncälilik. Beschwerdeausschuss, der; -es, -¨e åi-
Beschränkung, die; -, -en mähdudlaå- kayätlärä yetiåän (baxan) komissiya
ma, azadílma; mähdudiyyät, sädd. (komitä).
beschreiben vt 1.(schildern) tärif etmäk, Beschwerdefrist, die; -, -en åikayät
täsvir etmäk, ifadä etmäk, izah etmäk; vermä müddäti.
2. (Kreis,Kurve) çäkmäk, cizgi çäkmäk; Beschwerdeführer, der; -s, - åikayätçi,
3. (Papier) üstünä yazmaq; beschreibe, ärizäçi.
wie der Dieb aussah! oõrunun näcä ol- Beschwerdeschrift, die; -, -en åikayät-
beschweren 136 Besiegte
------------------------------------------------------------------------------------------------
namä, iddianamä. täsi.
beschweren¹ vt (et. schwerer machen) besessen adj. 1. (von bösen Geistern)
aõírlaådírmaq. cin vurmuå, cinli; särsäm, dualíq; 2.
beschweren² vr sich ~ (bei D über A) (von einer Idee usw.) här hansí bir fikrä
åikayätlänmäk, åikayät etmäk, giley- düåmüå, mübtäla olmuå (näyinsä,
länmäk. näyäsä); sich wie ~ benehmen däli kimi
beschwerlich adj. zähmätli, çätin, yo- räftar etmäk (davranmaq).
rucu. Besessenheit, die; - 1. (Leidenschaft)
Beschwernis, die; -, -se zähmät, çätin- häväs, meyl; särsämlik; 2. cin vurma,
lik; aõírlíq. däli-divanälik.
beschwichtigen vt sakitläådirmäk, tä- besetzen vt 1. (Platz, Stelle) tutmaq; 2.
sälli vermäk, yatírtmaq, sakit elämäk. (Land) almaq, zäbt etmäk, iåõal etmäk;
beschwichtigend adj. sakitläådirici. 3. (Kleid) haåiyä tikmäk, bäzämäk; 4.
Beschwichtigung, die; -, -en sakitläå- (Theater) bölüådürmäk, vermäk (rolu).
dirmä, yatírtma, täsälli, täskinlik. besetzt adj. tutulmuå, dolu; mäåõul;
beschwindeln vt aldatmaq, käläk gäl- alles ~ ! boå yer yoxdur!, yerlär tutulub!
mäk, fíríldaq qurmaq. Besetztzeichen, das; -s (Telefon) tele-
beschwingt adj. färähli, ruhlu; fig. qa- fon xättinin tutulmasí siqnalí, mäåõul-
nadlanmíå, ruhlanmíå. luq siqnalí.
beschwipst adj. åad, åän; kefli, hallí. Besetzung, die; - 1. mil. iåõal, zäbt,
beschwören vt 1. andla ifadä vermäk; zorla älä keçirmä; 2. (e-r Arbeitsstelle)
and içmäk; 2. (Geister) çaõírmaq; 3. tutma.
(anflehen) yalvarmaq; j-n ~ bir käsä yal- besichtigen vt 1. baxmaq, göz gäzdir-
varmaq; 4. (Schlangen) oynatmaq. mäk, tamaåa etmäk; 2. (prüfen) göz-
Beschwörung, die; -, -en and; äfsun, dän keçirmäk, müayinä etmäk.
sehr, cadu; yalvarma, yalvarış. Besichtigung, die; -, -en 1. baxma, ba-
beseelen vt canlandírmaq, häväsä gä- xíb görmä, müayinä, müåahidä; 2.
tirmäk; von Freude beseelt sein çox fä- (Sehenswürdigkeit) gəzmə, görmə.
rähli (åad) olmaq. besiedeln vt (Gebiet) yerläådirmäk,
besehen vt (betrachten) tamaåa etmäk, mäskän salmaq, abadlaådırmaq (mit
yaxíndan baxmaq; sich D ~ -ä diqqätlä D).
baxmaq. Besiedelung, die; -, -en mäskän sal-
besehenswert adj. baxílmaõa (baxma- ma, yerläådirmä.
ğa) layiq. besiegbar adj. mäõlub edilä bilän, ye-
beseitigen vt 1. aradan götürmäk (qal- nilä bilän.
dírmaq), uzaqlaådírmaq; 2. j-n ~ (töten) besiegen vt qäläbä çalmaq, qalib gäl-
bir kəsi yox etmäk, aradan qaldırmaq; mäk, məğlub etmək, yenmək, basmaq;
Schwierigkeiten ~ çätinlikläri aradan qal- besiegt werden (durch A , von D) mäõlub
dírmaq. olmaq; die Feinde ~ düåmänlärä qäläbä
Beseitigung, die; - yox etmä, aradan çalmaq, düåmänläri basmaq .
qaldír(íl)ma, läõv etmä, uzaqlaådírma. besiegeln vt möhürlämäk, möhürlä
Besen, der; -s, - süpürgä; (Reisigbe- täsdiq etmäk; axíríncí qäti qärar çíxar-
sen) çalõí; Spr. neue ~ kehren gut täzä maq; j-s Schicksal ~ bir käsin taleini häll
süpürgä yaxåí süpürär. etmäk.
Besenbinder, der; -s, - süpürgäçi. besiegelt adj. möhürlü.
Besenschrank, der; -e(s), -¨e süpürgä Besieger, der; -s, - qalib, qalib gälän
åkafí, süpürgä dolabí. (kiåi, qadín).
Besenstiel, der; -(e)s, -e süpürgä däs- Besiegte, der; -n, -n mäõlub olan.
besingen 137 bespitzeln
-----------------------------------------------------------------------------------------------
besingen vt tärännüm etmäk, mäd- Besoldung, die; -, -en 1. aylíq, maaå,
dahlíq etmäk, öymäk, mädh etmäk, tä- mävacib; 2. ämäk haqqínín verilmäsi.
riflämäk. besonder adj. 1. xüsusi, özəl; 2. (be-
besinnen vr sich ~ 1. (überlegen) yaxşı stimmt) bəlli, müəyyən;3. (außergewöhn-
fikirläåmäk, düåünmäk; 2. (auf et.) yada lich) fövqäladä, müstəsna; 4. (sonder-
salmaq; ich kann mich nicht ~ män heç bar) mäxsus, qäribä; 5. (getrennt) ayrí;
yadíma sala bilmiräm; 3. sich e-s im ~en xüsusän, xüsusilä.
anderen/Besseren ~ fikrini däyiåmäk; Besonderheit, die; -, -en baåqalíq, xü-
aõlína daha yaxåí bir fikir gälmäk; ohne susiyyät, özällik, xassä.
sich zu ~ yaxåí(casína) fikirläåmädän. besonders adv. 1. (sehr) xüsusän,
besinnlich adj. 1. (nachdenklich) fikrä häddän artíq, özəlliklə, älälxüsus, sa-
salan, fikirläådirän; 2. (gelassen) täm- vay; ~ schön häddän artíq (xüsusilä)
kinli, sakit. gözäl; 2. (getrennt) ayríca, xas; nicht ~
Besinnung, die; - 1. (Bewusstsein) åüur, adi, babat; mir geht es nicht ~ yaxåí
düåüncä, huå; müdriklik; die ~ verlieren deyiläm, halím babatdír.
huåunu itirmäk; 2. fig. zur ~ kommen besonnen adj. därrakäli, düåüncäli;
aõlí baåína gälmäk; özünä gälmäk, ehtiyatlí, ehmallí.
ayílmaq. Besonnenheit, die; - därrakälik, dü-
besinnungslos adj. 1. (bewusstlos) huå- şüncəlilik, tədbir; ehtiyat, ehtiyatlılıq.
suz, hissiz; 2. (ohne klares Bewusstsein) besorgen vt 1. tämin etmäk, tädarük
aõlí baåíndan çíxmíå. etmäk, almaq; 2. (befürchten) qorxmaq;
Besinnungslosigkeit, die; - huåsuzluq, 3. (Sorge tragen) qayõísína qalmaq,
hissizlik. qeydinä qalmaq; 4. (ausführen) yerinä
Besitz, der; -es 1.(Eigentum) mülk, mal, yetirmäk, cürlämäk; F wird besorgt!
ämlak, malikanä; 2. (Verfügen) malik ol- başüstə!, cürlärik!
ma, sahiblik, yiyälik (G, von D näyäsä); Besorgnis, die; -, -se 1. (Kummer) qay-
et. in ~ nehmen näyäsä yiyälänmäk, nä- õí, därd, qüssä, tälaå; 2. (Befürchtung)
yisä älinä (päncäsinä) keçirmäk; im ~ qorxu, ehtiyat, fikir, täåviå, ändiåälilik;
sein von et. bir åeyin sahibi olmaq; in ~ ~ hervorrufen narahatlíq yaratmaq,
nehmen sahiblänmäk. täåviåä salmaq.
besitzen vt malik olmaq, sahib olmaq, besorgniserregend adj. narahatlíõa
yiyälik elämäk; fig. daşímaq. säbäb olan, täåviåä salan.
Besitzer, der; -s, - yiyä, sahib, malik; besorgt adj. qayõíkeå; təşvişli, niga-
fig. ähl; den ~ wechseln yiyəsini dəyiş- ran, ändiåäli, qärarsíz (wegen G üçün);
mək. ~ sein um A qayõísína qalmaq(kiminsä,
Besitzergreifung, die; - sahib olma, älä näyinsä); nigaran qalmaq, nigarançílíq
keçirmä; (gewaltsam) iåõal etmä, qäsb. çäkmäk.
besitzlos adj. yoxsul, kasíb, malsız- Besorgung, die; -, -en 1. (Beschaffung)
mülksüz. tädarük, tähiyyä etmä; 2. (Ausführung)
Besitzrecht, das; -e(s), -e yiyälik haqqí. icra etmä, yerinä yetirmä; ~en machen
Besitztum, das; -s, -¨er mülk, ämlak, alíå-veriå etmäk, almaq.
malikanä; mülkiyyät, sahiblik. bespannen vt 1. (Wagen) atlarí araba-
besoffen adj. F kefli, içmiå. ya qoåmaq; 2. (mit Stoff, Tuch usw.)
besohlen vt daban (päncä) vurmaq örtmäk; 3. (mit Saiten) sim çäkmäk.
(ayaq qabína, baåmaõa) bespielen vt yazmaq; e-e Kassette ~
besolden vt 1. mävacib vermäk, ay- kaset doldurmaq; kasetə yazmaq.
líq vermäk; 2. ämäk haqqíní vermäk bespielt adj. (Kassette usw.) dolu.
(ödämäk). bespitzeln vt güdmäk, izlämäk, ca-
Bespitzelung 138 bestaunen
------------------------------------------------------------------------------------------------
susluq etmäk, çuõulluq etmäk. davam, daimilik; 3. (Stabilität) sabitlik;
Bespitzelung, die; -, -en güdük, casus- 4. (Kassenbestand) sandíqda olan naõd
luq, güdmä, izlämä, çuõulluq. pul; 5. (Lagerbestand) anbarda mövcud
bespötteln vt älä salmaq, mäsxärä et- (var) olan mal; von ~ sein; ~ haben möh-
mäk. käm olmaq, davamlí olmaq, sürmäk,
besprechen vt 1. daníåmaq; müzaki- davam etmäk.
rä etmäk; 2. (Buch usw.) tänqid etmäk, beständig adj. 1. (unveränderlich) sa-
haqqínda daníåmaq, tanıtmaq; 3. bit, däyiåmäz, säbatlí, bärqärar; däya-
(Schallplatte,Tonband) gesprochene Wor- nätli, dönmäz; mätanätli; 2. (dauerhaft)
te auf e-e S., auf T. aufnehmen sözlärini davamlí, süräkli, paydar, cavid; 3.
qrammofon valína, maqnitafon lentinä (andauernd) davam edən, uzun; adv.
yazmaq; vr sich ~ (mit D, über A) mäs- hämiåä, adätän; säbatla, çäkinmädän.
lähätläåmäk, müzakirä etmäk (kimlä- Beständigkeit, die; - sabitlik,säbat; qä-
sä, nä haqdasa). rar, daimilik; däyiåmäzlik, möhkämlik;
Besprechung, die; -, -en 1. müzakirä; däyanät, davamlílíq, mätanät, mätinlik.
müåavirä; iclas; 2. tänqid; er ist in e-r ~ Bestandsaufnahme, die; -, -en (Inven-
o, müzakirə etməkdədir, onun görüşü tur) mövcud olan mallardan siyahı al-
var, o, iclasdadır. ma; e-e ~ machen mövcud olan mallar-
besprengen vt çilämäk, säpmäk, daş- dan siyahı almaq; fig. vəziyyəti təyin
landírmaq. etmək.
bespritzen 1. -in üstünä säpmäk, síç- Bestandteil, der; -(e)s, -e 1. tärkib his-
ratmaq, çilämäk, säpälämäk; 2. (be- säsi; ayrílmaz parça; 2. hissä, parça,
schmutzen) ləkələmək; çirkləndirmək. cüz; fester ~ (G) -in ayrılmaz hissəsi
besprühen vt üstünä säpmäk, síçrat- (parçası).
maq, çilämäk. bestärken vt 1. (festigen) möhkämlät-
bespucken vt -in üstünə tüpürmək. mäk; 2. (j-n in et.) dästäklämäk, kömäk
bespülen vt yumaq. etmäk; täsdiq etmäk; j-n in s-n Ansich-
besser adj.daha yaxå, yaxcíraq; bud; ten ~ bir käsin fikirlärini täsdiq etmäk.
veralt. äfzäl; ~ werden yaxåílaåmaq; e-s bestätigen vt täsdiq etmäk, doõrula-
Besseren belehren baåa salmaq; ich maq; vr sich ~ düz olmaq, doõru çíx-
weiß (kann) ~ mən daha yaxşı bilirəm maq; sich nicht ~ yalana çıxmaq.
(bacarıram); etwas ~ babat; dem Bestätigung, die; -, -en 1. täsdiq; 2.
Kranken geht es ~ xästänin halí (Bestätigungsschreiben) yazílí täsdiq et-
babätdir; diese ist ~ als der andere bu mä; täsdiqnamä.
ondan buddur (daha yaxåídír). bestatten vt cänazä basdírmaq, torpa-
bessern vt 1. yaxåílaådírmaq; toxtat- õa vermäk, quylamaq, gömdürmäk,
maq 2. düzältmäk; vr sich ~ düzälmäk, däfn etmäk.
yaxåílaåmaq, toxtamaq; yola gälmäk. Bestattung, die; -, -en basdírma, däfn,
Besserung, die; -, -en yaxåílaåma, dü- quylama.
zälmä, islah olma, toxtama; gute ~! Bestattungsfeier, die; -, -n däfn mära-
tezliklä saõalmanízí arzu ediräm!, simi, cänazä märasimi.
keçmiå olsun! bestäuben vt 1. (mit Mehl usw.) -i -in
Besserwisser, der; -s, - əllamə. üstünä säpmäk; den Kuchen mit Puder-
best- adj. u. adv. än yaxåí(sí); s. beste. zucker ~ åirninin üstünä åäkärtozu
bestallen vt bir mämuriyyätä täyin et- säpmäk; 2. bot. tozlamaq (bitgilärdä).
mäk, väzifä baåína qoymaq. bestaubt adj. tozlu.
Bestand, der; -(e)s, -¨e 1. (Bestehen) tär- bestäubt adj. tozlanmíå.
kib, var(líq), mövcud olma; 2. (Dauer) bestaunen vt heyrätlä baxmaq, hey-
beste 139 Bestimmtheit
------------------------------------------------------------------------------------------------
ran qalmaq. bestellen vt 1. (Waren) sifariå etmäk
beste adj. : der, die, das Beste än yax- (vermäk), tapåírmaq; 2. (Grüße)göndär-
åí(sí), birinci; beim ~n Willen canla-baå- mäk; 3. (zu sich) yanína gälmäyi ämr
la; mein Bester äzizim; am ~n än yax- etmäk; 4. (Zeitung) abunä olmaq, ya-
åísí, här åeydän yaxåí, äla; ~ns, aufs ~ zílmaq; 5. (Platz, Tisch usw.) qabaqca-
1. än yaxåísí; 2. (hervorragend) yüksäk dan tutmaq, rezerv etdirmäk; 6.(Felder)
däräcädä; 3. (möglichst) mümkün olan äkmäk, becärmäk; 7. (Taxi) çaõírmaq;
qädär yaxåí, älimizdän gälän qädär; 8. fig. es ist schlecht um s-e Gesundheit
der erste/nächste ~ här käs gäldi; j-n bestellt onun can saõlíõí yaxåí deyil.
zum ~n haben (halten) vt bir käsi älä Besteller, der; -s, - sifariåçi.
salmaq, laõa qoymaq; zu Ihrem Besten Bestellung, die; -, -en sifariå, tapåíríq;
xeyriniz üçün. auf ~ sifariålä; e-e ~ aufgeben sifariş ver-
bestechen vt 1. rüåvät vermäk; 2. fig. mək, tapåíríq vermäk.
aldadílmaq (nä iläsä); sich von dem Äu- bestenfalls adv. än gözäl, äla.
ßeren ~ lassen zahirä aldanmaq. bestens adv. än yaxåí, äla; es ist alles ~
bestechend adj. gözəçarpan, gözədə- här åey yerindädir, här åey äladír; ich
yən. danke ~ çox täåäkkür ediräm.
bestechlich adj. pula satílan, satqín. besteuern vt vergi qoymaq.
Bestechlichkeit, die; - rüşvətçilik, rüş- Besteuerung, die; - vergiqoyulmasí.
vətxorluq. bestialisch adj. vähåicäsinä.
Bestechung, die; -, -en rüåvätxorluq; Bestialität, die; -, -en vähåilik; heyvan-
rüåvät (alma-vermə), pulla öz täräfinä líq.
çäkmä; F hörmät. Bestie, die; -, -n 1. vähåi; heyvan; 2.
Bestechungsgeld, das; -(e)s, -er rüåvät fig. qäddar, zalím.
pulu, bíõyaõí. bestimmbar adj. müäyyän edilä bi-
Besteck, das; -(e)s, -e 1. qab-qaåíq; 2. län, täyin oluna bilän.
alätlär; cihaz. bestimmen vt 1. (Ort, Zeit usw.) täyin
bestehen vt üstün gälmäk, qalib çíx- etmäk, bällämäk; seçmäk; 2. (Preis)
maq; e-e Prüfung ~ imtahandan qäbul käsmäk; 3.(anordnen) qanunlaådírmaq;
olmaq (çíxmaq), imtahaní vermäk; vi ämr vermäk; hier habe ich zu ~ burda
1. mövcud olmaq; 2. (aus,in) ibarät ol- mänim sözüm keçir, burada män ämr
maq; 3. (beharren auf) durmaq, dayan- veriräm;4.(j-n ~ , et. zu tun) tährik etmäk
maq (bir åeyin üstündä), inad etmäk; (näyäsä); täsir altína almaq; er bes-
auf s-m Recht ~ haqqínín üstündä da- timmte ihn zum Erben o, onu väräsä
yanmaq. (varis) seçdi.
Bestehen, das; - s 1. varlíq, mövcud bestimmt adj. 1. (festgelegt) müäyyän,
olma; 2. (Prüfung) imtanhan vermä, qä- täyin edilmiå, bälli, seçilmiå, qärarlaş-
bul olma; 3. (Beharren) (auf D-də) israr, mış; der ~e Artikel (der, die, das) müəy-
inad, təkid. yən artikl; 2. (entschieden) qäti; käsin; 3.
bestehend adj. 1. (vorhanden) var olan, (begrenzt) mähdud;4.(zweifellos) åübhä-
mövcud (olan); 2. (aus) -dän ibarät siz, yäqin; adv. yäqin ki, qäti surätdä,
olan; 3. (jetzig) indiki. hökmän; sich ~ ausdrücken qäti surätdä
bestehlen vt oõurlamaq (bir åeyi bir (qätiyyätlä) daníåmaq; ganz ~! lap yä-
käsdän). qin!; kommst du ~ ? yäqin gälirsän?; er
besteigen vt 1. (Pferd, Wagen) minmäk; kommt ~ o, yäqin gälir.
2. (Thron) çíxmaq, oturmaq; 3. (Berg) Bestimmtheit, die; - 1. (Entschieden-
çíxmaq, qalxmaq, dírmaåmaq. heit) qätilik, käsinlik; 2. (Gewissheit) yä-
Besteigung, die; - minmä; çíxma. qinlik, åübhäsizlik; mit ~ qätiyyätlä, kä-
Bestimmung 140 Betätigungsfeld
------------------------------------------------------------------------------------------------
sinliklä, inamla. min etmä; danma, täkzib.
Bestimmung, die; -, - en 1. (Gesetz) bestreuen vt -in üstünä säpmäk; mit
hökm, qärar; 2. (e-s Vertrages) maddä, Zucker ~ -in üstünä åäkär säpmäk.
åärt; 3. (Schicksal) tale, bäxt; 4. (Zweck) bestricken vt sehr etmäk, mäftun et-
mäqsäd, qayä; 5. (nähere) täyinat, tä- mäk.
yin edilmä, tärif. bestrickend adj. sehr edici, mäftun
Bestimmungsort, der; -(e)s, -e täyin edici.
olunmuå yer; malín göndärildiyi yer. Bestseller, der; -s, - än çox satílan ki-
bestirnt adj. ulduzlu. tab.
Bestleistung, die; -, -en rekord, än yük- bestücken vt tächiz etmäk (mit D/-ilä).
säk näticä. Bestückung, die; -, -en tächizat.
bestmöglich adj. mümküm olduõu qä- bestürmen vt 1. hücuma keçmäk,
där yaxåí, än yaxåí. hämlä etmäk; 2. fig. rahatlíq vermä-
bestrafen vt cäzalandírmaq, cärimä mäk, ovqatíní tälx etmäk, tängä gätir-
etmäk, cärimälämäk, cäzasína çatdír- mäk, zara gätirmäk (mit D/ - ilä).
maq, cäza vermäk, divan tutmaq; F bestürzt adj. vähåätä gälmiå, qorx-
därisini soymaq, dübärdini dağítmaq, muå, mat olmuå, donub qalmíå; veralt.
don biçmäk; ädäbländirmäk; j-n hart ~ däst-paça.
därisini soymaq, dübärdini dağítmaq; Bestürzung, die; - qorxu, çaåma, do-
bestraft werden cäzalandírílmaq, cäza- nub qalma, mat olma.
lanmaq, cärimälänmäk. Besuch, der; -(e)s, -e 1. baå çäkmä,
Bestrafung, die; -, -en cäza(landırma). görüå, gälib-getmä; 2. (Gast) qonaq;
bestrahlen vt 1. åüalarla iåíqlandír- gälib-gedän; 3. (Besichtigung) gäzib-do-
maq, åüalandírmaq; 2. med. åüalarla lanma, ziyarät; 4. (e-r Schule usw.)
tädavi etmäk. daimi getmäk; e-n ~ abstatten gö-
bestreben vr sich ~ , bestrebt sein çalíå- rüå(ün)ä getmäk.
maq, çaba göstärmäk, säy etmäk, can besuchen vt baå çäkmäk, görüåä get-
atmaq, cähd etmäk, ämäk qoymaq (zu mäk; das Theater ~ teatra getmäk; e-n
Inf. -mäyä). Kranken ~ xästänin (naxoåun) görüåü-
Bestreben, das; - s çalíåma, can atma, nä getmäk; gut besucht müştərisi bol.
çaba, säy, can atma. Besucher, der; - s, - 1. qonaq, görüåä
bestrebt adj. ~ sein, et. zu tun bir åeyi gedän; tamaşaçı; 2. (Kunde) müåtäri.
etmäyä çaba göstärmäk (säy etmäk). Besuchszeit, die; -, -en görüå vaxtí.
Bestrebung, die; -, -en çalíåma, çaba besudeln vt bulamaq, çirkländirmäk;
göstärmä, säy etmä, täåäbbüs, can at- fig. j-n besudeln bir käsin åäräfinä to-
ma, qayä, cähd, cidd-cähd; fig. ämäk. xunmaq, åäräf vä etibaríní läkälämäk.
bestreichen vt üstünä sürtmäk, yax- besudelt adj. çirk, çirk olmuå, bulan-
maq (mit D); das Brot mit Butter ~ çörä- míå, läkäli; fig. läkälänmiå.
yä yaõ sürtmäk. betagt adj. yaålí, ahíl.
bestreiken vt tätil etmäk (Süd. : a. eti- betanken vt yanacaq doldurmaq; ben-
sab etmäk). zinlä doldurmaq,benzin vurmaq(baka).
bestreiten vt 1. (e-e Behauptung) dan- betasten vt ällämäk, äl vurmaq, äl
maq, inkar (täkzib) etmäk; 2. (Kosten gäzdirmäk; qurdalamaq.
usw.) ödämäk, xärcini çäkmäk, xärcini betätigen vt fäal olmaq, fäaliyyätä
vermäk, tämin etmäk; j-m ein Recht ~ gätirmäk; vr sich ~ bir iålä mäåğul ol-
kimsänin hüququnu rädd (inkar) et- maq, fäaliyyät göstärmäk.
mäk. Betätigung, die; - fäaliyyät, iå.
Bestreitung, die; - xärcini çäkmä, tä- Betätigungsfeld, das; -(e)s, -er fäaliy-
betatschen 141 betreffend
------------------------------------------------------------------------------------ ------------
yät sahäsi. (hesaba) alínmaq; außer ~ lassen vt nä-
betatschen vt ällämäk; barmaq elä- zärä almamaq.
mäk. betrachten vt 1. -ä baxmaq; näzärdän
betäuben vt 1. bihuå etmäk, hissizläå- käçirmäk; die politische Lage ~ siyasi
dirmäk, keyitmäk;2. med. keyläådirmäk, väziyyätä baxmaq; 2. fig. saymaq; j-n
keylätmäk; gicälländirmäk, wie ~ bihuå als Freund ~ bir käsi özünä dost bil-
kimi; vr sich ~ özünü bihuå etmäk. mäk, bir käsä dost gözüylä baxmaq,
betäubend adj. 1. med. keyläådirici; bir käsi dost kimi saymaq; 3. (beurtei-
2. fig. bihuåedici, baågicälländirici; nar- len) so betrachtet belä baxílírsa, belä
kotik. baxanda.
Betäubungsmittel, das; -s, - keyläådi- Betrachter, der; -s, - müåahidäçi; nä-
rici maddä, narkotik. zarätçi.
Bete, die; -n, - bot. çuğundur; biåmiå beträchtlich adj. böyük, mühüm, çox,
çuğundur (Süd. : a. ləbləbi). xeyli, näzärä çarpan däräcädä, diqqä-
beteiligen vt åärik olmaq, ortaq olmaq; tälayiq.
fig. äli olmaq; sich ~ an qatílmaq, iåtirak Betrachtung, die; -, -en 1. baxma, göz-
etmäk. dän keçirmä; 2. (Überlegung) mülahizä;
beteiligt adj. åärik, äli olan, ortaq. 3. (Beobachtung) tamaåa, seyr etmä,
Beteiligung, die; -, -en 1. iåtirak etmä; baxím.
2. H ortaqlíq, åäriklik. Betrag, der; -(e)s, -¨e mäbläõ; xärc;
beten vi 1. (rel.) dua etmäk (zu D/-ä); bitte überweisen Sie den ~ von 100 Euro
2. (rituell) namaz qílmaq; vt rel. dua auf mein Konto lütfän 100 € mänim he-
oxumaq. sabíma keçirdin.
Beten, das; -s dua; namaz betragen¹ vt müäyyän mäbläõ däyä-
beteuern vt (seine Unschuld usw.) id- rindä olmaq; die Rechnung beträgt 100
dia etmäk, inandírmaq; and içmäk; ich Euro hesab 100 € olur (däyärindädir).
beteuere, dass... and içiräm ki... . betragen² vr sich ~ özünü aparmaq,
Beteuerung, die; -, -en söz, and. räftar etmäk, davranmaq.
betiteln vt -ä ad qoymaq, läqäb ver- Betragen, das; -s äxlaq, räftar, davra-
mäk. níå.
Beton, der; -s beton betrauen vt öhdäsinä qoymaq, tap-
betonen vt 1. vurõu qoymaq; 2. fig. åírmaq; väkil etmäk; j-n mit et. ~ birisi-
ähämmiyyätlä qeyd etmäk, xüsusilä nä bir åeyi tapåírmaq (väzifä vermäk).
qeyd etmäk. betrauern vt yasíní tutmaq, matäm
betonieren vt betonlamaq, beton tök- keçirmäk.
mäk. beträufeln vi -in üstünä damcílatmaq.
betont adj. (Wort, Silbe usw.) vurõulu. Betreff, der; -(e)s, -e 1. mövzu, barä;
Betonung, die; -, -en 1. vurõu; 2. xü- 2. in ~ ..gäldikdä, ..gälincä, görä.
susi qeydedilmä. betreffen vt 1. (angehen) däxli olmaq,
betören vt 1. (bezaubern) mäftun et- aid olmaq; was mich betrifft ..mänä gä-
mäk, heyran etmäk; 2. (verwirren) baåí- lincä; dieses Gesetz betrifft Sie nicht bu
ní gicällätmäk; aldatmaq. qanun sizä aid olmur (toxunmur); 2.
betörend adj. aldadící, aldadan. (Unglück usw.) duçar olmaq, zärbä
Betörung, die; -, -en aldatma; baåíní endirmäk; ein schweres Unglück hat ihn
gicällätmä. betroffen ona böyük bädbäxtlik üz
Betracht, der; -(e)s baxílma, näzärä verib; 3. (ertappen) tutmaq, yaxalamaq.
alma; in ~ ziehen vt näzärä almaq, he- betreffend 1. (angehend) däxli olan;
saba almaq; in ~ kommen vi näzärä 2. (erwähnt) adí çäkilän, mäzkür; 3. (zu-
betreffs 142 betrügen
------------------------------------------------------------------------------------------------
ständig) müvafiq; 4. (hinsichtlich) haq- diri.
qínda, baräsindä; die ~en Personen dəx- Betriebsleitung, die; -, -en müässisä
li olan adamlar. rähbärliyi.
betreffs präp. (G) älaqädar olaraq, Betriebsrat, der; -(e)s, -¨e fählä vä qul-
haqqínda, dair, üzərindä, barəsində. luqçularín nümayändä şurasí.
betreiben vt 1. (Beruf) mäåõul olmaq; Betriebsversammlung, die; -, -en häm-
idarä etmäk; 2. (m. Nachdruck) bir iåin karlar birliyinin yíõíncaõí (iclasí).
olmasíní israrla istämäk, təkid;3. (Ange- Betriebswirt, der; -s, -e mikroekonomi-
legenheit) yürütmäk; qabaõa aparmaq; ya eksperti.
e-e aggressive Politik ~ täcavüzkar si- Betriebswirtschaft, die; - mikroekono-
yasät yürütmäk; 4. (Fabrik) iålätmäk. miya (elmləri).
Betreiben, das; -s israr, täkid, täläb; betrinken vr sich ~ içib keflänmäk.
auf sein ~ (hin) onun täkidi ilä. betroffen adj. 1. (in Mitleidenschaft ge-
Betreiber, der; -s, - işlədən, çalışdıran; zogen) zärärçäkmiå, düçar olmuş; 2.
idarə edən. (bestürzt) pərt olmuş, çaåmíå, mat; 3.
betreten¹ vt -ä girmäk, daxil olmaq, (in Frage kommend) älaqädar, däxli
ayaq qoymaq; Betreten verboten! daxíl olan; von Krankheit ~ xästäliyä tutul-
olmaq qadaõandír!. muş (düçar olmuå), naxoålamíå; ~ sein
betreten² adj. (verlegen) pärt, åaåqín, märuz qalmaq.
müäzzäb; xäcil (bir günah üçün). Betroffenheit, die; - (über A -dən) pərt-
Betreten, das; -s ~ verboten! daxíl ol- lik, çaşqınlıq, heyrət; giley; ~ äußern
maq qadaõandír! giläylänmäk.
betreuen vt 1. (ärztlich) xidmät etmäk, betrogen s. betrügen.
baxmaq; 2. (Angelegenheiten) idarä et- betrüben vt kädärländirmäk, qüssä-
mäk, rähbärlik etmäk. ländirmäk, incitmäk; üzmək, síxíntí
Betreuer, der; -s, - qayõísína qalan, vermäk.
xidmät edän, baxící; rähbär, yönətici. betrüblich adj. därdli, qüssäli; üzücü.
Betreuung, die; - xidmät etmä, bax- Betrübnis, die; -, -se kädär, qäm, därd,
ma; rähbärlik etmä. síxíntí.
Betrieb, der; -(e)s, -e 1. (Fabrik, Firma betrübt adj. qämgin, kädärli; üzgün;
usw.) müässisä, fabrik, zavod; firma; 2. veralt. häzin; damaqsíz; qähärli, fikirli;
(starker Verkehr) gediå-gäliå, häräkät; dilgir ~ sein síxíntí içindä olmaq, síxíntí
3. (Tätigkeit) idarä, fäaliyyät, iş; 4. (Le- çäkmäk; fig. fikir elämäk.
ben) canlílíq; åadlíq; der ~ ist in vollem Betrug, der; -(e)s aldatma, käläk, fíríl-
Gang müässisä yaxåí iåläyir; in ~ setzen daq, yalan, däläduz, saxtalíq, qurõu,
iåä salmaq; nicht in ~ sein iålämämäk; börk, äyyarlíq, hoqqa; F dodu; j-n be-
den ~ schließen müässisäni baõlamaq. trügen börk qoymaq; F -ä dodu gäl-
betriebsam adj. çalíåqan. mäk.
Betriebsamkeit, die; - çalíåqanlíq. betrügen vt 1. aldatmaq; 2. F baåa
Betriebsangehörige, der u. die; -n, -n börk qoymaq, däläduzluq etmäk, qan-
firma (müässisä) iåçisi, firma ämäkda- dírmaq, älä dolamaq; dodu gälmäk,
åí. hoqqabazlíq etmäk, mäõbun etmäk; 3.
Betriebsausschuss, der; -es, -¨e müäs- (in der Ehe) zina etmäk; j-n um et. ~
sisädaxili iåçilärin maraqlaríní tämsil birisinin baåína börk qoymaq, birisin
edän komitä, zavod komitäsi. aldatmaq, adam boyamaq; fig. baåíní
Betriebskapital, das; -s, -e müässisä (baåda) dolandírmaq; vr sich (selbst) ~
särmayäsí (kapitalí). özünü aldatmaq, öz baåína börk qoy-
Betriebsleiter, der; -s, - müässisä mü- maq; sich ~ lassen aldanmaq.
Betrüger 143 beurlauben
------------------------------------------------------------------------------------------------
Betrüger, der; -s, - yalançí, fíríldaqçí, Bettruhe, die; - istirahət, yataq istira-
hiyləbaz, däläduz, cüvällaõí, adam- həti.
oynadan, adamaldadan, hälläm-qäl- Bettstelle, die; -, -n çarpayí, yataq.
läm, hiyläkar, hoqqabaz, äyyar. Betttuch, das; -(e)s, -e döåäküzü.
Betrügerei, die; -, -en hiyləkarlıq, dä- Bettvorhang, der; -(e)s, -¨e yataq pär-
läduzluq, cüvällaõlíq, hoqqabazlíq. däsi.
betrügerisch adj. u. adv. yalancasína, Bettvorleger, der; -s, - çarpayínín qa-
yalançí, däläduzcasína, hiylägärcäsi- baõína salínan xalça.
nä; gözbaõlayící; adamoynadan;cíõal; Bettwäsche, die; - yataq däyiåäyi.
F dodu, düyäläkbaz. Bettzeug, das; -(e)s s. Bettwäsche.
betrunken adj. särxoå, kefli; ~ mach- betucht adj. F varlí, zängin, ehtiyac-
en kefländirmäk, särxoş etmäk. síz.
Betschwester, die; -, -n iåi-peåäsi dua betulich adj. 1. (gemächlich) dinc, sa-
etmäk olan qadín, sähär-axşam dua kit, yavaå (adam); 2. (sorgsam) täläs-
edän qadín. mäyän, diqqätli, säliqäli.
Bett, das; -(e)s, -en 1. yataq, yatacaq, beugen vt 1. äymäk, bükmäk; die Knie
yorõan-döåäk, bästär; das ~ hüten ~ diz çökmäk; 2. (Stolz) äzmäk; 3. fig.
müssen xästä yatmaq; zu ~ gehen yat- incitmäk; 4. gr. hallandírmaq, särf et-
maq; ins ~ gehen yatmaq; 2. mäk; vr sich ~ (vor D/ kimsänin qaråí-
(Flussbett) çay yataõí; mit j-m ins ~ dínda) äyilmäk, boyun äymäk, tabe ol-
gehen (Sex ha-ben) bir käs ilä maq, äyilmäk.
yatmaq(yataõa girmäk). beugsam adj.äyilän,bükülän, qatlanan.
Bettbezug, der; -(e)s, -¨e yorõan-döåäk Beugung, die; -, -en 1. äymä, bükmä;
üzü, döåäkaõí. 2. gr. hallandírma; 3. phys. inhiraf; 4.
Bettdecke, die; -, -n yorõan, adyal. (Rechtsbeugung) qanunsuzluq.
Bettel, der; -s cír-cíndír, zir-zibil. Beule, die; -, -n 1. med. åiå; 2. (im
bettelarm adj. çox kasíb, ac-yalavac, Blech) batíq.
zavallí. beunruhigen vt 1. narahat etmäk, ra-
Bettelei, die; -, -n dilänçilik; fig. yalvar- hatlíõíní pozmaq, çaxnaådírmaq; 2.
ma. (stärker) nigaran qoymaq (etmək), dü-
betteln vi dilänçilik etmäk, dilänmäk, şündürmək, täåviåä salmaq; vr sich ~
sädäqä dilämäk (istämäk), yolçuluq et- narahat olmaq; häyäcana (täåviåä)
mäk; fig. yalvarmaq, äl açmaq. düåmäk, çaxnaåmaq (über A, wegen G/
Bettelstab, der -(e)s dilänçi äsasí (äl -dän).
aõací); an den ~ bringen fig. var-yox- beunruhigend adj. narahat edici.
dan çíxarmaq, müflisläådirmäk. beunruhigt adj. narahat, häyäcanlí,
betten vi yatírtmaq (auf, in A); wie man täåviåli, ändiåäli; ~ sein täåviåä düå-
sich bettet, so liegt man Spr. nä töksän mäk, tälaåa düåmäk; fig. äl-ayaõa düå-
aåína, o çíxar qaåíõína. mäk.
Bettgestell, das; -(e)s, -e yataq, çarpa- Beunruhigung, die; - narahatlíq; täå-
yí. viå, häyäcan.
Bettkissen, das; -s, - balíå. beurkunden vt 1. täsdiq etmäk, sä-
bettlägerig adj. yataq xästäsi, bästä- nädläådirmäk; 2. (Geburt usw.) qeydä
ri; fig. ~ sein döåäyä düåmäk, döåäkdä almaq, qeyd etmä.
yatmaq. Beurkundung, die; -, -en təsdiqlə(n)-
Bettlaken, das; -s, - döåäkaõí. mə.
Bettler, der; -s, - dilänçi, yolçu, sail. beurlauben vt 1. mäzuniyyätä gön-
bettlerhaft adj. dilänçi. därmäk, (Süd. : müräxäslik vermäk); 2.
Bettnässer, der; -s, - yataõa iåäyän.
beurlaubt 144 bewahren
------------------------------------------------------------------------------------------------
(zeitweilig entlassen) müväqqäti (mü- bevollmächtigen vt väkil etmäk, väka-
väqqätän) iådän çíxarmaq; 3. vr sich lät vermäk, sälahiyyät vermäk, yetki
~ lassen mäzuniyyät götürmäk; (Süd. : vermək; den Rechtsanwalt ~ väkilä säla-
müräxslik almaq). hiyyät (yetki) vermäk.
beurlaubt adj. mäzuniyyät almíå, bevollmächtigt adj. sälahiyyätli, yetkili.
(Süd. : müräxäslik almíå); iådän çíxa- Bevollmächtigte, der, u. die; -n, -n mü-
rílmíå, iådän azad olmuå. väkkil, väkil, yetkili şəxs.
Beurlaubung, die; -, -en 1. mäzuniy- Bevollmächtigung, die; -, -en sälahiy-
yätä buraxma; 2. müväqqäti (müväq- yät vermä, väkalät, vəkalət(namə).
qätän) iådän çíx(ar)ma. bevor konj. -mä(z)dän qabaq, -mä-
beurteilen vt 1. haqqínda qäzavät et- miådän qabaq, ävvälcä, qabaqca, gäl-
mäk, däyärländirmäk, fikir yürütmäk, mädän.
qaråílamaq; 2. mil. mühakimä etmäk; 3. bevormunden vt qäyyumluq etmäk,
(streng, scharf) tänqid etmäk; falsch ~ qäyyum olmaq, hamilik etmäk.
yalnış qäzavät etmək, yalnış dəyərlən- Bevormundung, die; -, -en qäyyum-
dirmək. luq, hamillik.
Beurteilung, die; -, -en dəyərləndirmə; bevorraten vt anbara vurmaq, anbar-
qərar vermə. lamaq.
Beute, die; - 1. qarät olunmuå mal, qä- bevorrecht(ig)en vt imtiyaz vermäk,
nimät; 2. (Jagdbeute) ov; arm an ~ sein üstünlük vermäk.
pulsuz olmaq. bevorrechtigt adj. imtiyazlí.
Beutel, der; -s, - kisä, kiçik torba. bevorschussen vt beh vermäk.
beuteln vt 1. silkälämäk; sarsítmaq; bevorstehen vi qaråída durmaq; ya-
2. fig. pul qoparmaq; 3. fig. vom Leben xínlaåmaq.
gebeutelt werden häyatín çätinliklärin- bevorstehend adj. qaråídakí, yaxínla-
dän beli bükülmäk. åan, qabaqdakí; die bevorstehende Reise
Beuteltier, das; -(e)s, -e kisäli heyvan qaråídakí säfär .
(kenquru); pl. ~e kisälilär. bevorzugen vt üstün tutmaq; tärcih
Beutezug, der; -(e)s, -¨e soyõunçuluq vermäk, färq qoymaq, ayrí-seçkilik
basõíní, qarät, basqín. qoymaq (vor/gegenüber D -dän).
bevölkern vt ähalini yerläådirmäk, sa- bevorzugt adj. imtiyazlí.
kin etmäk (yerläådirmäk). Bevorzugung, die; -, -en üstün tutma,
bevölkert adj. mäskunlaåmíå, ähalisi üstünlük, tärcih, ayrílíq.
olan. bewachen vt 1. (hüten) qorumaq,
Bevölkerung, die; - ähali, camaat, nü- mühafizä elämäk; 2. keåiyini çäkmäk.
fus; (Volk) xalq. bewachsen adj. üstü bitmiå (bitgilärlä,
Bevölkerungsabnahme, die; -, -n äha- otla).
linin azalmasí. Bewachung, die; - näzarät, keåik; qo-
Bevölkerungsdichte, die; - ähalinin ruma, qoruculuq.
síxlíõí. bewaffnen vt silahlandírmaq; vr sich
Bevölkerungsexplosion, die; - ähalinin ~ silahlanmaq.
artímí (çoxalmasí). bewaffnet adj. silahlí, älisilahlí, äslä-
Bevölkerungszahl, die; -, -en ähalinin häli, silahlanmíå.
sayí, ähali sayísí. Bewaffnung, die; -, -en 1. silahlan(dír)-
Bevölkerungszunahme, die; -, -n ähali- ma; 2. nur sg. (konkret) silahlar; atomare
nin artímí. ~ atom silahlarí.
Bevölkerungszuwachs, der; -es ähali- bewahren vt 1. (erhalten) saxlamaq;
nin artímí. 2.(schützen) qorumaq, hifz etmäk, qoru-
bewahrheiten 145 Beweisaufnahme
------------------------------------------------------------------------------------------------
yub-saxlamaq (vor D/-dän) ; (Gott) be- tirmäk, däbärtmäk; vr sich ~ tärpän-
wahre! Tanrí saxlasín!; Allah elämä- mäk, yerindän oynamaq, däbärmäk,
sin!; die Fassung ~ mätanätini saxla- däbäriåmäk; fig. sich in e-m besseren
maq. Kreis ~ yaxåílarla oturub-durmaq (yax-
bewahrheiten vr sich ~ düzgünlüyü åí mühitdä olmaq); ~de Kraft häräkät
bälli olmaq, doõru çíxmaq, doğrulmaq, verici qüvve.
gärçäkläåmäk, doğrulaåmaq. bewegen² 1. (veranlassen) säbäb ol-
bewähren vr sich ~ özünü doõrult- maq, täsir etmäk, tährik etmäk; 2. (be-
maq, läyaqätini göstärmäk; davamlí ol- eindrucken) täsiri altínda olmaq; 3. (j-n
maq; sich bewähren als.. .. olduõunu zu et.) bir käsi bir iåä razí etmäk; 4. sich
göstärmäk (isbat etmäk). ~ lassen (zu Inf./-mäyä) razí olmaq.
bewährt adj. 1. sínanmíå, inanílmíå, bewegend adj. häräkätverici, yönädil-
sínaqdan çíxmíå; 2. (Person) läyaqätli; ci; täsiredici.
täcrübäli. Beweggrund, der; -(e)s, -¨e säbäb, dä-
Bewahrung, die; - qoru(n)ma, saxlan- dälil, äsas, illät, bähanä, nədən.
ma; mühafizä. beweglich adj. 1. häräkät edän, oy-
Bewährung, die; - yaramaq, läyaqät, naq; häräkätli, oynaõan, mütähärrik;
mähäkä vurma (çäkmä); jur. yoxlama, ziräk, çäpik; 2. (Güter) daåínar ämlak.
sınaq. Beweglichkeit, die; - 1. häräkätlilik; 2.
Bewährungsfrist, die; -, -en jur. yox- (regsam, flexibel) cäldlik, qívraqlíq, zi-
lama müddäti, åärti cäza iåi käsildikdä räklik, diribaålıq.
sínaq müddäti, məhkumu müəyyən Bewegt adj. 1. (Meer) dalğalı, coåõun;
müddət daxilində sınaq, sínama müd- 2. (Leben) canlí, macäralí, häyäcanlí; 3.
däti. (Zeit) hadisälärlä dolu; 4. fig. mütäässir
bewaldet adj. meåäli, meåälik, orman- olmuå, häyäcanlanmíå.
lıq. Bewegung, die; -, -en 1. häräkät, gediå-
bewältigen vt öhdäsindän gälmäk, gäliå; 2. fig. täåviå, häyäcan; 3. in ~ set-
bacarmaq, qarşísíní almaq; die Hinder- zen vt häräkätä gätirmäk, däbärtmäk;
nisse ~ çätinliklärin öhdäsindän gäl- sich in ~ setzen häräkätä keçmäk, dä-
mäk, çätinlikläri aradan qaldírmaq. bäåmäk; alle Hebel in ~ setzen fig.
Bewältigung, die; -, -en öhdäsindän bütün vasitäläri iåä salmaq.
gälmä, bacarma; həll etmə, aradan Bewegungsfreiheit, die; - häräkät
qaldırma. azadlíõí, manevr qabiliyyäti.
bewandert adj. (in D/-ä) bilikli, täcrü- Bewegungskraft, die; -, -¨e häräkät
bäli, säriåtäli, gäzib-görmüå. qüvväsi.
Bewandtnis, die; -, -se dälil; väziyyät, bewegungslos adj. häräkätsiz, tärpän-
åärait; welche ~ hatte dieses Treffen? bu mäyän.
görüåün dälili (mahiyyäti) nä idi? ;damit Bewegungslosigkeit, die; - häräkätsiz-
hat es folgende ~ iå bu yerdədir ki, bu lik.
mövzuda vəziyyət (şərait) belədir ki. beweihräuchern vt fig. häddän ar-
bewässern vt suvarmaq; sulamaq. tíq täriflämäk, göylärä qaldírmaq.
Bewässerung, die; -, -en suvarma, su- beweinen vt dalínca göz yaåí tök-
lama. mäk, oxåayíb aõlamaq.
Bewässerungsanlage, die; -, -n suvar- Beweis, der; -es, -e dälil, sübut, äsas;
ma täsisatí. den ~ für et. erbringen/liefern bir åey
Bewässerungskanal, der; -(e)s, -¨e arx, üçün dälil gätirmäk; ohne ~ dälilsiz.
su yolu. Beweisaufnahme, die; -, -n jur. dälil-
bewegen¹ vt tärpätmäk; häräkätä gä- lärin göstärilmäsi, dälillärin verilmäsi.
beweisbar 146 bewusst
------------------------------------------------------------------------------------------------
beweisbar adj. sübut oluna bilän. zä; razílaåma, qäbul.
beweisen vt 1. sübut etmäk, isbat et- bewillkommnen vt xoågäldiniz de-
mäk, äsaslandírmaq; j-m et. beweisen mäk, salamlamaq.
bir käsä bir åeyi sübut etmäk; 2. (Inte- bewirken vt 1. (zustandebringen) hə-
resse usw.) göstərmək. yata keçirmäk, meydana çíxarmaq; 2.
Beweisführung, die; -, -en dälil, sübut, (veranlassen) -ə säbäb olmaq; das Ge-
äsaslandírma, isbat. genteil ~ äks näticä almaq.
Beweisgrund, der; -(e)s, -¨e dälil, äsas. bewirten vt qonaq etmäk, yedirdib-
Beweiskraft, die; - sübut qüdräti, sü- içirtmäk.
but qüvväsi. bewirtschaften vt 1. (Gaststätte usw.)
Beweismittel, das; -s, - dälil, sübut. idarä etmäk, dolandírmaq, iålätmäk; 2.
Beweisstück, das; -(e)s, -e äsas, dälil (Devisen, Nahrungsmittel usw.) dövlät tä-
(sübut üçün), äşyayi-dəlil. räfindän idarä etmäk; 3. (Boden, Land
bewenden : es bei/ mit et. ~ lassen bir usw.) əkmäk.
åeyä iktifa etmäk, razí olmaq, yetərli Bewirtschaftung, die; - (leiten) idarä
görüb keçmək. etmä, dolandírma.
bewerben vr sich ~ 1. sich ~ um A id- bewog s. bewegen.
diasínda olmaq, näyisä äldä etmäk bewohnbar adj. yaåamaq üçün ya-
üçün çalíåmaq, ärizä vermäk, nami- rarlí, yaåamalí.
zädliyini iräli sürmäk, adaq elämäk; bewohnen vt yaåamaq, sakin olmaq,
sich um e-e Stelle ~ bir iåi almaq üçün oturmaq.
çalíåmaq; 2. (um ein Mädchen) elçi gön- Bewohner, der; -s, - sakin, ähl, ähali,
därmäk, qíz istämäk. -də oturan, -in sakini.
Bewerber, der; -s, - 1. istäyän, iddia- bewohnt adj. adamyaşayan, mäskun,
çí, namizäd, aday; 2. (um ein Mädchen) mäskunlaşmíş.
adaxlí, niåanlí. bewölken vr sich ~ (Himmel) buludlar-
Bewerbung, die; -, -en 1. istämä, mü- la örtülmäk, buludlanmaq; der Himmel
raciät; täläb; 2. (um e-n Preis) yaríå, ist bewölkt göy buludludur.
müsabiqä. bewölkt adj. 1. buludlu, tutqun; 2.
Bewerbungsschreiben, das; -s, - täläb- fig. (Stimmung) qaåqabaqlí, ovqatí tälx.
namä, müraciät ärizäsi. Bewölkung, die; - 1. buludlanma; 2.
bewerfen vt 1. atmaq (mit D); j-n mit buludlar pl.
Steinen ~ birisinä daå atmaq, daåla- Bewuchs, der; -es bir mäntäqädä bi-
maq; 2. (verputzen) üstünü basdírmaq; tän bitkilär pl.
mit Erde ~ torpaqla üstünü basdírmaq Bewunderer, der; -s, - çox bäyänän,
(örtmäk). heyran qalan, tääccüblänän, pärästiå
bewerkstelligen vt yerinä yetirmäk, hä- edän, sitayiå edän.
yata keçirmäk. bewundern vt heyran olmaq, tääc-
bewerten vt qiymätländirmäk, däyär- cüblänmäk.
ländirmäk, qaråílamaq; zu niedrig ~ az bewundernswert adj. heyrätamiz, tä-
däyär vermäk. äccüblü, heyranedici.
Bewertung, die; -, -en qiymätqoyma, Bewunderung, die; - heyrät, heyran
däyärländirmä, qaråílama. qalma, valeh olma.
bewilligen vt 1. (genehmigen) razílíq bewunderungswürdig adj. s. bewun-
vermäk, qäbul etmäk, icazä vermäk; 2. dernswert.
(festsetzen) müäyyän etmäk, täyin et- Bewurf, der; -(e)s, -¨e suvaq(lama),
mäk; 3. (gewähren) väsait vermäk. malalama.
Bewilligung, die; -, -en (Erlaubnis) ica- bewusst adj. 1. düåüncäli, åüurlu; 2.
bewusstlos 147 Bezirk
------------------------------------------------------------------------------------ ------------
(absichtlich) bilä-bilä, qäräzli, qäsdän, voll) mänalí; 3. (beachtlich) diqqätäla-
bärqäsd; 3. (besagt) haqqínda daníåí- yiq.
lan, adí çäkilän, mälum; 4. (bekannt) Bezeichnung, die; -, -en 1. (Zeichen) ni-
tanínmíå; j-m et. ~ machen bir käsi baåa åan, älamät, iåarä; 2. (Name) ad; ifadä,
salmaq; sich (D) ~ sein G yaxåí bilmäk; täbir; 3. öymä, tövsif; 4. (Bezeichnung)
ich habe die Tat ~ getan män bu iåi bilä- adlandırma.
bilä etdim. bezeigen vt göstärmäk, izhar etmäk.
bewusstlos adj. 1. düåüncäsiz, åüur- bezeugen vt 1. åahidlik etmäk; 2. (be-
suz; 2. huåunu itirmiå, özündän getmiå, stätigen) täsdiq etmäk, täsdiqlämäk; 3.
hissiz, gay, bayğín; ~ werden özündän (erweisen) göstärmäk, izhar etmäk.
getmäk, huådan getmäk, qäåå etmäk, bezeugt adj. täsdiq olunmuå.
bayílmaq. bezichtigen vt ittiham etmäk, töhmät
Bewusstlosigkeit, die; - özündən get- vermäk (G/-ilä).
mə, huşsuzluq, hissizlik, qäåå, bay- beziehen vt 1. (Wohnung) daåínmaq,
ğínlíq, aybaåí. köçmäk; 2. (Waren) gätirmäk; 3. (Bett)
Bewusstsein, das; -s åüur, düåüncä, üz çäkmäk, yorõan-döåäk aõlaríní dä-
därrakä; yaddaå; mit vollem ~ tam åü- yiåmäk; 4. (Gehalt) almaq; 5. (Zeitung)
urla; ayíq halda; er hat das ~ verloren abunä olmaq; 6. (Universität) girmäk,
oözündän getmiådir; zum ~ bringen vt daxil olmaq; 7. mil. (Stellung) mövqe
1. (j-m et.) xatirinä salmaq, yadína sal- tutmaq; vr sich ~ 1. (Himmel) örtülmäk,
maq; 2.(j-n wieder) med. huåa gätirmäk. buludlanmaq; 2. (betreffen) aid olmaq;3.
bezahlen vt 1. (Rechnung usw.) ödä- (erwähnen) adíní çäkmäk; 4. (auf j-n)
mäk, pulunu vermäk, hesab(í) vermäk; istinad etmäk, äsaslanmaq.
2. fig. zärärini çäkmäk; mit dem Leben ~ Beziehung, die; -, -en münasibät, äla-
caníní qurban vermäk; fig. er muss qä; ätvar; ilgi, igediå-gäliå, get-gäl, ara,
dafür die Zeche ~ o bunun cäzasíní irtibat, iå; in dieser ~ bu älaqädä; gute
(zärärini) çäkmälidir; (im Restaurant) ~en haben yaxåí münasibätläri olmaq;
bitte ~! lütfən hesabı gətirin! ich habe keine gute ~ zu ihm onun ilä
bezahlt adj. pulu verilmiå, ödänilmiå; aram yoxdur, onunla heç oturub-
sich ~ machen zähmätinä däymäk, fay- durmuram, onunla heç iåim yoxdur; in
dalí olmaq. keiner ~ heç bir surätlä, heç bir
Bezahlung, die; - ödämä, pulunu ver- surätdä; in dieser (jeder) ~ bu (hər)
mä, ödäniå; zähmät haqqí, muzd; ge- baxımdan; die sachlichen ~en iågüzar
gen ~ von D äväzindä, ..qaråílíõínda. münasibätlär.
bezähmen vt ram etmäk, sakitläådir- beziehungslos adj. ilgisiz, älaqäsiz.
mäk; vr sich ~ näfsinä qalib gälmäk. beziehungsweise (bzw.) adv. vä ya,
bezaubern vt tilsimä salmaq, ovsun- yaxud, daha doõrusu; mit dem Schiff ~
lamaq, mäftun elämäk. mit der Bahn fahren gəmi və ya (yaxud)
bezaubernd adj. mäftunedici, heyran- qatar ilə getmək.
edici, cäzbedici. beziffern vt 1. (nummerieren) nömrä
bezeichnen vt 1. iåarä qoymaq, niåan qoymaq; 2. (mit Ziffern versehen) rä-
qoymaq; göstärmäk; adlandírmaq; 2. qämlärlä ifadä etmäk; 3. (auf) baliõ ol-
(bedeuten) dälalät etmäk; 3. (als) nä masíní täxmin vurmaq; der Schaden
olduõunu bäyan etmäk, haqqínda fikir wird auf zwei Millionen Euro beziffert
iräli sürmäk; j-n als Lügner ~ bir kəsə zärär iki milyon € zänn edilir; vr sich
yalançı demək. ~ baliõ olmaq (auf A).
bezeichnend adj. 1. säciyyävi, xarakte- beziffert adj. nömräli.
rik, mäxsus; älamätdar; 2. (bedeutungs- Bezirk, der; -(e)s, -e 1. (Gemeindebe-
Bezirksamt 148 Bierbrauerei
------------------------------------------------------------------------------------------------
zirk) bälädiyyä, dairä;2. (Regierungsbe- biblioqrafiya.
zirk) vilayät; 3. (Stadtbezirk) mähällä, Bibliomane, der; -n, -n kitabsevär.
diyar; 4. (Zone) mäntäqä, bölgä, mahal. Bibliothek, die; -, -en Kitabxana.
Bezirksamt, das; -(e)s, -¨er mähällä Bibliothekar, der; -s, -e kitabxanaçí.
idaräsi, dairä rähbärliyi. Bibliothekarin, die; -, -nen kitabxana-
Bezirksgericht, das; -(e)s, -e dairä çí (qadín).
mähkämäsi. bibliothekarisch adj. kitabxana.
Bezirksvorsteher, der; -s, - bälädiyyä Bibliothekswesen, das; -s kitabxanaçí-
müdiri. líq.
bezug präp. : in ~ auf (A) bir åey haq- Bibliothekswissenschaft, die; - kitab-
qínda, bir åey baräsindä, dair, aid, xanaçílíq (elmi).
xüsusunda; in ~ auf Moral äxlaõa dair, biblisch adj. Tövrat vä İncil ilä ilgili,
exlaq haqqínda. Tövrat vä İncilä aid.
Bezug, der; -(e)s, -¨e 1. (Kissenbezug bieder adj. 1. (treuherzig) namuslu, åä-
usw.) üz, örtük, yastíqüzü; 2. (von Wa- räfli, tämiz üräkli, saf; 2. (rechtschaffen)
ren) alma, satín alma; (Gehaltsbezug) darkönüllü, özünü haqlí bilän; sadä-
mävacib alma, ämäk haqqí, gälir; 3. lövh.
(e-r Zeitung) abunä; pl. Bezüge aylíq, biegbar adj. äyilä bilän, äyilän.
mävacib, gälir; mit ~ auf (A) äsaslana- biegen vt äymäk; burmaq; vi (um
raq, ..gälincä, haqqínda; ~ nehmen auf A) äymäk, äyilmäk; um die Ecke ~ tini
(A) istinad etmäk. dönmäk; vr sich ~ äyilmäk.
bezüglich präp. G dair, haqqínda, ba- Biegen, das; - : auf ~ oder Brechen hər
räsindä, älaqädar; ~ Ihres Schreibens nəyin bahasına olur olsun.
vom .. .. tarixli yazíníza istinadän (dair biegsam adj. 1. äyilä bilän, elastik; 2.
olaraq), …tarixli yazíníz baräsindä. fig. üzüyola, däyanätsiz.
Bezugnahme, die; - istinad etmä, Biegsamkeit, die; - 1. äyilä bilmä, elas-
äsaslanma; unter ~ auf Ihren Brief mäk- tiklik; 2. üzüyolalíq.
tubunuza istinad edäräk, mäktubunuza Biegung, die; -, -en 1. bükük, äyrilik;
äsaslanaraq. dirsäk; 2. (Weg) döngä.
Bezug(s)schein, der; -(e)s, -e (für Man- Biene, die; -, -n 1. bal arísí; 2. (Mäd-
gelwaren) kupon, talon. chen) qəşəng, gözəl; diribaş, şən.
bezwecken vt mäqsädi olmaq; was Bienenkönigin, die; -, -en imir.
bezweckt er mit dieser Frage? bu sorõu- Bienenkorb, der; -(e)s, -¨e arí yuvasí.
dan (sualdan ) mäqsädi nädir?. Bienenstand, der; -(e)s, -¨e arí yuvasí.
bezweifeln vt åübhä etmäk, åübhä- Bienenstich, der; -(e)s, -e 1. arí sanc-
länmäk, åäkk elämäk, åäklänmäk. masí; 2. badamlı şirniyyat.
bezwingen vt üstün gälmäk, qalib gäl- Bienenstock, der; -(e)s, -¨e arí yuvasí.
mäk, öhdäsindän gälmäk, mäõlub et- Bienenwabe, die; -, -n bal pätäyi, kö-
mäk; vr sich ~ (sich beherrschen) özünü mäc, arí pätäyi, arí åaní.
ələ almaq. Bienenwachs, das; -es, -e mum.
Bibel, die; -, -n Tövrat vä Ìncil. Bienenzucht, die; - aríçílíq.
bibelfest adj. incili yaxşı bilən. Bienenzüchter, der; -s, - aríçí.
Biber, der; -s, - zo. qunduz. Bier, das; -(e)s, -e pivä, arpasuyu, birä;
Biberpelz, der; -es, -e qunduz därisi. fig. das ist nicht mein ~! mänä däxli yox-
Bibliograph, der; -en, -en kitabåünas. dur!
Bibliografie, Bibliographie die; -, -n Bierbrauer, der; -s, - piväçi.
ädäbiyyat, mänbä, istifadä olunmuå ki- Bierbrauerei, die; -, -en pivä karxana-
tablarín siyahısı (föhrüstü), biblioqrafi, sí, pivä fabrikası.
Bierfass 149 Bildungslücke
------------------------------------------------------------------------------------------------
Bierfass, das; -es, -¨er pivä çälläyi. dirmäk, maarifländirmäk, mädäniläå-
Bierflasche, die; -, -n pivä åüåäsi. dirmäk; 4. (gründen) qurmaq, täåkil
Bierlaune, die; - färähli, åad; in ~ sein etmäk, yaratmaq; ein gebildeter Mensch
kefi kök olmaq. oxumuå insan, tähsil almíå bir åäxs,
Bierstube, die; -, -n piväxana. bilikli insan; e-e Regierung ~ hökumät
Biest, das; -(e)s, -er heyvan; F äclaf, qurmaq; vr sich ~ məlumatını artırmaq;
åeytan. dünyagörüşünü genişləndirmək.
bieten vt 1. (anbieten) täklif etmäk; 2. bildend adj. tähsilverici, tälimverici;
(gewähren) vermäk; 3. söz vermäk; 4. ~e Künste gözäl (plastik) sänätlär.
(die Hand zur Versöhnung) baríåmaq Bilderbuch, das; -(e)s, -¨er åäkilli kitab.
üçün äl uzadmaq; 5. (j-m die Stirn) aõ- Bildergalerie, die; -, -n räsm särgi sa-
zíndan vurmaq, qabaõínda (qaråísín- lonu, qalereya.
da) dayanmaq; sich et. ~ lassen -ä göz Bilderrahmen, der; -s, - åäkil qabí, åä-
yummaq, -i qäbul etmäk; vr sich ~ or- kil çärçiväsi.
taya çíxmaq; das lasse ich mir nicht ~ Bilderrätsel, das, -s, - tapmaca, bul-
mən buna dözmərəm, mən buna yol maca, bilməcə.
vermərəm. bilderreich adj. gözäl, åairanä.
Bigamie, die; -, -n ikiarvadlílíq. Bildfläche, die; -, -n säth, üz; auf der
Bigamist, der; -en, -en ikiarvadlí. ~ erscheinen görünmäk, üzä çíxmaq;
Bigamistin, die; -, -nen ikiärli. von der ~ verschwinden yox olmaq.
bigott adj. 1. (übertrieben fromm) mü- Bildfunk, der; -(e)s telefotoqrafi(ya).
täässib; 2. (scheinheilig) riyakar, ikiüzlü. bildhaft adj. åäkil kimi, äyani.
Bigotterie, die; -, -n riyakarlíq. Bildhauer, der; -s, - heykältäraå.
Bikini, der; -s, -s bikini, mayo, çimər- Bildhauerei, die; - heykältäraålíq.
lik dəsti. bildhübsch adj. çox gözäl, aypara.
Bilanz, die; -, -en balans; haqq-hesa- bildlich adj. 1. täsviri, åäkilli; 2. stil.
bín väziyyäti, cäm; ~ von 3 Jahren üç mäcazi, bädii; ~e Vergleiche mäcazi
ilin haqq-hesabí; die ~ ziehen (aus D) müqayisä.
balans tärtib etmäk, yekun vurmaq. Bildnis, das; -ses, -se åäkil, surät, port-
Bilanzjahr, das; -(e)s, -e balans ili. ret.
bilateral adj. ikitäräfli, qaråílíqlí. Bildreporter, der; -s, - fotomüxbir.
Bild, das; -(e)s, -er 1. åäkil, äks; 2. (Ge- Bildsäule, die; -, -n heykäl.
mälde) tablo; 3. (Anblick) mänzärä; sich Bildschirm, der; -(e)s, -e televiziya
(D) ein ~ von et. machen täsävvür et- (television) pärdäsi, ekran.
mäk; sich ein lebendiges ~ machen canlí Bildung, die; -, -en 1. formalaåma; qu-
åäkildä görmäk, özünä bir åeyi aydín ruluå, täåkil, yaranma; die ~ e-s neuen
etmäk; im ~e sein xäbäri olmaq, säriå- Staates yeni bir dövlätin quruluåu; 2. nur
täli olmaq, xäbärdar olmaq (über A/ sg. (geistige) tähsil, tärbiyä, tälim, ma-
haqqínda); ich bin im ~e iådän xäbärim arif, bilik; mädäniyyät; auf dem zweiten
var (xäbärdaram). Bildungsweg axåam mäktäbi yolu ilä;
Bildausfall, der; -(e)s, -¨e ekranín po- fig. Mangel an ~ mädäniyyätsizlik, kul-
zulmasí (televiziyada). tursuzluq; tähsildä çatíåmamazlíq.
Bildberichterstatter, der; -s, - fotomüx- Bildungsanstalt, die; -, -en mäktäb,
bir. institut.
bilden vt 1. täåkil etmäk, düzältmäk; Bildungsgrad, der; -(e)s, -e tähsil dä-
2. (formen) formaya salmaq, räcäsi, təhsil səviyyəsi.
biçimländirmäk, åäkil vermäk; 3. (geis- Bildungslücke, die; -, -n tähsil çatíå-
tig) tälim vä tärbiyä vermäk; tärbiyälän- mamazlíõí.
Bildungsniveau 150 bis
------------------------------------------------------------------------------------------------
Bildungsniveau, das; -s, -s tähsil sä- vr sich ~ boynuna götürmäk; evlänmäk;
viyyäsi, tähsil däräcäsi. gebunden 1.baõlí (an A/-ä); evli; 2.(Buch)
Bildungspolitik, die; - maarif siyasəti, cildli.
kultur siyasəti, tähsil siyasäti. bindend adj. 1. älaqäländirici, baõla-
Bildungsstand, der; -(e)s s. Bildungs- yící; 2. fig. (verbindlich) mäcburi, vacib.
niveau. Binder, der; -s, - (Schlips) kravat.
Bildungswesen, das; -s təlim-tərbiyə. Bindestrich, der; -(e)s, -e gr. baõlayící
Bildwerk, das; -(e)s, -e heykäl, incä- älamät, tirä.
sänät äsäri. Bindewort, das; -(e)s, -¨er gr. baõlayí-
bilingual adj. iki dilli. cí; Ling. konyunktiv; und u. oder sind
Billard, das; -s, -e bilyard. Bindewörter vä vä ya baõlayící sözlär-
Billardspiel, das; -(e)s, -e bilyard. dilär.
Billardstock, der; -(e)s, -¨e bilyard däs- Bindfaden, der; -s, -¨ nazik ip, qatma.
täsi, bilyard aõací. Bindung, die; -, -en birläå(dir)mä, baõ-
Billett, das; -(e)s, -s bilet. la(n)ma, bändetmä.
billig adj. 1. ucuz, ucuzca, däyär-däy- binnen präp. (G u. D) ärzindä, müd-
mäzinä; ~er werden ucuzlaåmaq, ucuz- dät(in)dä, içindä, daxilindä, äsnasínda;
lanmaq; 2. fig. (mäßig) münasib, orta; 3. ~ e-r Woche bir häftänin içindä.
fig. däyärsiz, keyfiyyätsiz, düåük, yön- Binnenland, das; -(e)s, -¨er ölkädaxili,
dämsiz, alçaq, biçimsiz; adv. ~ abzuge- daxili sahä; sahilsiz ölkä.
ben (in Anzeigen) münasib qiymətlə Binnenmarkt, der; -(e)s, -¨e daxili ba-
(qiymätä), däyär-däymäzinä satmaq zar.
(vermäk). Binnenmeer, das; -(e)s, -e qapalí dä-
billigen vt bäyänmäk, qäbul etmäk. niz, daxili sular.
Billigkeit, die; - 1. ucuzluq; 2. jur. Binse, die; -, -n qamíå, qarõí; fig. in
haqq vä ädalät, insaf. die ~n gehen baå tutmamaq, pis gätir-
Billigung, die; - qäbul etmä, razılıq, mäk; itmək, yox olmaq.
bəyənmə. Binsenwahrheit, die; -, -en hamíya mä-
Billion, die; -, -en bilyon, 1000 Mil- lum olan häqiqät, aydín häqiqät.
yard, math. 10 ¹². Biochemie, die; - biokimya.
Bimmel, die; -, -n zäng. Biographie die; -, -n tärcümeyi-hal,
bimmeln vi zäng çalmaq; es bimmelt bioqrafi(ya).
an der Tür qapínín zängi çalínír. biographisch adj. tärcümeyi-hala aid,
Bimsstein, der; -(e)s süngär daåí, da- bioqrafik.
ban daåí. Biologie, die; - biologiya (Süd. : biolo-
Binde, die; -, -n 1. baõ, bänd; 2. (Ver- ji).
band) bandaj, tänzif, sarõí; 3. (Armbin- biologisch adj. bioloji.
de) bazubänd, qolluq. Birke, die; -, -n tozaõací.
Bindeglied, das; -(e)s, -er rabitä, baõ. Birkenholz, das; -es tozaõací odunu.
Bindehautentzündung, die; -, -en gö- Birkenwald, der; -(e)s, -¨er tozaõací
zün selikli qiåasínín iltihabí, göz qiåasí- meåäsi.
nín iltihabí. Birnbaum, der; -(e)s, -¨e armud aõací.
Bindemittel, das; -s, - maya, tutduran Birne, die; -, -n 1. armud; 2. el. elek-
maddä. trik lampasí; 3. F (Kopf) baå; fig. e-e
binden vt 1. baõlamaq, sarímaq; iliå- weiche ~ haben aõlí az olmaq.
dirmäk; die Krawatte ~ kravat baõla- birnenförmig adj. armudåäkilli.
maq; 2. (Buch) cildlämäk; 3. (fesseln) bis¹ präp. ..qädär, ..kimi, ..can, ..cän,
zäncirlämäk, bändlämäk, baõlamaq; ..däk; ~ dahin oraya qädär, oraya kimi,
bis 151 Blackout
------------------------------------------------------------------------------------------------
orayacan; ~ heute bugünä qädär; ~ Bisswunde, die; -, -n diå yarasí; sanc-
hierher buraya qädär, burayadäk; ~ yarasí.
jetzt bu vaxta qädär, indiyä kimi, indi- Bistro, das; -s, -s kiçik restoran, kafe.
yä qädär, indiyädäk, hälälik; bis oben Bitte, die; -, -n xahiå, diläk; ärizə, ilti-
aõzína qädär, aõzínacan; bis Karabach mas; minnät; ich habe e-e ~ an Sie siz-
Qarabaõa qädär, Qarabaõadäk;~ über dän bir xahiåim var.
..dan (..dän) yuxarí; von Kopf ~ Fuß bitte adv. 1. zähmät olmasa, lütf edin,
baådan ayaõa qädär; von Morgen ~ lütfän; ~ nicht stören! lütfən rahatsız
Abend sähärdän axåama qädär (ax- (narahat) etməyin! 2. (als Antwort) xa-
åamadäk/ axåamacan); ~ hier buraya- hiå ediräm!, bir åey deyil; wie ~? nä
däk; ~ aufs Blut son damla qanínacan; buyurdunuz?; (höffliche Anrede) ~!, ~
~ auf (A) (Außer) -dän baåqa hamí; alle schön!, ~ sehr! buyur(un)! F na ~! gör-
~ auf einen bir näfärdän baåqa hamí; dünmü!, indi başa düşdünmü!
von 2 ~ 3 ² -dän ³ -ä qädär (-ä can). bitten vt xahiå etmäk, rica etmäk,
bis² (dass) konj. ca, cä; can, cän; bis dilämäk; (j-n um A, zu Inf. kimdänsä nä-
(dass) wir sehen biz göränäcän. yinsä etmäyini); zu sich ~ evinä dävät
Bischof, der; -s, -¨e Baå Keåiå. etmäk, yanína çaõírmaq; zu Tisch ~
bisexuell adj. ikicinslik; häm qadínla- süfrä baåína dävät etmäk; um Entschul-
ra vä häm kiåilärä cinsi meyli olan digung ~ üzr istämäk; ich bitte um Ver-
insan, biseksual. zeihung baõíålayín wenn ich ~ darf xa-
bisher adv. indiyä kimi, indiyä qädär, hiå ediräm; buyurun; ich muß doch sehr
indiyädäk, indiyäcän. ~! (entrüstet) çox xahiş edirəm!, ola
bisherig adj. indiyäqädärki; qabaqkí; bilərmi?
keçmiå. bitter adj. u. adv. 1. ací; ~ schmecken
Biskuit, das; -(e)s, -e biskvit. ací dadí vermäk; 2. (Kälte) bärk, åid-
bislang adv. s. bisher. dätli; ~kalt bärk soyuq; 3. fig. alíådírí-
Bison, der; -s, -s zo. daõkäli. cí, yeyici, ací; yaníqlí-yaníqlí ~ernst
biss s. beißen. tamamilä ciddi; ~ weinen yanıqlı-yanıqlı
Biss, der; -es, -e 1. diålämä; 2. (Biss- ağlamaq; ~es Wort ací söz; ~ werden
wunde) diå yeri, diålänmiå yer; 3. (von acímaq, acílaåmaq.
Schlangen, Insekten) sancma, vurma, bitterarm adj. häddindän artíq kasíb.
çalma; 4. F (großer Einsatz) var qüvvä; bitterböse adj. çox acíqlí.
die Mannschaft spielte mit ~ komanda bitterkalt adj. çox (bərk) soyuq.
(tim) var qüvväsilä oynadí. Bitterkeit, die; - 1. acílíq, ací täm; 2.
bisschen : ein ~ bir az, az-çox, bir qä- fig. zähärli söz, ací istehza.
där, azca; birhovur; ein kleines ~ lap az; bitterlich adj. acítähär; ~ weinen adv.
ein ~ viel bir az çox, noch ein ~ bir az ací-ací aõlamaq, qan yaå tökmäk.
daha, bir qädär daha. Bitternis, die; - kädär, acílíq, därd.
Bissen, der; -s, - tikä, parça; ein fetter Bittgesuch, das; -(e)s, -e ärizä, xahiå
~ yaõlí bir tikä; fig. mir blieb vor Angst mäktubu, diläkcä, xahiånamä, ärz-hal.
der ~ im Hals stecken qorxudan tikä bo- Bittschrift, die; -, -en s. Bittgesuch.
õazímda qaldí; fig. j-m keinen ~en Brot Bittsteller, der; -s, - ärizäçi.
gönnen paxíllíq etmäk. Bitumen, das; -s qatran, mum.
bissig adj. 1. (Hund) qapan, qapağan, Biwak, das; -s, -e mil. düåärgä, açíq
budayící; 2. (Bemerkung) kəskin, sərt, ordugah.
acıqlı, ací, zähärli; 3. (Person) yaman, bizarr adj. äcaib, äcayib.
kobud. Blackout, das; der; -s, -s F şüurun bir
bisweilen adv. härdänbir, bäzän. an qaralması (beynin işləməməsi); F
blähen 152 blau
------------------------------------------------------------------------------------------------
da hatte ich ein(en) ~ o anda beynim yírtílmasí (deåilmäsi).
işləmədi. Blasenstein, der; -(e)s, -e kisäcik da-
blähen vt åiåirtmäk, qabartmaq; vi åí, mäsanä daåí.
(Bauch) köpmäk, åiåmäk; vr sich ~ 1. Blasinstrument, das; -s, -e nəfəsli mu-
åiåmäk; 2. fig. (vor) lovõalanmaq, tä- siqi aləti, nəfəslə çalınan musiqi aləti.
käbbürlänmäk, iddia satmaq, åiåmäk. Bläser, der; -s, - 1. (Glasbläser) åüåä-
Blähung, die; -, -en med. köpmä, åiå- üfürän, åüåäçi; 2. (in e-m Orchester) nä-
mä; yel, hava (qaríndan çíxan). fäsli musiqi aläti çalan.
blaken vi (Lampe) hisə vermək, his- blasiert adj. lovõa, täkäbbürlü.
ləmək, duda etmäk. Blasphemie, die; - Tanríya ehtiram-
bläken vt yenidän qíåqíríb-aõlama- sízlíq; küfr, kafirlik.
õa baålamaq. blass adj. solõun, rängsiz; ~ werden
blamabel adj. rüsvay edici, biabírçí. saralmaq (vor D); ich habe keinen blas-
Blamage, die; -, -n rüsvayçílíq, biabír- sen Schimmer heç bir xäbärim yoxdur.
çílíq. Blässe, die; - solõunluq, rängsizlik; ifa-
blamieren vt rüsvay etmäk, biabír et- däsizlik.
mäk, nüfuzdan salmaq, xar elämäk; vr blassen vt rängi atmaq, aõarmaq.
sich ~ özünü rüsvay etmäk; er hat mich blässlich adj. bir az rängsiz, bir az sol-
schön blamiert! o mäni yaxåí biabír õun.
(rüsvay) etdi!; blamiert werden üzüqara Blatt, das; -(e)s, -¨er 1. (Pflanzenblatt)
çíxmaq, rüsvay olmaq, xar olmaq. yarpaq; 2. (Papierblatt) väräq; 3. (Zei-
blanchieren vt qaynaq suya vermäk. tung) qäzet; 4. (Klinge) tiõä, tiyä; fig.
blank adj. 1. (glänzend) paríldayan, kein ~ vor den Mund nehmen sözünü
parlaq; 2. (sauber) tämiz; ~ geputzt tər- äsirgämämäk (çäkinmädän daníå-
təmiz silinmiş; 3. (Schwert) çílpaq, açíq; maq); fig. das ~ hat sich gewendet väziy-
4. F pulsuz; F völlig ~ sein (pleite sein) yät däyiådi; vom ~ spielen mus. nota-
bir qəpiyi də olmamaq. dan çalmaq.
blanko adj. H hazírlanmamíå sänäd; Blättchen, das; -s, - papiros kağızı;
sadä aõ kaõíz. vərəqcik.
Blankoscheck, der; -s, -s blank çeki. Blatter, die; -, -n sízanaq, çiban.
Blankovollmacht, die; -, -en tam vä- Blattern, die/pl. med. çiçäk xästäliyi,
kalät (sälahiyyät); ümumi etibarnamä. qízílca.
Blankvers, der; -es, -e lit. qafiyäsiz blättern vi 1. (in e-m Buch) väräqlä-
beå bölgülü åer. mäk; 2. EDV sähifä-sähifä baxmaq.
Bläschen, das; -s, - 1. qovuqcuq; 2. Blatternarbe, die; -, -n çopur(luq).
(Ausschlag) sízanaq, säpgi, sízaq . Blätterteig, der; -(e)s, -e laylí xämir,
Blase, die; -, -n 1. qovuq; 2. (Ausschlag) qat-qat xämir, qatlama xəmiri.
sízanaq, säpgi; 3. (Harnblase) sidik ki- blattförmig adj. yarpaqåäkilli.
säsi, mäsanä. Blattgold, das; -(e)s täbäqä qízíl; zär-
Blasebalg, der; -(e)s, -¨e (Schmiede) kö- varaq qízíl.
rük. Blattlaus, die; -, -¨e mänänä, bitki biti.
blasen vt 1. üfürmäk, üflämäk; 2. mus. blau adj.1. göy, mavi; 2. F (betrunken)
çalmaq, åeypur çalmaq; 3. (Wind) äs- särxoå, kefli; zwei Tage ~ machen F iki
mäk; 4. fig. in das gleiche Horn ~ bir gün iåä getmämäk; fig. vor Kälte ~ wer-
käslä älbir olmaq; fig. Trübsal ~ qəm- den soyuqdan göyärmäk; mit e-m ~en
lənmək, kefi pozulmaq; fig. j-m den Auge davonkommen fig. nisbätän asan-
Marsch ~ bir kəsə həddini bildirmək. líqla caníní qurtarmaq; Fahrt ins Blaue
Blasenbruch, der; -(e)s, -¨e kisäciyin hädäfsiz gäzinti; das Blaue vom Himmel
blauäugig 153 blicken
------------------------------------------------------------------------------------------------
versprechen yalan söz vermäk; F ~er bleibend adj. qalan, davamlí; daimi;
Brief (Kündigung) işdən çıxard(ıl)ma ~er Schaden daimi zərər (ziyan).
haqqında yazı. bleich adj. rängi qaçmíå, solõun, aõ-
blauäugig adj. 1. göygöz, mavi gözlü; åín; er wurde ~ vor Schreck qorxudan
2. fig. (naiv) sadä, sadälövh. rängi qaçdí; ~ werden üzü saralmaq.
Bläue, die; - göy räng, göylük. bleichen vt aõartmaq; vi rängini itir-
bläulich adj. göyräng, göyümtül, göy- mäk, aõarmaq; solmaq.
ümsov, mavi, göytəhər; ~ werden Bleichsucht, die; - qanazlığı, anemi.
(Bluterguß) göyärmäk. bleiern adj. qurğuåundan; fig. aõír,
bläuen vt göyärmäk, göy rängä bo- aõír tärpänän.
yamaq; lilləmək. bleifrei adj. (Benzin) qurõuåunsuz.
Blaulicht, das; -(e)s, -er (Polizei) göy bleihaltig adj. qurğuåunlu.
iåíq, mavi iåíq; mit ~ siqnal (siren) çala- Bleirohr, das; -(e)s, -e qurğuåun boru.
çala getmək. bleischwer adj. qurõuåun kimi aõír.
Blausäure, die; - sianid turåusu (Süd. Bleistift, der; -(e)s, -e karandaå.
: asid hidrosianik). Bleistiftanspitzer, der; -s, - karandaå-
Blech, das; -(e)s, -e 1. tänäkä, aõ dä- yonan.
mir; 2. fig. (Unsinn) cäfängiyat, boå åey. Bleivergiftung, die; -, -en qurõuåun-
Blechblasinstrument, das; -(e)s, -e nä- dan zähärlänmä.
fäslä çalínan musiqi aläti. Blende, die; -, -n 1. (Photo) diafraq-
Blechbüchse, die; -, -n dämir qutu. m(a); 2. (Sonnenblende) pärdä; günäålik;
Blechdose, die; -, -n dämir qutu. at gözlüyü 3. mil. sipär.
blechen vt F ödämäk, xärcini çäkmäk. blenden vt 1. (Augen) gözläri qamaå-
blechern adj. 1. (aus Blech) tänäkädän, dírmaq; 2. (blind machen) kor etmäk; 3.
tänäkä; 2. (Klang) tänäkä kimi säs ver- (bezaubern) heyran etmäk.
mäk. blendend adj. gözqamaådírící, parlaq,
Blechschaden, der; -s, -¨ avtomobilin çox yaxåí, çox gözäl; du siehst heute ~
zädälänmäsi. aus bu gün çox gözäl görünürsän.
Blei, das; -(e)s, -e 1. qurğuşun; aus ~ Blendwerk, das; -(e)s, -e 1. (Täuschung)
qurğuåundan; fig. wie ~ qurğuåun kimi aldatma, yalan, göz aldanması; 2.
aõír; 2. (Bleistift) karandaş. (Bluff) uydurma, aldatma.
Bleibe, die; -, -n yurd, oturma yeri. Blesse, die; -, -n alín niåaní, inäk kimi
bleiben vi 1. qalmaq; ruhig bleiben heyvanlarín alníndakí aõ niåan.
sakit qalmaq; zum Essen ~ yemäyä qal- blessieren vt yaralamaq.
maq; 2. (andauern) sürmäk, davam et- Blick¹, der; -(e)s, -e baxíå, näzär; böser
mäk; 3. (bei D) (beharren) üstündä dur- ~ näzär, gözdäymä; auf den ersten ~ ilk
maq, üstündä dayanmaq; ich bleibe baxíådan; e-n ~ werfen (auf A/-ä) bax-
dabei! fikrimdə qalıram!,sözüm sözdür! maq, göz yetirmäk; mit e-m ~ bir baxış-
es bleibt dabei qät olundu; 4. (bei der Sa- da;soweit der ~reicht göz göränä qädär;
che) mäsälädän känara çíxmamaq; 5. ein ~ in die Zukunft gäläcäyä bir baxíå.
(vom Leibe) bleib mir damit vom Leibe! äl Blick², der; -s (Aussicht) mənzərə; mit
çäk canímdan!; das bleibt unter uns ! öz ~ auf (A) ... mənzərəsilə, -ə baxan.
aramízda qalsín!; stecken bleiben batíb Blick³, der; -s (Urteilsvermögen) e-n ~
(ilişib) qalmaq; bei s-m Wort bleiben sö- für et. haben -dən baş çıxarmaq.
zünün üstündä dayanmaq (durmaq); ~ blicken vi baxmaq (auf A/-ä); sich ~
lassen olduõu kimi buraxmaq; laß das lassen görünmäk; um sich ~ ətrafına
bleiben! burax!, əl çək!; bleib wo du bist! baxmaq; fig. das lässt tief ~ bu, insaní
olduõun yerdä dur (qal)! düåünmäyä vadar edir; bu çox ähäm-
Blickfang 154 blöd(e)
------------------------------------------------------------------------------------------------
iyyätlidir. bacarıqsız, aciz.
Blickfang, der; -(e)s, -¨e näzäri (diq- Blindheit, die; - korluq.
qäti) özünä cälb edän bir åey. blindlings adv. kor-koranä, gözüyu-
Blickfeld, das; -(e)s, -er 1. mänzärä, mulu, älhavasí.
görünüå; 2. fig. görüå dairäsi; sein ~ ist blinken vi 1. paríldamaq, iåíldamaq,
eingeengt onun görüå dairäsi çox yaníb sönmäk, sayríåmaq; 2. mil. iåíq
mähduddur; dar görüålüdür; aus dem ~ iåaräläri vermäk.
verschwinden gözdän itmäk. Blinker, der; -s, - (Auto) yan lampa.
Blickpunkt, der; -(e)s, -e 1.(Standpunkt) Blinklicht, das; -(e)s, -er siqnal iåíõí.
nöqteyi-näzär, diqqät märkäzi; 2. göz- blinzeln vi (mit den Augen) göz qírp-
dä olmaq. maq, sayríåmaq.
Blickwinkel, der; -s, - görüå dairäsi; Blitz, der; -es, -e ildírím, åimåäk; ça-
baxím. xíå, bärq; wie der ~ ildírím kimi; wie ein
blieb s. bleiben. ~ aus heiterem Himmel yuxuya da gälä
blies s. blasen. bilmäyän, gözlänilmädän; vom ~ getrof-
blind adj.1. kor, gözsüz, korgöz; (halb- fen werden ildírím vurmaq.
blind) koruå ~ werden kor olmaq, gözü Blitzableiter, der; -s, - ildírímötürän,
tutulmaq; 2. (Spiegel) qaralmíå, tutqun; ildírím sipäri.
3. (Schuss) boå, yalan; ~er Passagier bi- blitzartig adj. ildírím kimi, ildírímcasí-
letsiz (qaçaq) särniåin; ~ darauf los- na.
schlagen hara gäldi vurmaq; auf e-m blitzblank adj. tärtämiz, parlaq.
Auge ~ bir gözlü; ~es Vertrauen häddän blitzen vi 1. paríldamaq; 2. es blitzt il-
artíq etibar etmä; ~e Wut häddän artíq dírím çaxír; vt (Auto) geblitzt werden sür-
nifrät; unter den Blinden ist der Einäugige ät ölçän radarla yaxalanmaq.
König korlar içindä bir gözlü padåahdír; Blitzkrieg, der; -(e)s, -e ildírím sürätli
adv. j-m ~ vertrauen bir kəsə kor-koranə müharibä.
güvənmək (gözüyumulu inanmaq). Blitzlicht, das; -(e)s, -er (Foto) flaå,
Blinddarm, der; -(e)s, -¨e med. kor- sürätli iåíq.
baõírsaq, appendisit. blitzsauber adj. tärtämiz.
Blinddarmentzündung, die; -, -en kor- blitzschnell adj. ildírím kimi; bir anda.
baõírsaõín iltihabí, korbaõírsaõín xäs- Block, der; -(e)s, -¨e 1. (Eis) buz par-
täliyi. çasí; (Holz) kötük; 2. (Notizblock) qeyd-
Blinddarmoperation, die; -, -en kor- dəftərçəsi; 3. pol. blok, ittifaq; 4. (Wohn-
baõírsaõín ämäliyyatí. block) mähällä, bir qrup bina; 5. (ein ~
Blinde, der u. die; -n, -n kor, gözsüz. Seife) bir qälib (Süd. : qalíb) sabun.
Blindekuh : ~ spielen gözbaõlíca oy- Blockade, die; -, -n mühasirä, bloka-
namaq. da; ~ verhängen mühasiräyä almaq.
Blindenanstalt, die; -, -en korlar evi. blocken vt u. vi 1.(Ball) mane olmaq,
Blinden(führ)hund, der; -(e)s, -e kor- längitmäk; 2. mil. mühasirä etmäk.
lar iti. blockfrei adj. bloklara qoåulmayan.
Blindenschrift, die; - korlar älifbasí, Blockhaus, das; -es, -¨er taxtadan dü-
Braille älifbasí. zälmiå ev.
blindergeben adj. mütläq itaätkar. blockieren vi s. blocken.
Blindflug, der; -(e)s, -¨e kor-koranä Blockschrift, die; - böyük härflärlä
uçuå, görmädän, ancaq alätlärin väsi- yazílmíå bir yazí.
läsilä uçma . blöd(e) adj. 1. (dumm) axmaq, aõílsíz;
Blindgänger, der; -s, - 1. mil. Kor bom- 2. (albern) özünü uåaq kimi aparan,
ba, açılmayan bomba; 2. F (Versager) münasibätsiz; 3. (schüchtern) utancaq;
blödeln 155 Blutbild
------------------------------------------------------------------------------------------------
4. (Sache) pis, xoåagälmäz; e-e ~ Ge- läcäk!
schichte xoåagälmäz bir iå (olay, qäziy- blühend adj. çiçäklänän; fig. avand;
yä); sich ~ anstellen axmaqlíq etmäk. åad; sie sieht ~ aus o åad görsänir.
blödeln vi boşboğazlıq etmək. Blume, die; -, -n 1.gül, çiçäk; ~n gießen
Blödheit, die; - axmaqlíq, kütlük; aus güllärä su vermäk;2.(des Bieres) köpük,
~ axmaqlíqdan. käf; fig. durch die ~ sprechen kinayä ilä
Blödmann, der; -(e)s, -¨er axmaq. daníåmaq, eyhamla daníåmaq.
Blödsinn, der; -(e)s 1. (unkluge Hand- Blumenbeet, das; -(e)s, -e çiçäk läki.
lung) aõílsízlíq, axmaqlíq, eååäklik; 2. Blumenerde, die; - gül torpaõí.
(dummes Geschwätz) cäfängiyat, boå Blumenduft, der; -(e)s, -¨e gül iyi, gül
söz, häzyan, hädyan, härzä sözlär. qoxusu.
blödsinnig adj. aõílsíz, axmaq. Blumenhändler, der; -s, - gülçü, çiçäk-
blöken vi 1. (Schaf) mälämäk; 2. (Rind) çi.
böyürmäk, movuldamaq. Blumenknospe, die; -, -n qönçä.
blond adj. saríåín, sarísaçlí. Blumenkohl, der; -(e)s gül käläm.
Blonde, die; -n, -n sarísaç qadín. Blumenmädchen, das; -s, - gül (çiçäk)
blondhaarig adj. sarísaçlí, sarísaç. satan qíz.
Blondine, die; -, -n sarísaçlí qadín. Blumenstrauß, der; -es, -¨e güldästäsi,
bloß adj. 1. (nackt) çílpaq, lüt, tuman- dämät.
çaq; 2. (Füße) ayaqyalín; 3. (ohne Hilfs- Blumentopf, der; -(e)s, -¨e dibçäk.
instrument) alätsiz, silahsíz; mit ~em Blumenvase, die; -, -n güldan.
Auge durbinsiz, gözlüksüz, eynäksiz; Blumenzwiebel, die; -, -n gül soõaní.
adv. (nur) ancaq; ich habe ihm ~ gesagt, Blumenzucht, die; - gül becärtmä, gül-
dass ich müde bin ona ancaq yorõun çülük.
olduõumu dedim; es ist ~er Neid ancaq blumig adj. 1. çiçäkli, älvan, güllü; 2.
paxíllíqdír; es ist e-e ~e Lüge yalandan (Stil) tämtäraqlí; 3.(Parfüm) xoå qoxulu.
baåqa bir åey deyil; was hat sie sich ~ Bluse, die; -, -n bluz, kofta.
dabei gedacht? näcä oldu ki, bu iåi Blut, das; -(e)s 1. qan; 2. (Abstamm-
gördü?, nä düåündü ki belä bir iå ung) irq, cins, ailä; blaues ~ haben
gördü?; interj. ~ nicht! mäbada! zadägan ailäsindän olmaq; 3. (Tempe-
Blöße, die; -, -n 1. çílpaqlíq; 2. (Wald- rament) huy, täbiät, mäcaz; das liegt in
lichtung) açíq yer, tala; 3. fig. sich (D) s-m ~ bu onun qaníndadír; ~ vergießen
e-e ~ geben zäif täräfini (cähätini) gös- qan tökmäk; 4. (junges) gänc, cavan,
tärmäk. cavan qíz; 5. fig. heißes ~ isti qanlí; das
bloßlegen vt açmaq, aåkara çíxar- gibt böses ~ savaåma (narahatlıq) ola-
maq, üstünü açmaq. caq; sich bis aufs ~ schlagen ölänä qä-
bloßstellen vt etibardan salmaq, rüs- där döyüåmäk (vuruåmaq); ~
vay etmäk; vr sich ~ rüsvay olmaq, schwitzen çox qorxmaq; ~ spenden qan
biabír olmaq, özünü özgälärä güldür- vermäk.
mäk, xar olmaq. Blutader, die; -n, -n qan damarí.
Blues, der; - bir növ caz musiqisi. blutarm adj. 1. med. qansíz, qaníaz;
Bluff, der; -s, -s yalan, uydurma, blöf. 2. F (sehr arm) çox faõír, çox kasíb.
bluffen vt aldatmaq, blöf etmäk. Blutarmut, die; - med. qansízlíq, qan-
blühen vi 1. gül açmaq, çiçäklänmäk, azlíõí.
läçäklänmäk; der Baum blüht aõac çi- Blutbad, das; -(e)s, -¨er qírõín.
çäklänib; 2. fig. inkiåaf etmäk, artmaq, blutbefleckt adj. qanlí, qana bulan-
abadlaåmaq; fig. wer weiß, was uns noch míå (boyanmíå).
(alles) blüht! kim bilir, baåímíza nä gä- Blutbild, das; -(e)s, -er med. qan ana-
lizin näticäsi.
blutbildend 156 Boden
------------------------------------------------------------------------------------------------
blutbildend adj. med. qanartíran mad- arasínda cinsi älaqä, insest.
dä, qançoxaldan maddä. Blutspender, der; -s, - qan verän, qan
Blutdruck, der; -(e)s qan täzyiqi; zu baõíålayan.
niedrigen ~ haben qan təzyiqi aşağı ol- Blutspur, die; -, -en qan izi.
maq. blutstillend adj. ~es Mittel qankäsän,
blutdürstig adj. qaniçän, qansoran. qandayandírící maddä (älac).
Blüte, die; -, -n 1. (Pflanzen) gül, çi- Blutsturz, der; -es, -¨e qanaxma, qan-
çäk; 2. nur sg. (als Zeitabschnitt) aõac- sízma.
larín çiçäklänmä mövsümü; 3. nur sg. blutsverwandt adj. qan qohumu.
in der ~ der Jahre cavanlíq vaxtí; in der Bluttat, die; -, -en qanlí cinayät.
~ des Lebens yaåayíåín (häyatín) çiçäk- blutüberströmt adj. qan içindä, qan
länmä dövründä; 4. (Wohlstand) varlí- axídaraq, qan tökərək.
líq, firavanlíq, varlílíq; 5. nur sg. (die Blutübertragung, die; -, -en qan ver-
Besten) än yaxåí, äla; 6. F (falsches mä, qanköçürmä, qan alma.
Geld) qälp pul. Blutung, die; -, -en qanaxma, qana-
Blutegel, der; -s, - zäli. ma.
bluten vi 1. qanamaq, qan axmaq; 2. Blutvergießen, das; -s qan tökmä, qír-
fig. kalan pul uduzmaq, çox pul ver- õín.
mäk, sökülmäk; fig. ~ müssen cäza Blutvergiftung, die; -, -en qan zähär-
çäkmäk; das Herz blutet mir dabei çox länmäsi.
täässüfläniräm. Blutwurst, die; -, -¨e qan kolbasasí.
Blütenhonig, der; -s gülbalí. Blutzuckerspiegel, der; -s, - qandakı
Blütenkelch, der; -(e)s, -e gülkasasí. şəkər miqdarı.
Blütenstaub, der; -(e)s çiçäk tozu. Bö, die; -, -en qäfildän äsän åiddätli
Blutentnahme, die; -, -n qan alma. yel.
Bluterguss, der; -es, -¨e med. qançír, Boa, die; -, -s boa ilaní.
qanín yíõílíb göyärmäsi, qanín ölmäsi. Bock, der; -e(s), -¨e 1. (Männchen) er-
Blütezeit, die; -, -en 1. çiçäklänmä vax- käk heyvan; 2. (Ziegenbock) täkä, er-
tí; 2. fig. än parlaq zaman; gänclik. käk keçi; qoç; 3. (Sport) tullanma
Blutfleck, der; -(e)s, -e qan läkäsi. eååäyi; 4. (steifer) F inadcíl, kobud; 5.
Blutgefäß, das; -es, -e qan damarí. F ~ haben auf A bir åeyi istämäk; 6. fig.
Blutgeld, das; -s, -er rel. diyä. sähv; e-n ~ schießen böyük bir sähv
Blutgerinnsel, das; -s, - qan laxtasí. etmäk; fig. den ~ zum Gärtner machen
blutgierig adj. qan içän, yírtící. qoyunu qurda tapåírmaq.
Blutgruppe, die; -, -n qan qrupu. bockbeinig, bockig adj. fig. inadkar,
blutig adj. qanlí. tärs.
blutjung adj. cavan, gänc. Bockmist, der; -s fig. aõílsíz iå, mäna-
Blutklumpen, der; -s, - qan laxtasí. síz iå.
Blutkörperchen, das; -s, - qan qlobolu, Bocksbart, der; -(e)s, -¨e keçi saqqalí.
qan cisimciyi. Bockshorn, das; -(e)s, -¨er 1. qoç buy-
Blutkreislauf, der; -(e)s, -¨e qan dövra- nuzu; 2. fig. sich ins ~ jagen lassen özü-
ní. nü qorxuya salmaq; aldanmaq.
blutlos adj. qansíz. Bockwurst, die; -, -¨e sosis növü.
Blutprobe, die; -, -n qan analizi. Boden, der; -s, -¨ 1. (Erdboden) yer,
Blutrache, die; - qan qisasí. torpaq; 2. (sichere Grundlage) äsas, tä-
Blutsauger, der; -s, - zäli; vampir, qan- mäl; 3. (Fußboden) döåämä; 4. (des
içän. Meeres, e-s Gefäßes) dib; 5. auf den (zu) ~
Blutschande, die; - yaxín qohumlar fallen yerä düåmäk; ~ gewinnen nüfuz
Bodenabwehr 157 bombig
------------------------------------------------------------------------------------------------
qazanmaq; fig. festen ~ unter den Füßen qähvä paxlasí.
haben iş(lər)i yoluna qoymaq. Bohnermaschine, die; -, -n cilalayící
Bodenabwehr, die; - mil. yerdä hava däzgah (aqreqat).
hücumundan müdafiä. bohnern vt mumla sürtmäk, mumla-
Bodenbelag, der; -(e)s, -¨e döåämä. maq, cilalamaq.
Bodenertrag, der; -(e)s, -¨e torpaq gäli- Bohnerwachs, das; -es cilalama mumu.
ri. bohren vt 1. (Loch) dälmäk, burõula-
Bodenfenster, das; -s, - çardaq päncä- maq, deåmäk; 2. (in der Nase) burnu
räsi. qurdalamaq; 3.(in den Grund) batírmaq;
Bodenfläche, die; - yer üzü. 4. fig. yalvarmaq, israr etmäk; öyrän-
bodenlos adj. 1. (unendlich tief) dibsiz; mäyä çalíåmaq; ein Loch ~ -i dälmäk;
dibigörünmäyän; 2. (unerhört) hädsiz- dälik açmaq, -i deåmäk.
hesabsíz, misli görünmämiå. Bohrer, der; -s, - burõu, deåici, qaz-
Bodenpersonal, das; -s Flugw. yer qu- maçí.
ruluåçusu, yer qulluqçularí, yer perso- Bohrmaschine, die; -, -n burõu, qazma
nalí. qurõusu; dälmä däzgahí, deåikaçan.
Bodenreform, die; -, -en torpaq refor- Bohrung, die; -, -en 1. (Bohren) qazma,
mu (islahatí). dälmä; 2. (Bohrstelle) dəlik.
Bodensatz, der; -(e)s xílt, çöküntü. böig adj. tufan.
Bodenschätze, die/pl. faydalí qazíntí- Boiler, der; -s, - su qaynadící däzgah.
lar, mädänlär, yeraltí särvätlär, täbii Boje, die; -, -n siqnal, niåan (dänizdä).
särvätlär. Bolivien; -s Boliviya.
Bodenspekulation, die; -, -en yer ehti- Bollwerk, das; -(e)s, -e qala, bürc.
karí. Bolschewismus, der; - Bolåevizm.
Bodenturnen, das; -s yer gimnastika- Bolzen, der; -s, - 1. (Eisenstift im Schar-
sí (Süd. : jimnastiyi). nier) milçä, míxça; 2. (Keil) çiv; 3. (Bal-
bodenständig adj. yerli, oturaq. ken) tir, diräk.
Bodybuilding, das; - äzäläläri idmanla bombardieren vt bombalamaq; fig.
gücländirmä, bodibilding. yaõdírmaq; j-n mit Fragen ~ bir käsä
Bodyguard, der; -s, -s cangüdän, qo- dayanmadan (hey) sual vermäk.
ruyuçu, mühafizäçi. bombastisch adj. tämtäraqlí.
bog. s. biegen. Bombe, die; -, -n bomba; wie e-e ~ ein-
Bogen, der; -s, - u. -¨ 1. (Krümmung) schlagen bomba kimi partlamaq.
äyrilik, äyinti; qövs; buruq; 2. (Triumpf- Bombenabwurf, der; -(e)s, -¨e bomba
bogen) taõ, taõ tavan; 3. (Waffe) yay, salmaq, bombalama.
kaman; 4. (Musik) yay, kamança, yayí; Bombenerfolg, der; -(e)s, -e böyük mü-
5. (Papier) väräq; e-n ~ um j-n oder et. väffäqiyyät.
machen bir käsdän vä ya bir åeydän bombenfest adj. fig. åübhäsiz, yäqin.
uzaq gäzmäk; fig. den ~ überspannen Bombenflugzeug, das; -(e)s, -e qírící
həddindən aşmaq, häddini aşmaq. (bombard(ı)mançí) täyyarä (uçaq).
bogenförmig adj. qövsulu. bombensicher adj. 1. bombard(ı)mana
Bogenschießen, das; -s ox-kaman at- davamlı; ein ~er Keller bombard(ı)ma-
ma(q). na davamlı zirzəmi; 2. fig. åübhäsiz,
Bogenschütze, der; -n, -n ox atan. doõru; nöqsansız.
Bohle, die; -, -n qalín taxta, tir. Bombenwurf, der; -(e)s, -¨e bomba at-
Bohne, die; -, -n 1. lobya; 2. (Sauboh- ma, bomba salma, bombalama.
ne) paxla. Bomber, der; -s, - qíríçí täyyarä.
Bohnenkaffee, der; -s, -s xalis qähvä, bombig adj. çox äla.
Bon 158 bot
------------------------------------------------------------------------------------------- -----
Bon, der; -s, -s qäbz, fiå. säsi; 2. H birja; (Süd. : burs).
Bonbon, der u. das; -s, -s qänd åirni, Börsenbericht, der; -(e)s, -e birja;
nabat, abnabat. (Süd. : burs) raportu.
Bongo, die; -, -s mus. dumbul. Börsengeschäft, das;-s, -e birja (Süd. :
Bonität, die; -, -en maliyə gücünə ma- burs) äqdi (alveri).
lik olma, borcunu ödəməyə qadir olma. Börsenkurs, der; es, -e birja (Süd. :
Bonmot, das; -s, -s hakimanə söz; kə- burs) kursu.
lam. Börsenmakler, der; -s, - birja (burs)
Bonus, der; -, -ses; -, -se, -ni änam. dällalí.
Bonze, der; -n, -n nüfuzlu adam. Borste, die; -, -n qíl.
Boom, der; -s, -s coşmaq, qaynamaq; borstig adj. 1. qíllí; 2. fig. kobud, yo-
yüksəliş, yaxşılaşma. nulmamíå, inadcíl.
boomen vi yüksəlmək, inkişaf etmək; Borte, die; -, -n qíraq, haåiyä, bafta.
coşub-daşmaq. bösartig adj. 1. çox pis, yaman; 2. med.
Boot, das; -(e)s, -e qayíq; fig. wir sitzen (Tumor) tählükäli, xätärli.
alle im gleichen ~ hamímíz eyni väziy- Böschung, die; -, -en eniå, yamac.
yätdäyik. böse adj.1. pis, yaramaz, bädqílíq, qä-
Bootsführer, der; -s, - qayíqçí. räzli; 2. (zornig) hirsli, acíqlí, cinli; 3.
Bootsmann, der; -(e)s, -¨er qayíqçí. (boshaft) fitnäfäsadla dolu, åärir, qäräz-
Bootsverleih, der; -(e)s, -e qayíq kira- li, xäbis; 4. (unheilvoll) tählükäli; ~ sein
yä etmä yeri. (auf A, mit D) acíqlí olmaq; bist du ~ auf
Bootsvermietung, die; -, -en s. Boots- mich? mändän acíqlísan? nicht ~ mei-
verleih. nen pis fikirlä (niyyätlä) demämäk; ~
Bord¹, das; -(e)s, -e (Rand) känar, yan, Nachricht pis xäbär; ~er Blick bäd nä-
räf. zär, göz (näzär) däymä; ~ werden hirs-
Bord², der; -(e)s bort (gäminin, täyya- länmäk; sie hat e-e ~ Zunge ací dili var,
ränin); an ~ gämidä; täyyarädä; von ~ acidildir, acidillidir; e-e ~ Erfahrung
gehen gämini tärk etmäk; Mann über ~! machen pis (ací) bir təcrübə qazanmaq.
kömäk! bir näfär gämidän suya düå- Böse das; -n pislik, zärär, ziyan; fig.
dü!; et. über ~ werfen fig. bir åeydän äl im Guten wie im ~n yaxåí vä pis günlär-
çäkmäk, vaz keçmäk. dä; nichts ~s ahnend xoş niyyətlə, pis
Bordell, das; -s, -e fahiåäxana, cında- niyyəti olmadan.
xana. Bösewicht, der; -(e)s, -e bädniyyätli
Bordflugzeug, das; -(e)s, -e su täyya- adam, pis adam, märdimazar, xäbis,
räsi. fäsadçí, azõín, cani.
Bordstein, der; -(e)s, -e piyadalar yo- boshaft adj. fitnäfäsadla dolu, acíqlí,
lunun känar daåí. bädniyyätli, xäbis, azõíncasína.
Borg, der; -(e)s borc, nisyä; auf ~ le- Bosheit, die; -, -en pislik, hirs, kin, az-
ben borc ilä yaåamaq. õínlíq.
borgen vt 1. borc almaq (von D/kim- Bosnien; -s Bosniya.
dänsä); 2. borc vermäk (j-m/kimäsä); Boss, der; -es, -e baåçí, åef, patron,
sich (D) ~ vt borc almaq. rähbär, räis.
Borke, die; -, -n aõac qabíõí. böswillig adj. pisniyyätli, qäräzkar,
Born, der; -(e)s, -e poet. bulaq, çeåmä, bädxah; F känäk; jur. qäräzli, qäsdli; F
mänbä, qaynaq. ~ sein düzü äyri görmäk.
borniert adj. dargörüålü, küt, dardü- Böswilligkeit, die; - qäräz(lilik), pisniy-
åüncäli, küt. yätlilik; F känäklik.
Börse, die; -, -n 1. (Geldbeutel) pul ki- bot s. bieten.
Botanik 159 Brandstifter
------------------------------------------------------------------------------------------------
Botanik, die, - botanik(a), bitkilär elmi, mäk.
näbatat elmi. brach¹ s. brechen
Botaniker, der; -s, - botanikçi, bota- brach² adj. (Feld) becärilmämiå, xam.
nikaçí. Brache, die; -, -n becärilmämiå tarla.
botanisch adj. botanik. Brachialgewalt, die; - : mit ~ zorla, zo-
botanische(r) Garten, der; -s, -¨ bitki- rakílíqla.
lär (näbatat) baõí, botanik baõí. Brachland, das; -(e)s becärilmämiå
Bote, der; -n, -n carçí, xäbärverän, tarla.
xäbärgätirän, çapar. brachlegen vt äkin sahäsini becäril-
botmäßig adj. baõlí, tabe, asílí. mämiå qoymaq, dincə qoymaq.
Botmäßigkeit, die; - baõlílíq, tabelik. brachliegen vi becärilmämiå qalmaq,
Botschaft, die; -, -en 1. (Nachricht) xä- boå olmaq, dincə qoyulmaq.
bär; müraciät; täklif; frohe ~ müåtuluq, brachte s. bringen
åad xäbär; 2. (Amt) elçilik, säfirlik; 3. brackig adj. åor su kimi; fig. qoxumuå.
(Gebäude) elçilik, säfirlik, säfarätxana. Brahma Brahma, Böyük Tanrí (Hindu
Botschafter, der; -s, - elçi, säfir. dinindä).
Botschafterin, die; -, -nen elçi, säfir Brahmane, der; -n, -n Brahman (din
(qadín). rähbäri, din alimi).
Böttcher, der; -s, - çälläkçi, boçkaçí. Brahmanismus, der; - Brahma dini.
Bottich, der; -(e)s, -e çän, çox yekä Braillealphabet, das; -s korlar älifbasí.
qab. bramarbasieren vi yekä-yekä daníå-
Bouillon, die; -, -s (Brühe) ät suyu, iå- maq, özünü täriflämäk, gop demək.
gänä. Branche, die; -, -n H sahä, istehsal
Boulevard, der; -s, -s bulvar. sahäsi.
Boulevardzeitung, die; -, -en bulvar qə- Brand, der; -(e)s, -¨e 1. (Feuersbrunst)
zetəsi. yanõín; in ~ geraten alíåíb yanmaq; in
bourgeois adj. burjua. ~ stecken (setzen) yandírmaq, od vur-
Bourgeoisie, die; -, -n burjuazi(ya). maq; 2. med. qanqrena.
Boutique, die; -, -n botik. Brandblase, die; -, -n qabar, yaníq qa-
Bowle, die; -, -n 1. (Behälter) böyük barí.
qab, böyük cam; 2. (Getränk) bol, mey- Brandbombe, die; -, -n yandírící bom-
väli çaxır (åärab) . ba.
Bowling, das; -s bolinq (oyunu). branden vi (Welle) coåmaq, çarpmaq.
Bowlingbahn, die; -, -en åar atma yolu. brandfest adj. odadavamlí.
Box, die; -, -en 1. (Behälter mit Deckel) Brandmal, das; -(e)s, -e 1. med. yaníq,
qutu, sandíq; 2.(Lautsprecher) säsgüc- daõ; 2. (Vieh) damõa.
lendiren, säsucaldan; 3. (für Pferde) brandmarken vt 1. damõa (möhür)
tövlä. vurmaq, damõalamaq; 2. fig. (verurtei-
boxen vt boks etmäk, yumuruqla vur- len)biabír etmäk,namusunu läkälämäk.
maq. brandschatzen vt fig. talamaq, qarät
Boxen, das; -s boks idmanı. etmäk.
Boxer, der; -s, - 1. boksçu, Brandschatzung, die; -, -en talan, qa-
boksyor; 2. (Hundrasse) boksyor, rät.
bokser. Brandstätte, die; -, -n yanõín yeri.
Boxkampf, der; -s, -¨e boks yarışı Brandstelle, die; -, -n s. Brandstätte.
(müsabiqəsi). Brandstifter, der; -s, - od vuran, qäs-
Boykott, der; -(e)s, -e boykot, baykot. dän yandíran; fig. qízíådíran, qızışdırı-
boykottieren vt täklämäk, boykot et- cı.
Brandstiftung 160 brav
--------------------------------------------------------------------------------------- ---------
Brandstiftung, die; -, -en od vurma, däb, änänä.
odlama, qäsdän yandírma, yandírílma; Braue, die; -, -n qaå.
qızışdırıcílıq. brauen vt pivä (arpa suyu) hazírla-
Brandung, die; -, -en sahilä çírpínan maq.
dalõalar, ləpədöyən. Brauer, der; -s, - piväçäkän, piväçi.
Brandursache, die; -, -n yanğının sə- Brauerei, die; -, -en pivä karxanasí.
bəbi. braun adj. 1. qähveyi, darçíní, buõda-
Brandwunde, die; -, -n yaníq (yarası), yí; qarayaníz, qarabuõdayí, äsmär; 2.
yanma. (Pferd) kähär at; 3. (Haare) xurmayí
Brandzeichen, das; -s, - daõ; mit ~ mar- saç; ~ werden qaralmaq (günəşdən),
kieren daõ basmaq. äsmärläåmäk; ~ gebrannt qaralmíå
brannte s. brennen. (gündən).
Branntwein, der; -s, -e araq, konyak. Bräune, die; - yanma, qaralma.
Branntweinbrennerei, die; -, -en araq bräunen vt 1. qaraltmaq; 2. (Speise)
karxanasí (zavodu). qízartmaq, qovurmaq; vi qaralmaq;
Brasil, die; -, -(s) brazil siqarí. vr sich ~ qaralmaq (gündän); yanmaq.
Brasilianer, der; -s, - braziliyalí. braungebrannt adj. gündän qaralmíå.
brasilianisch adj. braziliyalí. braungelb adj. tünd-sarí.
Brasilien; -s Braziliya. Braunkohle, die; -, -n boz kömür.
brät s. braten. bräunlich adj. boztähär, äsmär, buõ-
braten vt qízartmaq; braun ~ qovur- dayí.
maq; vi qízarmaq; in der Sonne ~ fig. Brause, die; -, -n 1. (das Brausebad)
gündä qaralmaq (yanmaq). duå; 2. (e-r Gießkanne) susäpäläyänin
Braten, der; -s, - qovurma; qízartma; aõzí; 3. (die Brauselimonade) limonad.
cízbíz; fig. den ~ riechen iåin nä olduõu- brausen vi 1. (Wind) äsmäk; küåüldä-
nu vaxtínda baåa düsmäk, bir tählü- mäk; 2. (Meer) coåmaq; qaynamaq;
käni hiss etmäk. çaõlamaq; 3. (eilen) täläsmäk, äcälä
Brathähnchen, das; -s, - qízardílmíå etmäk, qaçmaq; ~der Beifall gurultulu
cücä, cücä kababí. alqışlar; vi sich ~ duå qäbul etmäk.
Bratkartoffeln, die/pl. qízardílmíå yer- Brausen, das; -s 1. (Wind) äsmä; 2.
almasí (kartof). (Meer) coåma.
Bratpfanne, die; -, -n tava. brausend adj. fig. åiddätli, säs küylü,
Bratspieß, der; -es, -e kabab åiåi. gurultulu.
Bratwurst, die; -, -¨e qízardílmíå sosis. Brausetablette, die; -, -n suda häll olu-
Brauch, der; -(e)s, -¨e adät, däb, qay- nan häb.
da; nach altem ~ qädim adätä görä; Braut, die; -, -¨e 1. gälin; veralt. ärus;
dies ist kein ~ bu däb deyil. 2. (Verlobte) niåanlí qíz.
brauchbar adj. faydalí, yararlí, yönlü. Bräutigam, der; -s, -e niåanlí oõlan,
Brauchbarkeit, die; - yararlílíq, fayda- adaxlí (oõlan), bäy, küräkän, damad.
líq. Brautkleid, das; -(e)s, -er gälin paltarí.
brauchen vt 1. (bedürfen) ehtiyací ol- Brautnacht, die; - zifaf gecäsi.
maq, lazím olmaq; 2. (gebrauchen) is- Brautpaar, das; -(e)s, -e niåanlí qíz vä
tifadä etmäk, iålätmäk; 3. (erfordern) oõlan.
istämäk; ich brauche Geld mänä pul la- Brautwerbung, die; - elçi göndärmä,
zímdír; du brauchst nicht zu kommen sän elçilik.
gälmäsän dä olar; wie lange wird er brav adj. 1. namuslu, åäräfli; 2. (tap-
noch ~? -in iåi nä qädär çäkäcäk? fer) qoçaq, igid, cäsarätli; 3. (artig) tär-
Brauchtum, das; -s, -¨er adät, qayda, biyäli, ädäbli.
bravo! 161 brennend
-----------------------------------------------------------------------------------------------
bravo! int. saõ ol!, yaåa!, afärin!, aõ- geniå açílmíå addímlarla; F ~ dastehen
zín var olsun!, barakallah!, ähsän!. boş-boşuna dayanmaq (durmaq).
Brechbohnen, die/pl. täzä lobya. Breite, die; -, -n 1. en, enlilik, (Süd. : a.
Brecheisen, das; -s, - lom, ling. än); geniålik; in der ~ endän; 2. (geogra-
brechen vt 1. síndírmaq, qírmaq; 2. phische) en, en dairäsi, ärz.
(Wort) üstündä durmamaq, pozmaq; 3. breiten vt açmaq, särmäk.
(Eid, Gesetz) pozmaq; 3. (Obst, Blumen) Breitengrad, der; -(e)s, -e en dairä dä-
därmäk; 4. (die Ehe) zina etmäk; 5. räcäsi.
(Lichtstrahl) sínmaq; 6. (erbrechen) qus- breitmachen vr sich ~ 1. yaxåí ra-
maq; 7. (e-n Streit vom Zaune ~) savaå- hatlanmaq, yaxåí yerläåmäk; 2. fig. id-
maõa baålamaq, savaåa säbäb olmaq; dia satmaq, özünü göstärmäk; 3. (im-
8. (Rekord) síndírmaq; vi 1. sínmaq, mer beliebter werden) yayílmaq, özünä
çatlamaq; 2. (in Stücke) parçalanmaq; yer tutmaq, säpälänmäk.
3. (abbrechen) qopmaq; 4. (Auge, Blick) breitschultrig adj. enliküräk(li).
sönmäk; 5. (mit j-m) älaqäni käsmäk, breitspurig adj. enli, geniå.
ayrílmaq; 6. med. (erbrechen) qusmaq; breittreten vt haåiyä çíxmaq, sözü
7. (herausbrechen) çíxmaq; F zum Bre- uzatmaq; et. überall ~ alämä yaymaq.
chen voll dopdolu, boå yer yoxdur; der Bremse, die; -, -n 1. (Wagenbremse) tor-
Zug ist zum Brechen voll qatarda yer moz, äyläc; die ~ versagte tormoz (äy-
yoxdur; vi sich ~ (Licht, Wellen) sín- läc) tutmadí; 2. zo. gigovun, mozalan,
maq; fig. das brach ihm das Genick bu atmilçäyi.
onun belini síndírdí (bükdü). bremsen vt 1. tormoz etmäk, tormozla-
Brechmittel, das; -s, - med. qusduru- maq, äyläc etmäk; 2. fig. qabaõíní al-
cu, qusdurma därmaní. maq.
Brechreiz, der; -es üräkbulanmasí, Bremslicht, das; -(e)s, -er tormoz lam-
öyümä. pasí, äyläc lampasí .
Brechstange, die; -, -n s. Brecheisen. Bremspedal, das; -s, -e tormoz pedalí,
Brechung, die; -, -en Phys. (Licht) sín- äyläc pedalí.
ma. Bremsspur, die; -, -en tormoz izi, äy-
Brei, der; -(e)s, -e xäåil, äzmä, püre; läc izi.
síyíq; viele Köche verderben den ~ aå- brennbar adj. alíåqan, yanar.
paz iki olanda, aå ya åor olar ya duz- brennen vt 1. yandírmaq; 2. (Holz)
suz, çoxarvadlínín evi süpürülmämiå yandírmaq; 3. (Haare) burmaq, burdur-
qalar; F j-n zu ~ schlagen bir käsi bärk maq; 4. (Ziegel) biåirmäk; vi 1. yanmaq,
döymäk; fig. wie die Katze um den hei- alovlanmaq, alíåmaq; die Kerze brennt
ßen ~ herumgehen mövzunun ätrafínda åam yanír; das Licht brennt çíraq yanír;
çänä yormaq. 2. (Augen, Wunde) acíåmaq, yanmaq,
breiig adj. əzik halda, xäåil kimi, mä- göynämäk; 3. (vor Ungeduld) arzu et-
cun halínda; hälmäåik. mäk, säbirsizliklä gözlämäk; 4. (darauf
breit adj. 1. enli (Süd. : a. änli), geniå; ~ etw. zu tun) bir åeyi etmäk üçün ya-
2 Meter ~ enli 2 Metr; e-e ~e Straße ge- níb-yaxílmaq; es brennt! yanõín!; auf
niş bir yol, enli küçä; ~er werden geniå- der Zunge ~ dilin ucunda olmaq.
länmäk, gänälmäk, enläåmäk; 2. (Nase, brennend adj. 1. (Kerze, Lampe usw.)
Fuß) yastí; 3. (weitschweifig) ätraflí, yanan; 2. (Durst, Schmerz) yandírící,
gän-bol; sich ~ machen 1. (Angst) yayıl- şiddətli; qízõín ; göynädici, dalayan;
maq; 2. (Person) F sərələnmək, uzan- fig. (sehr wichtig) mühüm, ciddi; e-e ~e
maq; adv. lang und ~ eninä-uzununa. Frage mühüm bir mäsälä, ümdä bir
breitbeinig adj. aralanmíå ayaqlarla, sual.
Brenner 162 Brillenschlange
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Brenner, der; -s, - ocaq Briefkopf, der; -(e)s, ¨-e mäktub sär-
Brennerei, die; -, -en 1. (Branntwein) lövhäsi, mäktub baålíõí.
araq çäkmä; araq zavodu (Süd. : araq brieflich adj. yazílí.
karxanasí); 2. (Ziegelbrennerei) kärpic Briefmarke, die; -, -n poçt markasí
zavodu (kärpic karxanasí), kärpicxana. (Süd. : tämbr); ~n sammeln poçt marka-
Brennessel, die; -, -n bot. gicitkän, gä- sí yíõmaq.
zänä. Briefmarkenalbum, das; -s, -alben
Brennglas, ds; -es, -¨er yandírící åüåä. poçt markasí albomu.
Brennholz, das; -es, -¨er odun; girdin; Briefmarkenhändler, der; -s, - poçt
çírtdaq. markasínín alverçisi.
Brennkammer, die; -, -n ocaq, kürä. Briefmarkensammlung, die; -, -en
Brennmaterial, das; -s, -ien yanacaq poçt markasínín kolleksiyasí (Süd. :
maddä. tämbr kolleksiyonu).
Brennpunkt, der; -(e)s, -e 1. Phys. fo- Brieföffner, der; -s, - mäktub açan.
kus; 2. fig. märkäz, im ~ des Interesses Briefpapier, das; -s mäktub kaõízí.
stehen diqqät märkäzindä olmaq. Brieftasche, die; -, -n pul kisäsi.
Brennstoff, der; -(e)s, -e yanacaq mad- Briefträger, der; -s, - poçtçu, mäktub
dä. daåíyan(Süd. : postçí), kaõízpaylayan.
brenzlich adj. 1. (Geruch) yaníq iyi; 2. Briefumschlag, der; -(e)s, -¨e paket,
fig. (gefährlich) tählükäli, xätärli; çätin. zärf.
brenzlig adj. s. brenzlich. Briefwaage, die; -, -n mäktub täräzisi.
Bresche, die; -, -n deåik, dälik, yaríq; Briefwahl, die; -, -en mäktubla säs
fig. in die ~ springen bir käsä kömäk et- vermä qaydasí.
mäk; für j-n e-e ~ schlagen bir käsä yol Briefwechsel, der; -s, - yazíşma, mäk-
açmaq. tublaåma.
Brett, das; -(e)s, -er 1. taxta; 2. (Re- Briefzusteller, der; -s, - s. Briefträger.
galbrett) räf; 3. (Schachbrett) åahmat Brigade, die; -, -n mil. Briqada (Süd. :
taxtasí (Süd. : a. åätränc taxtasí); 4. Tip).
(Schwarzes ~) qara taxta; elan lövhäsi; Brigadier, der; -s, -s briqada koman-
5. ~er pl. fig. 1. (Bühne) sähnä; 2.(Skier) diri (Süd. : särtip).
ayaq xizäyi; 3. (Boxen) ring; ein ~ vor Brikett, das; -(e)s, -s daåkömür, briket.
dem Kopf haben F baåa düåmämäk, brillant adj. parlaq, mükämmäl.
gicälmäk. Brillant, der; -en, -en brilyant.
Brettchen, das; -s, - kiçik taxta. Brillantring, der; -(e)s, -e brilyant üzü-
Bretterbude, die; -, -n yonulmuå tax- yü.
talardan qayrílmíå barak. Brillanz, die; - parlaqlíq.
Brettspiele, die/pl. åahmat kimi oyun- Brille, die; -, -n gözlük, eynäk.
lar. Brillenetui, das; -s, -s eynäk qabí, göz-
bricht s. brechen. lük qutusi.
Brief, der; -(e)s, -e mäktub, yazí; pitik; Brillenfassung, die; -, -en gözlük çär-
(Süd. : kaõíz); ~e wechseln mäktublaå- çiväsi.
maq; offener ~ açíq mäktub. Brillengestell, das; -(e)s, -e s. Brillen-
Briefbeschwerer, der; -s, - basqí. fassung.
Briefbogen, der; -s, - u. -¨ mäktub ka- Brillenglas, das; -es, -¨er gözlük åüå-
õízínín väräqäsi. äsi, eynäk åüåäsi.
Brieffach, das; -(e)s, -¨er mäktub qu- Brillenrahmen, der; -s, - s. Brillenfas-
tusu. sung.
Briefkasten, der; -s, -¨ s. Brieffach. Brillenschlange, die; -, -n gözlüklü ilan,
Brillenträger 163 Bruch
------------------------------------------------------------------------------------------------
kobra.
Brillenträger, der; -s, - eynäkli, göz- Brombeere, die; -, -n bot. böyürtkän.
lüklü. Bronchialkatarrh, der; -s, -e bronxit
bringen vt 1. (hin~) çatdírmaq, apar- (Süd. : bronåit).
maq; 2. (her~) gätirmäk, çatdírmaq; 3. Bronchitis, die; -, Bronchitiden bronxit
(Radio) yaymaq; 4. (in Ordnung ~) qay- (Süd. : bronåit).
daya salmaq; 5. (zu Bett ~) yatírtmaq; 6. Bronze, die; -, -n bürünc, mis.
(zur Welt ~) doõmaq; 7. (Zinsen) faiz bronzen adj. tunc rängli; tuncdan qay-
vermäk (Süd. : bährä vermäk); 8. (an rílmíå, tuncdan düzəldilmiş.
sich ~) mänimsämäk, älä keçirmäk; j-n Bronzezeit, die; - tunc dövrü.
wieder auf die Beine ~ kömäk etmäk; j-n Brosamen, die/pl. çöräk qíríntísí, çö-
aus der Fassung ~ hirsländirmäk; fig. auf räk xírdasí.
e-n Nenner ~ qaydaya salmaq, tänzim Brosche, die; -, -n sancaq, döåä vuru-
etmäk; zu Papier ~ yazílí surätdä ifadä lan bäzäk åeyi.
etmäk; j-n zum Lachen ~ güldürmäk; j-n broschieren vt (Buch) kitab baõla-
um Hab und Gut ~ birisini var-yoxdan maq, sahaflíq etmäk.
çíxartmaq; Opfer ~ qurban etmäk; et. Broschüre, die; -, -n kitabça, broåür,
hinter sich bringen ~ bir åeyi (iåi) sona cüzvä.
çatdírmaq; fig. er wird es nicht weit ~ Brot, das; -(e)s, -e 1. çöräk, äkmäk;
häyatínda çox müväffäqiyyät qazan- veralt. äppäk, ätmäk; 2. fig. qazanc,
mayacaq; das bringts auch nicht bun- mäiåät; fig. sein ~ verdienen çöräk pulu
dan da bir şey çıxmaz; etwas nicht qazanmaq; belegtes ~ sendviç; das ist
übers Herz ~ vicdanı razı olmamaq. ein hartes /schweres ~ çöräk daå altín-
brisant adj. partlayící; fig. (Thema) dan çíxír.
çox mühüm, çox aktual. Brotaufstrich, der; -(e)s, -e çöräyä sür-
Brisanz, die; -, -en 1. (Sprengkraft) part- tülän maddä (yaõ, pendir..).
layíå gücü; 2. nur. sg. aktual (nöqtä); Brotbacken, das; -s çöräk biåirmäk.
ein Thema von höchster ~ çox aktual bir Brötchen, das; -s, - kiçik girdä çöräk.
mövzu. Brötchengeber, der; -s, - fig. sahibkar;
Brise, die; -, -n sahil küläyi, meh. çörəkverən.
Brite, der; -n, -n britaniyalı. Broterwerb, der; -(e)s qazanc, çöräk
britisch adj. britan. çíxartma.
bröckeln vt xírda-xírda doõramaq, Brotkanten, der; -s, - çöräk qíraõí.
ovub tökmäk, parçalamaq; vi doõran- Brotkasten, der; -s, -¨ çörəkqabı.
maq, parçalanmaq; Brot in die Soße ~ Brotkorb, der; -(e)s, -¨e çöräkqabí,
-in suyuna çöräk doõramaq. çöräk säbäti.
bröckelig adj. kövräk, tez parçalanan. brotlos adj. 1. çöräksiz; gäliri olma-
Brocken, der; -s, - 1. xírda åey, tikä; yan; 2. fig. ~e Kunst azgälirli ixtisas; ~
parça; qíríntí; 2. (Bissen) tikä; 3. fig. ein werden iåsiz-gücsüz olmaq, çöräyi älin-
harter ~ çätin bir iå; ein fetter ~ yaxåí dän çíxmaq.
bir fürsät; 3. ein paar ~ Deutsch können Brotkruste, die; -, -n çöräk qabíõí.
almanca bir neçä kälmä bilmäk. Brotmesser, das; -s, - çörək bıçağı.
brodeln vi poqqíltí ilä qaynamaq; Brotrinde, die; -, -n s. Brotkruste.
fig. es brodelt in /unter der Bevölkerung Brotscheibe, die; -, -n çöräk parçasí.
millət (əhali) içində narazılıq qaynayır. Bruch¹, der; -(e)s, -¨e bataqlíq.
Brokat, der; -(e)s, -e zärli, zärli qumaå, Bruch², der; -(e)s, -¨e 1. qírílma, käsil-
zärbafta. mä; sínma; ~ der Freundschaft dostlu-
Brokoli, der; -s, -s brokoli. õun qírílmasí (käsilmäsi);2. (Bruchstel-
Bruchbude 164 Brust
------------------------------------------------------------------------------------------------
le) síníq yeri; 3. (Leistungsbruch) sidik- dad-färyad salmaq, haray çäkmäk, ha-
liyin yírtílmasí, fítq; 4. math. käsr; 5. ray salmaq, hayqírmaq; vor Wut ~ qä-
(Vertrag, usw.) pozulma; in die Brüche zäbdän baõírmaq; vr sich heiser ~ ba-
gehen uõursuzluqla sona çatmaq; 6. ğırmaqdan səsi batmaq.
(Ehe) boåanmaq, ayrílmaq; 7. (Stein- Brüllen, das; -s närilti, baõírtí, qíåqíríq,
bruch) daå karxanasí. dad-färyad, haray, hayqírtí, hayqíríq.
Bruchbude, die; -, -n F xarab ev. Brummbär, der; -en, -en fig. deyingän
brüchig adj. tez sínan, kövrək; (Holz) adam, donquldanan.
çürük. brummeln vt yavaå daníåmaq, mízíl-
Bruchrechnung, die; - käsr hesabí. damaq.
Bruchstelle, die; -, -n síníq yeri. brummen vi 1. míríldamaq, donqul-
Bruchstück, das; -(e)s, -e parça, hissä. damaq, deyinmäk; 2. (Insekten) vízílda-
Bruchteil, der u. das; -(e)s, -e 1. par- maq, víz-víz etmäk; 3. F (im Gefängnis
ça, zärrä; 2. math. käsr; im ~ e-r Sekun- sitzen) dustaq olmaq; mir brummt der
de göz qírpímínda. Schädel baåím dolanír, baåím çatlayír.
Bruchzahl, die; -, -en käsri ädäd, käsr. Brummer, der; -s, - 1. F (dicke Fliege)
Brücke, die; -, -n 1. körpü; e-e ~ bauen yekä milçäk, leå milçäyi; 2. fig. (yekə)
körpü salmaq; 2. (Teppich) uzun xalça; kamyon (yük maşını).
3. (Zahn) diå körpüsü. brummig adj. deyingän.
Brückenbau, der; -(e)s körpü tikintisi. Brummschädel, der; -s, - 1. fig. (Kopf-
Brückenpfeiler, der; -s, - körpü daya- schmerzen) başağrısı; (Kater) xumarlıq,
õí. sərxoşluqdan sonra özünü pis hisset-
Bruder, der; -s, -¨ 1. qardaå; dadaå; mə.
veralt. äxävi; leibliche(r) ~ doõma qar- brünett adj. xurmayí saçlí, qarabuõ-
daå; 2. (Mönch) rahib; 3. fig. yoldaå, dayí.
mäsläkdaå; F unter Brüdern (ohne Über- Brunft, die; -, -¨e (bei Rehen u. Hirsch-
vorteilung) qardaşcasına, qardaåvarí. en) åähvät vaxtí, cütläåmäk vaxtí, qíz-
Brüderchen, das; -s, - kiçik qardaå, õínlíq vaxtí.
qardaåcíq. Brunnen, der; -s, - 1. (Ziehbrunnen) qu-
brüderlich adj. qardaåcasína, qar- yu; 2. (Quelle) çeåmä, bulaq, mädän
daåvarí, qardaşlıq. sularí; 3. (Springbrunnen) fävvarä.
Brüderlichkeit, die; - qardaålíq. Brunnenbohrung, die; -, -en quyu qaz-
bruderlos adj. qardaåsíz. ma, kankanlíq.
Brudermord, der; -(e)s, - qardaå qätli. Brunnengräber, der; -s, - quyuqazan.
Brudermorder, der; -s,- qardaå qatili. Brunnenvergiftung, die; -, -en 1. qu-
Brüderschaft, die; - qardaålíq (müna- yunu (çeåmäni) zähärlämä; 2. (politi-
sibäti); mit j-m ~ trinken dostluq älamäti sche) iftira, böhtan, åär, åayiä.
olaraq qollaríní bir-birinä keçirib içmäk. Brunst, die; -, -¨e dalab, qízõínlíq, hä-
Brühe, die; -, -n 1. ät suyu; 2. (dünner väs, åähvät vaxtí.
Tee usw.) açíq, rängi qaçmíå; 3. (ver- brünstig adj. qízõín, ehtiraslí, häväsli.
schmutztes Wasser) kirli su; 4. fig. (Sch- brüsk adj. kobud, ädäbsiz, särt.
weiß) tər. brüskieren vt kobud davranmaq, pis
brühen vt üzärinä qaynar su tökmäk. räftar etmäk, inad etmäk.
brühwarm adj. qaynar, isti-isti; e-m et. Brüskierung, die; -, -en kobudluq,
~ berichten isti-isti demäk (gec olma- ädäbsizlik.
dan bildirmäk). Brust, die; -, -¨e 1. döå, sinä; e-m Kind
brüllen vi närildämäk, baõírmaq, bö- die ~ geben uåaõa mämä vermäk, uåa-
yürmäk, qíåqírmaq, boõaz yírtmaq, õí ämiådirmäk, ämizdirmäk; 2. (Busen)
Brustbein 165 Bücherbrett
-----------------------------------------------------------------------------------------------
mämä, döş; ämcäk; 3. fig. sich in die Brutstätte, die; -, -n fig. beåik, mär-
~ werfen mäõrur olmaq;4. F sich (D) j-n käz, ocaq, mänbä.
zur ~ nehmen bir kəsi bağrına basmaq. brutto adv. H brutto.
Brustbein, das; -(e)s, -e döå sümüyü, Bruttoverdienst, der; -es, -e brutto gä-
cínaq. lir.
Brüste, die/pl. döş. brutzeln vt tavada qízartmaq; vi qí-
brüsten vr sich ~ qürurlanmaq, öyün- zarmaq, cízíldamaq.
mäk, xoruzlanmaq, qürrälänmäk, fors- bsd. = besonders xüsusän, häddän ar-
lanmaq (mit D/ nä iläsä). tíq.
Brüstung, die; -, -en 1. (Fensterbrüs- Bub, der; -en, -en oõlan uåaõí.
tung) şəbəkə; 2. mil. sipər. Bube, der; -n, -n 1. oõlan uåaõí; 2.
Brustfell, das; -(e)s med. aõciyär pär- (Kartenspiel) soldat (Süd. : särbaz); 3.
däsi. (Schurke) alçaq, äclaf.
Brustfellentzündung, die; -, -en med. Bubenstreich, der; -(e)s, -e alçaqlíq,
aõciyär pärdäsinin iltihabí. äclaflíq; şıltaqlıq.
Brusthöhle, die; -, -n med. döå qäfäsi; Bubi, der; -s, -s F abw. kamala çatma-
baõír. míå; zäif; oğlancığaz.
Brustkasten, der, -s, - med. s. Brust- bübisch adj. 1. alçaq, äclaf; 2. nadinc,
höhle. yüngül, åíltaq.
Brustkind, das; -(e)s, -er südämär Buch, das; -(e)s, -¨er 1. kitab; pitik; re-
uåaq. den wie ein ~ kitab kimi daníåmaq; 2.
Brustkorb, der; -s s. Brusthöhle. (Geschäftsbuch) däftär; 3. (Drehbuch)
Brustkrebs, der; -es döå xärçängi ssenari, senaryo; das ~ aufschlagen
(Süd. : döå särätaní). kitabí açmaq; ~ führen haqq-hesab
Brustleiden, das; -s, - döå aõrísí, ciyär aparmaq (über A/ haqqínda).
xästäliyi. Buchbesprechung, die; -, -en kitab mü-
Brustwarze, die; -, -n döå giläsi, mä- zakiräsi, kitab tanítma.
mä ucu. Buchbinden, das; -s cildçilik, sahaflíq.
Brustwehr, die, -, -en sipär. Buchbinder, der; -s, - cildçi, sahaf.
Brut, die, -, -en 1. nur sg. (Brüten) kürt Buchbinderei, die; -, -en 1. (Handwerk)
yatmaq; 2. (Küken) cücälär; 3. (Insek- nur. sg. cildçilik; 2. cildxana.
ten, Fische) yumurtadan çíxan kiçik Buchdeckel, der; -s, - kitab cildi.
heyvanlar; 4. fig. (Gesindel) tör-tökün- Buchdruck, der; -(e)s kitab çap etmä,
tü, zir-zibil, ... tör-töküntüsü, ...zir-zibili. näår, kitab çapı.
brutal adj. amansíz, qäddarcasína, Buchdrucker, der; -s, - çapçí.
rähmsiz, amansızcasına. Buchdruckerei, die; -, -en 1. (Werkstatt)
Brutalität, die; -, -en qäddarlíq, aman- mätbää, çapxana; 2. (Gewerbe) mät-
sízlíq, rähmsizlik, cälladlíq. bääçilik.
brüten vi 1. (Vögel) yumurta üstündä Buche, die; -, -n bot. fístíq (aõac).
oturmaq, kürt yatíb bala çíxartmaq, ba- Buchecker, die; -, -n fístíq aõacínín
lalamaq; 2. fig. därin düåünmäk, fikir- meyväsi.
läåmäk (überA /-in baräsindä). buchen vt 1. H. hesab däftärinä yaz-
brütend adj. (schwül) boõanaq, bür- maq; 2. (Reise, Flug usw.) rezerv(rezer-
külü; ~e Hitze boğanaq isti. vasyon) etmäk; e-n Platz im Flugzeug
Brüter, der; -s, - Phys. ein (schneller) (auf dem Schiff) ~ täyyarädä (gämidä)
~ bir növ atom reaktoru, atom reak- bir yeri rezerv etmäk, yer tutmaq, yer
torunun bir növü . ayırmaq.
Bruthenne, die; -, -n kürt toyuq. Bücherbrett, das; -(e)s, -er kitab räfi.
Bücherei 166 Bühne
------------------------------------------------------------------------------------------------
Bücherei, die; -, -en kitabxana. den ~ runter! mändän äl çäk!, yaxam-
Bücherkunde, die; - biblioqrafi(ya); dan äl çäk!; den ~ vollkriegen kötäk ye-
kitabxana iåi. mäk.
Büchernarr, der; -en, -en kitab häväs- buck(e)lig adj. qozbel, bükükbel, don-
karí, mütaliä sevän, bibliyoman. qarlí, donqarbel.
Bücherregal, das; -s, -e kitab räfi. bücken vr sich ~ 1. äyilmäk; 2. fig. bo-
Bücherrevisor, der; -s, -en hesab sí- yun äymäk, alçalmaq.
naqçísí, hesabdar. Bückling, der; -s, -e 1. äyilmä, baå äy-
Bücherwurm, der; -(e)s, -¨er fig. hämi- mä, täzim; 2. (Fisch) quru siyänäk ba-
åä kitab oxuyan adam, kitabpäräst. líõí.
Buchfink, der; -en, -en zo. alacährä. buddeln vt qazmaq, eåälämäk.
Buchführer, Buchhalter, der; -s, - he- Buddha, der; -s Budda.
sabdar, mühasib, däftärdar. Buddhismus, der; - Buddizm.
Buchführung, Buchhaltung, die; -, -en Buddhist, der; -en, -en buddist.
mühasibat, hesabdarlíq, däftärdarlíq. buddhistisch adj. buddist.
Buchhändler, der; -s, - kitabsatan, Bude, die; -, -n 1. balaca ev; 2. F bala-
kitabçí. ca otaq; fig. Leben in die ~ bringen -ə
Buchhandlung, die; -, -en kitab maõa- can vermək, -i canlandırmaq.
zasí, kitabxana. Budget, das; -s, -s büdcä; et. im ~ vor-
Buchmacher, der; -s, - (bei Pferderen- sehen bir åeyä büdcädä yer ayírmaq.
nen) märc alverçisi (at yaríålarínda, at Büfett, das; -s, -s bufet, bufä; kaltes ~
müsabiqälärindä). soyuq yemäk, soyuq xöräk.
Buchmesse, die; -, -n kitab särgisi. Büffel, der; -s, - zo. käl, camíå.
Buchsbaum, der; -(e)s, -¨e bot. åüm- büffeln vt çalíåmaq, çox öyränmäk;
åad, åümåad aõací. äzbärlämäk.
Buchse, die; -, -n el. priz. Bug, der; -(e)s, -e Büge naut. baå, gä-
Büchse, die; -, -n 1. (Dose) tänäkä minin burnu, çanaq (täyyaränin, gämi-
qab; 2. (Flinte) tüfäng, ov tüfängi. nin).
Büchsenöffner, der; -s, - konserv açan. Bügel, der; -s, - 1. (Henkel) dästäk,
Buchstabe, der; -n, -n härf. qulp; 2. (Steigbügel) üzängi; 3. (Kleider-
buchstabieren vt höccälämäk. bügel) paltar askísí (bändi), paltarasan.
buchstäblich adv. häqiqi, sözün häqiqi Bügelbrett, das; -(e)s, -er ütü taxtasí.
mänasínda; adj. härfän, sözbäsöz, Bügeleisen, das; -s, - ütü.
härf-härf, härfi . bügeln vt ütülämäk.
Bucht, die; -, -en körfäz. bugsieren vt mar. yedäklämäk, yedä-
Buchumschlag, der; -(e)s, -¨e kitabín yä almaq, çäkib götürmäk (Süd. : a.
cildi (üzü). bokser etmäk); fig. sürmäk; itälämäk.
Buchung, die; -, -en 1. (Buchung) däftä- buh! ho.
rä qeyd etmä, däftärä keçirmä; 2. re- buhen vt ho(a) basmaq (etiraz etmäk
zerv(asyon) etmä. üçün), huylamaq.
Buchungsbestätigung, die; -, -en təs- buhlen vt (um j-s Gunst, Liebe) özünä
diqnamə. cälb etmäk üçün çalíåmaq, eåqini izhar
Buchweizen, der; -s qarabuõda; qara- etmäk; abw. um et. ~ bir åeyi älä keçir-
başaq. mäk üçün yalvar-yaxar etmäk.
Buckel, der; -s, - 1. qoz, donqar; bü- Buhmann, der; -s, -¨er dünyanın təq-
küntü; der alte Mann hat e-n ~ qoca ki- sirkarı, dünyanın günahkarı.
åinin qozu var; 2. (Rücken) küräk, dal; 3. Bühne, die; -, -n 1. (Theater) sähnä; auf
F (Hügel) täpä(cik); fig. rutsch mir doch die ~ bringen sähnäyä gätirmäk; 2. (Po-
Bühnenbild 167 Bunker
------------------------------------------------------------------------------------------------
dium) tribun, meydança; 3. F über die ~ (bei Zusammenstoß) şaqqıltı səsi gəldi.
bringen bir iåi müväffäqiyyätlä görmäk; Bund¹, das; -(e)s, -e 1. (Bündel) baõlí,
von der politischen ~ abtreten siyasät åälä, baõlama; 2. dästä, bağ; bring ein
meydaníndan çíxmaq. ~ Radieschen vom Markt mit bazardan
Bühnenbild, das; -(e)s, -er dekorasi- bir bağ (dəstə) turp gätir; ein ~ Blumen
ya, dekorasyon, sähnä bäzäyi. bir dästä gül.
Bühnenbildner, der; -s, - sähnä bäzä- Bund², der; -(e)s, -¨e 1. (Vereinigung)
yän, dekoratör. birläåmä, ittifaq, cämiyyät; 2. (Abkom-
Bühnendichter, der; -s, - dramaturq, men) saziå, pakt; 3. (Bundesstaat) konfe-
pyes yazan. derasiya (Süd. : konfedrasyon); fede-
Bühnenstück, das; -(e)s, -e pyes. rasiya; der ~ federal dövlət (almaniya);
buk s. backen. F beim ~ hərbi xidmətdə, əsgərlikdə.
Bukett, das; -(e)s, -e 1. (Blumenstrauß) Bund³, der; -s, -¨e (an Hose, Rock) kö-
çiçäk dästäsi; 2. (des Weines) åärabín bə, haşiyə.
ätri, çaxırín iyi. Bündel, das; -s, - baõlama, baõlí, bux-
Bulette, die; -, -n küftä. ça, boõça, bästä; dästä, baõ, qom,
Bulgare, der; -n, -n bolqar. dürgä.
Bulgarien Bolqaristan. bündeln vt baõlamaq, dästälämäk,
bulgarisch adj. bolqar(ca). dürgälämäk; bündelweise dəstə-dəstə,
Bulldogge, die; -, -n buldoq iti. bağlı-bağlı, dästäbädästä.
Bulldozer, der; -s, - bulduzer. Bundesbahn, die; - Federal Almaniya-
Bulle¹, der; -n, -n 1. öküz, buõa; 2. F (nín) dämiryollarí.
polis mämuru. Bundesland, das; -(e)s, -¨er äyalät, Al-
Bulle², die; -, -n roma papasínín fär- maniyada federal dövläti täåkil verän
maní, bulla. äyalätlärin här birisi.
bullig adj. (Mann) çox güclü, buõa Bundesrat, der; -(e)s İttifaq mäclisi,
kimi; fig. ~e Hitze çox isti, yaman isti. äyalätlär nümayändälärinin mäclisi.
Bumerang, der; -s, -s u. -e bumranq Bundesregierung, die; -, -en Federal
(taxtadan düzälmiå bir növ silah). hökümät.
Bummel, der; -s 1. gäzinti, seyr; e-n ~ Bundesrepublik, die; -, -en Federal
durch die Stadt machen åähärin içindä cümhuriyyät, Federativ respublika.
gäzmäyä getmäk. Bundestag, der; -(e)s Almaniyanín
Bummelant, der; -en, -en avara, mäclisi (parlamenti), Bundestaq.
vey(i)l-vey(i)l gäzän, tänbäl, särsäm. Bundeswehr, die; - Almaniyanín här-
Bummelei, die; -, -en 1. (Nachlässigkeit) bi qüvväläri (ordusu).
tänbällik, süründürmäçilik; 2. (Müßig- bundesweit adj. almaniyanın hər tə-
gang) avaralíq, vey(il)länmä. rəfində, almaniyanın içində.
bummeln vi gäzib dolanmaq, daban bündig adj. 1. (gültig) etibarlí, qanuni;
döymäk, härlänmäk; (faul sein) veyl- 2. (überzeugend) inandírící; kurz und ~
länmäk, arada gäzmäk, tänbällik et- qísa vä aydín.
mäk. Bündnis, das; -ses, -se ittifaq, pakt,
Bummelstreik, der; -(e)s, -e iåçilärin cämiyyät; ~ schließen ittifaq baõlamaq;
yavaå iålämäk qärarí. ~ lösen ittifaqı pozmaq.
Bums, der; -es, -e fig. zərbə, təkan; Bündnisvertrag, der; -(e)s, -¨e ittifaq
toqquşma, şaqqıltı. müqaviläsi.
bumsen vi 1. bir-birinä vurmaq, çarp- Bungalow, der; -s, -s bir märtäbäli ev,
maq (gegen A/-ä qaråí); an die Tür ~ yaylaq, bunqalo.
qapıya (yumruqla) vurmaq; 2. vt (vul- Bunker, der; -s, - 1. mil. betondan ti-
bunt 168 Buße
------------------------------------------------------------------------------------------------
kilmiå tähkimat, pänahgah; 2. (Kohlen- Büroangestellte(r) der; -n, -n idarä
bunker) kömür anbarí. qulluqçusu, idarä mämuru.
bunt adj. älvan, rängbäräng, al-älvan, Büroartikel, der; -s, - büro lävazimatí.
güllü, alaca, ala-bula; çoxnövlu; F dän- Büroklammer, die; -, -n kaõíz bändi.
gil; fig. jetzt wird es mir aber zu ~ bu, Bürokraft, die; -, -¨e idarä qulluqçusu.
häddindän artíqdír; ein ~es Durcheinan- Bürokrat, der; -en, -en bürokrat, ka-
der qarma-qarışıq bir...; es zu ~ treiben õízbaz, süründürmäçi, räsmiyyätçi.
åitini çíxartmaq, häddini aåmaq. Bürokratie, die; -, -n bürokratiya (Süd.
buntfarbig adj. älvan, çoxrəngli, räng- : bürokrasi), kaõízbazlíq, süründürmä,
bäräng, güllü-çiçäkli, güllü-naxıålı, çox- süründürmäçilik
növlu; F dängil. bürokratisch adj. bürokratik.
Buntheit, die; - älvan, rängbäränglik. Bürokratismus, der; - Bürokratizm,
Buntstift, der; -(e)s, -e rängli qäläm, Bürokratlíq, räsmiyyät.
rängli karandaå. Bürostunden die/pl. iå saatlarí.
Bürde, die; -, -n yük, ağırlıq. Bürovorsteher, der; -s, - idarä räisi.
Burg, die; -, -en qala, hasar, qäsr, ärk. Bürozeit, die; -, -en iå saatí, iå vaxtí.
Bürge, der; -n, -n jur. zamin, käfil. Bursche, der; -en, -en 1. gänc, cavan
bürgen vi zamin olmaq (für A/-ä), ca- oõlan; F bíõíburma, däliqanlí; 2. mil.
vabdehliyi öz üzärinä götürmäk. qulluqçu äsgär; F (Kerl) adam; ein
Bürger, der; -s, - 1. (e-s Staates) vätän- toller ~ yaxåí oõlan.
daå, yurddaå; 2. (e-r Stadt) åähär saki- burschikos adj. qorxmaz (qadín), oõ-
ni, åähärli; 3. (Bourgeois) burjua. lansayaõí.
Bürgerinitiative, die; -, -n vätändaå Bürste, die; -, -n åotka, fırça.
häräkatí. bürsten vt åotka ilä tämizlämäk; fírça-
Bürgerkrieg, der; -(e)s, -e vätändaå lamaq; sich (D) die Haare ~ baåíní da-
müharibäsi, daxili savaå. ramaq.
bürgerlich adj. 1. mülki, sivil; burjua; Bus, der; -ses, -se avtobus; mit dem ~
~es Recht vätändaå qanunu (Süd. : mä- fahren avtobusla getmäk.
däni qanun); 2. pej. kiçik burjua. Busch, der; -(e)s, -¨e 1. kol, kolluq, çalí;
Bürgerliches Gesetzbuch (BGB) Vä- 2. (Gehölz) balaca meåä, aõaclíq, me-
tändaå qanunu (Süd. : Mädäni qanun), åäcik; auf den ~ klopfen sirr almaq, söz
mülki məcəllə. almaq; mit et. hinterm ~ halten bir åeyi
Bürgermeister, der; -s, - bälädiyyä gizlätmäk.
sədri, åähär idaräsinin baåçísí. Büschel, das; -s, - 1. dästä; 2. (Haar-
Bürgerpflicht, die; -, -en vätändaålíq büschel) käkil.
väzifäsi, vätändaålíq borcu. buschig adj. síxbitän, kolluq; pírtlaåíq.
Bürgerrecht, das; -(e)s, -e vätändaå- Busen, der; -s, - 1. döå, sinä, mämä; 2.
líq hüququ, mülki hüquqlar. (Golf) körfäz; an s-n ~ drücken baõrína
Bürgerrechtler, der; -s, - vətəndaşlıq basmaq.
haqları uğrunda mübarizə aparan. Busenfreund, der; -(e)s, -e baõríbadaå,
Bürgerschaft, die; -, -en åähär ähli; sämimi dost, yaxåí yoldaå, üräk dostu,
vätändaålar. birevli, cici-bací.
Bürgersteig, der; -(e)s, -e säki, küçä Bushaltstelle, die; -, -n dayanacaq, av-
säkisi. tobus dayanacağı.
Bürgschaft, die; -, -en zaminlik, käfa- Buslinie, die; -, -n avtobus xətti; die ~
lät, zämanät; für j-n e-e ~ übernehmen -ä 5 beş nömrəli avtobus (xətti).
zamin olmaq, -i zaminə götürmək. Bussard, der; -s, -e åahin.
Büro, das; -s, -s iå yeri, idarä, büro. Buße, die; -, -n 1. tövbä, istiõfar, näda-
büßen 169 bzw.
-------------------------------------------------------------------------------------------- ----
mät; 2. (Strafe) cärimä; (Geldbuße) pul yaõ-çöräk, yaxma.
cärimäsi; 3.(Reue) peåmançılíq; 4. (~ge- Butterdose, die; -, -n yaõqabí.
löbnis) tövbä, söz vermä; zu e-r ~ von Butterfass, das; -es, -¨er nehrä; çälläk
100 E verurteilt werden 100 € cərimə (yaõ üçün).
verməyə məhkum olmaq. Buttermilch, die; - ayran; yaõí alín-
büßen vt 1. etw. (mit etw.) ~ cäzasíní míå süd.
çäkmäk; 2. etw. ~ tövbä etmäk, günahí- buttern vt 1. (Butter machen) yaõ çal-
ní yumaq; vi für etw. ~ (müssen) peå- maq, tärä yağı çalmaq; 2. (Kuchenform
mançílíõíní çäkmäk; cäzasíní çäkmäk; usw.) yağlamaq; 3. fig. Geld in (A) ~ pul
er musste für s-n Leichtsinn ~ o säfehliyi- yatírtmaq.
nin cäzasíní çäkmälidir; das soll er mir butterweich adj. (sehr weich) yumåaq;
~! ondan acíõíní çíxararam (açaram)!. (Birne usw.) aõízda äriyän.
Bußgeld, das; -(e)s, -er pul cärimäsi. Büttner, der; -s, - çälläkçi, boçkaçí.
Buß und Bettag, der; -(e)s, -e tövbə buttrig adj. yaõlí.
vä dua günü. b.w. Abk. für Bitte wenden lütfän (sähi-
Büste, die; -, -n 1. büst; 2. (Brust) qa- fäni) çevirin.
dín döşü (mämäsi). Bypass, der; -es, -¨e baypass.
Büstenhalter, der; -s, - (BH) korset, si- Byte, das; -s, -s EDV. bayt, informa-
näbänd, lifcik, döåbaõí. siya vahidi (bir baytín 8 biti var).
Butangas, das; -es bütan. Byzantiner, der; -s, - bizanslí.
Butt, der; -s, -e qalxan balíõí. byzantinisch adj. bizanslí.
Butter, die; - yaõ, kärä;et. mit ~ be- Byzantismus, der; - fig. yaltaqlíq, al-
streichen bir åeyin üstünä kärä yaõí çalma.
sürtmäk; F es ist alles in ~ här åey qay- Byzanz Bizans (qädim İstanbul).
dasíndadír. bzw. = beziehungsweise yaxud da, uy-
Butterbrot, das; -(e)s, -e yaõlí çöräk, õun olaraq, müvafiq, åäraitä görä.
C
C, c, das; - 1. Alman älifbasínín üçün- lik.
cü härfi; 2. mus. do. Charakterschwäche, die; -, -n xarak-
ca. (circa) adv. täxminän, yaxın. ter zäifliyi, iradäsizlik.
Cabaret, das; -s, -s kabare. Charakterstärke, die; -, -n xarakter
Cafe, das; -s, -s kafe, qähväxana. möhkämliyi, iradä möhkämliyi.
Cafeteria, die, -, -s bufet, kafeterya. charaktervoll adj. xarakterli, åäxsiy-
Callgirl, das; -s, -s telefon qízí, tele- yätli.
fonla çaõrílan fahiåä. Charisma, das; -s, ..mata cazibä.
Camembert, der; -s, -s bir növ fransíz charismatisch adj. cazibäli.
pendiri, fransíz pendirinin bir növü . charmant adj. cazibäli, bäyänmäli,
Camp, das; -s, -s çadír, kamp. sevmäli, nazlí, cäzbedici, ädalí.
campen vi çadír qurmaq (Süd. : kamp Charme, der; -s cazibä, gözällik.
etmäk). Charta, die; -, -s äsas qanun, nizam-
Camping, das; -s çadír qurma, kamp namä, anlaåma; ~ der Vereinten Natio-
etmä. nen Birläåmiå Millätlärin nizamnamäsi.
Campingplatz, der; -es, -¨e çadír qur- Charterflugzeug, das; -(e)s, -e kirayä
ma yeri, kampinq, düåärgä. täyyaräsi.
Capriccio, das; -s, -s mus. kapris, bir chartern vt kirälämäk, icarä etmäk
növ musiqi. (täyyarä vä ya gämini).
Cellist, der; -en, -en violoncel çalan. Chassis, das; -, - (Auto) åasí.
Cello, das; -s, -s violoncel. Chauffeur, der; -s, -e åofer, sürücü.
Celsius santiqrad (däräcä). Chaussee, die; -, -n åosä yolu, åosä,
Center, das; -s, - märkäz. caddä.
Ceylon Seylon adasí. Chauvinismus, der; - åovinizm, kor
Chamäleon, das; -s, -s rängini däyi- millätçilik.
åän kärtänkälä. Chauvinist, der; -en, -en kor millätçi,
Champagner, der; -s, - åampan åära- åovinist.
bí. chauvinistisch adj. åovinist.
Champignon, der; -s, -s göbäläk. checken vt 1.(Fahrzeuge usw.) baxmaq,
Champion, der; -s, -s çempion, qäh- yoxlamaq, kontrol etmäk; 2. F (kapie-
räman. ren) anlamaq, baåa düåmäk; hast du
Chance, die; -, -n åans; (Gelegenheit) das jetzt erst gescheckt? indi baåa düå-
fürsät, aman, imkan; j-m e-e ~ geben dün?
kimäsä fürsät (aman) vermäk. Chef, der; -s, -s baåçí, räis, rähbär.
Chancengleicheit, die; - åans bära- Chefarzt, der; -es, -¨e baåhäkim, hä-
bärliyi. kimbaåí.
Chaos, das; - qarmaqaríåíqlíq, härc- Chefingenieur, der; -s, -e baå mühän-
märclík, nizamsızlıq. dis.
chaotisch adj. qarma-qaríåíq, qayda- Chefredakteur, der; -s, -e baå redak-
síz, nizamsíz. tor.
Charakter, der; -s, -e xarakter, åäx- Chemie, die; - kimya (Süd. : åiymi).
siyyät, täbiät, xasiyyät, däb, xuy; ein Chemikalien, die/pl. kimyävi pre-
Mann mit ~ åäxsiyyätli adam. paratlar, kimyävi maddälär.
charakteristisch adj. säciyyävi, xarak- Chemiker, der; -s, - kimyaçí.
terik, tipik, mäxsus, älamätdar. chemisch adj. kimyävi.
charakterlos adj. xaraktersiz, åäx- Chemotherapie, die; -, -n kimyävi te-
siyyätsiz, iradäsiz, äxlaqsíz. rapiya (müalicä), kimyävi maddälärlä
Charakterlosigkeit, die; - xaraktersiz- därman etmä, kemoterapi.
Chevreau(leder) 171 Cypern
------------------------------------------------------------------------------------------------
Chevreau(leder), das; -s keçi därisi. chronisch adj. saõalmaz, daimi (xäs-
Chiffre, die; -, -n 1. åifrä; 2. (Kennzei- tälik), xronik, kronik; dein Husten ist ~
chen) iåarä älamäti, iåarä räqämi, sänin ösgürmän daimidir.
rämz. Chronist, der; -en, -en tarixçi, vaqiä
chiffrieren vt åifrlä yazmaq, åifrälä- yazan.
mäk. Chronologie, die; -, -n xronologiya
Chile; -s Çili. (Süd. : kronoloji).
Chilene, der; -n, -n çilili. chronologisch adj. kronolojik.
chilenisch adj. çili. ciao! F hälälik!, xudahafiz!
China; -s Çin. circa (ca.) adv. täxminän, täqribän.
Chinese, der; -s, -n çinli. City, die; -, -s åähärin märkäzi.
chinesisch adj. çinli. Clan, der; -s, -s tayfa, el, qäbilä.
Chinesisch das; -s (Sprache) çincä, çin clever adj. aõíllí, iåbacaran; bic.
dilindä. Clique, die; -, -n F güruh, dästä.
Chiromantie, die; - äl falçílíõí. Clou, der; -s, -s än mühüm hadisä, än
Chirurg, der; -en, -en cärrah. yüksäk nöqtä.
Chirurgie, die; -, -n cärrahlíq. Clown, der; -s, -s oyunbaz, tälxäk.
chirurgisch adj. cärrahiyyä, cärrahi. Club, der; -s, -s klub.
Chlor, das; -s Xlor (Süd. : klor). Cocktail, der; -s, -s kokteyl.
chlorhaltig adj. xlorlu (Süd. : klorlu). Code, der; -s, -s kod, sirr açarí.
Cholera, die; - med. Väba, Ovma. Coiffeur, der; -s, -e dälläk, bärbär.
cholerisch adj. tündmäcaz, tez hirs- Colloquium, das; -s, Colloquien elmi
länän. yíõíncaq, elmi söhbät.
Cholesterin, das; -s med. xolesterin, Comics, die/pl. fleyton, satira åäklindä
qan içindä yaõ maddäsi. hekayä.
Cholesterinspiegel, das; - med. xoles- Computer, der; -s, - kompyuter, kom-
terin miqdarí. püter, bilgisayar.
Chor, der; -(e)s, -¨e xor(Süd. : kor); cool adj. särin; fig. aram, sakit; so-
fig. im ~ (alle zusammen) hamí birlikdä. yuq qan.
Choral, der; -(e)s, -¨e kilsä oxumaõí. Copyright, das; -s, -s müälliflik hüqu-
Christ, der; -en, -en xristian, isävi, mä- qu.
sihi, xaçpäräst, näsrani, näsara; kafir. Couch, die; -, -s u. -en taxt.
Christentum, das; -s Xristianlíq, İsä- Courage, die; - cäsarät, qoçaqlíq.
vilik, Mäsihiyyät. Courtage, die; -, -n (Maklergebühr)
christlich adj. xristian, isävi, mäsihi. dällallíq haqqí.
Christus, der; - Jesus Christus Häzräti Cousin, der; -s, -s ämioõlu, dayíoõlu,
Ìsa, Tanrínín oõlu häzräti Ìsa; vor ~ mi- xalaoõlu, bibioõlu.
laddan ävväl, miladdan qabaq; nach ~ Cousine, die; -, -n ämiqízí, dayíqízí,
miladdan sonra. bibiqízí, xalaqízí.
Chrom, das; -s xrom (Süd. : krom). Creme, die; -, -s krem.
chromatisch adj. xromatik (Süd. : kro- Cup, der; -s, -s (Sport) kubok (Süd. :
matik). kap).
chromhaltig adj. xromlu, kromlu. Curry, das; -s, -s (Gewürz) köri.
Chromosom, das; -s, -en xromosom. Cuttter, der; -s, - Film , TV montyor,
Chronik, die; -, -en tarix, vaqiä, xroni- montajçí.
ka, (Süd. : kronik), salnamä. Cypern s. Zypern.
D
------------------------------------------------------------------------------------------------
D, d, das; -, - 1. Alman älifbasínín Arbeit unter ~ und Fach bringen bir iåi
dördüncü härfi; 2. mus. re. baåa çatdírmaq; bir iåi säliqä-sahma-
da adv. 1. räumlich : (dort) orada; ~ na salmaq; fig. j-m aufs ~ steigen bir
oben orada; (hier) burada; von ~ ora- käsi tähdid etmäk, hädälämäk; F eins
dan; 2. zeitlich: o zaman; von ~ an! (od. aufs ~ bekommen åapalaq yemäk; kein
ab!) o vaxtdan; Konj. 1. (kausal) çün- ~ über dem Kopf haben evsiz-eåiksiz ol-
kü, görä, üçün; ~ der Lehrer krank war, maq, çöldä qalmaq; unter e-m ~ leben
konnte er nicht kommen müällim xästä bir evdä yaåamaq.
olduõu üçün gälä bilmädi; 2. hier und ~ Dachantenne, die; -, -n dam anteni.
(örtlich) orada-burada, orada, burada; Dachbalken, der; -s, - tir, çatí.
(zeitlich) härdänbir; ist noch Kaffee ~? Dachboden, der; -s, -¨ çardaq.
daha qähvä varmí?; ~ bin ich burada Dachdecker, der; -s, - dam ustasí,
hazíram, buradayam; ich bin gleich ~ damdüzäldän.
hämän (indi) gäliräm. Dachfenster, das; -s, - dam päncäräsi,
DAAD = Deutscher Akademischer Aus- bacacíq.
tauschdienst Alman akademik mübadi- Dachorganisation, die; -, -en federasi-
lə xidməti. ya (Süd. : federasyon), baåçílíq edän
dabei adv. 1. (in der Nähe) yanínda; ~ täåkilat, ana (äsas) täåkilat.
haben yanínda olmaq; 2. (außerdem) Dachrinne, die; -, -n novça.
ondan älavä; 3. (dennoch) yenä dä, bu- Dachs, der; -es, -e zo. porsuq.
na baxmayaraq ki; es ist nichts ~ ! bun- Dachsbau, der; -(e)s, -e porsuq yuva-
da elä bir pis åey yoxdur (zäräri yox- sí.
dur)!; was ist denn ~? ziyaní nädir? das Dachschaden, der; -s, -¨ F fig. : du hast
Schlimmste ~ ist, dass ... çətini oudur ki, wohl e-n ~ ağlın başında deyil.
...; ~ bleiben möhkäm durmaq; inad Dachstuhl, der; -(e)s, -¨e çatí.
etmäk; ~ stehen yanínda durmaq; er ist dachte s. denken
~, zu ... o, indi ...ilä mäåõuldur; ich habe Dackel, der; -s, - dakel, bir növ it cinsi.
kein Geld ~ yanímda heç pul yoxdur. dadurch adv. 1. (Ort) buradan, ora-
dabeibleiben vi 1. (beharren) möhkäm dan; 2. (deswegen) buna görä, bununla,
durmaq, üstündä dayanmaq, inad et- bunun üçün; ~, dass ... ona görä ki,
mäk; 2. (nicht weggehen) tärk etmä- onun üzündän; ~, dass es regnete yaõíå
mäk, dayanmaq, qalmaq; er bleibt da- yaõdíõí üçün; 3. (auf diese Weise) bu
bei o, israr edir, o, sözünün üstündä üzdän, bu yolla; bu säbäbdän.
durur. dafür adv. 1. bunun (onun) üçün; ~
dabeisein vi 1. iåtirak etmäk, yanín- danke ich Ihnen bunun üçün sizä tä-
da olmaq; schade, dass du nicht dabei åäkkür ediräm; 2. (als Ersatz) bunun
warst! heyf olsun, sän yox idin!; 2. (onun) yerinä; ich bin ~ män bunun tä-
(geistig) diqqät etmäk; 3. (et. zu tun) et- räfdaríyam; nichts ~ können täqsirsiz
mäk halínda olmaq; ich war gerade da- olmaq; die Mehrheit ist ~ çoxluq bunun
bei, dich anzurufen elä sänä zäng edir- lehinädir.
dim. Dafürhalten das; -s : nach meinem ~
dabeistehen vi -in üstündä (baåínda) mäncä, mänim fikrimcä.
durmaq. dagegen adv. ziddinä, äleyhinä (ol-
dableiben vi qalmaq (orada, yerin- maq), bäräks, halbuki; ~ sein äleyhinä
dä); bleib da! qal orada!, qal yerindä! olmaq; wenn Sie nichts ~ haben icazä-
da capo adv. bir däfä dä, baådan, bir nizlä, siz äleyhinä olmasíníz, siz äley-
daha. hinä deyilsiniz sä.
Dach, das; -(e)s, -¨er dam; fig. e-e dagegenhalten vi -ä zidd olmaq, zidd
daheim 173 Damm
------------------------------------------------------------------------------------------------
getmäk. di, bu iåin arxasínda kim durur.
daheim adv. evdä, vätändä. dahinvegetieren vi sürünmäk, ölüm-
daher adv. 1. (Ort) oradan; 2. (Grund) zülümlä dolanmaq.
ona görä, buna görä, bu säbäbä, onun dahinwelken vi solmaq, yarpaqlaríní
(bunun) üçün; ~ kommt es, dass onun tökmäk.
(bunun) üçündür ki …, ona (buna) gö- dalassen vt äl çäkmäk, buraxmaq.
rädir ki… daliegen vi durmaq, dayanmaq.
dahergelaufen adj. F : jeder ~e Kerl dalli! adv. F tez ol!, cäld ol!.
här qabaõa gälän (çíxan) adam. damalig adj. o vaxtki, o zamanki; adv.
daherkommen vi yaxínlaåmaq, yaní- o zaman(lar), o vaxt(lar).
na gälmäk; das kommt daher, dass ... damals adj. o zamanki, o vaxtki; adv.
säbäbi budur ki,... . o zaman, o vaxt, qabaqlar, ävvällär,
daherreden vt sarsaqlamaq, düåün- ävvällärdä, keçänlärdä, ävvälläri.
mädän daníåmaq, havadan daníåmaq. Damaskus Åam.
dahin adv. 1. (Ort) oraya; bis ~ oraya Dame, die; -, -n 1. xaním, qadín, xatín,
qädär; 2. (Zeit) o vaxta qädär; adj. es ist xatun; 2. (Karte) dama (Süd. : qíz); 3.
~ 1. (weg, vorbei) keçib getdi; 2. (Geld) (Schach) väzir; meine ~n und Herren!
yox oldu, heç oldu. xanímlar vä cänablar!, xaním-lar vä
dahingehen vi 1. (Zeit) keçmäk; die aõalar!
Jahre gingen schnell dahin illär tez keçib Damenbad, das; -(e)s, -¨er qadínlar ha-
getdi; 2. (sterben) ölmäk. mamí, arvadlar hamamí.
dahingestellt adj. qärar verilmämiå, damenhaft adj. xaním xatín, xaním
araådírílmamíå; ~ sein lassen haqqínda kimi, xanímyana.
hälä bir qärara gälmämäk, fikrini hälä Damenkleid, das; -(e)s, -er qadín palta-
söylämämäk. rí.
dahinkriechen vi sürünmäk (yerdä). Damenmannschaft, die; -, -en qadín-
dahinleben vi 1. (kümmerlich) yoxsul- lar komandasí (Süd. : qadínlar timi).
luqda yaåamaq; 2. (lustig) åadlíqla gün Damenschneider, der; -s, - qadín där-
keçirtmäk; 3. (ruhig) dinc yaåamaq, zisi.
sakit yaåamaq, gün keçirmäk. damit adv. bununla, beläliklä; konj.
dahinreden vt s. daherreden. ondan ötrü ki, ona görä ki, deyä, ta ki;
dahinscheiden vi ölmäk. gib mir Geld, ~ ich fahren kann mänä
dahinschwinden vi yox olmaq, azal- pul ver ki, gedä bilim; her ~! bura
maq, ärimäk, aradan getmäk. ver(in)!; was meinen Sie ~ ? bununla nä
dahinsiechen vt aríqlamaq, solmaq, demäk istäyirsiniz?; ich bin ~ einver-
zäiflämäk. standen bununla razíyam; ~ es nicht zu
dahinten adv. arxada, geridä. spät wird, ist er früher aufgestanden
dahinter adv. arxasínda, dalínda, gecikmäsin deyä tezdän durdu.
ardínda; es steckt nichts ~ anlaåílmaz bir dämlich adj. gictähär, gicbäsär; adv.
mäsälä yoxdur; es steckt et. ~ bu iåin atlana-atlana; cahilanä.
arxasínda bir ämma var (burada nä isä Dämlichkeit, die; - sarsaqlíq, giclik,
bir sirr var); ~ kommen -in säbäbini tap- gictähärlik.
maq, baåa düåmäk. Damm, der; -(e)s, -¨e 1. sädd, bänd;
dahinterkommen vi öyränmäk, öyrä- e-n ~ errichten sädd çäkmäk; 2. (Straß-
nib bilmäk, tapmaq. endamm) döåänmiå yol, asfalt; fig. auf
dahinterstecken vi arxasínda olmaq, dem ~ sein saõlam olmaq, yaxåí ol-
dalínda gizlänmäk; keiner wusste, wer maq; F nicht auf dem ~ sein saõlamlíõí
eigentlich dahintersteckt heç käs bilmir- yerindä olmamaq, xästä olmaq.
Dammbruch 174 dann
------------------------------------------------------------------------------------------------
Dammbruch, der; -(e)s, -¨e säddin alçalma; 2. med. azalma, sakitläåmä.
çökmäsi (yíxílmasí). danach adv. 1. sonra, bundan sonra,
dämmen vt 1. sädd çäkmäk; 2. fig. bir azdan; dalínca; 2. (demgemäß) buna
qaråísíní (qabaõíní) almaq, saxlamaq. görä, ona görä; 3. bu barädä; ich habe
dämmerig adj. tutqun, toran, ala-qa- ihn ~ gefragt män ondan bu barädä
ranlíq. soruådum; mir ist nicht ~ bunu könlum
dämmern vi 1. (morgens) es dämmert (caním) istämir; ich fragte sie ~ ondan
iåíqlanír, sähär açílír; (abends) qaran- bunu soruådum.
líqlaåír; 2. fig. yavaå-yavaå baåa düå- Däne, der; -n, -n danimarkalí.
mäk; jetzt dämmert es mir indi yavaå- daneben 1. yanínda, yanína; 2. (au-
yavaå baåa düåüräm. ßerdem) bundan baåqa; 3. (im Vergleich
Dämmerung die; - 1. (Morgendäm- dazu) onun yanínda, nisbätän.
merung) åäfäq, sübh açílma; 2. (Abend- danebenbenehmen vr sich ~ özünü
dämmerung) toran, ala-qaranlíq. yaxåí aparmamaq.
Dämon, der; -s, -en cin, åeytan; qulya- danebengehen vi fig. baå tutmamaq,
baní, dev. müväffäq olmamaq; der Schuss ging ~
dämonisch adj. åeytan kimi, cin kimi; güllä hädäfä däymädi.
åeytani. danebensitzen vi yanínda oturmaq.
Dampf, der; -es, -¨e buxar, buõ; fig. danebenstellen vt yanína qoymaq.
mit vollem ~ çox sürätlä, enerji ilä; F danebentreffen vi hädäfä däymämäk.
j-m ~ machen kimsäni (bir iåin görmäsi Dänemark; -s Danimarka.
üçün) täläsdirmäk (síxíådírmaq). dang s. dingen.
Dampfbad, das; -(e)s, -¨er buxar ha- daniederliegen vi 1. (krank) xästä yat-
mamí. maq, naxoå yatmaq; 2. (Handel) aåaõí
dampfen vi buxar buraxmaq, buõla- säviyyädä olmaq, tänäzzül etmäk.
maq, buõlanmaq, buxarlanmaq. dänisch adj. danimarkalí.
dämpfen vt 1. (Ton, Stimme) boõmaq; Dank, der; -(e)s täåäkkür, minnätdar-
2. (Essen) buõda biåirmäk, buõlamaq, líq; vielen ~ çox saõ olun, çox täåäk-
buxarlamaq; 3. (abschwächen) boõmaq, kür; Gott sei ~ Tanríya çox åükür,
yatírtmaq, azaltmaq. Allaha åükür; als ~ täåäkkür üçün.
Dampfer, der; -s, - buxar gämisi; gä- dank präp. (D und G.) ... sayäsindä;
mi-bärä. näticäsindä, ...görä, säbäbinä; ~ Ihrer
Dämpfer, der; -s, - 1. (Musik) säsbo- Güte sizin xeyrxahlíõíníz sayäsindä.
õan; 2. fig. e-n ~ aufsetzen sakitläå- dankbar adj. minnätdar; qädirbilän;
dirmäk, cilovunu yíõmaq; e-n ~ be- duaqu, duaçí ~ annehmen minnätdarlíq-
kommen xäbärdarlíq (ixtar) almaq. la qäbul etmäk.
dampfförmig adj. buxar kimi, buxar Dankbarkeit, die; - minnätdarlíq, tä-
åäklindä. åäkkür, razílíq; qädirdanlíq.
Dampfheizung, die; -, -en buxarla isit- danke! saõ ol!, täåäkkür ediräm!; ~
mä sistemi (Süd. : buxar sufaji). schön (sehr)! çox täåäkkür ediräm!.
Dampfkessel, der; -s, - buxar qazaní. danken vi täåäkkür etmäk, minnätdar-
Dampfleitung, die; -, -en buxar kä- líğíní bildirmäk (j-m für et./bir käsä bir
märi. åey üçün).
Dampfmaschine, die;-, -n buxar ma- Dankeschön, das; -s täåäkkür, minnät-
åíní. darlíq.
Dampfschiff, das; -(e)s, -e buxar gä- Danksagung, die; -, -en täåäkkür(na-
misi. mä).
Dämpfung, die; -, -en 1. techn. azalma, dann adv. 1. (in diesem Falle) onda, o
darangehen 175 Darm
----------------------------------------------------------------------------------------- -------
vaxt; 2. (danach) sonra, biyol; ~ und mir nichts ~ heç vecimä deyil; wer hat ~
wann härdän, arabir, härdän bir, bä- getrunken? bundan kim içib?
zän; und ~? sonra nä?, bundan baåqa darben vi yoxsulluq çäkmäk, ac qal-
nä?; was passierte dann? sonra nä maq, ehtiyac içindä yaåamaq.
oldu?, biyol nä oldu?. darbieten vt täqdim etmäk, göstär-
daran adv. buna, bunda, onda, o haq- mäk; vr sich ~ 1. (Gelegenheit) älä düå-
da, bundan, buna görä; ~ erkenne ich mäk; e-e Gelegenheit bietet sich dar im-
ihn onu bundan taníyíram; ich bin nicht kan älä düåüb; 2. (Film usw.) tamaåa-
schuld ~ mänim bunda (burada) güna- ya çíxarmaq, göstärmäk; et. zum Ver-
hím yoxdur; ich habe nicht ~ gedacht o kauf ~ satmaq üçün täklif etmäk.
haqda heç fikirläåmädim; du bist noch Darbietung, die; -, -en 1. Th. ifa, ta-
lange nicht ~ növbä hälä sänä çatma- maåa,; 2. täqdim.
yíb; ich war nahe ~ abzureisen azca qal- darbringen vt 1. (Geschenk) täqdim
míådí ki, gedäm; ich bin gut ~ väziyyä- etmäk, hädiyyä vermäk; 2. (Opfer) ver-
tim yaxåídír; es liegt mir viel ~ mänim mäk, qurban vermäk.
üçün çox mühümdür; es ist et. ~ bunda darein adv. içinä.
(bu iådä) näsä var; ~ sterben -dän öl- dareinfinden vr sich ~ väziyyäti ol-
mäk. duõu kimi qäbul etmäk; razílaåmaq.
darangehen vi ~ et. zu tun iåä baåla- dareinfügen vr sich ~, s. dareinfinden.
maq, ...mäyä baålamaq. darf s. dürfen.
daranmachen vr sich ~ ...mäyä baå- darin adv. 1. (räumlich) bunun (onun)
lamaq; ich habe mich darangemacht, içindä; was ist ~? bunun içindä nä var?;
meine Wohnung endlich aufzuräumen 2. (in dieser Beziehung) bu sahädä, bu
axírda (nähayät) evimi tämizlämäyä nöqteyi näzärdän, bu haqda;bu baxím-
baåladím. dan ~ stimme ich mit Ihnen überein bu
daransetzen vt cäsarät etmäk; alles haqda siz ilä razíyam; ~ irren Sie sich!
~, um zu Inf. ..etmäk üçün bütün qüvvä- bunda yanílírsíníz!; ~ bin ich sehr gut
sini särf etmäk, här çaräyä äl atmaq . bu iåin ustasíyam, bu iåin ustadíyam.
darauf adv. 1. (zeitlich) ondan sonra; darinnen adv. içindä.
den Tag ~ ertäsi gün; 2. (räumlich)(bu- darlegen vt åärh etmäk, izah etmäk,
nun) üstünä, üstündä, üzärinä; lege das ifadä etmäk, anlatmaq; s-e Meinung ~
Buch ~ kitabí (bunun) üstünä qoy; es öz fikrini anlatmaq.
kommt ~ an bu, ondan asílídír; er kommt Darlegung, die; -, -en izah etmä, an-
nicht ~ o heç cür yadína sala bilmir; latma; åärh, izahat, täsvir, izah, açíq-
verlassen Sie sich ~ arxayín olun, ämin lama.
olun; bald ~ bir az sonra, bunun dalín- Darlehen, das; -s, - borc, ödünc, kre-
ca; ~ wollen wir trinken! bunun saõlíõí- dit, ariyät; (ohne Schuldenschein) äblor-
na içäk!. cu; ein ~ aufnehmen kredit almaq (bei
darauffolgend adj. gälän, gäläcäk, er- D/-dän).
täsi. Darlehensempfänger, der; -s, - borc
daraufhin adv. 1. (demgemäß) buna alan, borclu.
görä, beläliklä; 2. (zeitlich) bundan Darlehensgeber, der; -s, - borc verän.
sonra, bunun dalínca; 3. ( räumlich) Darlehenskasse, die; -, -n borc kassa-
ona täräf, ona doõru. sí, borc sandíõí.
daraus adv. bundan; ondan; ~ lernen Darlehenszins, der; -es, -en borc faizi,
bundan därs almaq; was wird ~ ? istiqraz faizi (Süd. : bährä).
bunun axírí nä olacaq? ~ wird nichts Darm, der; -(e)s, -¨e baõírsaq; (Zwölf-
bundan bir åey olmayacaq; ich mache fingerdarm) onikibarmaq baõírsaq.
Darmblutung 176 Dauer
------------------------------------------------------------------------------------------------
Darmblutung, die; -, -en baõírsaq und ~ o bu; onu bunu.
qanaxmasí (qanamasí). dasein vi olmaq, mövcud olmaq, hazír
Darmentzündung, die; -, -en baõírsaq olmaq; er ist gleich wieder da! o indi gä-
iltihabí. lir!, o indi gäläcäk; es ist kein Brot mehr
Darmverschlingung, die; -, -en baõír- da çöräk qalmayíb, çöräk qurtayíb.
saqlarín dolaåmasí. Dasein, das; -s varlíq, häyat, dolana-
Darmverschluss, der; -es, -¨e baõírsaq caq, mövcud olma; der Kampf ums ~
qapanmasí. yaåamaq uõrunda mübarizä; ins ~ tre-
darreichen vt täqdim etmäk, vermäk. ten yaranmaq, töränmäk.
darren vt qurutmaq. daselbst adv. lit. eyni yerdä.
Darrhaus, das; -es, -¨er qurudulan yer. dasitzen vi (boå-boå) oturmaq, oturub
darstellen vt 1. (zeigen) göstärmäk; qalmaq.
2. (schildern) täsvir etmäk; 3. Th. ifa et- dass konj. ki; üçün, ötrü, görä; er war
mäk, oynamaq. so müde, ~ .. o elä yorõun idi ki..; die Be-
Darsteller, der; -s, - artist, aktyor, ifa- hauptung, ~ ..bu iddia ki ; lerne, ~ du was
çí, rolu ifa edän. wirst! adam olmaq üçün (ötrü) öyrän!
Darstellung, die; -, -en 1. Th. ifa et- dasselbe pron. o, özü, hämin o, eyni
mä; 2. (Aussage) åärh vermäk, göstär- åey; häman, haman.
mä, açíqlama, täsvir etmä. dastehen vi dayanmaq, durmaq; als
dartun vt 1. (beweisen) sübut etmäk; Lügner ~ yalançí çíxmaq; mittellos ~
2. (zeigen) göstärmäk; 3. (erklären) åärh pulsuz qalmaq.
vermäk, izah etmäk. Datei, die; -, -en 1. ( Sammlung von Da-
darüber adv. 1. (örtlich) üzärindä(n), ten) mälumatlarín mäcmuäsi; dosya; 2.
üzärinä, üstündä; ein Haus mit e-r An- EDV verilän mälumatlarín mäcmuäsi,
tenne ~ üstündä anteni olan ev; 2. (be- fayl.
treffs) bu barädä, bu babda; denke ~ Daten die/pl. mälumat, räqämlär; ta-
gründlich nach bu barädä därin düåün; rixlär pl.
ich freue mich ~ buna seviniräm; 3. Datenbank, die; -, -en EDV mälumat
(mehr) daha çox; ~ hinaus bundan äla- bankí, informasiya bankí, verilänlär ba-
vä, bundan artíq; darüber werden Jahre zasí.
vergehen üstündän illär keçäcäk. datieren vt u. vi tarix qoymaq, tari-
darum adv. 1. (Grund) ona görä, buna xini müäyyän etmäk.
görä, bunun üçün; es geht mir ~, dass .. Dativ, der; -s, -e gr. yönlük hal, -ä halí.
ähämiyyät verdiyim mäsälä budur ki..; dato adv. : bis dato bu tarixä qädär,
~ geht es nicht söhbät bundan getmir; bu tarixä kimi.
mach dir ~ keine Sorgen! bundan na- Dattel, die; -, -n xurma.
rahat olma!; 2. (Ort) ätrafínda; s. a. Ver- Dattelpalme, die; -, -n xurma aõací.
ben mit Präp. um. Datum, das; -s, Daten tarix, gün; wel-
darunter adv. 1. (unten) altínda; (nach ches ~ haben wir heute? bu gün ayín
unten) altína; 2. (zwischen) arasínda, neçäsidir?; ohne ~ tarixsiz.
arasína; es waren auch Kinder ~ aralar- Datumsangabe, die; -, -n tarix (qoyul-
índa uåaqlar da var idi; ~ liegen altínda muå); ohne ~ tarixsiz.
olmaq; was verstehst du ~? bunu dedik- Datum(s)stempel, der; -s, - tarix mö-
dä nä baåa düåürsän? hürü.
daruntersetzen vt (Unterschrift) altína Dauer, die; - davam, vaxt, müddät,
(aåaõasína) imza qoymaq, imzalamaq. süräklilik; von ~ sein davamlí olmaq,
Darwinismus, der; - darvinizm. uzun müddät sürmäk; auf die ~ 1. uzun
das Art. (n); s.a. der, die; ~ da bu; ~ müddät; 2. (für lange Zeit) davamlí ola-
Dauerarbeitslosigkeit 177 dazugehören
------------------------------------------------------------------------------------------------
raq, daimi surätdä; 3. (schließlich) nä- barmaõín izi.
hayät, axírda; für die ~ von zwei Wo- Däumling, der; -s, -e 1. (im Märchen)
chen iki häftälik üçün. barmaq boyda uåaq, círtdan; 2. älcäyin
Dauerarbeitslosigkeit, die; - çox sürän baå barmaõí.
iåsizlik, daimi iåsizlik, uzunmüddätli iå- Daune, die; -, -n narín tük, tiftik.
sizlik. Daunendecke, die; -, -n yorõan (tük-
Dauerauftrag, der; -(e)s, -¨e hesabdan dän).
uzun müddät pul götürmäk üçün ban- davon adv. bundan, bu haqda, bu ba-
ka verilän sälahiyyät, uzunmüddätli sä- rädä; ~ ist nicht die Rede söhbät
lahiyyät. bundan getmir; was habe ich ~? bundan
dauerhaft adj. 1. süräkli, daimi, sabit, mänä nä qalír?; abgesehen ~, dass..
aramsíz; bärk, davamlí; 2. (Stoff) möh- baxmayaraq ki...; ich will auch et. ~
käm, davamlí. haben män dä payímí istäyiräm; drei ~
Dauerhaftigkeit, die; - süräklilik, sar- bundan üç dänä.
sílmazlíq, möhkämlik, davamlílíq, sa- davonfliegen vi uçub getmäk.
bitlik, mätinlik. davonjagen vt qovmaq, qovalamaq.
Dauerkarte, die; -, -n abunä, daimi davonkommen vi caníní qurtarmaq,
bilet. yaxa qurtarmaq, xilas olmaq.
Dauerlauf, der; -(e)s, -¨e (Sport) mü- davonlaufen vi qaçmaq, xilas etmäk;
qavimät qaçíåí, uzaq mäsafäyä qaçíå. es ist zum Davonlaufen tähämmül edil-
dauern¹ vt yazíõí gälmäk er dauert mäz bir väziyyätdir.
mich ona yazíõím gälir; heyfi gälmäk davonmachen vr sich ~ äkilmäk, ara-
mich dauert das Geld, das ich dafür aus- dan çíxmaq, qaçíb getmäk.
gegeben habe bunun üçün xärclädiyim davonstehlen vt sich ~ äkilmäk, ara-
pula heyfim gälir (heyfsläniräm). dan çíxmaq.
dauern² vi davam etmäk, çäkmäk, davontragen vt 1. aparmaq, götürüb
sürmäk; es dauert nicht lange çox getmäk; 2. (Sieg) qäläbä çalmaq; 3.
çäkmäz; der Sommer dauert in Deutsch- (Krankheit) .. näticäsindä (..säbäbin-
land 2 Monate yay Almaniyada 2 ay dän) xästälänmäk (naxoålamaq).
davam edir. davor adv. 1. (Zeit) bundan qabaq,
dauernd adj. uzun, daimi; adv. ara bundan ävväl; zehn Minuten ~ beå dä-
vermädän, daim, mütämadi; sie lachte qiqä bundan qabaq; 2. (Ort) qaråída,
~ o, daim gülürdü; er kommt ~ zu spät o qabaqda;ich stehe ~ män qaråída daya-
daim gec gälir. níram; ~ habe ich Angst bundan qorxu-
Dauerstellung, die; - davamlí iå, müd- ram; sich davor fürchten -dän qorxmaq.
dätsiz iå. dazu adv. 1. (zu dem Zweck) buna, ona,
Dauerwirkung, die; -, -en davamlí tä- bunun üçün; was sagst du ~ ? buna nä
sir. deyirsän?; ~ habe ich keine Lust buna
Dauerzustand, der; -s, -¨e daimi väziy- heç könlüm (häväsim) yoxdur; 2. (noch
yät. dazu) buna älavä, häm(dä); ayríca; 3.
Däumchen, das; -s, - F ~ drehen tän- (außerdem) bundan baåqa, bundan
bällik etmäk. älavä; sie ist dumm und (noch) frech ~ o
Daumen, der; -s, - baå barmaq; j-m häm säfeh häm dä sírtíqdír, o häm
den/die ~ drücken kimäsä uõur (mü- sarsaq, häm dä häyasíz adamdír.
väffäqiyyät) arzu etmäk; über den ~ dazugeben vt qatmaq, artírmaq, äla-
schätzen täxmin etmäk, güman etmäk; vä etmäk, älavälätmäk.
fig. ~ drehen tänbällik etmäk. dazugehören vt aid olmaq, bir åeyä
Daumenabdruck, der; -(e)s, -¨e baå mänsub olmaq, baõlí olmaq, -in bir
dazugehörig 178 Deckname
------------------------------------------------------------------------------------------------
parçasí (hissäsi) olmaq. säyä qoymaq, haqqínda müzakirä et-
dazugehörig adj. bir åäyä mänsub mäk, tartíåmaq; der Gegenstand der ~
olan, aid olan, buna aid. sein müzakirä mövzusu olmaq.
dazukommen vi 1. (zufällig) täsadüfi debattieren vi müzakirä etmäk, müba-
olaraq yaxínlaåmaq, täsadüfi yetiå- hisä etmäk (über A/-i); çänä vurmaq,
mäk, çatmaq; 2. getrennt geschrieben tartíåmaq.
(Zeit haben, et. zu tun) etmäk, yerinä Debet, das; -s, -s H borc, debet.
yetirmäk; ich komme nicht dazu män Debüt, das; -s, -s debüt, ilk däfä säh-
buna vaxt tapa bilmiräm; 3. (zusätzlich) näyä çíxma, baålanõíc.
qatílmaq, älavä olmaq. Debütant, der; -en, -en debütant, ilk
dazulernen vt täcrübä qazanmaq, täc- däfä çíxíå edän adam.
rübäsini artírmaq. debütieren vt ilk däfä çíxíå etmäk.
dazumal adv. (damals) o zaman, o dechiffrieren vt (entschlüsseln) åifrini
vaxt. açmaq, sirrini açmaq, sirrini tapmaq.
dazutun vt 1. qatmaq, älavä etmäk, Deck, das; -(e)s, -s mar. göyärtä.
artírmaq; 2. ohne mein Dazutun mänim Deckadresse, die; -, -n gizli adres (ün-
kömäyim olmadan, mänim täsirim ol- van).
madan. Deckblatt, das; -(e)s, -¨er üz, üst sehi-
dazwischen adv. arada, bu arada, bu fä, cild.
dämdä; onun / bunun arasínda; arala- Decke, die; -, -n 1. örtük; 2. (Bettdecke)
rínda; ~ liegen zehn Jahre aradan on il yorõan, çarpayí örtüyü; 3. (Zimmer-
keçir, bundan on il keçir, on ilin söhbä- decke) tavan, säqf; unter e-r ~ stecken
tidir. fig. åärik olmaq, ortaqlíq etmäk; streck
dazwischenfahren vi (eingreifen) sözä/ dich nach der ~ ! ayaõíní yorõanína gö-
söhbätä qaríåmaq, müdaxilä etmäk, rä uzat!; F mir fällt die ~ auf den Kopf
araya girmäk. xäfäläniräm, boõuluram, síxílíram, ca-
dazwischenkommen vi mane olmaq, ním síxílír.
araya bir iå çíxmaq; wenn nichts dazwi- Deckel, der; -s, - 1. qapaq; aõízlíq; 2.
schen kommt ägär heç nä mane olmaz- (Buchdeckel) kitabín üzü; j-m eins auf
sa, araya bir iå çíxmazsa. den ~ geben bir käsä häddini bildirmäk.
dazwischenliegen vt arasínda olmaq, decken vt 1. örtmäk; 2. (Tisch) süfrä-
arada olmaq. ni düzältmäk, hazírlamaq (yemäyi
dazwischenliegend adj. aradakí, ara- süfräyä qoymaq); 3. (Bedarf) tämin et-
líqdakí, ortadakí. mäk; 4. (vertuschen) ört-basdír etmäk,
dazwischenreden vi sözä qaríåmaq, örtmäk; 5. mil. arxaní qorumaq; sich mit
sözünü käsmäk, sözünü aõzínda qoy- et. ~ bir åeyä tay olmaq, eyni olmaq,
maq. uyõun gälmäk; j-n ~ bir käsä arxa
dazwischentreten vt qaríåmaq, müda- çíxmaq.
xilä etmäk, (iki näfärin) arasína girmäk. Deckenbeleuchtung, die; -, -en tavan
Deal, der; -s, -s alver, müamilä, tica- lampasí.
rät; anlaåma. Deckenlampe, die; -, -n s. Deckenbe-
Dealer, der; -s, - 1. dällal, alverçi; 2. leuchtung.
(Drogendealer) narkotik (müxäddir) Deckmantel, der; -s fig. bähanä, pär-
maddälärin alverçisi. dä; unter dem ~ (G) -in bähanäsi (pär-
Debakel, das; -s, - (Misserfolg) müväf- däsi) altínda, -in bähanäsilä, -i bähanä
fäqiyyätsizlik, uõursuzluq, çöküklük. edäräk.
Debatte, die; -, -n mübahisä, müzaki- Deckname, der; -ns, -n åärti ad, müs-
rä, diskussiya; zur ~ stellen vt mübahi- täar ad, täxällüs, läqäb.
Deckung 179 Dekanat
------------------------------------------------------------------------------------------------
Deckung, die; -, -en 1. mil. sängär; ma, soysuzlaåma, degenerasiya.
dalda; in ~ gehen sängärä girmäk, si- degenerieren vi näsli pozulmaq, äs-
pärä síõínmaq; 2. H tämin etmä; 3. lini itirmäk, soysuzlaåmaq.
(Garantie) täminat, qaranti. degeneriert adj. äslini itirmiå, näsli
dedizieren vt täqdim etmäk; j-m ein pozulmuå, círlaåmíå.
Buch ~ birisinä bir kitab täqdim etmäk. degradieren vt mil. rütbäsini alçalt-
Deduktion, die; -, -en (Schlussfolge- maq, deqradasiya etmäk; fig. alçalt-
rung) näticä alma, sona yetirmä. maq.
deduzieren vt näticä almaq, istintac Degradierung, die; -, -en rütbä alçalt-
etmäk. ma, rütbäsini aåaõí salma.
defacto adj. u. adv. häqiqätdä, äslin- dehnbar adj. uzana bilän, çäkilän,
dä, ämäldä, faktiki olaraq, defakto. elastik, çəkilə bilən.
Defaitismus, Defätismus, der; - mäõ- Dehnbarkeit, die; - elastiklik, gərilə
lubiyyätçilik, qäläbäyä inamsízlíq, cä- bilmə.
sarätsizlik. dehnen vt uzatmaq, çäkmäk, geniå-
defätistisch adj. ümidsiz, inamsíz, cä- ländirmäk; vi sich ~ uzanmaq, geniå-
sarätsiz, mäõlubiyyätçilik. länmäk; sich strecken und ~ gärnäåmäk.
Defekt, der; -(e)s, -e nöqsan(lílíq), zä- Dehnung, die; -, -en uzanma, gärilmä.
dä, xarablíq, äskiklik. Dehnungszeichen, das; -s, - gr. uzan-
defekt adj. xarab, zädäli, nöqsanlí, kä- ma älamäti (saitlärin).
sirli. dehydrieren vt -in suyunu çäkmäk,
defensiv adj. müdafiä. suyunu almaq.
Defensive, die; - müdafiä haläti. Deich, der; -(e)s, -e bänd, säd.
Defensivwaffen, die/pl. müdafiä silah- Deichsel, die; -, -n diålä (faytonda, ara-
larí. bada).
defilieren vi täntänä ilä keçmäk. dein pron. pross. sänin; ~ Freund sä-
definieren vt müäyyän etmäk (Süd. : nin dostun; der (die, das) Deine säninki;
tärif etmäk). die Deinen pl. säninkilär; ~er G sänin.
Definition, die; -, -en müäyyän etmä. deinerseits adv. sänin täräfindän.
definitiv adj. käskin, qäti; adv. käs- deinesgleichen Pron. sänä oxåar,
kin olaraq, qäti olaraq. sänin kimi; sänin kimilär pl.
Defizit, das; -s, -e çatíåmazlíq, käsr. deinethalben adv. sänä görä, sänin
Deflation, die; -, -en deflasyon, pul üçün, sänin xätrin üçün.
miqdarínín azalmasí. deinetwegen adv. s. deinethalben.
Defloration, die; -, -en bakirälik pärdä- (um) deinetwillen adv. s. deinetwegen.
sinin götürülmäsi, qízlíõín götürülmäsi. deinige der (die, das) säninki; die Dei-
deflorieren vt bakirälik pärdäsini gö- nigen säninkilär pi.
türmäk, qízlíõíní götürmäk. Deja-vu-Erlebnis, das; -ses, -se Psych.
Deformation, die; -, -en deformasi(ya), müåahidä olunan hadisänin keçmiådä
äyrilmä, åäkildän (yöndämdän) çíxma. baå verdiyini xatírlatma, dejavu.
deformieren vt åäklini däyiåmäk, xa- Dekade, die; -, -n onluq; on gün, on
rab etmäk, formasíní pozmaq, yön- häftä, on ay vä ya on illik müddät.
dämdän çíxar(t)maq. dekadent adj. (Kultur, Kunst) deka-
deftig adj. 1. (e-e Mahlzeit) doydurucu, dent, çürümüå, boå, pis.
doyduran; 2. (Wort, Witz) kobud, qaba. Dekadenz, die; - mäzmunsuzluq, boå-
Degen, der; -s, - 1. qílínc; den ~ ziehen luq, däyärsizlik.
qílínc çäkmäk;2. pählävan, qähräman. Dekan, der; -s, -e (Universität) dekan.
Degeneration, die; -, -en näsli pozul- Dekanat, das; -(e)s, -e dekanlíq.
Deklamation 180 demokratisch
------------------------------------------------------------------------------------------------
Deklamation, die; -, -en uca säslä oxu- Demagoge, der; -n, -n demaqoq, xal-
ma, deklama etmä, bildirmä, bäyan et- qí aldadan.
mä. Demagogie, die; - demaqoqluq.
deklamieren vt (Gedichte) uca säslä demagogisch adj. demaqoqcasína,
oxumaq, deklama etmäk, bäyan et- demaqojik.
mäk. Demarkation, die; -, -en särhäd çäk-
Deklaration, die; -, -en bäyannamä, mä, demarkasiya.
deklarasiya, qätnamä; anket. Demarkationslinie, die; -, -n särhäd
deklarieren vt bäyan etmäk. xätti.
Deklination, die; -, -en gr. hallanma demaskieren vt 1. maskasíní çíxart-
(Süd. : a. särf). maq, maskaní tullamaq; 2. fig. j-n ~ bir
deklinieren vt hallandírmaq, särf et- käsin iç üzünü açíb göstärmäk, ifåa et-
mäk. mäk.
dekontaminieren vt zähärini almaq, dement adj. däli, aõlíní itirmiå.
zähärini tämizlämäk. Dementi, das; -s, -s täkzib edilmä, ya-
Dekor, der u. das; -s, -s dekor, bäzä- lana çíxarílma.
mä, bäzäk. dementieren vt danmaq, täkzib etmäk,
dekorativ adj. bäzänmiå, bäzänilmiå. yalana çíxartmaq, haåalamaq; fig. et.
dekorieren vt bäzämäk, dekor etmäk. heftig ~ qurandan köynäk girmäk.
Dekret, das; -(e)s, -e färman, qärar, dementsprechend adj. buna uyõun,
dekret. buna müvafiq, buna görä, ona uyõun.
dekretieren vt hökm vermäk, qärar demgegenüber adv. bunun äksinä ola-
vermäk, qärara almaq. raq, onunla müqayisädä, müqayisä
Delegation, die; -, -en nümayändälär, etdikdä, buna baxmayaraq.
nümyändä heyäti, deleqasyon. demgemäß adv. buna görä, bundan
delegieren vt nümayändä göndärmäk. ötrü, buna uyõun olaraq.
Delegierte(r), der u. die; -n, -n nüma- Demission, die; -, -en (Regierung, Mi-
yändä, elçi, deleqat. nister) istefa, väzifädän çäkilmä, qul-
delikat adj. 1. (lecker) dadlí, läzzätli; luqdan (iådän) çíxma.
2. (heikel) zärif, incä; çätin, zähmätli, demissionieren vi istefa vermäk.
hässas. demnach adv. buna görä, bunun nä-
Delikatesse, die; -, -n 1. (Speise) läz- ticäsindä, bundan dolayí.
zätli xöräk, delikates; 2. (Feingefühl) demnächst adv. tezliklä, yaxín zaman-
incälik, zäriflik. da, bu yaxínda.
Delikt, das; -(e)s, -e günah, täqsir, Demo, die; -, -s F nümayiå.
cürm, qanun pozõunluõu, cinayät. demobilisieren vt säfärbärliyi qaldír-
Delinquent, der; -en, -en täqsirkar, maq, härbi xidmätdän tärxis etmäk,
täqsirli, hüquq pozan. tärxis etmäk.
Delirium, das; -s, Delirien sarsaqlama, Demobilisierung, die; -, -en 1. säfär-
särsäm. bärliyin qaldírílmasí; 2. (Truppen) tär-
deliziös adj. çox läzzätli, çox dadlí. xis olunma, tärxis.
Delle, die; -, -n batíq, çuxur. Demografie, die; - demoqrafi(ya), äha-
Delphin, der; -s, -e delfin. linin iqtisadi vä ictimai sahädä inkiåafi.
Delta¹, das; -s, -s u. Delten geogr. del- demografisch adj. demoqrafik.
ta. Demokrat, der; -en, -en demokrat.
Delta², das; -(s), -s Yunan älifbasínín Demokratie, die; -, -n demokratiya,
dördüncü härfi. (Süd. : demokrasi).
dem D/sg. von der u. das. demokratisch adj. demokratik.
demokratisieren 181 denn
------------------------------------------------------------------------------------------------
demokratisieren vt demokratikläådir- ben bir käsi düåünmäyä (fikirläåmäyä)
mäk. vadar etmäk.
demolieren vt daõítmaq, pozmaq, yíx- Denkart, die; -, -en düåünmä tärzi,
maq. ideal, dünyagörüåü, düåüncä, mäfku-
Demolierung, die; -, -en pozma; yíxíb rä.
daõítma. denkbar adj. fikrä gälän, aõlasíõan;
Demonstrant, der; -en, -en nümayiå adv. än, daha; die ~ beste Methode
iåtirakçísí, nümayiåçi. aõlasíõan än yaxåí metod; ~ schlecht
Demonstration, die; -, -en 1. (Beweis) än pis, çox pis; ~ einfach çox rahat.
sübut, isbat; 2. (Darlegung) göstärmä; denken vt u. vi 1. fikirläåmäk; 2. (ver-
3. (Kundgebung) nümayiå; e-e ~ der muten) zänn etmäk, sanmaq; 3. (beab-
Macht gücün (qüdrätin) göstärilmäsi. sichtigen) niyyät etmäk; 4. (an j-n, an et.)
Demonstrationsrecht, das; -(e)s nü- bir käsin, bir åeyin haqqínda fikirläå-
mayiå etmä hüququ. mäk; 5.(sich et.) täsävvür etmäk, täsäv-
demonstrativ adj. açíq, aåkar; adv. nü- vürä gätirmäk; denken Sie mal! täsävvür
mayiåkaranä. edin!, das habe ich mir gedacht! män elä
Demonstrativpronomen, das; -s, - gr. belä dä düåünmüådüm!; denk daran
iåarä äväzliyi. zu... -mäyi unutma (yadíndan çíxart-
demonstrieren vt, vi 1. göstärmäk; 2. ma); was denkst du? nä düåünürsän? .
(Kundgebung) nümayiå etmäk; demons- denkend adj. fikirläåän, düåünän.
triert werden göstərilmək. Denker, der; -s, - mütäfäkkir, filosof.
Demontage, die; -, -n sökmä, sökül- denkfaul adj. fikirläåmäk istämäyän,
mä, demontaj. tänbälfikir.
demontieren vt sökmäk. Denkmal, das; -s, -¨er abidä, heykäl.
demoralisieren vt 1. pozõunluq sal- Denkmal(s)schutz, der; -es tarixi abi-
maq, ruhiyyädän salmaq; äxlaqíní poz- dälärin qorunmasí (mühafizä olunma-
maq, pozõunlaådírmaq; 2. mil., cäsa- sí).
rätdän salmaq, mänävi qüvväsini älin- Denkschrift, die; -, -en mälumat värä-
dän almaq, ruhdan salmaq. qäsi, yaddaå qeydläri, nota.
Demoskopie, die; - demoskopi(ya), Denkspruch, der; -(e)s, -¨e kälam, hik-
ümumi (ictimai) fikri tädqiq etmä. mätamiz söz, mänalí söz, näsihät.
Demut, die; - itaätlilik, alçaqkönüllü- Denkweise, die; -, -n düåünmä tärzi,
lük, häqirlik. täfäkkür tärzi.
demütig adj. dinc, baåaåaõí, itaätkar, denkwürdig adj. unudulmaz, yaddan
alçaqkönüllü, itaätli, häqir, faõír. çíxarílmaz, yaddaqalan, älamätdar.
demütigen vt alçaltmaq; tabe etmäk; Denkzettel, der; -s, - fig. därs, ibrät;
vr sich ~ özünü alçaltmaq, özünü ki- j-m e-n ~ verpassen kimäsä ibrät därsi
çiltmäk (vor D/ qaråísínda). vermäk, aõlíní baåína gätirmäk.
Demütigung, die; -, -en alçaltma, tabe denn 1. (kausal) çünki, çünkü, ona
etmä, tähqir; ~ des Feindes düåmäni görä ki, üçün, belä ki, çün; ich blieb zu
tähqir etmä. Hause, ~ das Wetter war schlecht män
demzufolge adv. buna görä, bunun evdä qaldím, çünki hava pis idi; 2.
üçün, buna uyõun olaraq. (= als; nach Komparativ) - dän, - dan,
den A/sg. von der, D/pl. von der (die, -dən başqa; wer ist größer ~ als Gott?
das). Tanrídan daha böyük kimdir? 3. (es sei
denaturieren vt mahiyyätini däyiåmäk, ~) mägär, yoxsa, ki, bäs, axí; was ist ~
xarab etmäk, täbii åäklindän çíxarmaq. los? axí nä var? nä olub? ist er ~ hier?
Denkanstoß, der; -es, -¨e : j-m e-n ~ ge- mägär o burdadír?; wie heißt du ~? bäs
dennoch 182 Dermatologie
------------------------------------------------------------------------------------------------
sänin adín nädir? deprimiert adj. ümidsiz, mäyus.
dennoch adv. u. konj. yenä dä, här Deputat, das; -(e)s, -e 1. (zum Lohn) iå-
halda; buna baxmayaraq. çilärä ämäk haqqíndan älavä verilän
Denominativ, das; -s, -e ling. ismdän åeylär (kömür, odun vä s.); 2. mü-
ayrílan kälmä, ismdän töränän kälmä ällimlärin därs saatlarí.
(z.B. „bäuerlich“ von „Bauer“). Deputation, die; -, -en deputatlar hey-
denominieren vt täyin etmäk, müäy- äti,nümayändälär heyäti, elçilär heyäti.
yän etmäk, adlandírmaq. Deputierte, der u. die; -n, -n nümayän-
dental adj. dental, diåä aid, diålä ilgili. dä, millät väkili, deputat.
Dentist, der; -en, -en diåçi; diå häkimi. Deputiertenkammer, die; -, -n nüma-
Denunziant, der; -en, -en xäbärçi, xä- yändälär mäclisi.
bär verän, deyici, satqín, åeytançí. der Art. (m), u. pron. 1. müäyyän ar-
denunzieren vt satqínlíq etmäk, kimi- tikl; 2. (Demonstrativpronomen) bu, o; ~
sä satmaq, xäbärçilik etmäk, çuõulluq Mann da bu kiåi, o kiåi; 3. (Relativpro-
etmäk. nomen) hansí, ki; der Junge, der mit dem
Denunzierung, die; -, -en çuõulluq, xä- Bus fährt o oõlan ki, avtobus ilä gedir.
bärçilik; xäyanät, åeytançílíq. derart adv. o qädär, o däräcädä; ~ ,
Deo, das; -s, -s (Deodorant)dezoderant, dass.. o qädär ki.., o däräcädä ki..; be-
qoltuõa sürtülän ätirli maddä. lä, elä, bu cür.
Departement, das; -s, -s (Frankreich) derartig adj. belä, buna uyõun, bu
Vilayät; (Schweiz) Nazirlik (Süd. : Viza- kimi; adv. o qädär, o däräcädä; e-e ~e
rätxana). Wärme bu däräcädä isti.
Depesche, die; -, -n täcili xäbär; tele- derb adj. 1. (fest) möhkäm; 2. (grob)
qraf, teleqram. kobud, qaba.
deplaziert adj. yersiz. Derbheit, die; -, -en 1. möhkämlik;
Deponie, die; -, -n (Mülldeponie) zibil- 2. kobudluq, näzakätsizlik, qabalıq.
xana, küllük. Derby, das; -s, -s at yaríåí, at müsa-
deponieren vt H banka pul yatírt- biqäsi.
maq, ämanätä vermäk (pulu). dereinst adv. bir gün, bir vaxt, vaxtilä.
Deportation, die; -, -en sürgün etmä, derenthalben adv. onun xätrinä (Süd. :
köçürtmä. onun xatirinä), ona görä; onlarín xät-
deportieren vt sürgün etmäk, göndär- rinä, onlar üçün.
mäk. derentwegen adv. s. derenthalben.
Depositen, die/pl. banka ämanät qo- dergestalt s. derart.
yulan qiymätli åey (pul vä s.). dergleichen pron. buna bänzär, bu-
Depositenkonto, das; -s, -ten ämanät na oxåar; ~ Fragen belä (elä) sorõular;
hesabí, depozit hesabí. belä bir åey.
Depot, das; -s, -s anbar, ämanätxana. Derivat, das; -(e)s, -e Chem. ayrílmíå,
Depp, der; -s, -en F axmaq. müåtäq olmuå maddä.
Depression, die; -, -en 1. Psych. mä- derjenige pron. o ki, o, filan(i); ~, der
yusluq, düågünlük, äzginlik, dilxorluq; (welcher) o ki, filankäs ki; das ist ~, von
2. (wirtschaftlich) iqtisadi tänäzzül, qiy- dem ich gesprochen habe haqqínda da-
mätlärin aåaõí düåmäsi. níådíõím adam budur, filanikäs (filani)
depressiv adj. mäyus, ümidsiz. budur.
deprimieren vt ümidini älindän almaq, dermaßen adv. s. derart.
mäyus etmäk. Dermatologe, der; -n, -n däri xästälik-
deprimierend adj. mäyus edän, mä- läri üzrä häkim.
yus edici. Dermatologie, die; - dermotologi(ya),
derselbe 183 desto
------------------------------------------------------------------------------------------- -----
däri xästäliklärin elmi. Desinformation, die; -, -en aldatmaq
derselbe pron. o, hämin o; genau ~ mäqsädilä yalan xäbär yayma, infor-
hämin, eyni; das ist ~ Mann bu hämin masiya gizlätmä; bilmämäzlik.
kiåidir; ~ Mensch häman adam. Desinteresse, das; -s maraqsízlíq.
Derwisch, der; -(e)s, -e därviå; qälän- desinteressiert adj. maraqsíz; baåíso-
där. yuq.
derzeit adv. bu gün, indi; o vaxt, o za- Deskription, die; -, -en täsvir etmä.
man. deskriptiv adj. deskriptiv, täsvir edici,
derzeitig adj. indiki, bugünkü; o za- ifadä edici, täsviri.
mankí; die ~e Finanzlage indiki maliyyä desolat adj. kädärli, qüssäli, ümidsiz;
väziyyäti. darmadaõín.
des G von der und das. Desorganisation, die; -, -en pozõunluq,
Desaster, das; -s, - bädbäxtçilik, fäla- intizamsízlíq.
kät, uõursuzluq. desorganisieren vt pozõunluq salmaq.
desavouieren vt 1.inkar etmäk,rädd et- desorientieren vt çaådírmaq, yanílt-
mäk; 2. j-n ~ bir käsi etibardan salmaq, maq, yanlíå mälumat vermäk.
günahíní baåqasínín boynuna atmaq. desorientiert adj. yoldan azmíå, yol-
Deserteur, der; -s, -e äsgärlikdän qa- dan çíxmíå.
çan, färari, dezertir. despektierlich adj. hörmätsiz, häqa-
desertieren vi äsgärlikdän qaçmaq, rätli.
härbi çaõíríådan boyun qaçírmaq. desperat adj. ümidsiz.
desgleichen adv. eyni surätdä, eyni Despot, der; -en, -en müstäbid, zalím,
cür, eyni åäkildä. zülmkar, despot, qaniçän, qäddar.
deshalb adv. ona görä, buna görä, despotisch adj. zülmkar, zalím, müs-
ona äsasän, bunun üçün, bu säbäbä täbidcäsinä, qäddarcasína.
görä, bundan ötrü, cähätcä; eben ~ elä Despotismus, der; - istibdad, despo-
bunun üçün, elä buna görä. tizm, zülmkarlíq, müstäbidlik, täkhaki-
Design, das; -s, -s model, taslaq; tärh, miyyätlilik.
ilk tärh, dizayn. dessen G sg → der 1. ; poss pron. mein
Designer, der; -s, - dizayner, model Bruder und ~ Frau qardaåím vä xanímí
düzäldän (çäkän). (arvadí).
designieren vt bir väzifäyä namizäd- dessenthalben adv. ona görä, onun
liyini iräli sürmä. üçün.
designiert adj. bir väzifäyä seçilän dessentwegen adv. s. dessenthalben.
åäxs, väifäyä gelen (gätirilän) åäxs; der dessentwillen adv. s. dessenthalben.
~e Präsident yeni seçilän president. dessenungeachtet präp. G buna bax-
Desillusion, die; -, -en xäyaldan çíx- mayaraq, buna räõmän.
ma, xäyal dünyasíní tärk edib häqi- Dessert, das; -s, -s desert, yemäk-
qätä dönmä, xäyaldan ayílma. dän sonra yeyilän åirnilär, meyvälär.
desillusionieren vt xäyallardan qur- Dessin, das; -s, -s 1. (Zeichnung)
tarmaq, häqiqätä yönältmäk; F desillu- räsm, åäkil; 2. (Vorlage) nümunä; plan.
sioniert sein havadan düåmäk. Destillation, die; -, -en destilä etmä.
Desinfektion, die; -, -en dezinfeksiya, destillieren vt destilä etmäk; damcí-
dezinfeksion. latmaq.
desinfizieren vt dezinfeksiya etmäk, destilliert adj. destilä edilmíå.
(Süd. :desinfeksion etmäk). desto koj. daha; ~ besser daha yaxåí;
desinfiziert adj. dezinfeksiya olmuå, je mehr, ~ besser nä qädär çox, o qädär
desinfeksion olmuå. yaxåí.
destruktiv 184 dgl.
------------------------------------------------------------------------------------------------
destruktiv adj. yíxící, mähv edici, auf gut ~ fig. aydín, baåa düåülän åä-
mänfi, yararsíz. kildä; mit j-m ~ reden bir käs ilä açíqca-
desungeachtet s. dessenungeachtet. sína daníåmaq; ~ sprechen almanca
deswegen adv. s. deshalb. daníåmaq.
Detail, das; -s, -s täfsilat, täfärrüat, ay- Deutsch, das; -s Alman dili; ich lerne ~
ríntí, cik-bik, detal; bis ins kleinste ~ män alman dilini öyräniräm; er versteht
cikinä-bikinä qädär, cikinä-bikinä kimi, ~ o almanca anlayír; auf ~ almanca.
ayrıntılı. Deutsche, der u. die; -n, -n alman;
detaillieren vt müfässäl surätdä izah almanlar; wir ~n biz almanlar.
etmäk, åärh etmäk, detallaådírmaq. Deutschkenntnis, die; -, -se Alman dili
detailliert adj. müfässäl, detallí, ätraf- biliyi; almanca bilmä, almanca mälu-
lí, ayrıntılı. matí olma.
Detektiv, der; -s, -e xäfiyyä, gizli polis, Deutschland Almaniya, Germaniya.
detektiv. Deutschtum, das; -s almanlíq; alman-
Detektor, der; -s, -en (Radio) axtaríb lar pl.
tapan alät (dalõalarí, radioaktiv åüa- Deutung, die; -, -en baåa salma, izah,
larí). åärh.
Determinante, die; -, -n determinant. Devaluation, die; -, -en pulun däyär-
determinieren vt mähdudlaådírmaq, dän düåmäsi, devalvasiya.
täyin etmäk, müäyyän etmäk. Devise, die; -, -n 1. (Motto) åüar, deviz;
Determinismus, der; - Phil. determi- 2. (Geld) xarici pul, xarici valyuta.
nizm, gäräkçilik, cäbr näzäriyyäsi. Devisenhandel, der; -s xarici pulun
Detonation, die; -, -en partlayíå. alveri, valyuta alveri.
detonieren vi partlamaq. Dezember, der; -s, - Dekabr (Süd. :
deuchte s. dünken. Desambr).
Deut, der; -(e)s, -e : nicht e-n ~ wert dezent adj. 1. (geschmackvoll) üräyä
sein däyärsiz olmaq; um keinen ~ heç, yatan, xoåa gälän; ~e Musik üräyä ya-
bir zärrä dä; es ist keinen ~ wert bir zär- tan musiqi; 2. (Kleidung usw.) zärif, öl-
rä dä däyäri yoxdur. çülü.
deuteln vi (falsch auslegen) yanlíå tä- Dezentralisation, die; -, -en märkäzdän
bir etmäk, äksinä yozmaq, här åeyi tär- uzaqlaş(dír)ma, ädämi märkäziyyät.
sinä yozmaq; an dieser Wahrheit kann dezentralisieren vt märkäzdän uzaq-
man nicht ~ bu häqiqäti baåqa cür izah laş(dír)maq, märkäziyyätdän çíxar-
etmäk olmaz. maq.
deuten vi 1. (~ auf) (zeigen) göstär- Dezernat, das; -(e)s, -e åöbä, bölmä.
mäk, iåarä etmäk; 2. (~ auf) (erkennen dezimal adj. onluq.
lassen) dälalät etmäk, bir åeyi göstär- Dezimalbruch, der; -(e)s, -¨e onluq
mäk; iåarä etmäk; vt 1. (Traum) täbir käsr.
etmäk; 2. (auslegen) yozmaq, izah et- Dezimalsystem, das; -s onluq sistem.
mäk, täfsir etmäk, åärh etmäk. Dezimalwaage, die; -, -n qapan (tärä-
deutlich adj.aydín, däqiq, açíq, aåkar, zi).
äyan(i), eyhamsíz; fäsih, apaçíq, apaå- dezimieren vi 1. azaltmaq (on däfä);
kar, aåkara; ~ reden aydín daníåmaq; 2. vt (durch Katastrophe usw.) böyük it-
adv. gözgörä, äläni. ki vermäk.
Deutlichkeit, die; - aydínlíq, açíqlíq, Dezimierung, die; -, -en azalma; kiçil-
aåkarlíq; in aller ~ bütün açíqlíqla, ay- mä; itki.
dín-aåkar. dgl. (dergleichen) bu kimi, buna bän-
deutsch adj. alman; auf ~ almanca; zär, buna oxåar.
d.h. 185 dickhäutig
-----------------------------------------------------------------------------------------------
d.h. (das heißt) yäni, demäk ki. raqbatmaz; 2. (undurchlässig) su keçir-
Dia, das; -s, -s dia (Süd. : islayt). mäyän, bärk; adv. kip, çox síx; ~ bei der
Diabetes, der; - med. åäkär xästäliyi, Schule mäktäbin lap yanínda; ~ beiein-
diabet(es). ander sitzen diz-dizä (kip) oturmaq; F
Diabetiker, der; -s, - åäkär xästäliyi die Tür ~ machen qapíní kiplämäk; F er
olan adam. ist nicht ganz ~ aõíldan kasíbdír.
diabolisch adj. åeytan kimi, åeytani. dichtbesiedelt adj. izdihamlı, ähalinin
Diadem, das; -s, -e alín baõí; tac. síx yerläåän yeri.
Diafilm, der; -s, -e dia filmi. dichtbevölkert adj. s. dichtbesiedelt.
Diagnose, die; -, -n diaqnoz, seçmə, Dichte, die; -, -n síxlíq, kiplik, qalínlíq.
täåxis; die ~ stellen diaqnoz qoymaq. dichten vt 1. techn. síxlaådírmaq, möh-
diagnostizieren vt (e-e Krankheit) kämläådirmäk; 2. (Verse) åer yazmaq;
diaqnoz qoymaq. äsär yaratmaq.
diagonal adj. math. diyaqonal, çarpaz; Dichter, der; -s, - åair.
(Süd. : qutri); fig. ~ lesen sürätlä oxu- Dichterin, die; -, -nen åairä.
maq. dichterisch adj. åairanä.
Diagonale, die; -, -n diyaqonal, qutr. dichthalten vi kimäsä söz (sirr) ver-
Diagramm, das; -s, -e diyaqram. mämäk.
Diakon, der; -s u. -en, -e protestan kil- Dichtkunst, die; - åer, näzm, poeziya.
säsinin qulluqçusu. dichtmachen vt 1. techn. kipläådir-
Diakonisse, die; -, -n protestan kilsä- mäk, möhkämländirmäk; 2. F (Laden,
sinin xästä baxícísí (qadín). Fabrik) baõlamaq, tätil etmäk.
Dialekt, der; -(e)s, -e lähcä, dialekt. Dichtung¹, die; -, -en techn. síxlaådír-
Dialektik, die; - Phil. dialektika. ma, kipläådirmä .
dialektisch adj. dialektik. Dichtung², die; -, -en lit. åer, mänzum.
Dialog, der; -(e)s, -e dialoq, iki näfärin dick adj. 1. qalín; enli; 5 cm ~ 5 cm
söhbäti, muhavirä. qalínlíqda; 2. (beleibt) kök; kömbä, gö-
Dialyse, die; -, -n med. qanín tämiz- bäkli, qarníyoõun, gombul, ätli-canlí,
länmäsi. ätli, koppuå; ~er Mann kök kiåi;es macht
Diamant, der; -en, -en 1. almaz; 2. fig. ~ kökäldir; 3. (Flüssigkeit) qäliz, qatí,
çox däyärli, çox qiymätli. bärk; 4. (geschwollen) åiåmiå; ~e Freun-
Diamantenring, der; -(e)s, -e almaz de sämimi dost(lar); mit j-m durch ~ und
üzük. dünn gehen birisinä här bir åäraitdä vä-
diametral adj. zidd, qaråí-qaråíya. falí qalmaq; ein ~es Fell haben gönü
Diaprojektor, der; -s, -en diaproyek- qalín olmaq; adv. sich ~ anziehen qalín
tor. geyinmäk.
Diaspora, die; - diaspora, milli vä ya dickbäuchig adj. qarníyoõun, göbäkli,
mäzhäbi bir azlíõín yaåadíõí yer. daqqaqarín, lort, sallaqqarín.
Diät, die; -, -en pähriz, rejim; ~ halten Dickdarm, der; -(e)s, -¨e yoõun baõír-
pähriz saxlamaq, rejim tutmaq. saq.
Diäten, die/pl. mäclis nümayändälä- Dicke¹, die; - techn. qalínlíq, yoõunluq.
rinin (deputatlarín) ämäk haqqí (ma- Dicke², die/der; -n, -n kök (qadín, kiåi);
aåí), ezamiyyät pulu. qarní yoõun, kömbä, ätli.
Diätkost, die; - diet (rejim) yemäyi. dickfellig adj. a. fig. qalíndärili, qa-
dich 1. pron. säni; ich sehe ~ säni gö- línqabíq, caníbärk.
rüräm; 2. refl pron. özünü; özünä. dickflüssig adj. qäliz, qatí, hälmäåik.
dicht adj. 1. möhkäm; síx; qalín; ~er Dickhäuter, der; -s, - qalín därili; fil.
Wald síx meåä; ~es Haar qalín saç, da- dickhäutig adj. s. dickfellig.
Dickicht 186 diesjährig
------------------------------------------------------------------------------------------------
Dickicht, das; -s, -e qalín meåälik, cän- zíram; j-m e-n ~ erweisen birinä (ki-
gällik. mäsä) bir xidmät etmäk, xidmät gös-
Dickkopf, der; -(e)s, -¨e tärs, inadkar, tärmäk.
inadçí, inadcíl. Dienstag, der; -(e)s, -e çäråänbä ax-
dickköpfig adj. fig.tärs, inadçí, inadcíl, åamí, salí.
dikbaå. Dienstalter, das; -s, - iå illäri, xidmät
Dickschädel, der; -s, - s. Dickkopf. müddäti.
Dickmilch, die; - bulama; bir növ yo- Dienstantritt, der; -(e)s, -e iåä girmä,
õurt. qulluõa (xidmätä) baålama.
Dickwanst, der; -es, -¨e fig. F yoõun, dienstbereit adj. qulluõa hazír, xid-
kök, qarní yoõun, ätli-canlí; lät. mätä hazír.
Didaktik, die; - därs vermä vä därs Dienstbote, der; -n, -n nökär, xidmätçi.
öyränmä elmi, didaktik(a). Diensteid, der; -(e)s, -e and (qulluõa
didaktisch, adj. didaktik(a). baålayanda), qulluq andí.
die 1. Art., s. der; pl. onlar; die (da) Diensteifer, der; -s iå häväsi.
sg. bu xaním, bu qadín; pl. onlar; 2. diensteifrig adj. iåä can yandíran, ça-
pron. (G deren); die Frau, ~ ich sehe gör- líåqan.
düyüm qadín. Dienstleistung, die; -, -en qulluq, xid-
Dieb, der; -(e)s, -e oõru; gecäqonaõí, mät, mäiåät xidmäti pl.
evyaran; äliuzun; pl. äyri-oõru. dienstlich adj. räsmi; iåä aid.
Diebesgut, das; -(e)s, -¨er oõurluq mal. Dienstmädchen, das; -s, - ev qulluqçu-
Diebin, die; -, -nen oõru (qadín). su.
diebisch adj. äliäyri, oõru kimi. Dienstpflicht, die; -, -en mil. härbi vä-
Diebstahl, der; -(e)s, -¨e oõurluq, äli- zifä, härbi borc; qulluq väzifäsi.
uzunluq; e-n ~ begehen oõurluq etmäk. Dienstreise, die; -, -n räsmi säfär, eza-
diejenige s. derjenige. miyyät; e-e ~ unternehmen ezamiyyätä
Diele, die; -, -n 1. (Brett) döåämä tax- çíxmaq (getmäk).
tasí; 2. (Vorraum) dähliz, dalan; 3. (Eis- Dienststelle, die; -, -n räsmi dairä,
diele) dondurma maõazasí (salonu). dövlät mäqamlarí, idarä, iå yeri.
dienen vi 1. qulluq etmäk, xidmät et- Dienststunden, die/pl. iå saatlarí.
mäk (j-m, bei j-m ~ kimäsä); dem Vater- diensttauglich adj. xidmätä yararlí;
land ~ vätänä xidmät etmäk; 2. (zu D) äsgärlik edä bilän.
yaramaq, bir åeyä faydalí olmaq; 3. Dienstvorschrift, die; -, -en iå nizam-
mil. xidmät etmäk; womit kann ich Ih- namäsi, qulluq göstäriåi.
nen ~ ? sizä nä xidmät edä biläräm? dies pron. bu; ~ und das o bu, filan
Diener, der; -s, - 1. qulluqçu, xidmätçi, behman; ayín-oyun.
färraå, baxící; gädä; qul, qulam, bän- diesbezüglich adj. bu barädä, bu sa-
dä; veralt. xadim; 2. (Verbeugung) baå hädä; adv. buna aid olaraq.
äymä, äyilmä. diese, ~r, ~s dem pron (hier) bu, bu
Dienerschaft, die; -, -en qulluqçular. biri; (dort) bu, o; diese pl. bunlar.
dienlich adj. xeyirli, yararlí; zu et. ~ dieselbe pron. s. derselbe.
sein bir iåä xidmät etmäk, bir iåä yara- Dieselmotor, der; -s, -en dizel motoru.
maq. Dieselöl, das; -(e)s, -e dizel yaõí.
Dienst, der; -es, -e 1. qulluq, xidmät; 2. diesen pron. Akk. bunu; hast du das
(Stelle) iå, väzifä, mämuriyyät; im ~ sein auch gehört? bunu sän dä eåidibsän?
iå baåínda olmaq; außer ~ sein xidmät- dieser pron. bu, bu biri; ~ Mann bu
dä olmamaq, xidmätdän azad olmaq; kiåi.
ich stehe Ihnen zu ~en qulluõunuza ha- diesjährig adj. bu illik.
diesmal 187 Direktor
------------------------------------------------------------------------------------------------
diesmal adv. bu däfä, ba baş. Dimension, die; -, -en ölçü, miqyas.
diesseitig adj. bu täräfdä olan, bu tä- Diminutiv, das; -s, -e kiçiltmä (z.B.
räfli. Kindchen, Männlein usw.).
diesseits präp. G bu täräfdä. DIN = Deutsche Industrie-Norm(en);
Diesseits, das; - rel. bu dünya. Deutsches Institut für Normen Almaniya
Dietrich, der; -s, -e kilidaçan (qífíl aç- Normlar Ìnstitutu.
maq üçün açar äväzindä iålädilän qar- Diner, das; -s, -s ziyafät.
maõa oxåar alät). Ding, das; -(e)s, -e 1. åey, iå; vor allen
Diffamie, die; -, -n iftira, töhmät. ~en här åeydän ävväl; ein ~ der Un-
diffamieren vt iftira demäk, böhtan möglichkeit imkansíz bir åey; 2. pers.
atmaq, läkälämäk. bala, qíz üåaõí; F ein nettes ~ sevimli
Diffamierung, die; -, -en iftira, töhmät. bir qíz; guter ~e sein kefi yaxåí olmaq.
different adj. färqli, ayrí, müxtälif. dingen vt iåä götürmäk, iåä almaq, iå
Differenz, die; -, -en färq, täfavüt; ixti- vermäk.
laf; die ~en beheben ixtilafí aradan qal- dingfest : j-n ~ machen vt bir käsi tut-
dírmaq, ixtilafí yoluna qoymaq; ohne ~ maq, häbs etmäk, yaxalamaq.
färqsiz. Dingsbums, der u. die u. das; - F filan,
differenzieren vi ayírmaq, färqlän- filan åey.
dirmäk. dinieren vi axåam yemäyini yemäk,
Differenzierung, die; -, -en ayrílma, åam yemäk.
färqlän(dir)mä. Dinosaurier, der; -s, - dinozavr, tarix-
diffus adj. (Licht) 1. daõídílmíå, sä- dän qabaqkí dövrdä yaåamíå böyük
pilmiå; 2. (Gedanken usw.) anlaåílmaz; heyvan.
daõíníq; F ~es Zeug qaríåíq söhbät. Diphterie, die; - med. difteri(ya).
Diffusion, die; -, -en daõílma, yayílma. Diphthong, der; -(e)s, -e diftonq, iki sa-
digital adj. ädädlärlä göstärilän, diqi- itin birläşməsindən yaranmış säs (z.B.
tal, dijital. “au” od. “ei”).
Digitaluhr, die; -, -en diqital saat. Diplom, das; -s, -e diplom; (Süd. : Abi-
Diktat, das; -(e)s, -e 1. imla, diktä; 2. turzeugnis).
pol. ämr, hökm, göstäriå, zorla qäbul Diplomat, der; -en, -en diplomat.
etdirmä siyasäti. Diplomatie, die; - diplomatiya (Süd. :
Diktator, der; -s, -en diktator. diplomasi).
diktatorisch adj. diktatorluq(la). diplomatisch adj. diplomatik; auf ~em
Diktatur, die; -, -en diktatorluq, dikta- Wege diplomatik yolla.
tura; e-e ~ errichten diktatorluq yarat- diplomiert adj. diplomlu.
maq. Diplomingenieur, der; -s, -e yüksäk
diktieren vt 1. imla yazdírmaq, diktä mühändis, ali mühändis.
etmäk, diktä demäk; 2. pol. ämr etmäk, dir pron. sänä; mit ~ säninlä; von ~
göstäriå vermäk, diktat etmäk. sändän; ~ (selbst) özünä.
Diktiergerät, das; -(e)s, -e diktafon. direkt adj. birbaşa, bilavasitä, vasitä-
Dilemma, das; -s, -s u. -ta çätin väz- siz, direkt, müstäqim, dolaysíz, sär-
iyyät, çätin åärait, iki xoåa gälmäyän rast, düz; adv. bilavasitä, düz-doõru,
åeydän birisini seçmä mäcburiyyäti. düzbädüz; ich ging ~ nach Hause bura-
Dilettant, der; -en, -en diletant, bilik- dan birbaåa (direkt, düz) evä getdim.
siz, säriåtäsiz adam, naåí, hväskar. Direktflug, der; -(e)s, -¨e birbaåa uçuå.
dilettantisch adj. säriåtäsiz, naåí; sa- Direktion, die; -, -en müdiriyyät.
dä. Direktive, die; -, -n göstäriå, ämr.
Dill, der; -s åüyüd. Direktor, der; -s, -en müdir, direktor.
Direktorat 188 distanzieren
------------------------------------------------------------------------------------------------
Direktorat, das; -(e)s, -e müdirlik. maq.
Direktrice, die; -, -n paltar sänayesin- diskutabel adj. mübahisäli.
dä müdirlik vä modelçilik edän qadín. diskutieren vi mübahisä etmäk, mü-
Direktübertragung, die; -, -en Rund- zakirä etmäk, dartíåmaq, bähs etmäk
funk, TV canlí yayín. (über A/haqqínda); heftig ~ aõízlaåmaq,
Dirigent, der; -en, -en orkestr rähbä- çäkiåmäk, deyiåmäk, F dilläåmäk.
ri, dirijor. dislozieren vt yerläådirmäk, yerini dä-
dirigieren vt 1. mus. dirijorluq etmäk, yiådirmäk.
rähbärlik etmäk, idarä etmäk; 2. (ir- Disparität, die; -, -en färqli olma, tä-
gendwohin) istiqamät vermäk, yönält- favüt, bärabär olmama, nisbätsizlik, bi-
mäk. çimsizlik.
Dirne, die; -, -n vulg. fahiåä, qähbä; dispensieren vt azad etmäk, äfv et-
sapqín. mäk (von D/ -dän).
Discountgeschäft, das; -(e)s, -e qiymät- Disponent, der; -en, -en bir müässisä-
läri aåaõa düåmüå mallarí satan ma- dä müdirlik väzifäsini daåíyan; teatrda
õaza, ucuzlaşmış mallar satılan mağa- müdirlik edän.
za . disponieren vt 1. (ordnen) qaydaya
Disharmonie, die; -, -n 1. mus. häm- salmaq, nizama salmaq; 2. (verfügen
ahängsizlik, uyõunsuzluq; 2. fig. yola über) ixtiyarí olmaq, istädiyi kimi isti-
getmämäk, ixtilaf. fadä etmäk.
disharmonisch adj. hämahängsiz. disponiert adj. 1. hazir, älveriåli; ich
Diskette, die; -, -n kompyuter disketi. bin ~ formadayam, yaxåí haldayam; 2.
Diskothek, die; -, -en disko(tek). zu, für et. ~ sein bäzi åeyläri (xästälik-
diskreditieren vt etibarsíz etmäk, göz- läri) tez tutmaq, tez düçar olmaq.
dän salmaq, alçaltmaq. Disposition, die; -, -en 1. qayda, tärtib;
Diskrepanz, die; -, -en uyõunsuzluq, forma; 2. (Veranlagung) tez tutma, tez
färq, täfavüt, färqlänmä; müxtälifräylik. düçar olma; zur ~ stellen müväqqätän
diskret adj. 1. (behutsam) ehtiyatlí, eh- iådän çíxarmaq.
mallí; 2. (verschwiegen) sirr saxlayan; 3. Disput, der; -(e)s, -e mübahisä etmä,
(geheim) gizli, mäxfi, mährämanä; die dartíåma, münaqiåä.
Angelegenheit muß ~ bleiben bu iå gizli disputieren vi dartíåmaq, mübahisä
qalmalídír; F nä dil bilsin, nä dodaq. etmäk.
Diskretion, die; - mäxfilik, gizlilik; sirr Disqualifikation, die; -, -en (Sport) ya-
saxlama; unter strengster ~ tamamilä ríåda iåtirakdan känarlaådírma, ixtisas-
mäxfi (gizli). dan salma.
diskriminieren vt ayrí-seçkilik qoy- disqualifiziert adj. yaríåda iåtirakdan
maq, färq qoyaq; xor baxmaq. känarlaådírílmíå.
Diskriminierung, die; -, -en ayrí-seç- Dissertation, die; -, -en dissertasiya
kilik, färq qoyma; xor baxma. (Süd. : doktora tezi).
Diskurs, der; -es, -e müzakirä, müba- Dissident, der; -en, -en 1. siyasi mü-
hisä, dartíåma. xalif; 2. kilsädän çíxmíå, kilsäni tärk
diskursiv adj. müzakirä yolu ilä, da- etmiå.
níåíq yolu ilä. Dissonanz, die; -, -en uyõunsuzluq,
Diskus, der; -, -se (Sport) disk. hämahängsizlik.
Diskussion, die; -, -en mübahisä, mü- Distanz, die; -, -en ara, mäsafä, uzaq-
zakirä, dartíåma, gänäåik, çäk-çevir, líq; ~ gegenüber -ä (qaråí) uzaq durma
bähs, çänäbazar, dehade, diskussiya; (ara saxlama).
zur ~ stellen mübahisäyä (bähsä) qoy- distanzieren vr sich ~ uzaq durmaq,
Distel 189 Dolmetscherin
-----------------------------------------------------------------------------------------------
uzaqlaåmaq, çäkilmäk (von D/-dän). yä, gäliräm!, hälbättä gäliräm!; ja ~ !
Distel, die; -, -n qanqal, dävä tikaní. älbättä, åübhäsiz, bäs necä; 5. (vor-
Distribution, die; - , -en H paylama, wurfsvoll) nicht ~! etmä!, eylämä baba!;
bölmä (malí). heißt du nicht doch Elana? mägär (bä-
Distrikt, der; -(e)s, -e sahä, dairä. yäm) sänin adín Elana deyil?.
Disziplin, die; -, -en 1. nur sg. intizam, Docht, der; -(e)s, -e fitil, piltä.
nizam, dis(t)iplin, nizam-intizam; 2. Dock, das; -(e)s, -s dok (gämi tämir
(wissenschaftliche, sportliche) elm åöbä- oulnan yer) .
si, fänn. Dogge, die; -, -n doq (it cinsi) .
disziplinarisch adj. 1. iå nizamnamä- Dogma, das; -s, -men doqma, ehkam.
sinä uyõun; 2. fig. son däräcä särt. dogmatisch adj. doqmatik, qäti.
diszipliniert adj. intizamlí, distiplinli. Dohle, die; -, -n zaõça, dolaåa, kiçik
Diszipliniertheit, die; - nizamlílíq. qarõa.
disziplinlos adj. intizamsíz, distiplinsiz. Doktor, der; -s, -en 1. (Titel) doktor;
dito adv. yuxarídakí kimi, hämin o. 2. (Arzt) häkim, doktor; den ~ machen
Ditozeichen, das; -s, - hämin o iåarä- doktorluõunu etmäk; ~ der Philosophie
si (älamäti) ("). (Dr. Phil.) fälsäfä doktoru.
Diva, die; -, Diven çox sevimli (mäå- Doktorand, der; -en, -en doktorluõu
hur) qadín sänätkarí ( sinamada, te- müdafiä edän täläbä.
leviziyada, teatrda), Ulduz. Doktorarbeit, die; -, -en doktorluq işi,
divergent adj. färqli; zidd(iyätli). (Süd. : doktora tezi).
Divergenz, die; -, -en 1. (Meinungsver- Doktorat, das; -(e)s, -e doktorluq dä-
schiedenheit) ixtilaf, fikir ayrílíõí; 2. (Ge- räcäsi.
gensatz) färqlänmä, ziddiyät. Doktortitel, der; -s, - doktorluq därä-
divers adj. cürbäcür, cüräbäcürä, cäsi.
färqli, müxtälif. Doktorwürde, die; -, -en s. Doktortitel.
Dividend, der; -en, -en math. bölünän. Doktrin, die; -, -en pol. näzäriyyä,
Dividende, die; -, -n (bei Aktien) xeyir, doktrin(a), tälim.
qazanc, dividend. doktrinär adj. düåüncäsini däyiåmä-
dividieren vt math. bölmäk (durch A/ - yä hazír olmayan.
ä). Dokument, das; -(e)s, -e sänäd.
Division, die; -, -en math. 1. bölmä, dokumentarisch adj. sänädlärä äsas-
ayírma; 2. mil. diviziya, läågär. lanan, häqiqi, sänädli.
Divisor, der; -s, -en bölän. dokumentieren vt sänädlärlä göstär-
d.j. Abk. für dieses Jahres bu ilin. mäk, äsaslandírmaq.
DNA, DNS, die; - biol. Abk. für Desox- Dolch, der; -(e)s, -e xäncär, qämä,
yribonukleinsäure DNS. däånä.
doch konj. u. adv. 1. (dennoch) här hal- doll s. toll.
da, yenä dä; 2. (jedoch) bununla belä, Dollar, der; -s, -s Dollar.
lakin, buna baxmayaraq; 3. (auffor- Dolmetsch, der; -(e)s, -e 1. (Fürspre-
dernd) isä, ki, axí, baba, bäs, dä, da; cher) havadar, müdafiäçi; 2. tärcümäçi,
sprechen Sie ~! daníåín dä (da); komm ~ mütärcim.
! gäl dä!, gäl baba!; du weißt ~ ..bilirsän dolmetschen vi tärcümä etmäk, çevir-
ki ..; hör ~ auf, was ist los mit dir? bäs- mäk.
dir, nä xäbärindir? 4. (als Antwort auf Dolmetscher, der; -s, - dilmanc, mü-
e-e negative Frage) bäs necä, niyä, äl- tärcim, tärcümäçi.
bättä; mägär, bäyäm; F hälbättä; Dolmetscherin, die; -, -nen tärcümäçi
kommst du nicht mit? gälmirsän? ~! ni- (qadín).
Dom 190 Dossier
--------------------------------------------------------------------------------------------- ---
Dom, der; -(e)s, -e 1. (Kathedrale) bö- doppeln vt ikilämäk, ikiqat artírmaq.
yük kilsä; 2. (Gewölbe) qübbä, günbäz. Doppelpunkt, der; -(e)s, -e iki nöqtä (:).
Domäne, die; -, -n 1. (Staatliches Land- doppelseitig adj. ikitäräfli.
gut) dövlätä aid ärazí vä ämlak, dövlät doppelsinnig adj. ikimänalí, mübhäm.
torpaõí; 2. (Spezialgebiet) ixtisas sahä; doppelt adj. ikiqat; iki-iki; adv. iki dä-
das ist s-e ~ bu onun ixtisas sahäsidir. fä çox, iki qat çox; ~ so viel iki däfä çox;
domestizieren vt (Zähmen) ähliläşdir- ~ so groß iki däfä böyük.
mək, ram etmək. Doppeltür, die; -, -en ikitaylí qapí.
dominant adj. hökm sürän. Doppelverdiener die/pl. här ikisi pul
dominieren vt hökm sürmäk, aõalíq qazanan är-arvad.
etmäk (über A/ bir åey üzärindä); vi Doppelzimmer, das; -s, - ikiyataqlí
üstün olmaq, üstünlük täåkil etmäk. otaq, ikiadamlíq otaq.
Domino, das; -s, -s domino oyunu. doppelzüngig adj. ikiüzlü, riyakar, bu-
Domizil, das; -s, -e iqamätgah, oturu- qälämun sifät; ~ sein ikiüzlü olmaq; Spr.
lan yer, yaåayíå yeri. dem Hasen “lauf” dem Windhund “faß”
Dompfaff, der; -s, -en zo. qar quåu. sagen dovåana qaç, tazíya tut demäk.
Dompteur, der; -s, -e heyvan tälimçi- Dorado, das; -s, -s behiåt, cännät.
si, heyvan öyrädicisi. Dorf, das; -(e)s, -¨er känd, köy.
Donner, der; -s göy gurultusu; gum- Dorfälteste, der u. die, -n, -n kändxuda.
bultu wie vom ~ gerührt dastehen / sein Dorfbewohner, der; -s, - känd ähalisi.
ildírím vurmuå (çarpmíå) kimi durmaq Dorfgeschichte, die; -, -n känd heka-
(quruyub qalmaq). yäsi.
donnern vi guruldamaq; es donnert dörflich adj. känd(li).
göy guruldayír. Dorn, der; -(e)s, -en tikan; fig. j-m ein
Donnerstag, der; -(e)s, -e cümäaxåa- ~ im Auge sein birisinin gözünä tikan
mí; am ~ cümäaxåamí. kimi batmaq, birisinin gözündä tikan
donnerstags cümäaxåamlarí. olmaq.
Donnerwetter, das; -s 1. F (Bewun- dornig adj. tikanlí.
derung) saõ ol!, yaåa!; 2. (Ausruf des Är- dörren vt qurutmaq, qovurmaq.
gers) cähännäm olsun!, länätä gälsin!; Dörrobst, das; -es quru meyvä, yemiå,
zum ~, seid doch leiser! länät åeytana, çäräz.
bir yavaå olun! dort adv. orada; hier und ~ här yan-
doof adj. 1. F säfeh, axmaq, aõíldan da, här yerdä, här täräfdä; von ~ ora-
seyräk, aõíldan kasíb; 2. F daríxdírící. dan; ~ her oradan; ~hin oraya.
Doofheit, die; -, -en säfehlik, axmaq- dorther adv. oradan; o täräfdän.
líq. dorthin adv. oraya; o täräfä.
dopen vt (Sport) tährik edici maddä- dortig adj. oradakí, oranín, oralí.
lärdän istifadä etmäk; gedopt sein do- Dose, die; -, -n 1. qutu; 2. (Steckdose)
pinqli olmaq. åtepsel.
Doping, das; -s (Sport) idmanda qada- dösen vi mürgülämäk.
õan olan tährik edici maddä, dopinq. Dosenfleisch, das; -es konserv äti.
Doppel, das; -s, - ikiqat, ikili; kopiya, Dosenöffner, der; -s, - konserv açan.
surät. dosieren vt miqdaríní täyin etmäk, do-
doppeldeutig adj. ikimänalí, eyhamlí. zalamaq.
Doppelgänger, der; -s, - bänzär, oxåar, Dosierung, die; -, -en miqdaríní täyin
äå. etmä, dozalama.
Doppelkinn, das; -s, -e buxaq, çänäal- Dosis, die; -, -sen miqdar, doza.
tí. Dossier, das; -s, -s dosya.
dotieren 191 drankommen
------------------------------------------------------------------------------------------------
dotieren vt väqf etmäk, baõíålamaq; drall adj. 1. (Frau) ätli budlu, kök; 2.
yaxåí ämäk haqqí vermäk; e-e gut do- (gedreht) fírlanmíå, dönmüå.
tierte Stelle yaxåí pul qazanílan iå (vä- Drall, der; -(e)s, -e fírlanma, härlän-
zifä). mä; dövr; eåmä, burma.
Dotierung, die; -, -en väqf, baõíålama. Drama, das; -s, -men dram; das ~ e-s
Dotter, der u. das; -s, - yumurta sarísí. Lebens bir häyatín dramí, bir häyatín
doubeln vt dublyorluq etmäk. ací sähifäläri.
Double, das; -s, -s Film dublyor; dubl- Dramatiker, der; -s, - dram yazan.
yorluq iåi. dramatisch adj. dramatik.
Doublet, die; -, -n dublet, här hansí bir dramatisieren vt 1. dram åäklinä sal-
åeyin ikinci nüsxäsi; iki eyni åeydän maq; 2. fig. böyütmäk, åiåirtmäk.
biri. Dramaturg, der; -en, -en dramaturq.
Dozent, der; -en, -en dosent. dran (daran) adv. s. daran; ich bin ~
dozieren vi därs vermäk. növbä mänimdir; er ist arm ~ onun väz-
Dr. = (Doktor); Doktor der Philosophie iyyäti pisdir; spät ~ sein gecikmäk, gec
fälsäfä doktoru; Doktor der Medizin tibb qalmaq.
doktoru. dranbleiben vi fig. äl çäkmämäk, da-
Drache, der; -n, -n 1. äjdaha, äjdär; yanmaq; F ~ an (D) -dän äl çäkmämäk.
2. fig. (böses Weib) bädqílíq arvad, drang s. dringen.
deyingän arvad, ifritä; 3. fig. (stark, Drang, der; -(e)s 1. (Druck) täzyiq, sí-
mutig, furchtlos) mutiger Bursche äjdaha xíådírma; 2. (Begierde) meyl, arzu, hä-
kimi oõlan. väs; 3. med. istämä, ehtiyac hissi, tälä-
Drachen, der; -s, -s kaõízdan ilan bat.
(Süd. : bärdivan); e-n ~ steigen lassen Drängelei, die; -, -en F itälämä, so-
bärdivan uçurtmaq. xulma; girhagir.
Dragee, das; -s, -s draje, üstü åäkärlä drängeln vt u. vi F itälämäk; (mit
örtülmüå meyvä vä ya häb. der Brust) döålämäk; (Auto) soxulmaq;
Draht, der; -(e)s, -¨e 1. mäftil, tel, sim; ~ Sie doch nicht so! itälämäyin!.
2. fig. telefon, teleqraf; per ~ telefonla; drängen vt 1. (drücken) síxíådírmaq,
der heiße ~ iki dövlätin hökümätläri ara- síxmaq; 2. (schieben, stoßen) itälämäk;
sínda telefon älaqäsi; e-n guten ~ zu j-m (mit der Brust) döålämäk; 3. (j-m zuset-
haben birisiylä yaxåí älaqä saxlamaq zen) tängä gätirmäk; síxíådírmaq; zu
(arasí yaxåí olmaq). tun ~ -mäsi üçün síxíådírmaq; vi (auf
Drahtanschrift, die; -, -en teleqraf ad- et. ~) -dä israr etmäk; die Zeit drängt
resi. vaxt azdír, vaxt gözlämir; vr sich ~ 1.
Drahtbürste, die; -, -n sim fírçasí. soxulmaq; durch die Menge ~ soxulub
drahtlos adj. simsiz, telsiz. keçmäk; 2. bir-birinin ardínca gälmäk;
Drahtnetz, das; -es, -e dämir top. die Ereignisse drängten sich hadisälär
Drahtseil, das; -(e)s, -e mäftil, sim. bir-birinin dalínca baå verdi; 3. sich ~
Drahtseilbahn, die; -, -en mäftil buraz- acil olmaq; die Zeit drängt vaxt azalír;
lí dämir yolu. sich ~ um -in ätrafína yíõíåmaq (toplaå-
Drahtverhau, der; -(e)s, -e mäftil çä- maq).
pär, mäftil hörgü. Drängen, das; -s israr; auf ~ von .. -in
Drahtzieher, der; -s, - 1. tel çäkän, tel- israr ilä, -in täkidi ilä.
çi, sim çäkän; 2. fig. fitnäçi, fitnä sa- drankommen vi F -in sírasí gälmäk,
lan, gizli rähbär. növbäsi çatmaq (olmaq); du kommst
drakonisch adj. çox aõír, çox särt, çox (als nächster) ~ (bundan sonra) síra
åiddätli; ~e Maßnahmen särt tädbirlär. sändädir, (növbä sänindir).
Drangsal 192 Drehstuhl
------------------------------------------------------------------------------------------------
Drangsal, die; -, -e äziyyät, äzab. Drechselbank, die; -, -¨e xarrat däz-
drangsalieren vt äzab vermäk, zülm gahí.
etmäk, iågäncä vermäk. drechseln vt yonmaq (däzgahla).
drankriegen vt F -in etmäsini qäbul Drechsler, der; -s, - yonucu.
etmäk, razílaåmaq, razílíq vermäk; ihr Dreck, der; -(e)s 1. çirk, natämizlik, kä-
habt mich ganz schön drangekriegt mäni safät;2.(Straßenschmutz)zir-zibil, cír-cín-
yaxåí razílaådírdíz. dír; j-n wie den letzten ~ behandeln birini
drannehmen vt F (Schule) -dän soruå- tähqir etmäk; das geht dich e-n ~ an sä-
maq, -dän sual etmäk. nä däxli yoxdur; fig. er hat (viel) ~ am
drapieren vt parça ilä örtmäk, üstü- Stecken o oõraådír, o tämiz insan deyil.
nü örtmäk; bäzämäk. dreckig adj. pis, kifir; çírkli, zibilli,
drastisch adj. 1. (sehr wirksam) çox käsafätli; fig. damdabaca; es geht mir ~
täsirli; 2. (unverblümt) düz, aydín, sär- pis gündäyäm, väziyyätim çox pisdir.
rast; 3. (Maßnahme) särt. Drecksau, die; -, -¨e F pis adam, oõ-
drauf adv. 1. s. darauf; 1. buna; bu- raå.
nun dalínca; bundan sonra;~ und dran Dreckskerl, der; -s, -e F pis adam, oõ-
sein, etw. zu Inf. -mäk üzrä olmaq; ich raå.
war ~ und dran, den Plan aufzugeben Dreh, der; -(e)s, - u. –s 1. (Methode)
plandan äl çäkmäk üzräydim; gut ~ sein üsul, metod, yol; den richtigen ~ heraus-
ke(y)fi kök olmaq. kriegen mäsälänin düz yolunu tapmaq;
Draufgänger, der; -s, - dälibaå; däli- um den ~ täxminän bu hüdudda; 2.
qanlí, qorxmaz, üräkli. (Kniff) hiylä, käläk; fänd.
draufgehen vi 1. (umkommen) ölmäk; Dreharbeit, die; -, -en film çäkmä iåi.
täläf olmaq; 2. xärclänmäk, israf olmaq Drehbank, die; -, -¨e torna däzgahí.
auf dieser Reise sind 4000 € draufgegan- Drehbuch, das; -(e)s, -¨er ssenari.
gen bu säfärdä 4000 € xärcländi. drehen vt 1. fírlatmaq, çevirmäk, dön-
draufkommen vi säbäbini tapmaq; ich därmäk, burmaq, aylandírmaq; eåmäk;
komme nicht drauf yadíma sala bilmi- 2. (drechseln) yonmaq; 3. (Film) e-n Film
räm. ~ kino filmi çäkmäk; 4.(Zigaretten) papi-
draufkriegen vt F cäzalanmaq; F eins ros bürmälämäk, siqar bükmäk, papi-
~ kötäk yemäk. ros eåmäk; vr sich ~ fírlanmaq, fíríl-
drauflegen vt fig. (Geld) qalaníní ver- danmaq, aylanmaq, burulmaq, dön-
mäk, pulun üstünä pul qoymaq. mäk; fig. worum dreht es sich? mäsälä
drauflos adv. F (durmadan) üstünä; nädir?; darum dreht es sich nicht söhbät
~gehen üstünä getmäk, maniälärä bax- bundan getmir, mövzu (qonu) bu deyil.
mayaraq getmäk. drehend adj. fírlanan, härlänän, fíríl-
drauflosreden vi F durmadan daníå- danan, fíríldana-fíríldana; ~e Bewegung
maq, fikirläåmädän daníåmaq. fírlanan häräkät.
draufmachen vt e-n ~ yaxåí bayram Dreher, der; -s, - tornaçí.
etmäk, doyunca ke(y)f etmäk. Dreherei, die; -, -en tornaçílíq ema-
draufzahlen vt (zusätzlich bezahlen) latxanasí.
älavä olaraq ödämäk, üstünä pul qoy- Drehpunkt, der; -(e)s, -e dayanaq nöq-
maq; vi (Verluste haben) (zäräri) cibdän tä, äsas nöqtä.
qoymaq (vermäk). Drehstahl, der; -(e)s techn. torna tiyä-
draus adv. F daraus si, käski.
draußen adv. eåikdä, bayírda, açíq Drehstrom, der; -(e)s däyiåän üçfaza-
havada, eåiyindä; von ~ eåikdän, bayír- lí cäräyan.
dan. Drehstuhl, der; -(e)s, -¨e fírlanan stul,
Drehung 193 Dringlichkeit
------------------------------------------------------------------------------------------------
fírlanan sändäl. dreistellig adj. math. üçqiymätli (Süd. :
Drehung, die; -, -en härlänmä, fírlan- üçräqämli).
ma, dolanma, burulma, dönmä, gärdiå, dreistöckig adj. üçmärtäbäli.
dövr, devr, dövran. dreistufig adj. üçpilläli.
Drehzahl, die; -, -en dönmä miqdarí, dreitägig adj. üçgünlük.
dönmä sayí. dreitausend adj. üç min.
drei adj. fig. er kann nicht bis ~ zählen o dreiviertel adj. dörddä üç hissä.
därrakä sahibi deyil, o aõíldan kasíb- dreizehn adj. on üç.
dír. dreizehnt- adj. onüçüncü.
drei adj. üç. Dresche, die; - F kötäk; ~ bekommen
Drei, die; -, -en üç, üçlük. kötäk yemäk, kötäklänmäk.
dreibändig adj. üç cildli. dreschen vt 1. (Getreide) xírman (xär-
dreiblättrig adj. üç yarpaqlí. män) döymäk, taxíl döymäk; 2. fig.
dreidimensional adj. üç ölçülü, üç döymäk.
ändazäli (üçkünclü). Dreschflegel, der; -s, - toxmaq, paya,
Dreieck, das; -(e)s, -e üçbücaq. taxíldöyän.
dreieckig adj. üçbucaqlí, üçkünclü. Dreschmaschine, die; -, -n xírmandö-
dreierlei adj. üç cür, üç åäkildä. yän maåín, ding, taxíldöyän.
dreifach adj. üçqat, üçqat artíq; adv. dressieren vt (Tier) tälim etmäk, öyrät-
üçqat, üç däfä. mäk.
Dreifaltigkeit, die; - rel. üçlük, täslis. Dressman, der; -s, -men model (kiåi),
dreifarbig adj. üç rängli. manikän.
Dreifuß, der; -es, -¨e üçayaq. Dressur, die; -, -en (e-s Tier) tälim.
dreihundert adj. üç yüz. driften vi mar. häräkät etmäk (iräliyä
dreihundertst- adj. üçyüzüncü. doğru), getmäk
dreijährig adj. üçillik, üç yaåínda. Drill, der; -(e)s mil. särt härbi tälim.
dreikantig adj. üçkünc, üçüzlü. drillen vt 1. mil. äsgärlärä särt tälim
Dreikäsehoch, der; -s, -(s) F koppuå, vermäk; 2. tälim vä tärbiyä etmäk;3. to-
pompul, kiçik uåaq. xumlarí síra ilä äkmäk;4.äziyyät etmäk.
dreimal adv. üç däfä, üç qat, üç yol. Drillich, der; -(e)s, -e bez, kätan.
dreimalig adj. üç qat, üç däfä täkrar Drilling, der; -s, -e üç lüläli tüfäng.
olan. Drillinge, die/pl. üç äkiz uåaq, üçüz.
dreimonatlich adj. üçaylíq. drin s. darin; içindä; F es ist noch alles
dreiseitig adj. üçtäräfli, üçyanlí. ~ hälä här åey mümkündür.
dreispaltig adj. üçsütunlu. dringen vi 1. (durch et.) keçmäk, so-
dreisprachig adj. üçdilli. xulmaq; 2. (aus et.) çíxmaq; 3. (auf et.)
dreißig otuz; die ~er Jahre otuzuncu israr etmäk, täkid etmäk; 4. (in j-n) bir
illär. käsi tängä gätirmäk, síxíådírmaq.
Dreißiger, der; -s, - 30-40 yaålí kiåi. dringend adj. 1. täcili, täxiräsalín-
dreißigjährig adj. otuzillik. maz, äcäläli; 2. (notwendig) çox gäräk-
dreißigst adj. otuzuncu. li, zäruri; täxirsiz; veralt. älzäm; 3.
dreißigstel adj. otuzuncu (hissä). (Verdacht, Rat) aõír, güclü; saõlam; in
dreißigtägig adj. otuzgünlük. ~en Fällen täcili vaxtda, täcili hallarda.
dreist adj. 1. (frech) sírtíq, üzsüz, üz- dringlich s. dringend.
lü, azğın, füzul; 2. (ungezogen) ädäbsiz, Dringlichkeit, die; täxirä salínmazlíq,
tärbiyäsiz; 3. (selbstgefällig) özündän täcililik, äcälä; zärurät; täkidlilik.
razí, özünü bäyänän; ~ werden azğın- drinnen adv. içäridä, daxildä, -in için-
laşmaq, füzulluq etmäk. dä.
Drink 194 Drücker
------------------------------------------------------------------------------------------------
Drink, der; -s, -s içki. drosseln vt 1. techn. axíní azaltmaq;
drinstecken vi -in içindä olmaq; da boõub azaltmaq, qísmaq; 2. (j-n wür-
steckt viel Arbeit drin bu iş çox zähmät gen) boõmaq.
aparíb, bu iş üçün çox ämäk qoyulub. Drosselung, die; -, -en azaltma, qís-
dritt adv. : zu ~ üçlükdä. ma; boõma.
dritte, ~r, ~s adj. üçüncü; die Dritte drüben adv. orada, o täräfdä, qaråída.
Welt Üçüncü Dünya. drüber adv. s. darüber; bunun üzä-
Drittel, das; -s, - üçdä bir. rindä; üstündän, üzärindän.
dritteln vt üçä bölmäk, üç yerä böl- Druck¹, der; -(e)s, -¨e 1. nur sg. täzyiq,
mäk. síxíådírma, basqí, zülm, qísnama, güc;
drittens adv. üçüncü olaraq, üçüncü- 2. (Last) yük, aõírlíq; 3. (Händedruck) äl
sü. vermä; 4. (Nachdruck) täkid, ähämiyyät;
Droge, die; -, -n 1. med. sähiyyä ma- ~ ausüben täzyiq göstärmäk, qísnamaq,
lí, dava-därman; 2. (Rauschgift) narko- güc gälmäk; vulg. osturtmaq.
tik maddä (Süd. : müxäddir maddä). Druck², der; -(e)s, -e (Buchdruck) çap;
Drogenabhängige, der u. die; -n, -n mätbuat; näåriyyat in ~ geben çapa
narkotika xästäsi, narkotika maddälär- vermäk.
dän asılı adam. Druckbogen, der; -s, -¨ väräqä, çap
drogensüchtig adj. narkotika xästäsi väräqi.
(Süd. : mötad). Druckbuchstabe, der; -n, -n mätbää
Drogerie, die; -, -n sähiyyä maddälär härfi, çap härfi.
(därmanlar) satílan maõaza. Drückeberger, der; -s, - iå altíndan
Drogist, der; -en, -en sähiyyä därman- boyun qaçíran åäxs, iådän qaçan.
larí satan. drucken vt çap etmäk; ~ lassen çap
Drohbrief, der; -(e)s, -e tähdid mäk- etdirmäk.
tubu. drücken vt 1. basmaq; síxmaq, äz-
drohen vi (j-m/ bir käsi) hädälämäk, mäk; täzyiq etmäk; soxmaq, dürtmäk;
qorxutmaq, tähdid etmäk, härbä-zorba 2. (Preise) qiymätläri aåaõí salmaq; 3.
gälmäk. (ans Herz) baõrína basmaq; 4. j-m die
drohend adj. qorxuducu, hädäläyici; Hand ~ birisinin älini síxmaq; 5. j-m et.
~e Gefahr yaxínlaåan tählükä. in die Hand ~ birisinin älinä bir åey
Drohne, die; -, -n 1. zo. erkäk arí; qoymaq; vi (Schuh) ayaõí vurmaq; fig.
2. (Nichtstuer) tänbäl, müftäxor, tüfeyli. ich weiß, wo dich der Schuh drückt sänin
dröhnen vi guruldamaq; uõuldamaq; därdini biliräm; vr sich ~ 1. boyun qa-
die Erde dröhnte unter den Panzern yer çírmaq, çäkilmäk, geri durmaq (vor D,
tanklar altínda guruldayírdí; mir dröhnt um A/-dän); 2. (aus Angst) äkilmäk, ara-
der Schädel! baåím guruldayír!, baåím dan çíxmaq, yox olmaq.
çatl(ay)ír! drückend adj. 1. aõír, síxící, yorucu;
Drohung, die; -, -en hädä, tähdid, qor- 2. (Hitze) bärk isti, çox isti.
xutma, härbä-zorba, hädä-qorxu, här- Drucker, der; -s, - 1. çapçí; 2. (Com-
bä. puter) çap maåíní.
drollig adj. 1. (amüsant) äyläncäli; gü- Drücker, der; -s, - 1. (Tür) sürgü, qapí-
lünc; 2. (niedlich) mälahätli. qolu; açar yerinä iålänän xüsusi alät; 2.
Dromedar, das; -s, -e zo. birhörküc- (am Gewehr) çaxmaq; 3. F qapí
lü dävä. aõzínda åey satan adam; 4. narkotik
Droschke, die; -, -n fayton . (heroin) maddäsindän istifadä edän
Droschkenkutscher, der; -s, - faytonçu. adam; F auf den letzten ~ son anda,
Drossel, die; -, -n zo. qaratoyuq. axír lähzädä.
Druckerei 195 dumm
------------------------------------------------------------------------------------------------
Druckerei, die; -, -en mätbää, çapxa- Dublette, die; -, -n 1. ikinci nüsxä;
na. 2. (Imitation) täqlid olmuå åey.
Druckerschwärze, die; - mätbää rängi ducken vt (den Kopf) äymäk; vr sich ~
(müräkkäbi). äyilmäk, tabe olmaq, baå äymäk.
Druckfehler, der; -s, - çap sähvi, çap- Duckmäuser, der; -s, - qorxaq, ikiüz-
da gedän sähv. lü, hiylägär.
Druckfehlerverzeichnis, das; -ses, -se duckmäuserisch adj. qorxudan, hiylä-
mätbää xätasí sähvlärinin cädväli. gärcäsinä.
druckfertig adj. çapa hazír. Dudelei, die; -, -en xoåa gälmäyän çal-
Druckkosten die/pl. mätbää xärci, çap õí; zählätökän radio säsi.
xärci. Dudelsack, der; -(e)s, -¨e bir növ mu-
Druckluft, die; - síxí(ådírí)lmíå hava. siqi aläti.
Druckmittel, das; -s, - täzyiq vasitäsi. Duell, das; -s, -e duel, täkbätäk müba-
Druckpapier, das; -(e)s, -e çap kaõízí. rizä.
Drucksache, die; -, -n çap olunmuå, Duellant, der; -en, -en duel edän, du-
mätbuat. elçi.
Druckschrift, die; -, -en 1. çap olmuå duellieren vr sich ~ duel etmäk.
yazí; broåur; 2. (Drucktypen) çap xätti, Duett, das; -(e)s, -e mus. duet.
mätbää härfi. Duft, der; -(e)s, -¨e ätir, xoå iy, änbär.
Druckverbot, das; -(e)s, -e näår olun- duften vi ätir qoxusu vermäk, ätir kimi
ma yasaõí (qadaõaní). iy vermäk, ätir saçmaq (nach D/ kimi).
drum adv. s. darum; buna görä, bu- duftend adj. ätirli; iyli.
nun üçün; das ganze Drum und Dran duftig adj. fig. incä, zärif.
bununla älaqädar olan här åey. Duftstoff, der; -(e)s, -e ätirli maddä;
drunten adv. aåaõída, altda. parfüm.
drunter s. darunter; qarma-qaríåíq, dulden vt 1. (still leiden) äzab çäk-
alt-üst; hier geht alles ~ und drüber bu- mäk, iztirab çäkmäk; 2. (ertragen) tä-
rada här åey alt-üstdür. hämmül etmäk, dözmäk, tab gätir-
Drüse, die; -, -n väz, qüddä. mäk; 3. (zulassen) yol vermäk; icazä
Drüsenschwellung, die; -, -en väzlärin vermäk, -ä göz yummaq.
åiåmäsi (iltihabí). duldsam adj. säbirli, dözümlü, hövsä-
Dschungel, der; -s, - meåä, orman, läli.
cängäl. Duldung, die; -, -en dözüm, dözmä;
dt. Abk. für deutsch alman(ca). jur. istisna olaraq sakinlik icazäsi alma.
Dtzd. Abk. für Dutzend das; -s, -e dü- dumm adj. 1. säfeh, sarsaq, axmaq,
jün (Süd. : dücün). äbläh, ähmäq, ätbaå; F fig. düdäk, eå-
du pron. sän; auf ~ und ~ stehen bi- åäk; 2. (unwissend) cahil, nadan, baåí-
riylä oturub-durmaq; ~ sagen sän deyä boå, düåüncäsiz, häpänd; 3. (unerfah-
müraciät etmäk; ~ liebe Zeit! äcäba!; ren) täcrübäsiz, naåí;4. (einfältig) sadä-
qäribä iådir!; F ~! ädä!. dil, sadälövh; 5. (beschränkt) gicbäsär,
Dual, der; -s gr. ikili. gictähär, qanmaz, fähmsiz, gicbaå,
Dualismus, der; - (z.B. das Gute u. das abdal, aõzíaçíq, dilbilmäz, ätbaå, may-
Böse) ikilik, bir-birinä zidd olan, iki ma- maq; ~es Zeug! boå åey!, mänasíz åey!;
hiyyätli, dualizm, ikitirälik. der Dumme sein bir åeydä zärär gör-
dualistisch adj. dualist, ikitiräli. mäk; sich ~ stellen özünü bilmämäzliyä
Dübel, der; -s, - techn. dübel, plastik vurmaq; das war ~ von mir axmaqlíq
lülä (vint/ piç üçün). etdim; ich lasse mich nicht für ~ ver-
dubios, dubiös adj. åübhäli. kaufen özümü axmaq yerinä qoya bil-
Dummheit 196 Duplikat
---------------------------------------------------------------------------------------------- --
märäm, özümü axmaq saya bilmäräm. sov.
Dummheit, die; -, -en axmaqlíq, säfeh- dunkelgrün adj. gömgöy.
lik, giclik, gicbaålíq, abdallıq, dälilik; dünkelhaft adj. täkäbbürlü, iddialí,
cahillik; fig. eååäklik, malbaålıq, may- özünü öyän.
maqlıq; mach keine ~en! säfehllik (däli- dunkelhäutig adj. därisiqara, qaradä-
lik) etmä!; ~en machen xalqí özünä rili.
güldürmäk; cahillik etmäk, äblählik. Dunkelheit, die; - qaranlíq.
Dummkopf, der; -(e)s, -¨e axmaq, sä- Dunkelkammer, die; -, -n phot. qaran-
feh, gic, sadälövh, dälisov, kütbeyin; líq otaq.
aõíldan kasíb; anlamaz, beynixarab, dunkeln vi qaranlíqlaåmaq; es dunkelt
beyniboå, äbläh; fig. eååäk, malbaå. qaranlíqlaåír, toran düåür.
dummdreist adj. axmaq vä sírtíq. Dunkelziffer, die; -, -n jur. ifåa olma-
dümmlich adj. gicbäsär, gictähär. yan hadisälärin sayí.
dummstolz adj. dikbaå, lovõa, axmaq dünken vi (mir scheint, dass..) mir
vä özünü bäyänmiå. (mich) dünkt, es dünkt mir (mich) mänä
dumpf adj. 1. (Geräusch) kar, sönük, belä gälir (dass/ ki ...), mäncä ... , belä
küt, goppultu; 2. (Luft) boõanaq, bo- düåünüräm ki.. .
õuq; 3. (Raum) havasíz; 4. (unklar) dünn adj. 1. nazik; incä; 2. (schlank)
aydín olmayan, anlaåílmaz; 5. (feucht) aríq, canazar; aõcavaz, alaåa, çälim-
yaå, nämli, rütubätli; 6. (gefühllos) his- siz, ätsiz, donqaz, sísqa; F äyrämcä; 3.
siz, duyõusuz; ~e Gefühle qaríåíq hiss- (Flüssigkeit) duru; 4. (Stoff) cırılõan,
lär, pis hisslär. nazik; ~es Haar nazik saç; ~ bevölkert
Dumping, das; -s malín öz däyärin- azähalili, aznüfuslu.
dän aåaõí satílmasí, dampinq. Dünndarm, der; -(e)s, -¨e nazik baõír-
Dumpingpreise die/pl. aåaõí düåmüå saq.
qiymätlär pl. dünne : sich ~ machen F äkilmäk.
Düne, die; -, -n qum täpäsi. Dünne, die; -, -n naziklik, incälik.
Dung, der; -(e)s gübrä, gübrälämä, dünnflüssig adj. duru, sulu.
peyin; (Süd. : a. kud). dünnhäutig adj. nazik därili; fig. häs-
Düngemittel, das; -s, - gübrä (väsaiti). sas.
düngen vt gübrälämäk, kud vermäk. Dunst, der; -(e)s, -¨e buxar, tüstü, buõ,
Dünger, der; -s, - gübrä, kud. däm; duman; fig. j-m blauen ~ vormach-
Dunggrube, die; -, -n gürbä çalasí. en bir käsi aldatmaq, bir käsin gözünä
Düngung, die; -, -en gübrälämä. kül üfürmäk; fig. keinen blassen ~ haben
dunkel adj. 1. qaranlíq; es wird ~ qa- heç bir täsävvürü olmamaq (von D/-
ranlíqlaåír; 2. (Farbe) tünd; 3. (unklar) dän).
åübhäli, aydín olmayan; fig. ~e Ge- dünsten vt (Speisen) buõda biåirmäk,
schäfte äyri işlər, qeyri-qanuni alverlär; buõlamaq, buõlanmaq.
es wird mir ~ vor den Augen gözlärim dunstig adj. buõlu, buxarlí, tüstülü,
qaralír. sisli.
Dunkel, das; -s qaranlíq; im ~n qaran- Dunstkreis, der; -es fig. atmosfer(a).
líqda; j-n im ~n lassen kimsäni baåa Duo, das; -s, -s mus. duet.
salmamaq, qaranlíq içindä buraxmaq. düpieren vt (täuschen) aldatmaq, ələ
Dünkel, der; -s lovõalíq, täkäbbürlük, salmaq.
özünübäyänmä. Düpierung, die; -, -en aldatma, ələ sal-
dunkeläugig adj. qaragöz(lü). ma.
dunkelblau adj. sürmeyi; gömgöy. Duplikat, das; -(e)s, -e surät, kopiya,
dunkelbraun adj. (Haut)qaraåín, qara- ikinci nüsxä; dublikat.
Duplizität 197 durchdrücken
------------------------------------------------------------------------------------- -----------
Duplizität, die; -, -en ikilik. yarílmaq; 2. (Geschwür) deåilmäk.
durch präp. mit A 1. (räumlich) için- durchbrechen² vt 1. (Ast, Stock usw.)
dän, içärisindän (geçäräk), arasíndan; síndírmaq; 2. (Loch) açmaq, dälmäk.
2. (instrumental) ilä, vasitäsi ilä; 3. (kau- durchbrennen vi 1. el. (Sicherung; Bir-
sal) sayäsindä, görä; ~ und ~ baådan ne usw.) yanmaq; 2. fig.(weglaufen) qaç-
ayaõa, tamamilä; es ist 3 Uhr ~ saat maq, äkilmäk.
üçü keçir; die ganze Nacht ~ bütün ge- durchbringen vt 1. keçirmäk; 2. (e-n
cä; ich bin ~! män keçdim!, män qäbul Kranken) qurtarmaq, saõlatmaq; 3.
oldum!; män o biri taya keçdim. (Vermögen, Geld) xärclämäk, sovur-
durchackern vt F çalíåmaq, fasilä- maq; 4. (Familie) keçindirmäk, bir tähär
siz iålämäk. dolandírmaq; ein Gesetz ~ qanun keçir-
durcharbeiten vt 1. (ohne Objekt) fa- mäk; vr sich ~ keçinmäk, bir tähär do-
siläsiz iålämäk, çalíåmaq; die ganze lanmaq.
Nacht ~ bütün gecäni iålämäk; 2. (et.) durchbrochen adj. dälinmiå, yarílmíå.
bir mövzu üstündä iålämäk, tädqiq Durchbruch, der; -(e)s, -¨e 1. mil. ya-
etmäk; 3. (sich durch et. mühsam bewe- rílma, yaríb keçmä; 2. (in e-r Mauer
gen) çätinliklä iräli getmäk, zähmätlä usw.) açílan dälik, açílan baca; 3. sín-
qabaõa getmäk. ma; 4. fig. (Erfolg) müväffäqiyyät, uõur;
durchatmen vi (tief) ~ därin näfäs çäk- zum ~ kommen görsänmäk, täzahür
mäk. etmäk, aåkara çíxmaq, zahir olmaq.
durchaus adv. hökmän, mütläq, täma- durchdacht adj. yaxåí düåünülmüå;
milä; ~ nicht äsla, heç, qätiyyän; ~ ~ denken yaxåí düåünmäk, yaxåí fikir-
möglich! olabilir, mümkündür! läåmäk.
durchbacken vt yaxåí biåirmäk. durchdenken vt yaxåí düåünmäk, yax-
durchbeißen vt diålämäk, diåläyib qo- åí fikirläåmäk.
partmaq; vr sich ~ fig. (Notlagen durch- durchdiskutieren vt härtäräfli müzaki-
stehen) däf etmäk, davam gätirmäk, rä etmäk.
dayaníb aradan qaldírmaq. durchdränge(l)n vr sich ~ soxulub
durchblättern vt 1. (Buch) väräqlämäk; keçmäk, soxulmaq.
2. gözdän keçirtmäk, baxmaq. durchdrehen vt (Fleisch) ät maåíní
Durchblick, der; -(e)s, -e 1. arasíndan ilä ät çəkmäk, qiymälämäk (durch A/ -
baxma; 2. fig. (begreifen) baåa düåmä, dän); vi F çox hirslänmäk; däli ol-
anlama; keinen ~ haben xäbäri olma- maq, aõlí azmaq; fig. durchgedreht ma-
maq, baå çíxarmamaq. åíndan keçmiå; fig. çox hirsli; däli.
durchblicken vi 1. arasíndan bax- durchdringen¹ vi 1. keçmäk; 2. (Flüs-
maq; 2. (begreifen) baåa düåmäk, anla- sigkeit) sízmaq; 3. (sich durchsetzen)
maq; ~ lassen (andeuten) iåarä etmäk. mäqsädä çatmaq, äldä etmäk; 3. (wir-
durchbluten vt qan yetirmäk, qan çat- ken) täsir etmäk; ~der Blick iti baxíå;
dírmaq (bir orqana). ~der Schrei qulaqbatíran färyad (qíåqí-
Durchblutung, die; - qan dövraní. ríq).
durchbohren vt dälmäk, dälib keç- durchdringen² vt dälib keçmäk, deå-
mäk; deåmäk, dälik açmaq; mit Blick- mäk.
en ~ tähdid edici gözlärlä baxmaq. durchdringend adj. 1. (Kälte usw.) åid-
durchbraten vt yaxåí qízartmaq. dätli; güclü; 2. (Verstand) aõla batan,
durchbrechen¹ vt 1. mil. (Blockade aõíllí; 3. (wirksam) täsirli, därin.
usw.) yarmaq; deşmək; 2. (herauskom- Durchdringung, die; - nüfuz etmä, içi-
men) çíxmaq, aåkar olmaq, doõmaq; 3. nä girmä.
(Regel) pozmaq, riayät etmämäk; vi 1. durchdrücken vt 1. (durch et. pressen)
Durcheinander 198 durchgängig
------------------------------------------------------------------------------------------------
basíb arasíndan keçirmäk, bärk bas- durchfeiern vt F äyläncä qurmaq.
maq, basíb äzmäk; 2. (strecken) gär- durchfeilen vt yeyäylä käsmäk.
näåmäk; 3. (Forderungen, Pläne, Ge- durchfinden vr sich ~ yolunu tapmaq;
setze) qäbul etdirmäk, keçirmäk. nicht mehr ~ können karíxíb qalmaq,
durcheinander adv. 1. qarma-qaríåíq, yolunu tapmamaq.
qat-qaríåíq, qaríåíq, necä gäldi, badar, durchfliegen¹ vi 1. arasíndan keçmäk;
dolam-dolaåíq, dolanbac, hälläm-qäl- der Stein flog durch die Fensterscheibe
läm; 2.(verwirrt) karíxdírílmíå, pärt, gic, durch daå päncärä åüåäsini vurub keç-
çaåqín, dolaåíq; ~ bringen çaådírmaq, di; 2. F (im Examen) keçmämäk, müväf-
gicälländirmäk, karíxdírmaq; çaxnaå- fäq olmamaq.
ma salmaq, dolaåíq salmaq. durchfliegen² vt 1. (Strecke) uçub keç-
Durcheinander, das; -s qaríåíqlíq, çaå- mäk; 2. (Schriftstück) täläsik gözdän
baålíq, çaxnaåíq, çaxnaåmaq, dola- keçirmäk, täläsik (säthi) oxumaq.
åíqlíq, dolanbac, hälläm-qälläm, anar- durchfließen¹ vi arasíndan axmaq.
åi, yöndämsizlik. durchfließen² vt axíb getmäk.
durcheinanderbringen vt 1. qaríådír- durchforschen vt araådírmaq, tädqiq
maq, dolaådírmaq; 2. (j-n) karíxdírmaq. etmäk.
durcheinandergeraten vi 1. qaríåmaq; durchforsten vt 1. meåädä artíq olan
dolaåíõa düåmäk; 2. karíxmaq. aõaclarí käsmäk; 2. axtarmaq; axtaríb
durcheinanderreden vt pärt daníåmaq, artíq olan åeyläri atmaq (uzaqlaådír-
qarma-qaríåíq daníåmaq. maq).
durcheinandersein vi pärt olmaq, durchfragen vr sich ~ (nach, zu /-in yo-
çaåbaå qalmaq; (Dinge) qarma-qaríåíq lunu) soruåa-soruåa tapmaq, yol so-
olmaq. ruåmaq.
durcheinanderwerfen vt s. durchein- durchfrieren vi donmaq, çox üåümäk;
anderbringen. ich bin ganz durchgefroren lap donmu-
durchfahren¹ vi keçib getmäk, dur- åam.
madan keçmäk. durchführbahr adj. yerinä yetirilä bi-
durchfahren² vt 1. (Gegend) keçmäk, län, ifa oluna bilän.
içindän keçmäk;2. (kreuz und quer) dur- durchführen vt 1. arasíndan keçir-
madan getmäk, baådan-baåa getmäk; mäk, içindän keçirmäk; 2. fig. icra et-
3. (Schauder) canína iålämäk, canína mäk, häyata keçirmäk; keçirmäk, ifa
keçmäk; ihn durchfuhr ein heftiger etmäk, aparmaq, bärpa etmäk.
Schreck onun içindän bir qorxu keçdi, Durchführung, die; -, -en icra etmä;
qorxudan tükläri biz-biz oldu; 4. (Ge- ifa etmä; häyata keçirmä.
danke) birdän aõlína gälmäk. Durchführungsbestimmungen die/pl.
Durchfahrt, die; -, -en 1. keçmä; 2. icra (etmä) qärarí; tälimatín icrasí.
(Ort) keçid, yol; ~ verboten! keçmäk durchfurchen vt 1. (Runzeln) qíríådír-
qadaõandír!. maq, bürüådürmäk; 2. (Feld, Acker) åí-
Durchfall, der; -(e)s, -¨e 1. med. ishal; rím-åírím etmäk.
2. (Misserfolg) müväffäqiyyätsizlik, ba- durchfüttern vt yedizdirmäk.
caríqsızlíq; uõursuzluq. Durchgabe, die; -, -n (e-r Nachricht) bil-
durchfallen vi 1. (Mißerfolg haben) dirmäk, demäk.
müväffäqiyyätsizliyä uõramaq, müväf- Durchgang, der; -(e)s, -¨e 1. nur sg. ke-
fäq olmamaq; 2. (in der Prüfung) käsil- çid; güzar; 2. (Tätigkeitsphase) keçmä;
mäk, qäbul olmamaq, . 3. (Korridor) koridor, dalan, dähliz; pa-
durchfechten vt müväffäqiyyät qazan- saj.
maq, mübarizä edib qäläbä çalmaq. durchgängig adj. ümumi, normal, mär-
Durchgangslager 199 durchlaufen
------------------------------------------------------------------------------------------------
sum; adv. ümumiyyätlä, adätän, istis- durchhecheln vt F (klatschen über)
nasíz. qeybät etmäk, dalínca daníåmaq.
Durchgangslager, das; -s, - düåärgä. durchhelfen vi kömäk etmäk, çätinlik-
Durchgangsverkehr, der; -(e)s näqliy- dän çíxarmaq.
yat, iki yer arasínda iålämäk (transit). durchhungern vr sich ~ aclíq çäkmäk,
Durchgangszug, der; -(e)s, -¨e ekspres, aclíqla keçinmäk.
sürätlä gedän qatar. durchkämmen¹ vt 1. (Haar) daramaq.
durchgeben vt (e-e Nachricht, e-e In- durchkämmen² vt (nach j-m/et.) gäzib
formation) vermäk, yaymaq, bildirmäk. axtarmaq.
durchgehen vi 1. keçmäk, keçib get- durchkämpfen vt 1. (Kampf ohne Unter-
mäk (durch A/ arasíndan); 2. (fliehen) brechung) fasiläsiz döyüåmäk, axíra
qaçmaq, qaçíb getmäk; 3. (Pferd) bärk qädär vuruåmaq; 2. (Schwierigkeiten)
qaçmaq, hürküb qaçmaq; 4. (Antrag, qäläbä çalmaq; vr sich ~ 1. keçmäk,
Gesetz) qäbul olmaq; 5. (Flüssigkeit) su yaríb keçmäk (durch et.); 2. ruzusunu
keçmäk; 6. (Sohle, Schuh) dälinmäk; 7. zorla qazanmaq, çätinliklä yaåamaq;
(nachsichtig behandeln) danlamamaq, sich im Leben ~ müssen häyatínda çätin-
mäzämmät etmämäk; keçindirmäk; ~ liklärä qäläbä çalmaq.
lassen göz yummaq; das kann ich nicht ~ durchkauen vt 1. yaxåí çeynämäk;
lassen buna göz yuma bilmäräm; vt 1. 2. (ein Thema) F araådíríb öyränmäk;
(überprüfen) yoxlamaq, gözdän keçir- haqqínda ätraflí müzakirä etmäk.
mäk; 2. (durchlesen) axíra qädär oxu- durchkneten vt 1. (Teig usw.) yaxåí
maq. yoõurmaq; 2. (Massage) ovmaq, masaj
durchgehend adj. 1. (ununterbrochen) vermäk.
arasí käsilmädän, süräkli, fasiläsiz; ~ durchkommen vi 1. keçmäk; 2. (be-
geöffnet fasiläsiz açíq; 2. (Zug) birbaåa, wältigen) öhdäsindän gälmäk; 3. (Er-
direkt. folg haben) müväffäq olmaq; 4. (Prü-
durchgießen vt 1. axítmaq, arasíndan fung) keçmäk, qäbul olmaq; 5. (Patient)
tökmäk; 2. (filtern, seihen) süzgäcdän yaxåílaåmaq; 6. (Sonne) buludlar ara-
keçirmäk, süzmäk. síndan çíxmaq; 7. F keçinmäk, birtä-
durchglühen¹ vt közärtmäk, qízart- här dolanmaq; 8. (Telefon) istädiyi yeri
maq. ala bilmäk; 9. (bei e-r Wahl) seçilmäk;
durchglühen² vt/vi 1. (inspirieren) il- 10. (Gesetz) täsvib olmaq, qäbul olmaq.
ham vermäk; 2. (begeistern) ruhlandír- durchkreuzen vt 1. (Gegenden) gäzib
maq, valeh etmäk. dolanmaq; 2. (Absichten, Pläne) poz-
durchgreifen vi fig. qäti häräkät et- maq, puç etmäk, puça çíxarmaq.
mäk. Durchlass, der; -es, -¨e 1. nur sg. (Er-
durchgreifend adj. qäti, käskin, äsas- laubnis) icazä väräqäsi, buraxílíå; 2.
lí, täsirli, etkili. (Ort) keçid.
durchhalten vi tab gätirmäk, dayana durchlassen vt buraxmaq, keçmäyä
bilmäk, davam gätirmäk. icazä vermäk.
Durchhaltevermögen, das; - davam durchlässig adj. su buraxan, su ke-
gätirmä (dayanma) gücü, tab gätirmä çän; das Dach ist ~ dam damír.
gücü. durchlaufen¹ vi 1. qaçaraq keçmäk,
durchhängen vi F (schlapp sein) halsíz yüyürmäk; 2. (Flüssigkeit) süzüb keç-
olmaq, süst olmaq. mäk; der Kaffee ist noch nicht durchge-
durchhauen vt 1. (mit e-r Axt usw.) laufen qähvä hälä süzülüb qurtarma-
yarmaq, ikiyä bölmäk, käsmäk; 2. (j-n yíb; vt 1. (Schuhe, Sohlen) dälinmäk; 2.
verprügeln) bärk döymäk. (sich die Füße) yerimäkdän ayaqlarí ya-
durchlaufen 200 durchsagen
------------------------------------------------------------------------------------------------
ra olmaq. yatda nä keçdiniz?
durchlaufen² vt 1. (Strecke) keçib get- durchnumerieren vt baådan-baåa
mäk; 2. (e-e Schule) qurtarmaq. nömrälämäk, ävväldän axíra qädär
durchlavieren vr sich ~ yaxåí yolu tap- nömrälämäk.
maq, necä yaåamaõí bilmäk. durchpausen vt surätini çíxartmaq.
durchleben vt hiss edib yaåamaq; e-e durchpeitschen vt 1. qamçílamaq,
schöne Jugend ~ gänclik dövrünü yaxåí åallaqlamaq; 2. (ein Gesetz, e-n
keçirmäk, gözäl genclik yaåamaq. Beschluss) inadla qäbul etdirmäk,
durchlesen vt axíra qädär oxumaq. ildírím süräti ilä qärar qäbul etdirmäk.
durchleuchten vi 1. aydínlaådírmaq; durchprobieren vt bir-bir imtahan et-
2. med. rentgen (röntgen) åüalarí ilä mäk, bir-bir yoxlamaq, sínamaq.
iåíqlandírmaq, radioqrafiyasíní (radio- durchprügeln vt döymäk, kötäklämäk,
qrafísíní) çíxarmaq; fig. analiz etmäk, tapdalamaq.
araådírmaq. durchqueren vt arasíndan keçmäk,
Durchleuchtung, die; -, -en radiosko- içindän keçmäk; e-e Fluss ~ çaydan
piya, radioskopi, rentgenini almaq. keçmäk.
durchlöchern vt 1. dälmäk, deåmäk; Durchquerung, die; -, -en keçmä.
2. (ganz) dälik-dälik etmäk, göz-göz et- durchrasen vt/vi sürätlä keçmäk.
mäk; 3. fig. (Gesetze, Vorschriften) täsir durchrechnen vt baådan-baåa hesab-
qüvväsini azaltmaq. lamaq, ävväldän axíra qädär hesabla-
durchlüften vt/vi havasíní däyiåmäk, maq.
havasíní tämizlämäk. durchregnen vi içäriyä yaõmaq, es
durchmachen vt 1. (erleiden) çäk- regnet hier durch (das Dach ist undicht)
mäk; 2. (Krankheit) keçirmäk; 3. (Aus- burdan yaõíå keçir, dam damír; ich bin
bildung) tähsil etmäk, oxumaq, davam ganz durchgeregnet män bärk islanmí-
etmäk; 4. (e-e Entwicklung) inkiåaf et- åam; es hat den ganzen Tag durchgereg-
mäk, täräqqi etmäk; er hat viel durch- net bütün gün yaõíå yaõdí.
gemacht o häyatínda çox ací çäkib ; vi Durchreiche, die; -, -n mätbäx ilä ye-
davam etmäk; bis zum Morgengrauen ~ mäk otaõí arasínda olan açíq yer.
sähärä qädär davam et(dir)mäk. Durchreise, die; - keçib getmä; auf
Durchmarsch, der; -(e)s, -¨e keçmä. der ~ sein yolüstündä olmaq.
durchmarschieren vi yüyürüb keçmäk. durchreisen vt bir mämläkäti (bir yeri)
durchmessen vt bir baåíndan o biri gäzib dolaåmaq (gäzib-dolanmaq).
baåína qädär ölçmäk; er durchmaß den durchreißen vt arasíndan círmaq,
Saal mit großen Schritten zalí böyük ad- ortasíndan yírtmaq; vi arasíndan cír-
dímlarla baådan-ayaõa qädär ölçdü. ílmaq, ortasíndan yírtílmaq.
Durchmesser, der; -s, - math. diametr, durchringen vr sich ~ (zu e-m Ent-
qutr, qalínlíq. schluss usw.) qärara gälmäk, täsmim
durchmischen vt qaríådírmaq. tutmaq.
durchmogeln vr fig. sich ~ hilägärliklä durchrosten vi paslaníb dälinmäk.
gämisini sudan keçirmäk. durchrühren vt yaxåí qaríådírmaq.
durchnagen vt gämirib deåmäk. durchrutschen vi 1. (durch e-e Öff-
durchnässen vt islatmaq; vom Regen nung) sürüåüb keçmäk; 2. fig. (durch e-e
völlig durchnässt werden yaõíådan bärk Prüfung) imtahandan keçmäk; 3. (Wort)
islanmaq. aõízdan qaçmaq.
durchnehmen vt (ein Thema) keçmäk, Durchsage, die; -, -n (im Radio, Fern-
oxumaq; müzakirä etmäk; was habt ihr sehen) xäbär vermä, xäbär yayma.
in Mathmatik durchgenommen? riyaziy- durchsagen vt bildirmäk, xäbär ver-
durchsägen 201 durchsehen
------------------------------------------------------------------------------------------------
mäk. Durchschlagskraft, die; - 1. deåmä gü-
durchsägen vt miåarlamaq, miåarla cü, dälmä qüvväsi; 2. täsir qüvväsi.
käsmäk. durchschlängeln vr sich ~ qívríla-qív-
durchschalten vt (Strom, Telefon) baõ- ríla iräli getmäk.
lamaq, çäkmäk. durchschleusen vt 1. (Schiff) gämini
durchschauen¹ vt fig. baå çíxarmaq, alçaq ålüzdän (hovuzdan) uca ålüzä
anlamaq, qanmaq; ich kann ihn nicht ~ çíxartmaq, yüksältmäk; 2. fig. gizlin
män onun iåindän heç baå çíxara (qaçaq) keçirmäk (kontroldan vä s.).
bilmiräm. durchschlüpfen vi sürüåüb çíxmaq,
durchschauen² vt arasíndan bax- sürüåüb keçmäk (durch A/-in içindän).
maq, içindän baxmaq. durchschmuggeln vt (Personen, Waren)
durchscheinen vi görünmäk, çíxmaq, qaçaq keçirmäk.
åüa saçmaq; die Sonne scheint durch durchschmoren vi F el. yanmaq (ka-
die Wolken günäå buludlar arasíndan bel ve s.).
åüa saçír. durchschneiden¹ vt åaqqalamaq, yar-
durchscheinend adj. iåíq buraxan, maq; käsmäk.
arasíndan iåíq keçän; Glas ist ~ åüåä durchschneiden² vt (Weg) arasíndan
iåíq buraxandír. keçmäk, käsib keçmäk.
durchscheuern vt 1. (e-n Stoff) sür- Durchschnitt, der; -(e)s, -e 1. (Mittel-
tüb yírtmaq; 2. (Haut) sürtüb yarala- maß) orta hesab; im ~ orta hesabla; der
maq, sürtüb yara etmäk. ~spreis orta qiymät; 2. profil, yandan
durchschießen vi 1. (Kugel, Pfeil) ara- görünüå.
síndan atmaq, arasíndan atäå açmaq; durchschnittlich adj. orta; adv. orta
2. (Buch) kitabín sähifäläri arasínda aõ hesabla.
väräqlär qoymaq; durchschossene Exem- Durchschnittsmensch, der; -en, -en adi
plare aõ väräqli nüsxälär. adam, gözä çarpmayan adam.
durchschimmern vi 1. (Licht) ara- Durchschnittswert, der; -(e)s, -e orta
síndan keçib zäif åüa saçmaq; 2. (aus däyär, orta qiymät.
j-s Worten) sözlärindän bir åeylär an- durchschnüffeln vt fig. här täräfi ax-
lamaq. tarmaq, yoxlamaq; j-s Zimmer ~ bir kä-
durchschlafen vi rahat yatmaq; ich sin otaõíní axtarmaq.
habe 10 Stunden durchgeschlafen oyan- durchschreiten vt 1. (e-n Saal) için-
madan 10 saat rahat yatdím. dän keçmäk; 2. (mit großen Schritten) iri
Durchschlag, der; -(e)s, -¨e 1. surät, addímlarla keçmäk.
nüsxä; 2. (Sieb) aåsüzän, süzgäc. Durchschrift, die; -, -en surät, nüsxä.
durchschlagen vt 1. vurub dälmäk; Durchschuss, der; -es, -¨e 1. güllä ya-
2. bir åeyi bir åeyin arasíndan keçir- rasí, bädäni dälib keçän güllä yeri; 2.
mäk; süzmäk; vi 1. (Kugel) dälmäk, typ. (Zeilenabstand) sätir arasí.
deåmäk; 2.(Regen, Farbe) keçmäk, nü- durchschütteln vt bärk silkälämäk, äs-
fuz etmäk, altína keçmäk; 3. (wirken) dirmäk.
täsirli olmaq; die Arznei schlägt durch durchschwimmen vt üzüb keçmäk.
därman täsirini göstärir; sich ~ bir tä- durchschwitzen vt tär ilä islatmaq; ein
här dolanmaq, keçínmäk; sich mühsam durchgeschwitztes Hemd tärdän islan-
~ häyatíní çätinliklä dolandírmaq. míå köynäk.
durchschlagend adj. äsas, hälledici, durchsehen vt 1. (überfliegen) gözdän
qäti, tam; ~e Wirkung äsas täsir. keçirtmäk, baxmaq; 2. (auf et. hin) yox-
Durchschlagpapier, das; -s surät çí- lamaq, diqqätlä oxumaq; 3. (nach et.
xarma kaõízí, karbon kaõízí. suchen) F baxmaq, axtarmaq; sieh mal
durchsetzen 202 durchziehen
------------------------------------------------------------------------------------ ------------
deine Sachen durch, ob du die Uhr fin- ralamaq, pozmaq; cízíqlamaq; 2. (Ge-
dest! äåyalarín içinä bax, gör saatí müse) süzgäcdän keçirtmäk.
tapírsan!; vi 1.(sichtbar sein) görünmäk; durchstreifen vt dolanmaq, gäzmäk.
2. fig. anlamaq, baåa düåmäk. durchströmen vt arasíndan axíb get-
durchsetzen¹ vt mäqsädä çatmaq, qä- mäk, axmaq; fig. doldurmaq; Freude
bul etdirmäk (bei D); vr sich ~ müväf- durchströmte mich içim färählä doldu.
fäq olmaq; sein Wort setzte sich schließ- durchsuchen vt axtarmaq, yoxlamaq,
lich durch nähayät sözünü qäbul etdir- aramaq, baxmaq; fig. eåmäk; äläkdän
di. keçirmäk.
durchsetzen² vt (mit et.) .. ilä doldur- Durchsuchung, die; -, -en axtaríå; yox-
maq; das Feld ist mit Bäumen durchsetzt lama; äläk-väläk .
çöl aõaclarla doldurulub. Durchsuchungsbefehl, der; -(e)s, -e jur.
Durchsicht, die; - 1. (Überprüfung)göz- axtaríå ämri.
dän keçirmä, baxma, yoxlama; 2. (Kor- durchtrieben adj. (gerissen) hiyläbaz,
rektur) düzältmä, düzäliå. bic, käläkbaz.
durchsichtig adj. åäffaf, dupduru, du- Durchtriebenheit, die; - käläkbazlíq,
ru; (Bluse usw.) içi görünän; fig. bälli, hiyläkarlíq.
aydín, duru. durchwachen vi (Nacht) ayíq qalmaq,
durchsickern vi 1. sízmaq, sízíb keç- yatmamaq.
mäk; 2. F (Informationen) bayíra (eåi- durchwachsen adj. 1. (Fleisch) yaõlí;
yä) buraxmaq. 2. fig. babat; orta, nä pis nä yaxåí;
durchsieben vt älämäk, xälbirlämäk. däyiåkän; wir hatten ~es Wetter hava
durchspielen vt 1. (ohne Pause) fasilä- däyiåkän idi.
siz oynamaq; fasiläsiz çalmaq; 2. durchwählen vt birbaåa telefon nöm-
(Möglichkeit) bir ehtimalí araya qoyub rälärini yíõmaq.
haqqínda yaxåí fikirläåmäk. durchwandern vt gäzib dolaåmaq,
durchsprechen vt müzakirä etmäk, säyahät etmäk.
görüåüb daníåmaq, mübahisä etmäk; durchwärmen vt qízdírmaq,