Beruflich Dokumente
Kultur Dokumente
3. კულტურათშორისი სწავლება
3. კულტურათშორისი სწავლება
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
•
kulturaTSorisi
T-kit-is seriis koordinatori: samdivno swavleba
silvio martineli sabine van migemi (administraciuli mx- T-Kit
ardaWera)
redaqtori: jenevieve vudsi (biblioTekari)
silvio martineli, mark teilori
Tavfurceli da grafika
avtorebi: (aseve ixile bolo gverdi) The Big Family
arne gilerti
mohamed haji-kela gansakuTrebul madloba:
maria de iesus kaSiao guedesi patrik peninqss T-kit-is seriis koordina-
aleqsandra raikova ciis wamowyebis, mxardaWerisa da part-
klaudia SaCingeri nioruli SeTanxmebis sxva proeqtebTan
mark teilori kavSirebis ganmtkicebisTvis;
ana kosgrouvs da lena kalibataites
saredaqcio komiteti proeqtis pirvel fazaSi gaRebuli wv-
bernard abrignani lilisTvis
axalgazrdobisa da sajaro
ganaTlebis erovnuli instituti yvela gamomcemelsa Tu avtors saa-
elisabed hardti vtoro masalis gamocemis xelSewyo-
kulturaTSorisi swavlebis bisTvis.
evropuli federacia
ester hokvei da bolos, yvela im adamians, romelTac
Lingua Franca sxvadasxva gzebiT SesaZlebeli gaxades
karol-ana morisi yovelive amis gaxorcieleba.
evropis axalgazrduli forumi
heTer roi Targmani:
gogo gidebisa da gogoTa Teo nefariZe
skautebis msoflio asaociacia
evropis sabWo
IV generaluri direqtorati
axalgazrdobis da sportis direqtorati
evrokomisia
ganaTlebisa da kulturis generaluri direqtorati
axalgazrduli politikisa da programebis ganyofileba
glois q. #200, 1049 briuseli, belgia
tel: +32-2-295 1100
faqsi : +32-2-299 4158
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
sarCevi
Sesavali ........................................................................................................ 9
4. meTodebi ................................................................................................. 48
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.1.5 “mravalferovnebis wre” ............................................................... 53
4.8 Sefaseba................................................................................................. 96
4.8.1 zogadi informacia.. ...................................................................... 96
4.8.2 “sakomunikacio xe”......................................................................... 97
4.8.3 “gamoxate xtunva”........................................................................ 100
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
danarTi 1: terminebis leqsikoni . .................................................................120
Sesavali
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
kulturaTSorisi swavlebis sferoSi swavlebis mniSvneloba;
publikaciebze muSaoba yovelTvis sir- • ramdenime wamyvani Teoriis mokle
TuleebTan iqneba dakavSirebuli - wi- monaxazi, romelic kulturaTSori-
namdebare treining-saxelmZRvanelos si swavlebis safuZvlebis gaazre-
gamocemac ar ganekuTvneba gamonak- baSi dagexmarebaT;
liss. aRniSnul sakiTxze muSaobis • rCevebi kulturaTSorisi swavlebis
SesaZleblobas interesiT moekidnen meTodologiis gansazRvrisTvis;
avtorebi (ixileT avtorTa biografie- • sxvadasxva aqtualuri meTodebis
bi bolo gverdze). es TanamSromloba mokle reziume;
Tavis mxriv kulturaTSorisi procwsi • Tematuri samuSao Sexvedrebis or-
aRmoCnda. ganizebis modelebi;
• samomavlo rCevebi;
Cven SevecadeT erTmaneTTan Segveza- • Sefasebis forma (vinaidan Tqveni
vebina Cveni mravalferovani gamoc- komentari yvelaze mniSvnelovania
dileba, ideebi da Segveqmna iseTi momaval gamocemebze muSaobisTvis);
saxelmZRvanelo, romelic axalgazr-
dul jgufebTan muSaobis da maTTvis praqtikulad, SesaZloa winamdebare
treiningebis momzadebisas, kultur- treining-saxelmZRvanelos SevxedoT,
aTSorisi swavlebis Teoriasa da praq- rogorc momdevno gamocemebis Sesavals.
tikaSi sakuTari daskvnebis gamotanaSi kulturaTSorisi swavlebis sferoSi
dagexmarebaT. dagegmili seriuli gamocemebis kam-
paniis epiTeti SesaZloa iyos “yvela
pirvel Sexvedraze 1999 wels, Cven Sev- tomi gansxvavebuli - yvela Tanabrad
ZeliT saxelmZRvanelos zogadi Sinaarsis mniSvnelovani”, gansakuTrebiT ki sa-
gansazRvra, rolebisa da pasuxismgeblo- ganmanaTleblo paketi da domino. es
bebis ganawileba sxvadasxva Tavis dasaw- ori gamocema xelmisawvdomia, rogorc
erad. pirveli monaxazebis komentarebs wignis, aseve eleqtronuli versiis
da ganxilvas, eleqtronuli fostis saSu- saxiT. eleqtronuli versiis mopoveba
alebiT, Sesworebebis Setana da diskusie- SesaZlebelia evrokomisiis antirasis-
bi mohyva imave wlis dekemberSi mowveul tuli da Seuwynareblobis winaaRmdeg
meore Sexvedraze. saxelmZRvanelos mimarTul veb-gverdze.
Semadgeneli yoveli Tavi konkretul
avtors ukavSirdeba, Tumca, TiToeul imedi gvaqvs, rom winamdebare saxelmZ-
TavSi Setanilia Sesworebebi proeqtSi RvaneloSi Tqven aRmoaCenT bevr sain-
monawileTa da treining-saxelmZRvanelos tereso ideas da sasargeblo meTods.
saredaqcio komitetis konstruqciuli erTi ram, rasac am saxelmZRvaneloSi
komentarebis safuZvelze. ver ipovniT, aris interkulturuli
swavlebis tipuri abriviaturia ICL.
vfiqrobT, aRsaniSnavia ramdenime de- Cven vfiqrobT, rom abriviaturis gamo-
tali. proeqtze muSaobis dasawyis- yeneba mkiTxvelisTvis met dabrkole-
Sive mivxvdiT, rom samizne sferoSi bas da gaugebrobas qmnis.
msgavsi tipis saxelmZRvanelos Seqm-
niT arsebuli SesaZleblobebi mxolod mouTmenlad veliT Tqveni mxridan
nawilobriv iqneboda gamoyenebuli. treining-saxelmZRvanelos Sefasebebs.
saxelmZRvanelos Semadgeneli Tavebis
prioritetebis mixedviT dalageba arne jilberti, mohamed haji-kela, ma-
rTuli saqme aRmoCnda da amitomac am ria de isesus kaCao guedesi, aleqsan-
sakiTxs grZelvadiani diskusiebi da dra raikova, klaudia Sahingeri, mark
ganxilvebi daeTmo. Sedegad ki, ai, ras teilori.
aRmoaCens mkiTxveli:
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
1. kulturaTSorisi swavleba
da evropuli faseulobebi
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
1.1 ra aris evropa da saiT midis igi
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
ase moxda pirveli da meore msoflio SesaZleblobebis da sazRvrebis gaaz-
omebis dros, egreT wodebuli civi reba. msgavsi codna gvexmareba ganvsaz-
omis, evropis mudmivi konfliqtebis RvroT am organizaciebis gamocdilebis
(irlandiis, espaneTis, kviprosis mag- da meTodebis ukeTesi gamoyenebis da
aliTze) da uaxlesi, balkaneTis da kav- gavrcelebis gzebi, maTi midgoma ad-
kasiuri konfliqtebis SemTxvevebSi. gilobrivi da erovnuli organizaciebis
ganviTarebis xelSewyobisadmi.
1947 wels politikur asparezze, bri-
taneTis omisdroindelma liderma uin- adamianebi xSirad ver iazreben imas,
ston CerCilma Semdegi SekiTxva dasva rom umetes SemTxvevaSi meti ZaluZT
- ra aris evropa axla? - da manve upa- sakuTari problemebis gadasaWrelad.
suxa: - riyis qvis grova, akldama, noyi- xSir SemTxvevaSi maTi konkretuli
eri miwa moaruli senisa da siZulvilis- qmedeba mniSvnelovnad exmareba ad-
Tvis - CerCilis sakmaod usiamovno xed- gilobriv sazogadoebebs. adgilobriv
va sulac ar iyo gadaWarbebuli. evropa arasamTavrobo organizaciebs da axal-
ferflad iyo qceuli meore msoflio gazrdobas gansakuTrebuli roli eni-
omis Semdeg, magram gaviTvaliswineT ki WebaT sazogadoebaSi.
mware gakveTili ganvlili istoriidan?
ratom aris CerCilis xedva dRes kvlav 1.1.2 ramdenime sityviT
aqtualuri evropis zogierT nawilSi? evropuli institutebis
istoriisa da
milionobiT adamiani daiRupa zemoT faseulobebis Sesaxeb
CamoTvlil omebSi. mravali adamiani
kvlav itanjeba da axlac cxovrobs 1949 wlis 5 maiss, londonSi, wmin-
iseT pirobebSi, romelic bevrad ar da jeimsis sasaxleSi, xeli moewera
gansxvavdeba omis Semdegdroindeli saerTaSoriso xelSekrulebas, ro-
pirobebisgan. adamianebi rom sakuTari melic aTi qveynis mier evropis sabWos
tragikuli gamocdilebis magaliTze daarsebas iTvaliswinebda. es qveynebi
verafers swavloben globaluri prob- iyo: belgia, safrangeTi, luqsemburgi,
lemaa, - adamianebi kvlav igive meTo- niderlandebi, gaerTianebuli samefo,
debiT sargebloben, romliTac Tavad irlandia, italia, dania, norvegia da
dazaraldnen, xSirad isinic ki romle- SvedeTi.
bic konfliqtis uSualo monawileebi
ar yofilan. amJamad (ivnisi 2000) evropis sabWoSi 41
wevri saxelmwifo erTiandeba da misi
aseT viTarebaSi, evropis moqalaqes mizania daicvas adamianis uflebebi,
swams da imedi aqvs, rom saerTaSoriso pluralistuli demokratia da kanonis
organizaciebi dauyovnebliv adekva- uzenaesoba, gazardos cnobadoba da
tur reagirebas gaakeTeben problemebis xeli Seuwyos evropis mravalferovani
mogvarebis mizniT. Tumca, evropis mo- kulturuli warmomadgenlobis ganvi-
qalaqeTa umravlesoba ver asxvavebs ev- Tarebas, evropuli sazogadoebis wi-
ropis sabWos evropis kavSirisgan, xolo naSe arsebuli problemebis gadaWras,
moqalaqeTa im mcire nawilma, romelic demokratiuli stabilurobis uzrunve-
am or instituts Soris gansxvavebas lyofas evropaSi politikuri, sakanon-
xedavs, Zalian cotam Tu icis am or- mdeblo da konstituciuri mxardaWer-
ganizaciebis istoriaze, politikasa is saSualebiT.
da faseulobebze. mSvidobiani evropis
mSeneblobis saTaveebSi Cven vxedavT ev- is faqti, rom aRniSnuli evropuli in-
ropis sabWos, evropis usafrTxoebisa da stituti muSaobs mTel kontinentze,
TanamSromlobis organizacias (euTo) da gviCvenebs imas, Tu ramdenad didi da
evropis kavSirs. arsebiTad mniSvnelova- mravalferovania evropa, da ramdenad
nia am institutebis istoriis da faseu- mniSvnelovania am institutis politi-
lobebis gacnoba, iseve rogorc maTi kuri roli gafarToebul evropaSi.
10
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
1950 wels, safrangeTis sagareo saqme- krizisis marTvis da postkonfliqtur
Ta ministrma robert Sumanma, war- periodSi sareabilitacio saqmianobis
moadgina jin mones programa evropuli ganxorcielebis mizniT.
qvanaxSiris da foladis industriebis
gaerTianebaze. “aRar aris dro amao si- euTo daarsda 1975 wels evropis
tyvebisa”, ganacxada Sumanma, “mSvido- usafrTxoebis da TanamSromlobis kon-
bis garantiebisTvis, upirvelesad unda ferenciis saxeliT (euTk), romelsac
arsebobdes erTiani evropa.” Semdeg unda Seesrulebina mravalmxrivi mo-
wels eqvsi qveyana SeuerTda evropuli laparakebebis tribunis roli aR-
qvanaxSiris da foladis industriis mosavleTsa da dasavleTs Soris. 1999
sazogadoebas (ECSC): safrangeTi, ger- wlis parizis samitis gadawyvetile-
mania, italia, belgia, niderlandebi biT, euTk-m axali kursi aiRo. parizis
da luqsemburgi. Tavdapirvelad, mosa- samitze, romelic axali evropis kon-
lodneli iyo, rom britaneTi ikisreb- venciis Seqmnas isaxavda miznad, euTk
da lideri qveynis rols, Tumca, Tama- mowveul iqna im mizniT, rom institu-
Sidan gavida im mizeziT, rom evropuli cionaluri wvlili Seetana evropis
qvanaxSiris da foladis industriis istoriuli cvlilebebis fonze da re-
sazogadoebaSi gaerTianeba qveynis su- agireba gaekeTebina civi omis Semde-
verenitetis garkveul SezRudvebTan gdroindel problemebze. 1994 wlis
iyo dakavSirebuli. budapeStis samitze aRiares, rom euTk
ukve ar Semoifargleboda konferen-
1955 wels evropuli qvanaxSiris da fo- ciis SinaarsiT, da Sesabamisad misi sax-
ladis industriis sazogadoebis eqvsi elic Seicvala da euTo ewoda.
wevr-qveynis warmomadgenlebi Sexvdnen
siciliaSi, raTa ganexilaT ufro mra- dRes euTos wamyvani roli uWi-
valprofiliani ekonomikuri kavSiris ravs evropaSi TanamSromlobis gziT
Seqmnis SesaZleblobebi. Sexvedris usafrTxoebis garantiebis gamyarebis
Sedegad 1957 wels, romis saerTaSor- saqmeSi. euTo muSaobs misi misiis Ses-
iso xelSekrulebis xelmoweriT Seiqm- rulebis mizniT, risTvisac aqtiurad
na evropis ekonomikuri sazogadoeba, TanamSromlobs sxva saerTaSoriso da
romelic xSirad moixsenieba, rogorc regionalur organizaciebTan, inarCu-
evropis erTiani bazari. nebs mWidro kavSirebs mraval arasam-
Tavrobo organizaciasTan.
evropis ekonomikuri sazogadoebis
damfuZnebeli mamebis – mone, Spaki, 1.1.3 evropis winaSe arsebuli
Sumani da sxvebis azriT, evrokavSirs sirTuleebi
politikuri momavalic hqonda. amJamad
(2000 wlis ivnisi) evrokavSiri 15 wevr axali evropa mimdinare ekonomikur,
saxelmwifosgan Sedgeba, 5 qveyana aqti- politikur da geografiul rekon-
uri molaparakebebis fazaSia, 6 qyveya- struqciasTan dakavSirebuli sir-
na mowveulia wevrobaze molaparakebis Tuleebis winaSe dgas. Tumca, dRes,
dasawyebad. yvelaze did sirTules evropaSi mSvi-
dobis da stabilurobis SenarCuneba
evropis usafrTxoebis da TanamSrom- warmoadgens. aseve, sirTuleebis winaSe
lobis organizacia (euTo) warmoad- dgas politikuri struqturebi – mSvi-
gens panevropul usafrTxoebis insti- dobiani evropis mSeneblobis mizniT
tuts, romlis 55 wevri saxelmwifo Sualeduri da grZelvadiani strat-
moicavs geografiul areals vanku- egiebis dasaxvis, sxvadasxva instituts
veridan vladivastokamde. gaerTianeb- Soris TanamSromlobis gzebis gamonax-
uli erebis (gaero) wesdebis me-7 Tavis vis sakiTxebSi.
Tanaxmad, romelic regionalur ganla-
gebas ixilavs, euTo daarsda evropis da bolos, evropam unda daikavos axa-
regionSi konfliqtebis prevenciis, li roli msoflioSi, konstruqciuli
11
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
da pasuxismgebeli moTamaSis saxiT, baSi yvelas unda hqondes CarTulo-
globalur politikasa da ekonomikaSi. bis, monawileobis da Tavisi wvlilis
evropam unda gaiziaros da imuSaos Setanis saSualeba. amdenad, sakiTxi
msoflios masStabiT arsebuli sir- mniSvnelovania ara marto evropuli
Tuleebis dasaZlevad, xeli Seuwyos politikisTvis, aramed erovnul da
msoflios xalxTa sakeTildReo fa- adgilobriv doneze arsebuli realo-
seulobebis danergvas da gavrcelebas. bisTvis, raTa xalxebma Tanacxovrebis
aRsaniSnavia, rom sxvadasxva insti- principebi iswavlon.
tuts SemuSavebuli aqvs gansxvavebuli
meTodebi aRniSnuli miznis misaRwevad winamdebare publikaciaSi Cven ganvixi-
- admianTa uflebebis evropis konven- lavT urTierTkavSirs kulturaTSoris
cia, sxvadasxva CarCo konvencia, inte- swavlebasa da adamianTa uflebebis,
grirebuli programebi, erTiani bazris umciresobaTa uflebebis pativiscemas,
stimulirebis zomebi da a.S. solidarobas, SesaZleblobaTa Tanas-
worobas, moqalaqeobrivi aqtivobas da
evropuli institutebis muSaoba demokratias Soris. swored es faseu-
efuZneba im faseulobebs, romlebic lobebi warmoadgens kulturaTSorisi
mniSvnelovan rols TamaSoben erTiani swavlebis safuZvlebs. es faseulo-
mSvidobiani evropis SeqmnaSi, aRmosav- bebi evropuli institutebis, evro-
leTsa da dasavleTs Soris arsebuli puli TanamSromlobis da integraciis
uTanxmoebis aRmofxvraSi, umcireso- safuZvelia. da rogor unda gardaiqm-
bebis monawileobis gaaqtiurebaSi, nas aRniSnuli faseulobebi, evropis
interkulturuli sazogadoebis mxar- moqalaqeebis faseulobebad?
daWeraSi. axali evropis mSeneblo-
12
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
1.2. aTvlis axali unda SevqmnaT dialogis iseTi formebi,
wertilebi romliTac SevZlebT SiSisa Tu imedis
gamoxtvas, erTmaneTis ukeT gacnobas?
am sirTuleebis fonze aucilebelia rogor SevZlebT, Cven, Cveulebrivi
gamoiyos evropis ganviTarebis ram- moqalaqeebi, dialogSi CarTvas da
denime aspeqti - evropisa, romelic monawileobas axali evropis Sesaqmne-
kulturulad ase mravalferovania da lad? iqneba Tu ara “erTiani” evropa
mWidro kavSirSia sxva kontinentebTan. isev mravalferovani, sadac gansxvave- klaudia
ufro metic, Tuki evropas ganvixilavT bebs afaseben? iqneba Tu ara “erTiani”
Sahingeri
globalur WrilSi – aqtiuri glo- evropa Ria msoflios sxvadasxva kul-
balizaciis fonze – davinaxavT, rom turebis mimarT?
evropis ganviTarebaSi gansakuTrebuli
yuradReba globalizacia: gaerTianebuli Tu
erTiani?
kulturaTSoris urTierTobebs eniWe-
ba. evropa axali da rTuli aTvlis wer- msoflio ekonomikis globalizaciis
tilebis winaSe dgas da didi potencia- procesi adamianuri cxovrebis yvela
li gaaCnia evropasa da msoflios sxva sferoSi – pirad, socialur, kul-
nawilebs Soris kulturuli dialogis turul – arsebiT cvlilebebs iwvevs.
katalistis rolis Sesasruleblad. individualuri pasuxismgebloba erTsa
da imave dros izrdeba da qreba. mdi-
erTiani evropa: integrirebuli darsa da Raribs Soris ufskruli kidev
mravalferovneba? ufro Rrmavdeba, Tumca, erTis meoreze
gavlena naklebad xilvadia. Cveulebriv-
rkinis fardis dangrevis Semdeg, evro- ma brokerma niu-iorkSi SesaZlebelia
puli qveynebi axla axali daaxloebis gaucnobiereblad gadawyvitos umweo
procesSi arian. warsulSi arsebulma bavSvis bedi kuala lumpurSi, Tumca,
politikurma, religiurma da ekonomi- sapirispiro gavlena naklebad mosa-
kurma danawilebam gansxvavebuli da lodnelia. gamomwvevi mizezebis dadgena
zogjer ganviTarebis sawinaaRmdego ufro da ufro rTuldeba. msoflio vi-
mimarTulebebi warmoSva aRmosavleTsa Tardeba mWidrod dakavSirebuli siste-
da dasavleTs Soris. aRniSnuli gamoc- mis saxiT, sadac erTian kulturul
dilebis ganxilva rTulia da kompleq- RonisZiebebs aRniSnaven, magaliTad
suri – kulturuli da politikuri rogoricaa msoflio Cempionati fex-
xedvis gaziareba xSirad limitire- burTSi. droisa da sivrcis mniSvneloba
bulia. rTulia yvela am sferoSi - ikargeba - Tanamedrove sakomunikacio
kulturuli, religiuri, socialuri, teqnologiebis gavrceleba msoflios
ekonomikuri da politikuri - wamoW- aaxlovebs, Cvens codnas zrdis, Tumca,
rili problemebis gadaWra. evropis naklebad gvexmareba realuri integra-
qveynebis daaxloebam SesaZloa xeli ciis SesaZleblobebSi. amitomac, dRes
Seuwyos msoflios sxva qveynebs So- arsebiTi mniSvneloba eniWeba imas, Tu
ris kulturuli dialogis dawyebas, rogor midgomas SevimuSavebT am kom-
gamocdilebis gaziarebas, da bolos, pleqsuri procesisadmi.
msoflios sxva qveynebTan urTierTo-
bis gadafasebas. niSnavs Tu ara meti sainformacio sa-
Sualebebis gaCena met solidarobas?
ramdenad iqneba SesaZlebeli warsuli internetiT dakavSirebuli msoflio
da mimdinare mimarTulebebis (arasa- xels Seuwyobs Tu ara demokratiis da
siamovno sakiTxebis ganxilvis CaTv- adamianTa uflebebis winsvlas? Secvlis
liT), ideologiuri daZabulobebis da Tu ara gazrdili cnobadoba msoflio
gansxvavebuli gamocdilebebis Sesaxeb istorias? dagvexmareba Tu ara SeZe-
Ria dialogi? vibrZolebT ki Tanas- nili codna aTvlis axali wertilebis
woruflebani integraciisTvis? rogor da problemuri sakiTxebis axleburad
13
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
gadaWraSi? uaxloesi momavlis kul- rogor zegavlenas iqoniebs sxvadasxva
turuli artefaqtebi - koka-kola, kulturebis Sexvedra Cvenze? SevZlebT
satelituri televizia da makdonaldsi Tu ara SeveguoT kulturul mraval-
iqneba? ra wina pirobebi arsebobs glo- ferovnebas yoveldRiur cxovrebaSi?
balizebul msoflioSi pluralizmis SegviZlia Tu ara gulwrfelad pativi
da sxvadasxva kulturebis Tanaarse- vceT kulturul mravalferovnebas?
bobisTvis? arsebobs Tu ara “msoflio aqvs Tu ara pluralur sazogadoe-
sazogadoebis” Seqmnis SesaZlebloba, bas momavali, Temis, qalaqis an qvey-
romelic yvelas Tanasworobis da nebis farglebSi? SeuZliaT Tu ara
Rirseuli cxovrebis garanti iqneba? sxvadasxva kulturebs Tanacxovreba,
vin dominirebs msoflio ekonomikaSi? erTmaneTis gaTaviseba da pativiscema?
cvlis Tu ara droisa da sivrcis cvli- ra procesebi unda gaiaros sazoga-
leba kulturis aRqmas? doebam aRniSnuli miznis misaRwevad?
ra sirTuleebs SeiZleba wavawydeT am
axali sazogadoebebi: procesSi?
mravalkulturuli Tu
interkulturuli? identoba: erovnuli Tu
globaluri moqalaqe?
dResdReobiT, sxvadasxva kulturis
warmomadgenlebi Tanacxovroben erT axali pluraluri da multikulturu-
sociumSi. erTi mxriv, meti infor- li sazogadoebebi warmoSobs garkveul
macia da mobiluroba, meore mxriv, aramdgradobas. tradiciuli kul-
usamarTlo politikuri da ekonomi- turuli faseulobebi qreba; mzardi
kuri garemoebebi xels uwyobs migra- kulturuli mravalferovneba aRiqme-
cias sxvadasxva qveynebs Soris. sxva ba kulturuli identobis safrTxed.
kontinentebTan SedarebiT, migraciis kulturis mTavari elementebi da Ri-
done evropaSi dabalia. rac ufro rebulebebi swrafad icvleba da Tavda-
met sazRvars gavauqmebT, miT ufro pirvel mniSvnelobas kargavs. icvleba
usafrTxod davicavT erTmaneTs iseTi cnebebis gageba rogorebicaa eri,
(msgavsi gancxadebis gakeTeba SeiZleba teritoria, religiuri mimdinareoba,
Sengenis saerTaSoriso xelSekrulebis politikuri ideologia, profesia,
Sesaxeb). “ucxoeli aRar arsebobs” ojaxi da a.S. kulturuli cnobierebis
– ase JRers axali politika. xSirad ZiriTadi elementebi nawevrdeba da
Cven kategorizacias vakeTebT “karg” Semdeg sxva formiT erTiandeba ax-
da “cud” ucxoelebs Soris, migraciis ali kulturuli gamoxatulebebis
“safuZvlian” da “usafuZvlo” mizezebs saxiT. amdenad, Cven vemgvanebiT “no-
Soris. mraval sazogadoebaSi poulo- madebs”, romlebic saerTo kulturu-
ben problemebis gadaWris axal, an arc li Strixebis mudmiv ZiebaSi arian da
Tu ise axal gzebs, romlebic mraval Sedegad ufro individualisturi cno-
sxvadasxva problematikasTanaa da- biereba uyalibdebaT. ideologiurad
kavSirebuli, magaliTad, rogoricaa Caketili jgufebi, seqtebi izrdeba,
getoebi gareubnebSi, segregacia, ra- nacionalizmi Zlierdeba, pasuxismge-
sizmi, izolacia. ganixileba xalxTa bloba “Zlier liderebs” eniWebaT.
Tanacxovrobis SesaZlo formebi. Cven, ekonomikuri aramdgradoba, mzardi
ubralod, gvsurs gavarkvioT SeuZliaT socialuri usamarTloba da polar-
Tu ara sxvadasxva kulturuli warmo- izacia meti safrTxeebis winaSe gvaye-
mavlobis adamianebs Tanacxovreba erT, nebs. identobis globaluri gageba
multikulturul sazogadoebaSi, an konkurencias uwevs identobis viwro
SesaZlebelia Tu ara iseTi ”interkul- jgufTan mikuTvnebis tradicias.
turuli sazogadoebis” ganviTareba,
sadac kulturaTa Soris aqtiuri kav- rogor unda ganvsazRvroT Cveni iden-
Sirebi damyardeba. toba cvalebad msoflioSi? rogori
unda iyos Cveni orientacia? rogori
14
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
iqneba identobis gageba? SevZlebT Tu yvela es SeniSvna Tu SekiTxva kul-
ara Cveni cxovrebis Secvlas da mudmivi turuli urTierTdamokidebulebis
kulturaTSorisi dialogis WrilSi da- zogad CarCoebs ukavSirdeba da iseT
naxvas? SesaZloa Tu ara SevinarCunoT kompleqsur suraTs qmnis, romlis gad-
rwmena Cveni kulturuli warsulis wi- mocema ramdenime paragrafSi SeuZle-
naaRmdeg da Tan vigrZnoT globaluri belia. dRes politika da kultura,
pasuxismgebloba da erTiani evropis an kultura da ekonomika erTmaneTs
msofliosTvis mikuTvnebis SegrZneba? mWidrod ukavSirdeba. es tendenciebi
ki yovelive Cvengans mravali kiTxvis
Zalaufleba: umciresobebi da winaSe ayenebs. yvela am kiTxvaze pa-
umravlesobebi suxis gacema, albaT, SesaZlebeli arc
ki aris.
mravalferovan msoflioSi didi mniS-
vneloba eniWeba ZalTa ganawilebas. Tu ra wvlili unda SevitanoT evropis
Cveni kulturuli mravalferovneba um- SenebaSi, iseTi evropisa, romelSic
ciresobisa da umravlesobisgan Sedge- Cven gvsurs cxovreba?
ba, didi mniSvneloba eniWeba romel
nawils vekuTvniT, Zliers Tu susts. kulturaTSorisi swavleba -
kulturuli mravalferovnebis aseT monawileobis erT-erTi gza
formas mosdevs axali konfliqtebis
gaRviveba da Zvelis ganaxleba, sx- cxadia, aq warmodgenili xedva da
vadasxva religiuri an eTnikuri warmo- SekiTxvebi neitraluri xasiaTis ar
mavloba omebisa da Zaladobis mizezi aris. isini evropuli institutebis
xdeba, qveynis SigniT, qveynebs Soris an ZiriTad faseulobebs da miznebs ax-
regionis masStabiT, cxaddeba “civili- movaneben da amdenad, politikuri xasi-
zaciebis Sejaxeba”, “kulturaTa Soris aTi aqvT. radgan Cven varT individebic
omi”. adamianTa uflebebi uxeSad ir- da amave dros moqalaqeebi, romlebic
Rveoda da mudmivad irRveva axlac, sxva adamianebTan erTad ama Tu im Tem-
radgan Tanasworuflebianobis slogans Si TanavcxcovrobT da mudmiv kavSirSi
aravin icavs da radgan umravlesoba varT sxva adamianebTan, Cven saerTo pa-
mudmivad iyenebs Zalas umciresobis suxismgeblobac gvakisria sazogadoe-
winaaRmdeg. dResdReobiT, Cvens vcdi- bis formirebis procesSi.
lobT mxari davuWiroT umceresobaTa
uflebebis dacvas. mSvidobis ararseboba omis maCvenebe-
lia. niSnavs Tu ara omis ararseboba
iqneba Tu ara es uflebebi yvelas mier mSvidobas? rogoria mSvidobis gansaz-
gaziarebuli, kulturuli mraval- Rvreba? “nu gamimeteb me da arc me
ferovneba migviyvans Tu ara mSvidobian gagimeteb Sen” – am frazaSia mSvidobis
cxovrebamde da keTildReobamde? Sev- ZiriTadi arsi, Tu Cven ufro metisken
ZlebT Tu ara miviRoT erTmaneTis sxva- miviswrafviT da Cveni Tanacxovrebis
obebi ise, rom aravis mivayenoT ziani idealuri modeli sxvagvaria? Tu
an aravin davayenoT safrTxis winaSe? vaRiarebT im faqts, rom dRevandel
SeZlebs Tu ara samyaro daitios yvela msoflioSi gavrcelebuli mWidro ka-
saxis kulturuli mravalferovneba? vSirebi da urTierTdamokidebuleba
SevZlebT Tu ara SevTanxmdeT adamian- yovel Cvengans Segvexeba, maSin Cven,
Ta uflebebis saerTo gansazRvrebaze? albaT, Tanacxovrebis axal gzebs mov-
SeZlebs Tu ara evropa warsul da mim- iZevT da “sxva adamianis/kulturis”
dinare urTierTobebSi daSvebuli Sec- fenomeni metad pativsacemi iqneba.
domebi aRar gaimeoros, im tragikuli
sisxlisRvrebis magaliTze, romlebic “kulturaTSorisi swavleba” dRevan-
mZime kulturaTaSorisi urTierTo- deli msoflios kompleqsurobis aR-
bebis Sedegad miviReT? qmis erT-erTi xerxia, romlis saSu-
alebiTac SegviZlia meti SevityoT
15
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
sxvebze, iseve rogorc sakuTar Tavze. eloba aqvs. swavlebis am gzaze adami-
ufro metic, kulturaTSorisi swav- ani mudmivad afasebs sakuTar xedvas
leba axali sazogadoebis karis gaxsnis da miznebs. kulturaTSoris swavleba
saSualebac SeiZleba iyos. am meTodis mniSvnelovania ara marto im adamian-
saSualebiT SesaZloa sirTuleebis ebis pirovnuli zrdisTvis, romlebic
ukeT gamklavebac SevZloT. kulturaT- saerTaSoriso organizaciebSi arian
Sorisi swavleba aviTarebs Cvens unars dasaqmebuli, aramed yoveli Cvengan-
SeveguoT mosalodnel cvlilebebs, isTvis, Cvens yoveldRiur cxovrebaSi,
romlebic dadebiT da konstruqciul sazogadoebasTan urTierTobisas.
gavlenas iqonieben Cvens sazogadoebe-
bze. interkulturuli swavlis unari, interkulturuli swavleba, am gamo-
dRes, yvelaze did aucileblobas war- cemis saxiT, imedia xels Seuwyobs aq
moadgens. wamoWril SekiTxvebze pasuxebis gace-
mas, sirTuleebis gamklavebas, axali
am konteqstSi, kulturaTaSorisi sazogadoebis da sazogadoebrivi urT-
swavleba pirovnuli zrdis proce- ierTobebis warmodgenas.
sia, romelsac sazogadoebrivi mniSvn-
16
•
kulturaTSorisi
swavleba
1.3 axalgazrdebi da T-Kit
kulturaTSorisi da axalgazrduli sakiTxebis sferoSi
sociologiuri kvlevebis Sedegebs.
swavleba
gaxsovdeT, rom Cven SemogTavazebT
zogad rekomendaciebs, romlebic
axalgazrdebi, zogadad, aqtiuri yvela pirovnebas ver moergeba. erTi
cxovrebiT arian dakavebulni da mxriv, Cven warmogidgenT sazogadoe-
cvlilebebis mimarT maTi Riaoba baSi ganviTarebis gansxvavebul mimar- klaudia
ufro maRalia, vidre sxva asako- Tulebebs, romlebic axalgazrdebze
Sahingeri
brivi jgufebisa. isini xSirad eko- garkveul gavlenas axdenen da meore
nomikurad da socialurad sxvebze mxriv, Tu rogor ewinaaRmdegeba aRniS-
damokidebuli da naklebad dacule- nuli procesebi kulturaTSorisi
bi arian uaryofiTi garemoebebisgan. swavlebis mTavar elementebs (romelTa
xSirad isini an pirveli gamarjveb- detaluri ganxilva warmodgenilia
ulebi an pirveli damarcxebulebi gamocemis bolo TavebSi kulturaT-
arian ganviTarebis procesSi. Tu Sorisi swavlebis Teoriebsa da sagan-
gavaanalizebT umuSevrobis mzard manaTleblo principebTan kavSirSi)
dones germaniaSi da ekonomikur
saswaulebs, ubedurebebs ruseTSi, • Tanamedrove kultura gazrdili
aRmovaCenT rom, axalgazrdebi erT- tempebiT, Zlieri SegrZnebebiT da
sa da imave dros zaraldebian da dauyovnebeli SedegebiT xasiaTde-
sargebelsac iReben. ba, rac Tanamedrove msoflios in-
tensiuri movlenebis seriebad war-
axalgazrdebi zeimoben globalur mogvidgens. dRes emociebis siWarbe
kulturas lurji jinsebiT da gi- upirispirdeba racionaluri axsna-
Juri wveulebebiT. pirvelebma ganmartebebis saWiroebas. kultur-
swored axalgazrdebma gadalaxes aTSorisi swvaleba mudmivi, neli da
berlinis kedeli. axalgazrdebi swav- SeferxebebiT savse procesia, masSi
loben sazRvargareT an emigraciaSi cxovrebis ama Tu im etapze mona-
midian, isini kveTen sazRvrebs le- wileobs gonic da grZnobac, xolo
galurad an aralegaluri pasport- maTi mniSvneloba droTa ganmav-
ebiT, saTavgadasavlo patara nave- lobaSi izrdeba.
biT. Sedegad, axalgazrdebi yvelaze • axalgazrdebi iReben ganaTlebas
metad gaxsnilebi arian kulturaT- mza pasuxebiT da cnebebiT, movle-
Sorisi swavlebis mimarT, imisTvis, nebis martivi axsniT. masmediasa da
rom gaecnon da amasTanave iswavlon reklamaSi cnebebis gamartivebis
sxva kulturebis Sesaxeb. tendencia Warbobs da Sesabamisad,
stereotipebis da winaswari Sexe-
Tumca, sxvadasxva garemoebaSi myo- dulebebis gamyarebas uwyobs xels.
fi axalgazrdebis cxovrebis stili kulturaTSorisi swavleba moicavs
yovelTvis ar qmnis kulturaTSoris kulturuli mravalferovnebis da
swavlebis mdidari da rTuli pro- sxvaobebis sakiTxebs, pluralizms,
cesisTvis adekvatur safuZvels. sirTuleebs da Ria SekiTxvebs, da
rodesac Cven vsaubrobT kulturaT- aseve, faseulobebis gadafasebas da
Soris swavlebaze da axalgazrdul cvlilebebs.
sakiTxebze, mxedvelobaSi gvaqvs ax- • roca axalgazrdebi momxmareblis
algazrdebis midgoma rTuli da mra- rolSi ganixilebian, maSin indi-
valferovani kulturuli Strixebis vidualuri survilebis, ZiriTadad,
mimarT, rac amasTanave, winaaRmde- materialuris, dakmayofileba mTa-
gobrivi sakiTxebis gadaWraSi mona- var prioritetad iqceva. yalibdeba
wileobis miRebas niSnavs. Tavisuflebis specifikuri forma
- “is imarjvebs, vinc Zlieria”. pro-
Cven warmogidgenT axalgazrdul fesiuli da ekonomikuri daucve-
sakiTxebze muSaobis tendenciebs loba zrdis konkurencias. kul-
17
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
turaTSorisi swavleba moicavs momzadebuli ar arian rTuli re-
urTierToebebs da solidarobas, alobisTvis momavalSi. kulturaT-
“sxva adamianis” pativiscemas, Cems Soris swavleba ganixilavs warsuls
da Sens urTierTobebs. da eZebs idealuri momavlis Senebis
• axalgazrdebi ufro da ufro nak- gzebs. kulturaTSorisi swvaleba
leb kavSirs pouloben warsulTan; evropis konteqstSi niSnavs, aR-
gamocdileba da realobis aRqma mosavleTsa da dasavleTs Soris,
ufro fragmentulia. adamianebi har- urTierTobebis istoriis gada-
moniulobisa da stabilurobisken fasebas da realuri dialogisTvis
iswarafvian. kulturaTSorisi swav- momzadebas.
leba pirovnuli identobis Camoya- am tendenciebis garda, kidev bev-
libebis da Secvlis, cvlilebebis ris dasaxelebaa SesaZlebeli. zemoT
mniSvnelobis gansazRvris, daZabu- CamoTvlil Temebs SesaZloa sxvadasxva
lobis da winaaRmdegobebis miRebis sazogadoebaSi an qveyanaSi sxvadasxva
procesia. istoria hqondes. warmodgenili sia
• sazogadoeba axalgazrdebs mcire- srulyofili an eqskluziuri ar aris,
oden magaliTebs aCvenebs da aZlevs Tumca, maTi saSualebiT Cven kidev
SesaZleblobas gamoxaton da waaxa- erTxel SegviZlia SevafasoT Cveni
lison mravalferovneba, moiTxo- sazogadoebis mdgomareoba da Cvens
von gansxvavebuli qmedebis ufle- sazogadoebaSi, ufro konkretulad ki
ba, iswavlon Tanabaruflebianobis axalgazrdul jgufebSi, kulturaT-
Sesaxeb. kulturaTSoris swavleba Sorisi swavlebis mniSvneloba.
kulturul sxvaobebs, cxovrebis
gansxvavebul SesaZleblobebs an kulturaTSorisi swavleba axalgaz-
garemoebebs da kulturul rela- rdebisTvis maT realobas unda efuZne-
tivizms ganixilavs. bodes. kulturaTSorisi swavlebis
• axalgazrdebi umweoebi arian tipur scenarSi integrirebuli unda
sazogadoebriv cxovrebaSi. rTulia iyos winaaRmdegobrivi tendenciebi. Tu
politikuri pasuxismgeblobebis da winaaRmdegobrivi tendenciebi Riad ga-
individualuri aqtivizmis SesaZle- nixileba, isini gulwrfeli interkul-
blobebis gamovlena. kulturaT- turuli dialogis safuZveli SeiZleba
Sorisi swvaleba demokratiisa da iyos.
moqalaqeobrivi mrwamsis proponen-
tia, romelic Cagvris da adamianis dRevandeli evropis realobaSi sak-
izolirebis winaaRmdeg ilaSqrebs. maod bevri sirTule iCens Tavs axal-
• politikuri da sajaro diskusiebi gazrdebisTvis da kulturaTSorisi
faqtebs amartivebs da iSviaTad swavlebisTvis. swored viTarebis aseTi
aanalizebs movlenebis mizezebs. sirTule qmnis interkulturuli swav-
axalgazrdebs gadaecemaT mokle lebis da dialogis aucileblobas.
da calsaxa istoria. axalgazrdebi
18
2. kulturaTSorisi swavlebis cnebebi
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
2.1 Sesavali mixedviTac sxvadasxva warmomavlobis
da kulturuli Strixebis mqone adami-
anebi Tanacxovroben mSvidobianad, aseve
kulturaTSorisi swavlebis cnebebis gamoxatavs im process, romelic saWiroa
ganxilva TavisTavad interkulturuli aseTi sazogadoebis Sesaqmnelad. arne
gamocdilebaa. erTsa da imave terminis
gilerti
- “kulturaTSorisi swavlebis” - ukan “swavleba” am konteqstSi naklebad gu-
sxvadasxva idea moiazreba da did in- lisxmobs individualur process. aq aq-
formacias gvawvdis im adamianebis Ses- centi swavlebis im zogad Tvisebebzea,
axeb, romelTac aRniSnuli cneba Ca- romlebic mravalkulturul sazoga-
moayalibes. doebriv urTierTobebs axasiaTebs.
19
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
baT, dRes aRar gaSinebT, adamianebi deba. araformalur saganmanaTleblo
romlebic ar mogwondaT, SesaZloa, procesSi ki swavla ormxrivi procesia,
dRes Tqveni megobrebi arian da a.S. sadac adamianebi efeqturad swavloben
erTmaneTTan urTierTobis safuZvel-
qceviTi swavlis procesi swavlis xil- ze. faqtobrivad, Cven mudmivi swav-
vadi mxarea. sxvadaxxva unar-Cvevebi, lis procesSi varT, Tumca, bevri ada-
rogoricaa, lursmnis CaWedeba xis miani swavlis procesSi maswavleblis
naWerze, kalmiT wera, CxirebiT Wama rols irCevs da ver acnobierebs, rom
an stumris saTanadod gamaspinZleba, aRniSnuli procesidan TviTonac bevrs
swored am procesis nawilia. swavlobs. axal jgufTan muSaobis daw-
yebisas ormxrivi swavlebis procesis
WeSmariti swavleba moicavs samive - danergva erT-erTi yvelaze rTuli da
kognitur, emociur da qcevis - dones. mniSvnelovani sakiTxia araformalur
Tu gsurs iswavlo CxirebiT Wama, unda saganmanaTleblo sistemaSi. Cemi pi-
icode Cxirebis sworad daWera da swo- radi SexedulebiT, kargi iqneboda Tu
ri moZraobebis gakeTeba. Tumca, Tu formaluri saganmanaTleblo sistemac
CxirebiT Wama ar mogwonT, swavlis gaiziarebs ormxrivi swavlebis pro-
procesSi SeZenili unar-Cvevebi did- cess da Seecdeba am sirTulesTan gam-
xans ar gagyvebaT. klavebas.
20
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
seulobebi, normebi da Rirebulebebi,
romlebic adamianTa ama Tu im jgufs 2.4 kulturis xedva
miekuTvneba. kulturis cnebis garSemo
bevri Teoriuli da praqtikuli disku-
sia da argumentacia arsebobs.
2.4.1 aisbergis modeli
aris Tu ara kultura, aucileblad,
adamianTa jgufTan kavSirSi, arse- kulturis analizis erT-erTi yvelaze
bobs Tu ara “individualuri kul- gavrcelebuli modelia aisbergis mo-
tura”? deli. aisbergis modelSi mTavari aq-
ra aris kulturis elementebi? centi kulturis Semadgenel elemen-
SesaZloa Tu ara msoflios kul- tebze keTdeba, romelTagan zogierTi
turuli rukis moxazva? elementi xilvadia, xolo zigierTis
icvleba Tu ara kultura? ratom da aRmoCena rTulia.
rogor?
ramdenad mWidroa kavSiri kulturasa am modelis ZiriTadi arsi imaSi mdgo-
da individebis an jgufebis qcevas mareobs, rom kulturis warmodgena
Soris? SesaZlebelia aisbergis saxiT. aisber-
ramdenad moqnilia kultura? Sesa- gis mxolod mcire nawili Cans wylis
Zlebelia Tu ara kulturis indivi- zemoT, wylis qveS ki aisbergis ufro
dualuri interpretacia? didi nawilia, romelic uxilavia. Tum-
ca, wyalqveSa nawili aisbergis Zlier
xSirad kulturis analizi kulturaTa fundamentur nawils warmoadgens.
Soris urTierTobis analizsac niSnavs.
bevri avtoris azriT, sxvadasxva kul- aisbergis modelis mixedviT, kulturas
turebi rom ar arsebobdes, adamianebi aqvs Tavisi xilvadi mxare: arqiteqtu-
kulturaze arc vifiqrebdiT. sxvaobe- ra, xelovneba, samzareulo, musika, ena
bi kulturebs Soris kidev ufro cxadi da a.S., xolo kulturis fundamenturi
xdeba adamianTa azrovnebaSi, emociebsa nawilis danaxva SedarebiT rTulia. ux-
da qcevebSi aSkara sxvaobebis gamo. Se- ilavia im adamianebis istoria, romle-
sabamisad, kulturis gaazreba SeuZle- bic erT kulturas qmnian, is normebi,
belia erTi kulturis farglebSi, kul- faseulobebi da Sexedulebebi sivrcis,
turis analizi sxvadasxva kulturas bunebis da drois Sesaxeb, romlebsac
unda moicavdes. amdenad, gamarTlebu- erTi kulturis warmomadgenlebi izi-
lia momdevno TavSi ganvixiloT Sexed- areben. aisbergis modelis mixedviT,
ulebebi, romlebic kulturaTSoris kulturis xilvadi elementebi uxi-
urTierTobebs da interkulturul ga- lavi nawilis gamoxatulebaa. es mode-
mocdilebas emyareba. li gvTavazobs sxvadasxva kulturis
warmomadgenlebs Soris warmoSobili
terminebi “inter-kulturuli” da gaugebrobebis mizezebis axsnas. Cven
“kulturaT-Sorisi” an “mraval-kul- SesaZloa vicnobdeT aisebrgis xilul
turuli” erTmaneTis CanacvlebiT elementebs, Tumca, ama Tu im kultur-
gamoiyeneba. zogierTi avtorisTvis asTan Sexvedris sawyis etapze, ver Se-
aRniSnuli terminebi identuria, zo- vicnobT aisbergis fundamentis ele-
gierTi ki maT sxvadasxva konteqstSi mentebs, romlebidanac xiluli nawili
ganixilavs. aRniSnul terminebs Soris momdinareobs.
sxvaobebi mogvianebiT amave TavSi ga-
nixileba. meore mxriv, aisebrgis modeli
bevr SekiTxvas upasuxod tovebs.
umeteswilad, aisbergis modeli gamoi-
yeneba aTvlis wertilad kulturis
ufro siRrmiseuli analizisTvis. ais-
bergis modeli vizualurad warmogvid-
21
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
22
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
gens kulturis kompleqsur da rTul nili sxvaobebis mizezebi adgilobrivi
xasiaTs. kulturis Taviseburebebidan gamom-
dinareobda. hofstedi kulturas ga-
aisbergis modelis nixilavs rogorc “gonebis koleqtiur
aqtualuroba axalgazrdul sistemas, romelSic adamianTa jgufis
sakiTxebze muSaobisTvis erTi warmomadgeneli gansxvavdeba
meorisgan”.
aisbergis modeli, ZiriTadad, kul-
turis uxilav aspeqtze amaxvilebs yu- kvlevis ramdenime etapis Semdeg, hof-
radRebas. es modeli gvaxsenebs, rom stedma kulturaTa Soris sxvaobebi
kulturaTSorisi urTierTobaSi sxva- oTxi kategoriis mixedviT Camoayaliba.
dasxva kulturebs Soris arsebuli yvela sxva gansxvaveba, ganacxada man,
msgavsebebi SesaZloa fundamenturad ukavSirdeba ZiriTad oTx kategorias.
gansxvavebul Rirebulebebs efuZne- hofstediseuli oTxi kategoria iyo
bodes. axalgazrdebs Soris kul- ZalTa Tanafardoba, individualizmi,
turuli sxvaobebi nakleb SesamCnevia. koleqtivizmi, mamakacuroba, qaluro-
axalgazrdebi msoflios masStabiT ba da gaurkvevlobis SiSi. damatebiTi
atareben jinsebs, usmenen pop musikas kvlevebis Semdeg hofstedma daamata
da iyeneben eleqtronul fostas. kul- axali kategoria – drois elementi.
turaTSorisi swavleba gulisxmobs
maTi kulturebis uxilavi nawilis ZalTa Tanafardoba gansazRvravs imas
gacnobas da analizs, kulturuli Ta- Tu ramdenad misaRebia sazogadoebis-
viseburebebis ganxilvas im mizniT, Tvis politikur institutebSi da or-
rom ukeT gaecnon erTmaneTs da ipovon ganizaciebSi individebs Soris ZalTa
saerTo kulturuli maxasiaTeblebi. araTanabari ganawileba. ZalTa Tanafar-
doba moicavs ierarqiis cnebas, gadaw-
2.4.2 kulturuli yvetilebebis miRebis process. yvelas
kategoriebis geert Tanabari xmis ufleba unda hqondes?
hofstediseuli modeli unda hqondes Tu ara gamgeobis Tavmj-
domares gadawyvetileba damoukideb-
kulturis geert hofstediseuli war- lad miiRos saWiroebis SemTxvevaSi?
modgena efuZneba kulturul sxvaobe-
bze gakeTebul erT-erT udides empi- gaurkvevlobis SiSi gansazRvravs imas
riul kvlevas. 1970-ian wlebSi, IBM-ma Tu ramdenad aqvs SiSi sazogadoebas
(romelic im droisTvis ukve saerTaSo- bundovani movlenebisadmi da ramdenad
ris kompania iyo) rCeva hkiTxa geert cdilobs uzustobebis Tavidan acile-
hofsteds imis Sesaxeb Tu ratom iyo bas saTanado wesebis da usafrTxoebis
SeuZlebeli saerTo procedurebis da zomebis saSualebiT. gaurkvevlobis
standartebis SemuSaveba sxvadasxva SiSi, aseve, ukavSirdeba adamianebis un-
qveyanaSi, Tu ratom funqcionirebda, ars gawion riski, an maT moTxovnilebas
magaliTad, braziliis da iaponiis qa- winaswar dagegmon da gaTvalon esa Tu
rxnebi gansxvavebulad miuxedavad is moqmedeba. mTavari SekiTxva ki isaa,
muSaobis standartizaciis bevri mcde- Tu ramdenia SemTxveviTobis, improvi-
lobisa. kompaniam scada gamoevlina zebis an daugegmavi movlenebis ganxor-
gansxvavebebi sxvadasxva qarxnis muSao- cielebis SesaZlebloba.
bis standartebSi da am mizniT daugza-
vna kiTxvarebi da Cautara Tvisobrivi individualizmi/koleqtivizmi metyve-
interviuebi mis yvela TanamSromels. lebs imaze Tu ramdenad mWidroa an
ramdenadac kompaniis TanamSromlebis Tavisufali sazogadoebis wevrebs
ganaTlebis done yvela qveyanaSi msgav- Soris damyarebuli kavSirebi. gada-
si iyo, xolo organizaciis struqtu- mwyveti mniSvneloba aqvs imas Tu ra
ra, procedurebi da wesebi ki erTi da aris sazogadoebisTvis damaxasiaTe-
igive, kompaniam ivarauda, rom aRmoCe- beli: mxolod sakuTar Tavze da maT
23
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
24
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
ojaxis wevrebze Tu ojaxis gareT ar- goriebi kulturis arsebiTi nawili.
sebul daaxloebul socialur jgufe- ufro metic, am modelis mixedviT,
bze zrunva, arsebobs Tu ara Sida da kultura statikuria da ara dinami-
gare jgufebi, romelTagan pirvels kuri; am modelis mixedviT, ver avxs-
ekisreba amave jgufis sxva wevrebze niT ratom an rogor viTardeba kul-
zrunvac. koleqtiur kulturebSi, maga- tura. hofstedi gaakritikes imis gamo,
liTad, ojaxis wevrebs Soris mWidro rom mis TeoriaSi ZiriTadi aqcenti
kavSirebia da urTierTpasuxismgeblo- kulturis, rogorc eris maxasiaTeb-
bebic, xolo ojaxis wevrebi, amasTa- lis Taviseburebaze keTdeba. am mod-
nave, sxvadasxva daaxloebuli jgufis elis farglebSi SeuZlebelia ganvixi-
wevrebadac moiazrebian, romelTa er- loT kulturuli mravalferovneba,
Toblioba, Tavis mxriv, erT saerTo sub-kulturebi, Sereuli kulturebi,
jgufs qmnis. da individualuri ganviTareba. kul-
turebis kategoriebis mixedviT gan-
mamakacuroba/qaluroba imis maCvenebe- xilva qmnis ama Tu im kulturis ufro
lia Tu ramdenad gansazRvravs genderi metad dafasebis, ukeTesi kulturebis
mamakacTa da qalTa rolebs sazoga- aRiarebis safrTxes. da mainc, aRniSnul
doebaSi. arsebobs Tu ara valdebule- modelSi warmodgenili kategoriebi
bebis “bunebrivi” ganawileba qalebsa mravali mkiTxvelisTvis mainc misaRebi
da mamakacebs Soris da xelSeuxeblad da aqtualuria.
gadaecema Tu ara rolebis aseTi ga-
nawileba Taobidan Taobebs. Teoriis mniSvneloba axalgazr-
dul sakiTxebze muSaobisTvis
drois elementi gansazRvravs imas, Tu
ramdenad efuZneba sazogadoebis mier albaT, yvela ver daeTanxmeba
miRebuli gadawyvetilebebi tradicias hofstedis models da Sesabamisad,
da warsulis movlenebs, moklevadian kulturuli elementebis xuT kate-
an mimdinare sargeblianobas, momavlis goriad dayofas. Tumca, aRniSnuli
xedvas da perspeqtivas. ramdenad mniS- kategoriebi xSirad kulturuli Ta-
vnelovania ama Tu im sazogadoebisTvis viseburebebis arsebiT elementebs war-
misi regionis istoria dRevandeli an moadgenen da Sesabamisad, gvexmarebian
xvalindeli dRisTvis? rodis trabaxo- sxvadasxva kulturis warmomadgenel
ben adamianebi TavianTi warmomavlobiT: individebsa da jgufebs Soris warmoSo-
isini warsuls ganixilaven, awmyos Tu bili konfliqtis axsnaSi. monawileebi
momavals? dauyovnebliv adareben sxvadasxva eris
kulturas hofstedis grafikze: var Tu
hofstedi warmogvidgens ramdenime gra- ara ierarqiuli? mWirdeba Tu ara sxve-
fas kategoriebis mixedviT, romlebSic bze meti usafrTxoeba? – meore mxriv,
is ganaTavsebs sxvadasxva kulturas. hofstedis modelis mixedviT, Sesa-
kulturebis kategorizacia efuZneba Zloa veZeboT kulturuli gaugebro-
kiTxvarebis da ganmeorebiTi kvlevebis bebis mizezebi da vcadoT kulturuli
Sedegebs (ixileT grafiki 2, gv 24). sxvaobebis ganxilva monawileebs Soris
(mag: ras fiqrobT Zalauflebaze da
hofstedis models Tavisi empiriuli liderobaze?). amasTanave, monawileebi
safuZvlebis gamo, dadebiTi gamoxmau- dafiqrdebian sakuTar kulturul ma-
reba mohyva. Znelad Tu moipoveba sxva xasiaTeblebze da gansazRvraven Tu ram-
romelime kvleva an Teoria kulturis denad iziareben amave qveynis sxva moqa-
Sesaxeb, romelsac msgavsi raodeno- laqeebis kulturul faseulobebs.
brivi mniSvneloba eqneba. meore mxriv, mocemuli kategoriebi da
modeli ar gvTavazobs imis axsnas, Tu kulturuli sxvaobebis zogadi CarCo
ratom unda arsebobdes kulturis el- mniSvnelovania Cveni yoveldRiuri
ementebis mxolod xuTi kategoria da cxovrebis sxvadasxva konteqstis gan-
ratom aris mainc da mainc es kate- xilvisas (studentis “kultura”, oja-
25
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
xis da megobrebis “kultura”, soflisa adamians sxva adamianis gasacnobad meti
da qalaqis “kultura” da a.S.). albaT, dro sWirdeba (ganekuTvneba “neli gza-
Rirs Cven Tavs vkiTxoT ramdenad gvex- vnilis” tips), Sesabamisad, zogierT
mareba es modeli kulturis ukeT Sec- kulturaSi ufro uadvildebaT dame-
nobaSi an Tu ra doziT vqmniT Cvens gobreba, zogSi ki uZneldebaT. swrafi
stereotipebs. nacnoboba swrafi gzavnilis identu-
garda amisa, kulturis maxa- ria. neli gzavnilebis magaliTebia:
siaTeblebis SerCevas mocemuli kate- xelovneba, satelevizio dokumenturi
goriebis mixedviT, kulturul rela- filmi, Rrma urTierTobebi da a.S.
tivizmis ganxilvamde mivyavarT:
arsebobs Tu ara uaresi da ukeTesi maRali da dabali konteqsti moicavs
kulturebi? ierarqiuli struqturebi informacias, romelic ama Tu im mov-
iseTive kargia, rogorc Tanabarufle- lenas ukavSirdeba. Tu gadacemul in-
biani? mkacri da daxuruli genderuli formaciul gzavnilSi mxolod mcire
rolebi iseTive misaRebia, rogorc moculobis informaciaa da Tu infor-
genderuli rolebis Tanabaruflebi- maciis met wils mimRebi mxare ukve
ani ganawileba? da bolos, Tuki Cven flobs, situacia maRali konteqstiT
mogviwevs kulturul konfliqtSi Ca- xasiaTdeba. magaliTad, komunikacia
reva, SevZlebT ki daviWiroT neitra- partniorebs Soris, romelTac mra-
luri pozicia? vali wlis Tanacxovrebis gamocdileba
aqvT, maRali konteqstiT xasiaTdeba:
2.4.3 eduard T. da mildred mxolod mciredi informaciis gacema
rid holis kulturis aris saWiro drois nebismier monakveT-
qcevis elementebi Si imisTvis, rom mxareebma erTmaneTs
gaugon. gzavnili SesaZloa Zalian
eduard T. da mildred rid holebma ga- mokle iyos, magram gaiSifros im in-
naviTares kulturis modeli praqtiku- formaciis moSveliebiT, romelsac mxa-
li kuTxiT: maTi mizani iyo sasargeblo reebi erTmaneTis Sesaxeb wlebis ganma-
rCevebi miecaT amerikeli biznesmenebis- vlobaSi floben.
Tvis, romlebic sazRvargareT apir-
ebdnen moRvaweobas. maTi kvleva holi da holis (1990) Tanaxmad, tipuri
moicavda bevr Tvisobriv da Tavisufal maRali konteqstis kulturebia: iaponu-
intervius sxvadasxva kulturis warmo- ri, arabuli da xmelTaSua zRvis auzis
madgenlebTan. mkvlevarebi yuradRebiT kulturebi, sadac arsebobs mWidro
akvirdebodnen sxvaobebs respondentTa sainformacio sistemebi da axlo pi-
qcevaSi, romlebic, potenciurad, kul- radi urTierTobebi. Sesabamisad,
turaTSorisi konfliqtebis safuZveli yoveldRiuri komunikaciis procesSi
SeiZleba gamxdariyo. vrceli Sesavlis tipis informaciis
miwodeba saWiroebas ar warmoadgens.
kvlevis safuZvelze maT Camoayalibes aseT kulturaSi adamianebi yovelTvis
kulturuli sxvaobebis ramdenime kate- informirebulebi arian im adamiane-
goria. es kategoriebi ukavSirdeboda bze da movlenebze, romlebic maTTvis
komunikaciis tipebs, sivrces an dros. mniSvnelovania.
26
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
maRali da dabali konteqstis da Se- ans mudam Tan axlavs. damcavi rgoli
sabamisad, komunikaciis stilSi aSkara icvlis zomebs situaciebis da garSe-
sxvaobebis gauTvaliswinebloba Sesa- momyofi adamianebis gaTvaliswinebiT
Zloa gaugebrobebis safuZveli gaxdes. (adamianebs, visTanac axlos xar, pirad
maRali konteqstis kulturis warmo- sivrceSic ufro axlos uSveb). damcavi
madgenelma SesaZloa dabali konteqstis rgoli aCvenebs sasurvel manZils sxva
kulturis warmomadgeneli Seafasos, adamianTan. Sengan Sor manZilze mdgo-
rogorc zedmetad mosaubre, zedmetad mi adamiani Seni Soreuli nacnobia. Tu
zusti, arasaWiro informaciis momwo- vinme imaze metad moaxlovebas, cdilobs
debeli. meore mxriv, dabali konteqs- rac SenTvis misaRebia, misi saqcieli
tis kulturis warmomadgenelma maRali Seuracxmyofelad, damamcireblad an
konteqstis kulturis warmomadgene- uxeSad miiCneva. Tu erT kulturaSi,
li SesaZloa Seafasos araWeSmarit Cveulebrivi dialogis dros, adamianebs
(radgan informaciis nawili uTqmelia Soris daculi manZili moklea, zogjer
da nagulisxmevi) da arakooperaciul ise mokle, rom intimur manZilsac uax-
pirovnebad. gadawyvetilebebis mis- lovdeba, meore kulturaSi aseTi man-
aRebad, dabali konteqstis kulturis Zili gaugebrobis da gansxvavebuli
warmomadgenlebs esaWiroebaT didi interpretaciebis safuZveli SeiZleba
moculobis gacnobiTi xasiaTis infor- aRmoCndes.
macia, maSin roca maRali konteqstis
kulturis warmomadgenlebi gacnobiTi monoqronuli da poliqronuli dro
xasiaTis informaciis gareSec SeZle- drois ganawilebasTan aris dakavSire-
ben gadawyvetilebis miRebas, radgan buli. monoqronuli dro gulisxmobs
isini sakiTxis garSemo mimdinare mov- saqmis TanmimdevrobiT gakeTebas, is-
lenebis Sesaxeb mudmivad saqmis kursSi eTi ganrigebis SemuSavebas, sadac erTi
arian. paradoqsulia situacia, roca saqme meores mosdevs da TiToeul maT-
maRali konteqstis kulturis warmo- gans konkretuli dro aqvs daTmobili.
madgenlebs evalebaT axali movlenis monoqronul kulturaSi dro praqti-
Sefaseba; maT surT yvelaferi Seityon kulad gamoiyeneba, dros lamis exebi
aRniSnuli movlenis Sesaxeb, radgan da mas resursis saxiT iyeneb: xarjav,
isini aRniSnuli konteqstis nawils ar flangav an ekonomias ukeTeb. dro uw-
warmoadgenen. yveti Zafia, is warsulis raRac werti-
lidan iwyeba, awmyoSi da Semdeg moma-
teritorializmi gulisxmobs fizikuri valSi grZeldeba. dro gamoiyeneba dRis
sivrcis organizebas, magaliTad, ofi- dasagegmad da prioritetebis Camo-
sis mowyobas. prezidentis ofisi Seno- sayalibeblad, magaliTad, SesaZloa
bis bolo sarTulzea an sadme SuaSi? ar gqondes dro vinmes Sesaxvedrad.
Tu magaliTad, samuSao magidaze da- poliqronuli dro ki sruliad sapir-
wyobili kalmebi adamianisTvis piradi ispiros niSnavs - Tanadroulad bevri
teritoriis nawilia, am adamians ara- ram keTdeba, adamianebTan mWidro urTi-
sodes esiamovneba Tu vinme misi magi- erTobebi gaqvs, rac imas niSnavs, rom
didan kalams droebiT iTxovs unebar- ganrigze metad adamianTan urTierTo-
Tvod. teritorializmi ukavSirdeba bebi aris mniSvnelovani. poliqronuli
adamianis mier sivrcis da maT garSemo dro ar gamoiyeneba resursis saxiT,
arsebuli materialuri nivTebis aR- misi Sedareba wertilTan da ara uwyvet
qmas, da rac Zalauflebis donezec me- xazTan SeiZleba.
tyvelebs.
holi da holi zemoT aRweril kate-
piradi sivrce aris manZili sxva ada- goriebs erTobliobaSi da erTmaneT-
mianebamde, romlis dacvis SemTxvevaSi Tan kavSirSi ganixilaven. maT kvlevaSi
adamiani komfortulad grZnobs Tavs. monoqronuli drois aRqma mWidrod
holebi pirad sivrces axasiaTeben, ro- ukavSirdeba dabali konteqstis kul-
gorc damcav rgols, romelic adami- turas da sivrcis iseT ganawilebas,
27
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
sadac cxovrebis elementebis danawev- mis praqtikul gamoyenebaSia. kultu-
rebaa SesaZlebeli (struqtura, sa- ris maxasiaTeblebis kategoriebi, rom-
dac Seni cxovrebis sxvadasxva aspeqti lebic faqtobrivad Zalian hgavs hof-
gamijnulia erTmaneTisgan). aRniSnuli stedis models, gvTavazobs CarCos,
struqturebis garda, holi da holi romlis xelmZRvanelobiTac SegviZlia
gvacnoben ramdenime sxva mniSvnelo- SevicnoT an gavaanalizoT kulturuli
van cnebasac, magaliTad, rogor mu- sxvaobebi.
Saobs dagegmva ama Tu im kulturaSi,
ramdeni xniT adre unda daigegmos Teoriis mniSvneloba axalgazr-
Sexvedra, rogoria punqturalurobis dul sakiTxebze muSaobisas
normebi, ramdenad swrafad moZraobs
informacia sistemaSi – informaciis interkulturul jgufebSi,
mimocvla ierarqiuli struqturis Tu holisa da holis mier warmodgenili
mravalmxrivi qselis modeliT xor- kategoriebis gamoyeneba SeiZleba
cieldeba? pirveli Teoriuli midgomis saxiT,
romelic kulturul sxvaobebs aana-
sxva kulturebTan urTierTobisas, lizebs. Teoria mravali saintereso
holi da holi Tavis samizne jgufs, savarjiSos gakeTebis saSualebas iZle-
amerikel biznesmenebs urCevs, aRiaron va, magaliTad, monawileebi esaubre-
kulturuli sxvaobebi da SeZlebis- bian erTmaneTs da saubrisas cvlian
dagvarad SeiTvison im kulturisT- maT Soris arsebul manZils. orive mo-
vis damaxasiaTebeli qcevis normebi, saubres msgavsi SegrZneba aqvs manZi-
romelSic isini imuSaveben. lis Secvlisas? rogor moiqcevian im
SemTxvevaSi Tu meore adamians meti an
holisa da holis mTavari cnebebi gan- naklebi sivrce sWirdeba?
sakuTrebul yuradRebas amaxvilebs im
mniSvnelovan sxvaobebze, rasac ada- holisa da holis TeoriaSi
mianebi kulturaTaSorisi urTier- warmodgenili kulturuli sxvaobe-
Tobebisas awydebian da Sesabamisad, bi aqtualuria interkulturuli
advilad Secnobadia bevri mkiTxvel- jgufebisTvis. maTi saSualebiT, jgufs
isTvis. Tumca, avtorebisadmi kritikac SeuZlia ganixilos kulturuli sxvao-
gaisma. holi da holi, pirvel rigSi bebi kulturebisTvis “uaresi” da “uke-
kategoriebs damoukideblad gamoyofen Tesi” iarliyebis miniWebis gareSe.
da kulturis erTganzomilebian mo-
dels ayalibeben. es modeli kulturebs garda amisa, axalgazrdebis
erT sibrtyeze - monoqronul, dabal trenerebs aRniSnuli kategoriebi
konteqstian da poliqronuli, maRal daexmareba interkulturul jgufebSi
konteqstian kulturebad ganalagebs. kulturuli sxvaobebis SecnobaSi (mag-
yvela danarCeni kategoria am RerZs ukav- aliTad, rogori damokidebuleba aqvT
Sirdeba. kiTxva ki imaSi mdgomareobs, jgufis wevrebs punqtualurobasTan,
Tu ramdenad asaxavs realobas kul- SexebasTan, saubris moculobasTan da
turebis aseTi martivi kategorizacia. a.S.), iseve rogorc uzrunvelyofs maT
aRniSnuli kulturuli sxvaobebis Ses-
garda amisa, holi da holi Zalian co- axeb sasaubro leqsikiT. magram gamoi-
tas Tu amboben imis Sesaxeb, Tu ratom CineT sifrTxile, radgan monawileebma
Camoyalibda ama Tu im kulturaSi mainc SesaZloa es modeli yvela darRvevis
da mainc aseTi maxasiaTeblebi, rogor gamamarTlebel sabuTad moiSvelion:
viTardeba kulturebi (kultura sta- “ukacravad, me erTi saaTiT davagviane,
tikuria Tu dinamikuri), rogor iye- me poliqronuli kulturis warmomad-
neben adamianebi sakuTar kulturul geneli var!” . .
maxasiaTeblebs kulturaTaSorisi
urTierTobebis dros. holisa da ho-
lis modelis dadebiTi mxare, uTuod,
28
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
2.4.4 Jak demorgonis da mark aRniSnuli sakiTxebi akademiuri gan-
molcis diskusia xilvebis sagania da praqtikuli gamo-
kulturis Sesaxeb yeneba ar aqvs, Tumca, isini politiku-
rad aqtualuria. politikuri kuTxiT,
Jak demorgoni da mark molci kate- sainteresoa mosalodneli cvlilebebi
goriulad uaryofen kulturis kidev raime safrTxeebTan aris Tu ara kav-
erTi modelis SemoTavazebas. isini SirSi? (kiTxva 1). aris Tu ara mraval-
amtkiceben, rom kulturis nebismieri ferovneba nebismieri kulturis sa-
ganmarteba mikerZoebulia im kulturis momavlo ganviTarebis winapiroba, Tu
mimarT, sadac Camoyalibda aRniSnuli mosalodneli cvlilebebi tradiciuli
ganmarteba – ar arsebobs dedamiwa- kulturebisTvis safrTxis momtania?
ze iseTi adamiani, romelic romelime (kiTxva 2). arian Tu ara adamianebi yve-
kulturas ar miekuTvneba. Sesabamisad, la qveyanaSi Tanasworuflebiani (indi-
demorgoni da molci miiCneven, rom vidis uflebebis franguli modeli) Tu
kulturis kategoriebis saxiT warmod- individis uflebebi im socialuri jgu-
gena miuRebelia da Tvlian, rom bevrad fis mixedviT ganisazRvreba, romelsac
ufro Rirebulia kulturebis Sesaxeb esa Tu is adamiani miekuTvneba (sazoga-
dialogSi CarTva da analizis gakeTeba. doebis holandiuri modeli; aRniS-
nuli modelis mixedviT sazogadoeba
kulturis Sesaxeb winaaRmdegobrivi jgufebisgan Sedgeba, xolo sazoga-
diskusiebis Sedegad ikveTeba sami mTa- doebis ama Tu im jgufs sakuTari in-
vari sapirispiri Sexeduleba: stitutebi aqvs)? (kiTxva 3).
29
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
anebis mier gare samyaros morgeba sa- klebad arian sakuTari genetikis gav-
kuTar realobasTan. yvelaferi, rasac lenis qveS, Tumca, adamianis cxovrebas
garesamyaroSi aRviqvamT asimilacias mainc aqvs kavSiri biologiur sawyi-
ganicdis da Cveni tvinis ujredebSi sebTan. amdenad, Cvens cxovrebaSi
ukve arsebul struqturebs erwymis. aris situaciebi, romelTa mimarT Cven
asimilaciis eqstremaluri magaliTia ar gvaqvs instiqturi an biologi-
moTamaSe bavSvebi, romlebic qviSis did uri reaqciebi. Cven cxovrebis ganmav-
grovas (garesamyaros realoba) everes- lobaSi gviviTardeba garkveuli ori-
tis zomis mTad aRiqvamen (Sinagani war- entacia da movlenebisadmi saTanado
mosaxva). roca bavSvebi qviSis grovaze reagirebis unar-Cvevebi. swored am
acocdebian garesamyaro maT Sinagan sistemas uwodeben demorgoni da mol-
warmosaxvasTan asimilacias ganicdis. ci kulturas. maTi azriT, adaptaciis
realobis aRqma maTi qmedebis moti- ZiriTadi funqciaa mravali sxvadasxva
vaciad iqca. maT warmodgenaSi, isini situaciis mimarT Sesabamisi reaqciebis
qviSis grovaze ki ar adian, aramed mTa SenarCuneba da ganviTareba. kultura
everests ipyroben. Tumca, asimilaciis aris is struqtura, romelic ama Tu im
unar-Cveva mxolod bavSvebisTvis ar situaciis mimarT gviyalibebs orienta-
aris damaxasiaTebeli. rodesac Cven cias (kulturuli adaptacia aris ada-
axal adamians vecnobiT, pirvel rigSi, mianis gonebaSi arsebuli azrovnebis
vxedavT da vafasebT mis garegnobas. am sqemebis mier asimilaciis an Seguebis
limitirebuli informaciis safuZvel- unari). kulturuli adaptacia biolo-
ze, am adamianze gveqmneba garkveuli giuri procesis gagrZelebas warmoad-
Sexedulebebi, mis Sesaxeb vqmniT ste- gens. kultura arsebobs imisaTvis, rom
reotipebs imisaTvis, rom SevarCioT am dagvexmaros situaciebisadmi adapta-
adamianTan qcevis Sesaferisi normebi. ciis unaris ganviTarebaSi, im piro-
bebSi, rodesac gare movlenebis mimarT
adaptaciis procesis meore mxares biologiurad winaswar gansazRvruli
demorgoni da molci “Seguebas” uwode- pasuxebi ar arsebobs.
ben. am terminSi igulisxmeba gonebaSi
arsebuli struqturebis (“cnobierebis” Tu adaptacia orientaciis Ziebaa, ma-
an “azrovnebis sqemebis”) cvla garesa- Sin adaptaciis procesi asimilaciisa da
myarodan miRebuli informaciis Sesa- Seguebis Widilis nawilia. amasTanave,
bamisad. Cven SesaZloa ucxo adamian- aucilebelia myari struqturebis da
Tan Sexvedrisas am adamianis saqcieli qcevis normebis ganviTareba, romelTa
SevafasoT Cvens gonebaSi arsebuli ganzogadeba da sxvadasxva situaciaSi
stereotipebis mixedviT. Tumca, mogvi- gamoyenebac SesaZlebeli iqneba. rogorc
anebiT vacnobierebT, rom realoba hofstedma aRniSna, asimilaciis proces-
Cveneuli warmosaxvisgan gansxvavdeba Si kultura gonebis iaraRia. es iaraRi
- Cveni stereotipebi an azrovnebis garesamyarodan mowodebuli informa-
sqemebi ar Seesabameba sinamdviles; amis ciis gadasamuSaveblad gamoiyeneba.
Semdeg Cven damokidebulebas vcvliT.
demorgoni da molci akritikeben im
kulturaTSoris urTierTobebSi ar mosazrebas, rom kultura gonebis
aris misaRebi - arc eqstremaluri Segu- iaraRia, romelic adamianSi programis
eba da arc eqstremaluri asimilacia. saxiT, axalgazrul asakSi iwereba. aseT
eqstremaluri Seguebis pirobebSi Cven SemTxvevaSi Cven ver SevZlebdiT axal
Warbi informaciiT viqnebodiT dat- garemosTan Seguebas an Cveni orienta-
virTuli, xolo eqstremaluri asimi- ciis Secvlas. adamianebs esaWiroebaT
laciis pirobebSi, Cven, sinamdvilis asimilaciis unari garemosTan Seguebis
uaryofa mogviwevda da gadarCenis una- da gadarCenisTvis.
ric ar gveqneboda.
am mosazrebis mixedviT nebismieri qceva
cxovelebTan SedarebiT adamianebi na- warmoadgens rogorc Cveul, SeZenil da
30
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
warmatebul qmedebaTa nazavs, aseve axal situaciis mxolod erT aspeqtze an ga-
situaciasTan adaptirebis process. davanawiloT yuradReba Cvens garSemo
momdinare sxvadasxva movlenaze. Cven
sxvadasxva situaciaSi Cven yovelTvis SegviZlia davamyaroT Ria komunikacia
vdgavarT arCevanis winaSe. Cven Segvi- (siRrmiseuli axsna-ganmartebebiT) an
Zlia gavakeToT swrafi reagireba mov- faruli (bevri simbolos gamoyenebiT).
lenisadmi detaluri informaciis gar- Tu situacia gvTavazobs asobiT urT-
eSe. meore mxriv, SegviZlia vimoqmedoT ierTsapirispiro SesaZleblobas, maSin
auCqareblad, Tumca, viyoT movlenis Cven mudmivad vdgavarT arCevanis wi-
Sesaxeb srulad informirebuli. Cven naSe (ixileT magaliTebi: naxazi 3).,
SegviZlia yuradReba gavamaxviloT
31
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
32
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
igi adamianebis jgufebis orientaciis raTSorisi urTierTobebis praqtikaSi
damaxasiaTebelia. kulturuli ori- gamoyeneba iqneba.
entacia ganisazRvreba ojaxis, mego-
brebis, mSobliuri enis, sacxovrebeli Teoriis mniSvneloba axalgazr-
adgilis, Tanatolebis da kolegebis dul sakiTxebze muSaobisTvis
mier. am mosazrebis mixedviT, erTi da
igive jgufi SeiZleba erTsa da imave demorgoni da molcis kulturis Teo-
kulturas an kulturul orientacias ria SesaZloa dagvexmaros kulturis
iziarebdes. adamianebi, ZiriTadad, siRrmiseul analizSi, misi saWiroebis
iziarebdnen qcevis dadgenil normebs, da funqciis gaazrebaSi. demorgoni da
Tumca, konkretuliKkonteqstidan ga- molcis modeli kulturas adamianTa
momdinare, SesaZlebelia aRniSnul jgufebs ukavSirebs da ara erebs.
normebSi cvlilebebis Setana. magali-
Tad, samuSao garemoSi Tqven ufro me- axalgazrdul sakiTxebze muSaobisas,
tad Ria komunikacias amyarebT, xolo aRniSnuli modeli kompleqsuri SekiTx-
saxlSi faruls. Tu ojaxsa da samsax- vebis gansaxilvelad da siRrmiseuli
urs bevri saerTo ram akavSirebT, maSin analizis gasakeTeblad gamoiyeneba.
Tqveni komunikaciis stili saxlsa da
samsaxurSi msgavsi iqneba da zogierT sinamdvileSi, modeli gvTavazobs kul-
SemTxvevaSi gadakveTs erTmaneTs. turaTSorisi swavlebis specifikur
gagebas: sakuTari Tavis Secnobas, sxva-
kulturaTSorisi swavlebis dros, dasxvagvari qcevis SesaZleblobebis
treiningis monawileebi acnobiereben gaazrebas, sxvadasxva sirTulesTan
sakuTar kulturul orientacias da gamklavebis gzebs. swavlebis procesi
mas sxva standartebs adareben. ormagi realur gamocdilebas ukavSirdeba;
kulturuli orientaciis SemTxvevaSi, swavlebis procesi sirTuleebiT savsea,
adamianebi afarToeben qcevis normebs radgan is adamianuri arsebobis Zireul
ise, rom or sxvadasxva kulturaSi dad- elements, kulturul orientacias,
genili standartebi gaiazron. sxvada- ukavSirdeba.
sxva situaciaSi aseT adamianebs didi
arCevani aqvT. rac ufro metia SesaZle-
blobebi, miT ufro didia adaptaciis da 2.5 kulturaTSorisi
Seguebis albaToba. meore mxriv, Sesa- swavlebis analizi
Zleblobebis simravle met daucvelo-
bas ukavSirdeba: meti SesaZleblobebi
nakleb stabilur garemos qmnis. milton j. benetis interkulturuli
urTierTpativiscemis ganviTarebis
sxvadasxva kulturas Soris media- modeli
toris roli im adamianebs ekisrebaT,
romelTac orive kulturis normebi beneti (1993) interkulturuli urTi-
aqvT SeTvisebuli da Sesabamisad, ori erTgagebis unars gansazRvravs
sxvadasxva mxaris qcevis normebs Soris pirovnuli zrdis safexurebis anali-
saerTo wertilebs aRmoaCenen. zis saSualebiT. ganviTarebis miseuli
modeli iTvaliswinebs ganviTarebis
demorgoni da molcis Sexeduleba bev- uwyvet process. aRniSnul procesSi
ris yuradRebas izidavs, radgan isi- TandaTanobiT izrdeba codna kul-
ni, kulturis Teoriis sferoSi, axal turuli sxvaobebis Sesaxeb, enTnocen-
mimarTulebebs gvTavazoben. meore truli midgoma, garkveuli safexurebis
mxriv, maTi modeli wmindad Teoriulia gavlis Semdeg, icvleba eTnorelati-
da SezRuduli raodenobis empiriuli visturi midgomiT, rac gansxvavebebis
kvlevis SesaZleblobas iZleva. ramde- aRqmis da maTi pativiscemis unaris
nad asaxavs es modeli sinamdviles? am SeZenas gulisxmobs.
modelis saukeTeso gamocda kultu-
33
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
34
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
benetis modelis safuZvlebi gan- meore safexuri benetis TeoriaSi aris
sxvavebebis garCevis, maTi pativisce- Tavdacva. kulturul sxvaobebSi zogjer
mis da maTTan Seguebis unars exeba. safrTxes xedaven, radgan sxvaobebi ada-
“gansxvavebebis garCeva”, Tavis mxriv, mianis subieqturi xedvis an identobis
or fenomenTan aris kavSirSi: pirveli alternativas gvTavazobs. Tavdacvis
- adamianebi xedaven erTsa da imave safexurze, sxvaobebi xilvadia da ga-
movlenas sxvadasxvanairad da meore - cnobierebuli, Tumca isini idevneba.
“kulturebi erTmaneTisgan sistemurad
gansxvavdeba msoflmxedvelobis Tval- kulturuli sxvaobebis winaaRmdeg
sazrisiT”. sxva sityvebiT rom vTqvaT, brZolis erT-erTi formaa damcireba,
ama Tu im kulturisTvis damaxasiaTe- raSic gansxvavbuli msoflmxedvelo-
beli sistemuri msoflmxedveloba re- bis uaryofiTad Sefaseba igulisxmeba.
alobis, garemos xedvas gansazRvravs. damcirebis magaliTebia uaryofiTi
realobis aRqma an msoflmxedveloba stereotipebis Seqmna da ukidures Sem-
gansxvavebulia sxvadasxva kulturaSi. TxvevaSi rasistuli damokidebuleba.
aqedan gamomdinare, interkulturuli damcirebis Semadgeneli nawili qedmaR-
urTierTpativiscemis unaris ganviTa- lobaa, raSic ama Tu im kulturisTvis
rebisTvis gadamwyvet rols TamaSobs damaxasiaTebeli dadebiTi Tvisebebis
kulturebs Soris msoflmxedvelobis xazgasma da SedarebiT naklebad Rire-
fundamentaluri sxvaobebis gaazreba buli tradiciebis miCqmalva igulisx-
da gacnobiereba. meba. zogjer praqtikaSi vxvdebiT kul-
turul sxvaobebTan brZolis mesame
eTnocentrizmis safexurebi strategiasac, romelsac beneti “uku-
qcevas” uwodebs. ukuqceva gulisxmobs
benetis azriT, eTnocentrizmTan erTi kulturis mier meore kulturis
gvaqvs saqme Tu individebs swamT, rom upiratesobis aRiarebas da sakuTari
maTi xedva obieqturi realobaa. eTno- kulturuli tradiciebis daufaseblo-
centruli msoflmxedvelobis ZiriTa- bas. aRniSnuli strategia, erTi Sexed-
di simptomi uaryofaa, rac imas niSnavs, viT, mtkivneulad SeiZleba JRerdes,
rom adamiani ar aRiarebs gansxvavebebs, Tumca, misi realuri gamoxatuleba
sxva adamianis xedvas. uaryofis mizezi eTnocentrizmis erTi tipis aqcentis
SesaZloa iyos izolacia, gansxvavebul meoreTi Canacvlebaa.
kulturasTan Sexebis minimaluri Sansi
an aseTi SesaZleblobis ararseboba. eTnocentrizmis bolo safexurs bene-
uaryofis simptomi aseve SesaZloa gan- ti minimizacias uwodebs. am SemTxveva-
calkevebis (separatizmis) Sedegi iyos. Si, kulturul sxvaobebs aRiareben, ar
am SemTxvevaSi adamiani an adamianTa devnian damcirebiT da upiratesobis
jgufebi gamiznulad qmnian barierebs grZnobis gamoxatviT, Tumca, cdiloben
gansxvavebuli xalxis an kulturebis maTi mniSvnelobis minimizacias; meti
winaaRmdeg raTa ar aRiaron gansxvave- aqcenti keTdeba msgavsebebze, vidre
buli kultura. gancalkeveba, cxadia, sxvaobebze. beneti aRniSnavs, rom bevri
moicavs gansxvavebebis Secnobas raRac organizacia minimizacias interkul-
doziT, rac SemgomSi admianis an ada- turuli ganviTarebis bolo safexurad
mianTa jgufis gancalkevebaSi gamoix- aRiqvams da xels uwyobs saerTo faseu-
ateba. rasobrivi segragacia dRevan- lobebs da gamocdilebis ganviTarebas.
del msoflioSi segregaciis mkafio aRniSnuli midgomis safuZvels fizi-
magaliTia. kuri universalizmi warmoadgens, rac
adamianebs Soris biologiur msgavse-
represirebuli jgufis warmomadgen- bas gulisxmobs. Cven yvela vibadebiT,
lebi ganicdian uaryofis grZnobas. vizrdebiT, vberdebiT da vkvdebiT.
gansxvavebuli xedvis an qcevis uaryo- Tuki kultura biologiuri sawyisis
fa mxolod maTi identifikaciis Semdeg gagrZelebaa, misi mniSvneloba minimi-
aris SesaZlebeli. zacias ganicdis.
35
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
eTnorelativizmis safexurebi nawilia simpaTiis gaCena sxva kulturis
mimarT. adaptaciis procesi gulisxmobs
“eTnorelativizmis ZiriTadi arsi imaSi sxva kulturis warmomadgenlis Sexe-
mdgomareobs, rom erTi kulturis aR- dulebebis gaazrebas da gaziarebas.
qma SeuZlebelia meore kulturasTan
Seudareblad da rom konkretuli qceva eTnorelativizmis Semdgomi safexuria
SeiZleba gagebul iqnas kulturul kon- pluralizmi. pluralizmis safexurze
teqstSi”. eTnorelativizmis safexureb- sxva kulturebis aRiareba da miReba im-
ze kulturuli sxvaobebi safrTxes ar denad mravalmxrivia, rom adamiani sxva-
warmoadgens, Tumca, garkveul sirTu- dasxva kulturis normebs iTavisebs.
leebTan aris dakavSirebuli. kulturu- sxva kulturis CarCoebSi SeRweva, ro-
li sxvaobebis gaazrebisas, umjobesia gorc wesi, aRniSnul kulturul kon-
axali kategoriebis Camoyalibeba, vidre teqstSi didi xniT yofnis Semdeg xdeba.
Zvel kategoriebze dayrdnoba. pluralizmis safexurze gansxvavebebi
Cveulebrivi movlena xdeba; adamiane-
eTnorelativizmis winapirobaa kul- bi gansxvavebul kulturul Strixebs
turuli sxvaobebis aRiareba. es proce- sxvadasxva kulturebidan iTviseben.
si ki pirvel rigSi, kulturebs Soris
arsebuli gansxvavebuli verbaluri da benetis Teoriis bolo safexuria in-
araverbaluri qmedebis aRiareba xde- tegracia. Tuki adaptaciis safexuri
ba. Semdeg etapze, aRniSnuli procesi gulisxmobs adamianis mier sxvadasx-
gansxvavebuli msoflmxedvelobis da va kulturuli Strixebis aTvisebas,
faseulobebis aRiarebiT grZeldeba. integraciis safexurisTvis damaxa-
meore etapze, adamians Secnobili siaTebelia sxvadasxva kulturuli
aqvs sakuTari xedva da faseulobebi, Strixebis gaerTianeba sawyisi kul-
romlebic kulturaSi gavrcelebuli turul normebSi cvlilebebis Seu-
normebiTaa ganpirobebuli. faseulo- tanlad. Tumca, unda aRiniSnos, rom
bebis Camoyalibeba mudmivi procesia, es procesi martivi sulac ar aris,
xolo adamianebi sakuTar kulturul radgan gansxvavebuli Sexedulebebis
faseulobebs sxva kulturebTan urTi- mSvidobiani Tanacxovreba rTulad mi-
erTobis organizebisTvis iyeneben. is saRwevi mizania. integraciis procesi,
faseulobebic ki, romlebic erTi kul- miRebuli gamocdilebidan gamomdina-
turis upiratesobas gulisxmobs, meo- re, adamianis identobis mudmiv gada-
resTan SedarebiT, garkveul funqcias fasebas moiTxovs. integraciis procesi
kisrulobs kulturaTa Soris urTier- zogjer imiTac SeiZleba damTavrdes,
Tobis organizebisas. rom adamianma verc erT kulturas ver
miakuTvnos Tavi da mudmivad integri-
kulturuli sxvaobebis aRiarebis Sem- rebul “auTsaiderad” darCes.
dgomi safexuria adaptacia. adaptacia
asimilaciisgan mkveTrad gansxvavebu- konteqstualuri Sefaseba, integra-
li cnebaa. asimilaciis dros sakuTari ciis pirvel safexurze, sxvadasxva
faseulobebi, msoflmxedveloba, qce- situaciis da Sexedulebis Sefasebas
vis da kulturuli identoba ikargeba. gansxvavebuli kulturuli poziciidan
adaptacia ki axlis SeZenas gulisxmobs. moiTxovs. sxva danarCen safexurze,
adamiani, sxva kulturasTan adaptaciis gamiznulad xdeba Sefasebebis Tavi-
dros, iseT qcevis normebs iTvisebs, dan acileba, raTa SesaZlebeli gaxdes
romlebic misaRebia sxva kulturis- eTnocentruli Sexedulebebis daZl-
Tvis. amave dros, viTardeba komuni- eva. konteqstualuri Sefasebis sta-
kaciis axali stili. kultura ganvi- diaSi adamianebs SeuZliaT sxvadasxva
Tarebadi, moZravi movlenaa da ara kulturul konteqstSi gadaadgileba
statikuri. garemoebebidan gamomdinare. Sefaseba
SedarebiT xasiaTs atarebs. benets, Ta-
adaptaciis procesis Semadgeneli visi Teoriis ganxilvisas, magaliTad,
36
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
mohyavs interkulturuli arCevani: nili safexurebis Tanmimdevrobis mka-
“misaRebia Tu ara pirdapir mivuTiToT crad dacva ar aris aucilebeli, maSin
Cvens an sxva admianis mier daSvebul aRniSnuli modeli kulturaTSoris
Secdomaze? amerikul kulturaSi mi- urTierTobebSi arsebiT dabrkole-
saRebia, xolo iaponurSi ara. Tumca, bebs amJRavnebs da interkulturuli
zogierT SemTxvevaSi, iaponur kon- swavlebis sasargeblo strategiebs
teqstSic umjobesia amerikuli sti- gvTavazobs.
lis gamoyeneba an piriqiT, sxvadasxva
garemoebebidan gamomdinare. orive Teoriis mniSvneloba
stilis gamoyenebis unari adaptaciis
safexuris nawilia, xolo arCevanis ga- benetis mier aRwerili safexurebi sa-
keTebisas, kulturuli konteqstis da sargeblo wyaroa interkulturuli
SesaZleblobebis gaTvaliswineba da treiningebis dagegmvisas, kategoriebis,
eTikuri gadawyvetilebis miReba ki in- Sinaarsis da meTodebis dadgenisTvis.
tegraciis safexuris nawili. samizne jgufis monacemebis gaTvalis-
winebiT, aris Tu ara saWiro ganvixiloT
benetis Teoriis bolo safexuri, kon- kulturuli sxvaobebi, Tu umjobesia
struqciuli marginalizmi, srulyofis pirdapir sxvaobebis aRiarebaze ga-
wertilia da ara swavlis procesis vamaxviloT yuradReba? ganviTarebis
dasasruli. aRniSnuli cneba gulisxmobs Teoria sakmaod praqtikuli midgomaa
srulyofil TviTSefasebas, kulturu- da saWiroebebis zustad dadgenas gana-
li warmomavlobis dakargvas da mudmiv pirobebs. beneti Tavadve warmogvidgens
auTsaiderobas. meore mxriv ki, aRniSnu- treiningebis sxvadasxva fazis mosa-
li safexuris miRweva adamians WeSmariti lodnel Sedegebs.
interkulturuli urTierTobebis da
sxvadasxva kulturul konteqstSi fun- saerTaSoriso axalgazrdul RinisZie-
qcionirebis unars uyalibebs. baSi beneti bevr process kondensire-
bulad aRwers. misi modeli procesebis
benetis modeli kroskulturuli analizSi da movlenebis marTvaSi gvex-
treiningebisa da saorientacio semi- mareba.
narebis dagegmvisTvis saukeTeso sawyisi
wertilia. aRniSnuli modeli aRiarebs da bolos, ganviTarebadi modeli mkafi-
da xazs usvams kulturuli sxvaobebis od gvixsnis ra aris kulturaTSorisi
mniSvnelobas kulturaTSorisi swav- swavlebis mizani - im safexuris miR-
lebis procesSi da warmogvidgens ram- weva, sadac kulturuli sxvaobebi Cveu-
denime (araefeqtur) strategias kul- lebrivi movlenaa, kulturuli sxvao-
turaTSorisi sxvaobebis dasaZlevad. bebi pirovnebis identobis nawilia, da
kulturuli maxasiaTeblebi sxvadasxva
beneti amtkicebs, rom kulturaT- kulturebidan momdinareobs.
Sorisi swavleba mudmivad ganviTa-
rebadi procesia (aRniSnuli procesi
ganvlili safexurebidan kvlav ukan 2.6 Teoriebis Sejameba
dabrunebis saSualebasac iZleva). pro-
cesSi SesaZlebelia ama Tu im adamianis
mier kulturaTSoris urTierTobebSi
miRweuli safexuris gansazRvra. Tum- swavlebis, kulturis da interkul-
ca mkiTxvels, albaT, gauCndeba kiTxva turuli gamocdilebis Sesaxeb sxvadasx-
imis Sesaxeb, Tu ramdenad realuria, va Teoriebis ganxilvis Semdeg cxadi
rom kulturaTSoris swavlebis pro- xdeba, rom kulturaTSorisi swavleba
cesi mudmivad aRniSnuli Tanmimdevro- xangrZlivi procesia. kulturaTSorisi
biT gaxorcieldes, sadac erTi safexu- swavlebis procesi pirvel rigSi saku-
ri meores aucilebeli winapirobaa. im Tari Tavis kargad Secnobas moiTxovs,
SemTxvevaSi, Tu benetis mier warmodge- xolo Semdeg sxvis aRiarebas. aRniS-
37
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
nul process uamravi sirTule axlavs, stilad, misi pirovnebis ganviTarebis
radgan pirovnebaSi Rrmad gamjdar wyarod gadaiqces.
Sexedulebebs, samyarosa da cxovrebi-
sadmi arsebiT damokidebulebebs exeba. benetis modeli nawilobriv politikur
kulturaTSoris swavlebaSi, CvenT- xasiaTsac atarebs - sadac kulturaT-
vis yvelaze bunebrivi movlenebi da Sorisi swavleba individualuri proce-
aucilebeli saWiroebebi kiTxvis niSnis sia, Tumca, is adamianTa Tanacxovrebas,
qveS dgeba. kulturaTSorisi swavleba sxvadasxva kulturasTan urTierTobebs
pirovnebas sirTuleebis winaSe ayenebs, gvaswavlis. am kuTxiT danaxuli kul-
Tumca, rogorc beneti aRniSnavs, amas- turaTSorisi swavleba xalxTan mSvido-
Taneve, savsebiT SesaZlebelia, rom biani Tanacxovrebis sawyisi wertilia.
swavlebis procesi adamianis cxovrebis
38
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
39
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
pedagogebi valdebuli arian analizi gaukeTon sakuTar kulturul identobas da
pirovnul niSan-Tvisebebs, raTa momzadebuli iyvnen swavlebis procesSi moswavlee-
bTan urTierTobisTvis. Hufsi (citirebuli ouletisgan – 1991) maswavleblebs ur-
Cevs ganiviTaron sakuTari azrovnebis modelis da komunikaciis stilis analizis
unari da ganimtkicon mosmenis unar-Cvevebi. (am ukanaskneli rCevis ganxorcieleba
savsebiT SesaZlebelia Tu aqcents aqtiuri mosmenis unar-Cvevebze gavakeTebT). amas-
Tanave, aucilebelia maswavlebels kargad esmodes sakuTari kulturis Tavisebure-
bebi da moraluri principebis, faseulobebis da rwmenis safuZvlebi.
interkulturuli swavlebis amosavali wertilia “sxva”. interkulturuli swav-
leba mudmivad eWvis qveS ayenebs stereotipebs da xels uwyobs siaxlis, ucxos da
Seucnoblis mimarT Ria damokidebulebis Camoyalibebas. adamianebi erTmaneTTan
urTierTobis procesSi mudmivad axal aRmoCenebs akeTeben, urTierTobis pro-
cesSi xdeba adamianis pirovnuli, socialuri da globaluri TviTrealizeba. sa-
ganmanaTleblo sfero miznad isaxavs moswavleebis gaZlierebas, raTa gaizardos
axalgazrdebis SesaZleblobebi sazogadoebrivi funqciebis Sesasruleblad.
efeqturi interkulturuli ganaTlebisTvis sakmarisia ar aris am terminis gansa-
zRvra da skolis valdebulebebis Camoyalibeba kanonmdeblobaSi. yvelaze mTavari
is aris, rom realurad ganxorcieldes interkulturuli swavlebis procesi, gan-
viTardes maswavlebelTa treiningebi aRniSnul sferoSi da sabolood, sazoga-
doebaSi moxdes gacnobierebuli cvlileba. aRniSnuli procesi, faqtobrivad
gadaudebel aucileblobas warmoadgens, radgan mravalkulturul sazogadoebaSi
adamianebs unda SeeZloT erTmaneTis mxardaWera. cnobili frangi politikosi ed-
gar fori (1908-1988) gvaxsenebs, rom “swavleba niSnavs adamians daexmaro iswavlos
cxovreba”. Cven, maswavleblebi, mudmivi ganviTarebis procesSi unda viyoT, raTa
Sesabamisad Cveni codnis diapazoni gaizardos. maswavleblebs moeTxovebaT metad
gaaqtiurdnen damoukidebeli kvlevisa da swavlis sferoSi. maswavleblebis xelSia
axalgazrda Taobebis awmyo da momavali da maswavleblebsve evalebaT cvlile-
bebis inicireba.
skolebs, dRes, ormagi funqcia aqvT - saganmanaTleblo da mosamzadebeli. yoveli
moswavle skolaSi uzrunvelyofili unda iyos ganviTarebis Tanabari SesaZleblo-
bebiT da amasTanave, yoveli moswavlis kulturuli Strixebi yvelasTvis misaRebi
unda iyos. zogierTi samaganmanaTleblo reforma swavlebis induqciur meTods
emyareba. reforma, pirvel rigSi, moswavleTa interesebs iTvaliswinebs. reformis
mizania, realuri gamocdilebis gamoyeneba kulturuli sxvaobebis mimarT, pati-
viscemis da interkulturuli cnobierebis gasamyareblad. maswavlebeli, rogorc
cvlilebebis mTavari iniciatori, valdebulia moswavleebi uzrunvelyos Ria sas-
wavlo garemoTi da xeli Seuwyos yvela kulturis monawileobas demokratiuli
principebis dacviT. maSasadame, interkulturuli ganaTleba yvela skolis mizans
unda warmoadgendes dRevandel sazogadoebaSi. Tuki am mimarTulebas ar avirCevT,
maSin segregaciis da elitizmis saSiSroebis winaSe davdgebiT!
Tu saganmanaTleblo saqmianobiT adamianebs davanaxebT kulturul sxvaobebs da
msgavsebebs, amavdroulad Tu davarwmunebT, rom yvela kulturas aqvs ganviTa-
rebis ufleba, Sedegad miviRebT moqalaqeTa aqtiur monawileobas sazogadoe-
briv saqmianobaSi. saganmanaTleblo sistemaSi gamoricxuli unda iyos segregacia
da maqsimalurad unda ganviTardes axali, urTierTpativiscemaze dafuZnebuli
cnobiereba. interkulturuli ganaTleba saganmanaTleblo sistemis da mTeli
sazogadoebis nawili unda gaxdes, Tuki Cvens interesebSi Sedis yoveli adamianis
SesaZleblobebis realizeba. da vin icis, iqneb momavalSi trnaskulturuli gana-
Tlebis sakiTxic ki dadges.
40
3. interkulturuli swavlebis CarCo-proeqti
saganmanaTleblo sistemaSi
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
3.1 ZiriTadi mosazrebani sakuTari azris dafiqsirebis saSua-
lebas, unda uzrunvelyofdes yvela-
nairi niWis, gamocdilebis, mosazrebis,
saWiroebebis da molodinebis dafase-
klaudia
kulturaTSoris swavlebaSi erT-erT bas. rodesac adamianebi sakuTar fa- Sahingeri
yvelaze did sirTules “interkul- seulobebze, kulturul normebze da da
turuli ganaTlebis” damoukidebeli Sexedulebebze saubroben, isini, pirvel mark
teilori
disciplinis ararseboba warmoadgens. rigSi, msmenelis keTilganwyobaSi unda
erTi mxriv, es sirTule sainteresoa, iyvnen darwmunebuli. ormxrivi ndoba
radgan Cven meti Tavisufleba gveZleva ormxriv pativiscemas da gulwrfelo-
siaxleebis dasanergad. bas ganapirobebs.
41
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
mainc, Cven yvela erT samyaroSi vcxo- lebebisgan Sedgeba (iseve rogorc
vrobT da am samyaroSi mimdinare mov- msoflio icvleba mudmivad). kultu-
lenebi Cvenze axdens zegavlenas. amde- raTSorisi swavleba procesze orien-
nad, interkulturulma swavlebam xeli tirebuli fenomenia. kulturuli Ta-
unda Seuwyos adamianis pirad Tavisu- viseburebebis ganxilva, stagnaciasa
flebas, erTmaneTis gadawyvetilebebis da cvlilebas Soris arsebuli Widili,
pativiscemas, sxvisi mosazrebis Tanas- usafrTxoebis garantiebisken da ZalTa
woruflebianobas da gansxvavebuli balansisken miswrafeba mudmivad iCens
mosazrebebis Sejerebas, iseve rogorc Tavs. msoflioSi jer kidev arsebobs
adamianis piradi pasuxismgeblobis bevri Ria kiTxva da, albaT, gaCndeba
gazrdas. Tumca, sxvaobebis arseboba bevri axalic. amitom aucilebelia
gardauvalia. amitomac, benetis modeli gavacnobieroT is, rom yovelTvis
interkulturuli urTierTobebis da yvela SekiTxvaze mza pasuxi ar arse-
kulturaTa Soris pativiscemis bolo bobs; pasuxebi mudmivad unda veZeboT
fazaSi sxvadasxva msoflmxedvelobis da mzad viyoT siaxleebis da cvlile-
Sejerebis aucileblobas xedavs. bebis misaRebad. am procesSi aucile-
blad dagvWirdeba TviTkritikis unar-
dialogi sxvasTan ic, radgan yovelTvis ar gvecodineba
Tu saiT mivyavarT integraciis pro-
kulturaTSoris swavlebaSi yvelaze cess. aRniSnul procesSi sasurvelia
mniSvnelovania aRiaro “sxva”. “sxvisi” cnobismoyvareobis gamoCena da axali
aRiareba dialogiT iwyeba. dialogis Sexedulebebis Camoyalibeba. yovelT-
dawyeba pirveli win wadgmuli nabijia. vis unda gvaxsovdes aseve isic, rom
sakmaod rTulia aRiqva sakuTari Tavi axlis Seqmna logikurad gulisxmobs
da Semdeg sxva, romelic Sengan gansxvav- Zvelis ganadgurebas – Zveli ideebis,
deba; miT ufro Znelia aRiqva, is rom rwmenis, tradiciebis... axlis Camoya-
sxva admianis gansxvavebuli Strixebi libebis procesSi Zvelis damsxvreva da
gansazRvravs Sens vinaobas. adamianebs gaqroba gardauvalia. Cven, trenerebs,
Soris arsebuli sxvaobebi erTmaneTs am procesis efeqturi da frTxili
avsebs da Sesabamisad, sakuTari Tavis marTva gvevaleba.
aRmosaCenad aucilebelia sxvisi Sec-
noba. kulturaTSorisi gamocdile- srulyofili CarTuloba
ba bevri sirTulis winaSe gvayenebs,
siaxleebi Semoaqvs Cvens cxovrebaSi kulturaTSoris swavlebaSi CarTu-
da Cveni mxridan SemoqmedebiT midgo- li unda iyos swavlis yvela sensori,
mas moiTxovs. Sesabamisad, kulturaT- codna, emociebi da saqcieli. kultur-
Sorisi swavlebis aucilebeli elemen- aTSorisi swavleba bevr SegrZnebas aR-
ti xdeba sakuTari Tavis Secnoba da vivebs; SesaZloa dagvanaxos Cvensa da
Secvla. kulturaTSorisi swavleba sa- “sxvis” azrovnebis meqanizmebs Soris
Sualebas gvaZlevs gavecnoT sxva ada- arsebuli SeuTavsebloba. am proce-
mianis Sexedulebebs, davixuroT sxva sis kompleqsurobis da misi Sedegebis
adamianis qudi da SevinarCunoT saku- gaTvla da gaazreba, Cvengan, sakmaod
Tari “me”. Tu am procesis monawile bevrs moiTxovs. ena, rogorc kultu-
gavxdebiT, SesaZlebelia viswavloT ris Semadgeneli elementi, interkul-
namdvili solidaroba, virwmunoT gun- turuli komunikaciis centraluri
duri muSaobis mniSvneloba. kultur- elementia da amave dros, xSirad gauge-
aTSorisi swavleba, aseve, saSualebas brobebis wyarodac gvevlineba. ami-
gvaZlevs SeviswavloT da aRmovaCinoT tom kulturaTSoris urTierTobebSi
sakuTari SesaZleblobebi. ena komunikaciis instrumentis rols
unda asrulebdes da ara dominirebis
SekiTxvebi da cvlilebebi saSualebas, gansakuTrebiT roca saqme
gansxvavebul enobriv unar-CvevebTan
kulturaTSorisi swavleba mudmivi cvli- gvaqvs. komunikaciis yvela danarCeni
42
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
saSualeba – Jestebisa da mimikis ena – Sinagani “mes” (ix: aisbergis modeli) uxi-
aseve pativiscemas imsaxurebs. vinaidan lav Zalebs da elementebs ukavSirdeba.
Cven srulyofilad varT CarTuli in- aisbergis modelis mixedviT, kulturis
terkulturuli swavlebis procesSi, ZiriTadi elementebi wyalqveSaa moqce-
Cven, aseve, aqtiurad mogviwevs mimdin- uli da maTi mkafiod gamoxatva SeuZle-
are movlenebSi monawileobis miReba. belia. am uxilavi nawilis aRmoCena,
Sesabamisad, garkveul riskebTan da
konfliqtis mosalodneloba sirTuleebTan aris dakavSirebuli. cxa-
dia, am procesis gaZRola advili saqme
Tuki CvenTvis cxadia, rom sxvadasxva ar aris. erTi mxriv, Cven meti simamace
kulturis warmomadgenlebs SesaZloa gvWirdeba, rom win waviwioT da riskebs
hqondeT drois, sivrcis, socialuri da gavumklavdeT. meore mxriv, am procesSi
piradi urTierTobebis gansxvavebuli monawile adamianebis saWiroebebs da
aRqma, maSin martivi iqneba im daskvnis SesaZleblobebs didi sifrTxiliT unda
gamotanac, rom kulturaTSoris swav- movekidoT da amave dros pativi vceT
lebaSi konfliqti gardauvalia. amde- maT. am ori mTavari principis gaTval-
nad, aucilebelia konfliqtis mosalod- iswineba ki yovelTvis martivi ar aris.
nelobis gansazRvra da ganxilva. amave
dros, winamdebare saxelmZRvaneloSi kompleqsuri sakiTxi kompleqsur
warmodgenil Teoriul modelebSi upi- samyaroSi
ratesoba eniWeba kulturuli sxvaobebis
ganxilvas maTi etiketirebis gareSe. am- zemoT warmodgenili Teoriuli mode-
denad, aRniSnuli modelebis mixedviT lebi, aSkarad, metyveleben kulturaT-
SesaZlebelia konfliqtis konstruqci- Sorisi swavlebis kompleqsurobaze;
uli elementebis da mosalodnelobis Teoriebis sistematizaciasTan dakav-
gansazRvra. Cveni mxridan ki, aucilebe- Sirebul sirTuleebze. Tu am modelebs
lia konfliqtis marTvis unar-Cvevebis dRevandel sazogadoebas movargebT,
ganviTareba da am procesSi kulturis cxadi xdeba, rom unda CamovayaliboT
cnebis kompleqsurobis gaTvaliswineba. zusti da srulyofili midgoma prob-
pirovnebis mravalmxrivi gamoxatuleba lemebis maqsimalurad ukeT dasanaxad.
da gansxvavebebis velorizeba rTuli dRes kultura cdeba erovnul saz-
procesia. kulturaTSorisi swavleba Rvrebs da sxvadasxva kultura bevr
moiTxovs Ziebas, gvayenebs daucvel mdgo- wertilSi ikveTeba. aseT pirobebSi
mareobaSi da amdenad, konfliqtur xa- aucilebeli xdeba sxvadasxva per-
siaTs atarebs. ra Tqma unda, yove- speqtivis, damokidebulebis da kon-
live es, kulturaTSorisi swavlebis fliqtebis gaTvaliswineba: warsulis,
sruli procesis mxolod nawilia, rom- awmyos da momavlis gaanalizeba, indi-
lis meore mxares kulturuli mraval- vidisa da sazogadoebis winaaRmdego-
ferovnebis dadebiTi mxareebi imaleba. brivi saWiroebebis Sedareba.
kulturuli mravalferovneba prob-
lemebis axleburad gadaWras, urTier- erT-erTi arsebiTi saWiroebaa danaw-
Tobis axal formebs gvTavazobs. yvela evrebuli gamocdilebis gaerTianeba.
konflitis mogvareba, albaT, SeuZle- sxvadasxva realobisa Tu istoriis, fa-
belia, Tumca, aucilebelia yvela kon- seulobebis, gamomwvevi mizezebis Tu
fliqtis gaxmovaneba. Sedegebis gaumartiveblad warmodgena,
nebismieri saganmanaTleblo progra-
fardis miRma misTvis, sirTules warmoadgens. kul-
turaTSorisi swavleba, aucileblad,
kulturaTSorisi swavleba sakmaod pativiscemiT unda miudges sxvadasxva
Rrma procesebze, damokidebulebis gamocdilebas, interpretacias da cod-
da qcevis Secvlazea orientirebuli. nas, xolo Semdeg gaiTvaliswinos isini
es imas niSnavs, rom kulturaTSorisi meTodologiaSi gamoyenebuli enisa da
swavlebis procesi Cveni kulturis da terminologiis SesarCevad.
43
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
Tvaliswineba da Tavidan acileba? ram-
3.2 meTodis SerCeva, denad aris SesaZlebeli aRiSnuli meTo-
Seqmna da adaptacia diT kompleqsuri sakiTxebis ganxilva?
ramdenad aris SesaZlebeli am meTodis
yvela situacia gansxvavebulia. Tu farglebSi ganviTardes axali perspeq-
Tqven amzadebT treiningis kurss, tivebi da mosazrebebi?
gacvliT seminars, samuSao banaks an
ubralod samuSao Sexvedras, waikiTx- b. samizne jgufi
eT winamdebare saxelmZRvaneloSi war-
modgenili meTodebi da Tqveni samizne visTan erTad da ra mizniT vaviTarebT
jgufis saWiroebebidan gamomdinare da viyenebT SerCeul meTods? ra winapi-
– SearCieT da adaptireba gaukeTeT robebi arsebobs jgufur dinamikasTan
maT. SeqmeniT axali, individualuri da jgufSi monawile individebTan daka-
programa. aq warmodgenili meTodebi vSirebiT? ra Sedegebi da gavlena eqneba
arc geniosebis dawerilia da arc qvaze meTods monawileTa urTierTobebze da
amotvifruli WeSmaritebaa. es meTodebi mosazrebebze? amarTlebs Tu ara meTo-
ubralod SemoTavazebasa da sasargeblo di jgufis (individebis) molodinebs?
gamocdilebis krebuls warmoadgens. am ramdenad amZafrebs meTodi monawile-
meTodebis gamoyenebisas, aucilebelad Ta interess sakiTxisadmi? ra saWiroe-
gasaTvaliswinebelia adgilobrivi Ta- bebi aqvs jgufs an yovel monawiles
viseburebebi, treiningSi monawileebis da ra wvlilis Setanis saSualeba aqvs
interesebi, maTi gamocdileba da cod- yovel maTgans mocemul saswavlo gare-
na. qvemoT CamoTvlili kiTxvebi dagex- moSi? iZleva Tu ara mocemuli meTodi
marebaT axali programis SeqmnaSi. cxa- SesaZleblobebis maqsimalurad gamoy-
dia, kiTxvebis raodenoba aq mocemuli enebis saSualebas? uwyobs Tu ara xels
variantebiT ar Semoifargleba. savse- SerCeuli meTodi arsebuli potencia-
biT SesaZelebelia Tqvenve aRmoaCinoT lis realizebas? rogori midgoma aqvs
ufro aqtualuri SekiTxvebic. meTods jgufSi arsebuli msgavsebebis
da gansxvavebebis mimarT? aris Tu ara
a. miznebi da amocanebi jgufSi gansakuTrebulad yuradsaRebi
saWiroebebi (asakTan, sqesTan, enobriv
konkretulad risi miRweva gvsurs moce- unar-CvevebTan, SesaZleblobebTan Tu
muli meTodiT, mocemul droSi da mo- defeqtebTan dakavSirebiT...)? ramdenad
cemuli programis saxiT? mkafiod aris aris SesaZlebeli am meTodis fargle-
Tu ara Cveni amocanebi Camoyalibebuli bSi gansakuTrebuli saWiroebebis dak-
da Sesabamisia Tu ara SerCeuli meTodi? mayofileba? SeiniSneba Tu ara jgufSi
pasuxobs Tu ara SerCeuli meTodi Cvens riame winaaRmdegoba an gansakuTrebuli
zogad miznebs? dagvexmareba Tu ara mgrZnobiaroba konkretuli sakiTxi-
aRniSnuli meTodi Semdgom ganviTare- sadmi (magaliTad: umciresobebis, gen-
baSi? ramdenad Seesabameba meTodi Cveni deris, religiis sakiTxebze), an aris
meTodologiis mTavar principebs? aris Tu ara iseTi eqstremaluri gansxvave-
Tu ara aRniSnuli meTodi kulturaT- bebi, romlebic gavlenas iqoniebs jgu-
Sorisi swavlebis konkretuli situa- fis dinamikaze? kulturaTSorisi swav-
ciis Sesabamisi? gaTvaliswinebulia Tu lebis ra safexurzea samizne jgufi?
ara, SerCeuli meTodis gamoyenebisas, aris Tu ara SerCeuli meTodi jgufis
wina movlenebis dros gamovlenili yve- zomasTan Sesatyvisi?
la moTxovna (magaliTad: jgufis dina-
mika, saswavlo garemo, urTierTobebi, g. garemo, sivrce da dro
codna, informacia, gamocdilebebi...)?
ra konkretul sakiTxebze / Temebze ra garemoSi (kulturuli, socialuri,
vsaubrobT? ra saxis sirTuleebma (da politikuri, pirovnuli) viyenebT mo-
konfliqtebma) SeiZleba iCinos Tavi, cemul meTods? ra gavlena aqvs mo-
ramdenad SeiZleba maTi winaswar ga- cemul meTods garemoze da piriqiT,
44
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
garemos meTodze? ra TaviseburebebiT dis gamoyenebis Semdeg? gvaqvs Tu ara
(gamocdilebiT) gamoirCeva jgufis raime damatebiTi informacia an gamo-
TiToeuli monawile? ra garemo (el- cdileba meTodis gamoyenebasTan dakav-
ementebi, nimuSebi) dominirebs jgufSi SirdebiT? ra gamocdilebis gamoyeneba
da ratom? aris Tu ara SerCeuli meTo- SegviZlia amJamad? arsebobs Tu ara
di, jgufis atmosfero da komunikaci- meTodis da misi Sedegebis Sefasebebi,
is done erTmaneTTan Sesatyvisi? kul- rogor SeiZleba Cveni amocanebis far-
turaTSorisi swavlebis konkretuli glebSi miRweuli Sedegebis gazomva?
konteqsti xels uwyobs Tu abrkolebs rogor SevZlebT mimdinare Sedegebis
dinamikas? rogoria sivrcis saerTo da Sefasebebis gamoyenebas momavalSi?
(da individualuri) aRqma? sakmarisia ra elementebia integrirebuli meTo-
Tu ara “jgufis saerTo sivrce” meTo- dSi aqtivobis saboloo Sefasebisas?
dis gasaxorcieleblad? ramdenad uw-
yobs xels meTodi pozitiuri garemos v. gamocdilebis gadacema
damyarebas (yvela monawilesTvis saTa-
nado komfortis Seqmnas)? ra adgili ramdenad aris SerCeuli meTodi da-
uWiravs mocemul meTods srul pro- myarebuli (an dakavSirebuli) TiToeu-
gramaSi (ra aqtivoba uswrebs win da ra li monawilis gamocdilebaze da
mosdevs am meTods)? gamovyaviT Tu ara codnaze? ramdenad sasargebloa mo-
sakmarisi dro SerCeuli meTodis gamo- cemuli meTodi monawilis realur
sayeneblad da Sesafaseblad? Seesab- gamocdilebisTvis an ra saxis cvli-
ameba Tu ara meTodi programis srul lebebis Setanaa sasurveli? ramdenad
xangrZlivobas? rogor gavarTmevT aris meTodi orientirebuli monawilis
Tavs, monawileebis mxridan, drois gan- yoveldRiur cxovrebaze da SeZeni-
sxvavebul aRqmas? li unar-Cvevebis realur cxovrebaSi
gamoyenebaze? Seuwyobs Tu ara xels
d. resursebi / proeqtis CarCo meTodis gamoyenebis Semdgom gamar-
Tuli diskusia unar-Cvevebis realur
rogor SesabamisobaSia meTodi arsebul cxovrebaSi gadatanas? ra elementebis
resursebTan (dro, sivrce, oTaxis sidide, CarTva Seuwyobs xels, monawileebis
monawileTa raodenoba, masalebi, media...)? mxridan, SeZenili unar-Cvevebis efeq-
gamoiyeneba Tu ara resursebi efeqtu- turad gamoyenebas? rogori saxiT aris
rad? ra organizaciuli sakiTxebis gaT- SesaZlebeli damatebiTi elementebis
valiswineba aris aucilebeli? saWiroa CarTva saswavlo procesSi?
Tu ara meTodis gamartiveba? rogor
SeiZleba gavinawiloT pasuxismgeblobebi z. trenerebis an fasilitatorebis
meTodis gamoyenebisas? vflobT Tu ara roli
saWiro unar-Cvevebs? romel (institu-
cionalur, organizaciul...) CarCoebSi fasilitatori valdebulia uzrunve-
gamoviyenebT meTods? ra mosalodneli lyos iseTi garemo, sadac monawileebi
Sedegebis gaTvaliswineba da winaswari SeZleben sakuTari azris gamoxatvas
gaTvla aris saWiro (magaliTad, orga- Tavisuflad da maqsimalurad efeq-
nizaciuli kultura an interesebi, in- turad. am miznis misaRwevad aucile-
stitucionaluri miznebi...)? monawil- belia gaTvaliswinebuli iqnas zemoT
eoben Tu ara gareSe aqtorebi procesSi CamoTvlili SekiTxvebi da detalurad
(magaliTad, institucionaluri partnio- daigegmos programis yvela komponen-
rebi, sxva pirebis SenobaSi...)? ti. ra roli gvekisreba am jgufTan
mimarTebaSi? gvicdia Tu ara warmo-
e. wina Sefaseba saxviTi kadrebis saxiT warmogvedgina
dagegmili programis Tanmimdevroba?
gamogviyenebia Tu ara mocemuli meTo- rogoria Cveni zemoqmedeba aRniSnul
di (an msgavsi) manamde? ra aRmoCenebi procesze? ramdenad mzad varT mou-
an daskvnebi gavakeTeT mocemuli meTo- lodneli Sedegebis sapasuxod?
45
4. meTodebi
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.1.1 Sesavali
46
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.1.2 “SegiZlia dainaxo is rasac vxedav me? SemiZlia davinaxo
is rasac xedav Sen?”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
47
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
rekomendebuli SekiTxvebi:
es meTodi praqtikaSi
48
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.1.3 “grrr – fuu – bum!”
umniSvnelo melodiis RiRini saintereso procesi SeiZleba aRmoCndes. aseve,
saintereso iqneba am process raime mniSvnelobas Tu mivaniWebT.
saWiro resursebi
jgufis sididi
nebismieri sididis jgufi
xangrZlivoba
daaxloebiT 5 wuTi
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
wyaro: mark teilori (1998) “martivi ideebi enis barieris gadasalaxad” enisa da kulturaT-
Sorisi swavlebis treiningis kursis angariSi, evropis axalgazrduli centri, strasburgi
49
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.1.4 “60 wami = erT wuTs, ara?”
yvelam kargad viciT, rom dro fardobiTia, magram ras niSnavs realurad
drois fardobiToba? monawileebi marto rCebian erTi wuTiT da Semdeg
adareben erTwuTiani ganmartoebis Sedegebs.
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
2 wuTi da 30 wami
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
50
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.1.5 “mravalferovnebis wre”
saWiro resursebi
didi sivrce oTaxSi
jgufis sidide
10-dan 40 monawilemde, monawileTa raodenoba luwi unda iyos
xangrZlivoba
30 wuTamde
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
51
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.2.1 Sesavali
saWiro resursebi
jgufis sidide
52
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
53
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
54
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
55
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.2.3 “Cemi sarke”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
56
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
57
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.2.4 “sakuTari identobis analizi”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
58
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
59
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
saWiro resursebi
arne
gilert
oTaxSi didi sivrce, imisaTvis, rom SesaZlebeli iyos
monawileebis dayofa mcire zomis jgufebad, TiToeul
jgufSi 10 monawile.
qaRaldis dafa, romelzec warmodgenilia mosazrebebi,
TiToeul gverdze erTi ganacxadi
ori niSani: “diax” da “ara” - ganTavsebuli unda iyos erT-
maneTis mopirdapire kedlebze
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
60
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
61
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
safexuri 2 (arCeviTi)
analizi da Sefaseba
62
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
es meTodi praqtikaSi
63
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.3.2 “SesaZlebelia faseulobebiT vaWroba?”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
64
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
65
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.3.3 “abigeili”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
- 5 wuTi - Sesavali
- 10 wuTi - damoukidebeli sakiTxavi da Sefaseba
- 30-45 wuTi - mcire zomis jgufebSi muSaoba
- (arCeviTi) 30 wuTi - ganxilva gaerTianebul jgufTan
- 30-45 wuTi - Sefasebis paneli
66
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
67
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
68
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
eron sakuTari potenciali da Semoq-
4.4 simulaciuri TamaSebi medunarianoba. mocemuli aqtivobebi
savaldebulo araa tradiciul saklaso
oTaxis garemoSi ganxorcieldes.
4.4.1 ramdenime praqtikuli
miTiTeba simulaciuri TamaSebis gamoyeneba kul-
mohamed
turaTaSorisi swavlebis procesis mra- haji kela
ras gulisxmobs simulaciuri valmxriv ganviTarebas uwyobs xels.
TamaSi? erTi mxriv, moTamaSeebs uviTardebaT
kritikuli azrovnebis unar_Cvevebi,
meTodi, romelic gamoiyeneba qceviTi rac uzrunvelyofs maT momzadebas
modelebis da procesebis warmodgenisa samomavlo strategiebis efeqturad
da swavlebisTvis, amasTanave, gulisx- gansazRvrisTvis da miRebuli gadaw-
mobs adamianuri resursebis CarTvas yvetilebebis Sedegebis gacnobierebi-
realur, Tu simulaciur rolur situa- sTvis. meore mxriv, moTamaSeebi ecno-
ciaSi, warmoadgens simulaciur TamaSs bian simulaciur situaciebSi miRebuli
(1975 wlis Subikis Teoriis mixedviT). codnis da Seswavlili modelebis praq-
simulaciuri TamaSis gamocdileba re- tikul garemoSi gamoyenebis saSuale-
alisturi situaciis models gulisx- bebs. agreTve, simulaciuri TamaSebis
mobs, romlis farglebSic monawileebs procesi SesaZleblobas aZlevs moTamaS-
SesaZlebloba eZlevaT, gansazRvron ar- eebs, miiRon realuri samyarosTvis dama-
sebuli dabrkolebebi da aRmoaCinon is xasiaTebeli praqtikuli gamocdileba.
pirovnuli aspeqtebi, romelTa arsebo- magaliTad, konkurencia, apaTia da ko-
bac warsulSi ar hqondaT gacnobiere- munikaciis gzebi. kulturaTaSorisi
buli. TamaSis efeqturi dizaini farTo swavlebis aRniSnuli modelis yvelaze
SesaZleblobebs aZlevs moTamaSeebs, mniSvnelovani aspeqtia, simulaciuri
daakavSiron simulaciuri aqtivobebi da garemos Seqmna, rac, monawileebisa-
ganazogadon miRebuli gadawyvetile- Tvis kulturuli mravalferovnebis
bebi yoveldRiur gamocdilebasTan da gansaxvavebebis Semecnebis procesSi,
mimarTebaSi, rac uzrunvelyofs qcevi- usafrTxo da dacul pirobebs uzrun-
Ti unar-Cvevebis Camoyalibebas da Sem- velofs. kerZod, zogierTi kultura-
dgom ganviTarebas. amasTanave, simu- TaSorisi urTierTobis sakiTxis gan-
laciuri TamaSebi iZleva midgomebis xilvisas, romelic SesaZloa polemikur
gamocdis SesaZleblobas usafrTxo xasiaTs atarebdes, simulaciuri TamaSe-
saswavlo garemoSi. simulaciuri situ- bi usafrTxo garemos qmnis. aRniSnuls
aciebi warmoadgens axalgazrdebTan iseTi sirTulis sakiTxebi warmoadgens,
muSaobis efeqtur saSualebas sxva kul- rogorebicaa religiuri mrwamsi, gend-
turebTan dakavSirebuli crurwmenisa eruli rolebi da Tanasworuflebiano-
da stereotipebis rRvevis sakiTxebze. ba. simulaciuri TamaSebi warmoadgens
alternatiul meTods, gansakuTrebiT
ratom mivmarTavT simulaciur axalgazrdebisaTvis praqtikuli gamoc-
TamaSebs kulturaTaSoris dilebis safuZvelze araformalur sas-
swavlebaSi? wavlo garemoSi codnis dasaufleblad.
da bolos, simulaciuri TamaSebis kon-
simulaciuri TamaSebi miznad isaxavs struqciuli gamoyeneba efeqtur gzas
jgufis ganviTarebis da sazogadoebis warmoadgens axlgazrdebis motivaciis
mravalferovani warmomadgenlobiTi da dainteresebis donis asamaRleblad.
xasiaTis gacnobierebis xelSewyobas.
axalgazrdebis jgufebTan muSaobis ra unda gaviTvaliswinoT
xasiaTis gaTvaliswinebiT, simulaci- simulaciuri TamaSebis saswavlo
uri TamaSebi qmnis TanamSromlobiT meTodis saxiT gamoyenebisas?
garemos, romlis farglebSic axalgaz-
rdebs SesaZlebloba eZlevaT gaacnobi- simulacia, rogorc swavlebis meTodi
69
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
maRali zemoqmedebiTi efeqtiT xasiaT- simulaciuri TamaSis Sinaarsi da mizani:
deba, Tu gaTvaliswinebulia Semdegi yovel TamaSs gaaCnia mizani da Sinaarsi.
faqtorebi: a) maqsimaluri emociuri saWiroa, fasilitatorma naTlad ganu-
CarTuloba; b) usafrTxo garemo da g) martos TamaSis Sinaarsi da mizani moTa-
simulaciuri TamaSis ganxorcielebisa maSeebs. xSir SemTxvevaSi, Sinaarsi da
da procesirebisTvis Sesabamisi drois mizani yoveldRiur realobas asaxavs.
CarCo, mkafiod gansazRvruli aqtivobis
Sinaarsi miRebuli gamocdilebis naT- wesebi: cnobilia, rogorc ZiriTadi
lad gacnobierebisTvis. anu, mocemuli wesebi da mniSvnelovania maTi gamo-
saWiroa warmoadgendes ,,swavlebis da yeneba komunikaciis damyarebisas da
swavlis integrirebul process’’, ro- rolebis gansazRvris procesSi. amas-
melic fokusirebulia Sinaarsobrivi, Tanave, aRniSnuli warmoadgens gasa-
mosazrebebis da swavlebis stilis mra- Tvaliswinebel instruqciebs TamaSis
valferovnebaze Ria swavlebis procesis fasilitatorisTvis.
garemoSi. metad mniSvnelovania, Semdegi
sami aspeqtis gaTvaliswineba sasurveli xangrZlivoba: warmatebuli simulaci-
Sedegis misaRwevad: uri TamaSi saWiroebs, mosamzadebeli
etapidan ganxilvis CaTvliT, drois
1) axali ideebis, principebis da kon- CarCos gansazRvras. drois CarCo sa-
cefciebis gavrceleba (gansazRvru- survelia, uzrunvelyofdes monawilee-
li, rogorc ,,Sinaarsi”); bis CarTulobas da maT motivirebas
2) Sinaarsis gamoyenebis SesaZlebloba monawileoba miiRon aqtivobaSi. simu-
gamocdilebiT garemoSi (gansaz- laciuri TamaSis drois CarCo Sesa-
Rvruli, rogorc ,,gamocdileba”); Zloa ramdenime dRiT an saaTiT gani-
3) gaxorcilebuli qmedebebis da simu- sazRvros. TamaSis Sinaarsi da mizani
laciuri situaciis sxvadasxva eta- gansazRvravs drois CarCos. monawilee-
pebs Soris arsebuli kavSirebis Se- bs saWiroa sakmarisi dro mieces aqti-
saxeb mosazrebebis gaziareba. raSi vobis dasrulebis Semdeg miRebuli
mdgomareobs miRebuli gamocdile- gamocdilebis gaanalizebisTvis, gan-
ba, ra codnis miReba gaxda SesaZle- xilvis etapze gadasvlamde.
beli da rogor SeiZleba miRebuli
gamocdilebis yoveldRiur realo- 4.4.2 limiti 20
baSi gamoyeneba.
limiti 20 efeqtur simulaciur situa-
simulaciuri TamaSis struqturis cias warmoadgens, romelic exmareba
gansazRvra monawileebs gaacnobieron diskrimina-
ciis da sazogadoebidan gandevnis mov-
simulaciuri TamaSis struqturis lenis arsi. aRniSnuli aerTianebs iseT
gansazRvris sxvadasxva gza arsebobs da sakiTxebs, rogorsac araTanasworufle-
Sesabamisad, gansxvavebulia miRebuli bianoba, umciresobaTa da umravlesobas
Sedegebic. qvemoT warmodgenili ele- Soris urTierToba da zogadad, Zalau-
mentebi, ZiriTadad, miRebul da aqtiu- fleba warmoadgens. simulaciuri Tama-
rad gamoyenebad praqtikas warmoadgens Sis procesSi monawileebi praqtikulad
axalgazrdebis jgufebTan muSaobisas. gamocdian Cveni sazogadoebis realo-
bisTvis damaxasiaTebel usamarTlobas
garemo: iTvaliswinebs aqtivobis gan- da sesiis ganxilvis nawili, maT SesaZle-
xorcilebisTvis Seqmnil fizikur blobas miscems miRebuli gamocdilebis
garemos, jgufis motivacias da imas, safuZvelze, gaavlon paralelebi sa-
Tu ramdenad icnoben jgufis wevrebi kuTar cxovrebiseul gamocdilebasTan.
erTmaneTs. aRsaniSnavia, rom aqtivo- mocemuli meTodis sruli aRwerilo-
bis Sinaarsi gansazRvravs garemoebis bisTvis, ixileT, saswavlo paketi.
saWiroebebs.
70
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.4.3 ,,dadebiTze orientirebuli kvleva”
saWiro resursebi:
jgufis sidide:
xangrZlivoba:
detaluri instruqciebi:
analizi da Sefaseba
71
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
es meTodi praqtikaSi
kiTxvebi umravlesobisTvis:
kiTxvebi umciresobisTvis:
72
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
73
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.4.4 ,,derdianelebi”
saWiro resursebi
jgufis sidide:
xangrZlivoba:
detaluri instruqciebi :
analizi da Sefaseba
74
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
baraTebi:
75
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
instruqciebi derdianelebisaTvis:
situacia:
socialuri qceva:
misalmeba
daix/ara
76
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
samuSao eTika:
ucxoelebi:
77
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
instruqciebi inJinrebisTvis
situacia
TamaSis procesi
xidi
78
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
masalebi
xangrZlivoba:
79
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.5 roluri TamaSebi
80
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.5.2 ,,gamoicaniT vin modis sadilze”
saWiro resursebi:
jgufis sidide:
10-15 monawile;
xangrZlivoba:
81
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
rolebi:
es meTodi praqtikaSi
82
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
83
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
jgufis sidide:
ganusazRvreli
xangrZlivoba:
15 wuTi
detaluri instruqciebi:
84
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
85
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.6.2 “sakvercxvarjiSo”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
1 sT 15 wuTi
detaluri instruqciebi
86
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
damatebiTi variantebi:
analizi da Sefaseba
87
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
es meTodi praqtikaSi
88
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.6.3 “vis aqvs elementebi?”
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
89
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
es meTodi praqtikaSi
90
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.7 kvleva da prezentaciebi
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
91
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
92
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
es meTodi praqtikaSi
93
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.8 Sefaseba
94
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.8.2 “sakomunikacio xe”
1) yviTeli
2) mwvane
3) lurji
4) wiTeli
5) yavisferi
aqtivobis miznebi
saWiro resursebi
jgufis zoma
xangrZlivoba
95
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
SeTavazebebi
96
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
97
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.8.3 “gamoxate xtunva”
1) narinjisferi
2) iisferi
3) lurji
4) vardisferi
5) mwvane
aqtivobis miznebi
saWiro resursebi
2 damxmare
1 didi joxi
5 droSa
100 m Toki
droSebis dasamzadebeli masalis 5 didi samkuTxedi: 1
narinjisferi unda iyos, 1 - iisferi, 1 - lurji, 1 - var-
disferi da 1 - mwvane.
furcelze gamosaxuli droSaTa Skala: 1 (minimumi) – 5
(maqsimumi), gansxavebuli ferebiT: 1 Seestyviseba narinjis-
fers, 2 –iisfers, 3-lurjs, 4-vardisfers da 5-mwvanes.
didi furceli. daxateT danayofebiani wre; danayofe-
bi warmoadgenen SefasebisTvis momzadebul aqtivobebs.
CawereT maTSi elementebi, romelTa Sefasebac gsurT.
kalmebi: 1 stafilosferi, 1 lurji, 1 vardisferi da 1
mwvane.
Wikartebi an skoCi
ramdenime winadadebiT garkveuli informacia miawodeT
yvela im elementebis Sesaxeb, romelTa Sefasebac gaqvT
dagegmili. TiToeuli asli monawileebs daurigeT.
jgufis sidide
98
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
99
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
es meTodi praqtikaSi
SeTavazebebi
100
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.9 sxvadasxva
4.9.1 Sesavali
saWiro resursebi
jgufis zoma
10-dan 30-mde (rac ufro didia jgufi, miT ufro didi dro
dagWirdebaT da ufro didi aris “qaosi”, Tumca, miT ufro
mdidaria TvalsazrisTa speqtri).
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
101
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
102
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
103
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.9.3 kulturaTSorisi Cvenebebi
saWiro resursebi
jgufis sidide
xangrZlivoba
detaluri instruqciebi
104
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
analizi da Sefaseba
es meTodi praqtikaSi
105
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4.9.4 “Zalauflebis didi TamaSi”
saWiro resursebi
jgufis zoma
7-35 adamiani (SesaZloa 7-kacian qvejgufebad dayofa)
xangrZlivoba
1-2 saaTi
detaluri instruqciebi
analizi da Sefaseba
106
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
107
5. samuSao seminarebi
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
Sesavali
programa
paraskevi saRamo:
• energiis mobilizeba (20 wuTi): “Sen xedav imas, rasac me?” SeecadeT, diskusiis
koncentrireba moaxdinoT imaze, Tu ras niSnavs sxva perspeqtiviT sakiTxis aR-
qma, da ratom xdeba, rom Tqven, rogorc wesi, ar SegiZliaT sxvagvarad SexedoT
sagnebs. afasebT Tu ara Tqven gansxvaveba; sxva adamianis perspeqtivas?
• jgufis Camoyalibeba (90 wuTi): es komponenti aucilebelia imisaTvis, rom jgu-
fis wevrebs Soris gaCndes ndoba. amisaTvis SegiZliaT sxvadasxva savarjiSo
gamoiyenoT, magram es mTelma jgufma erTad unda gaakeTos. gansakuTrebiT
kargi Sedegi geqnebaT iseT jgufTan, romlis wevrebic swrafad amyareben erT-
maneTTan urTierTobebs. amis sanacvlod, aseve, SegiZliaT gamoiyenoT “yinulis
msxvrevis” (gamamxnevebeli savarjiSoebis) meTodi, raTa jgufis wevrebma ukeT
gaicnon erTmaneTi. Tu grZnobT, rom jgufis wevrebi ukve kargad urTier-
Toben, SegiZliaT moiwvioT isini da moawyoT “brma gaseirneba” - monawileebi
wyvil-wyvilad iseirneben, maTgan erTi TvaldaxuWulia, meores ki mihyavs. daax-
loebiT 20 wuTis Semdeg rolebi unda gacvalon monawileebma.
• saRamos daxurva SesaZlebelia sesiiT, yvela bundovani praqtikuli sakiTxis
gasarkvevad. am sesiis Catareba, adreul etapze gamarTlebulia imdenad, ram-
denadac es SekiTxvebi mainc Cndeba da SesaZloa maT Semdgom mTeli programis
mimdinareobaze iqonion zegavlena.
108
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
SabaTi dila
gamoyaviT sakmarisi dro (minimum erTi saaTi) Sesvenebamde imisaTvis, rom monawilee-
bma erTmaneTs gauziaron TavianTi aRmoCenebi. amis gakeTeba advilia ufro mcire,
4-5 kacian jgufSi. dasasrulisaTvis moawyveT Sexvedra, sadac ganixilavT warmo-
Sobis rols sxvadasxva warmomavlobis xalxTa Sexvedrisas.
SabaTi SuadRe
kvira dila
109
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
• rasizmi
• qsenofobia
• antisemitizmi
• romafobia
• religia
• eTnocentrizmi
• stereotipebi da crurwmenebi
110
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
3) koncefciis warmodgena: Teoriuli nawili, datoveT dro SekiTxvebisa da
ganmartebebisaTvis.
4) simulaciuri savarjiSo, romelSic Teoriuli sakiTxebi gacocxldeba.
5) gamowvevebi da gadawyveta: informaciis miwodeba (kulturaTSorisi swavle-
ba) an Ria diskusia gadaWris SesaZlo gzebze.
6) monawileTa istoriebis gavrcoba: ra unda gavakeToT Semdeg? ganxilva unda
mimdinareobdes mcire jgufebSi da Semdeg Sedegebi mTels jgufs unda
waredginos.
7) Sefaseba: SemoqmedebiTi savarjiSo, romlis saSualebiTac monawileebi sakuTar
azrs gamoxataven da stimuli miecemaT. SemdgomSi am sakiTxze imuSaon.
111
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
112
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
kulturaTSorisi an sazogadoebrivi: konfliqtebi, romlebsac adgili aqvs or
jgufs Soris, romlebic ibrZvian teritoriisTvis, religiuri upiratesobis mo-
sapoveblad, kulturuli Rirebulebebisa da normebisTvis, mag.: ebraelebi da ara-
bebi, musulmanebi da qristianebi da a.S.
saerTo SiSebi da imedebi: jgufebma unda gaacnobieron, rom maT aqvT erTnairi
SiSebi da imedebi da rom amis ganxilvis Sedegad, SesaZlebelia barierebis dan-
greva, saerTo imedebisa da gagebis povna.
113
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
kulturaTSorisi konfliqtis gadaWris meTodebi
arsebobs bevri sxva SekiTxvac, rac Tqven sakuTar Tavs unda dausvaT, magram al-
baT es zemoT CamoTvlili SekiTxvebia, romelTac yvelaze xSirad svamen. mas Sem-
deg, rac kargad CamoyalibdebiT am SekiTxvebze, droa daiwyoT samuSao, seminaris
struqturaze fiqri. kidev erTxel vusvamT xazs, rom ar arsebobs erTiani struq-
tura an wesi. es, rogorc wesi, damokidebulia Tqvens miznobriv jgufsa da maT
molodinebze. meTodebis SerCevasTan dakavSirebiT, me-4 TavSi mocemulia ramde-
nime sayuradRebo miTiTeba. qvemoT mocemulia seminaris tipuri struqtura:
114
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
3) Temis warmodgena: Teoriuli mxare (stereotipebi, winaswari ganwyobebi da a.S.)
warsuli da misi dakavSireba arsebul realobasTan.
4) simulaciuri savarjiSo: TemaSi ufro Rrmad Casvla da dakavSireba pirad ga-
mocdilebasTan... kvlav Zalian mniSvnelovania piradi gamocdileba.
5) daskvnebi da Semdgomi qmedeba. fasilitatorebma, ZiriTadad, unda ganixilon
konfliqtis gadaWris an Tavidan acilebis sxvadasxva gza. SesaZloa sasargeblo
iyos konfliqtis gadaWrisas saWiro unar-Cvevebis Sesaxeb mokle informaciis
miwodeba da monawileebisaTvis saSualebis micema, daakavSiron sakuTar gamo-
cdilebasTan.
115
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
Sesavali
• kultura
• stereotipebi da crurwmenebi
• interkulturuli swavleba, rogorc procesi
• gadayvana yoveldRiurobaSi
• rekomendaciebi Semdgomi qmedebisTvis
Tu monawileebi erTmaneTs ar icnoben, maSin Tqven unda izrunoT imaze, rom isini
erTad Tavs kargad grZnobdnen - interkulturuli swavleba emociur aspeqtsac
moicavs da Tu adamianebi Tavs komfortulad ar grZnoben, isini ver gaixsnebian.
saxelebis gacvla-gamocvlis Semdeg SesaZloa sasargeblo iyos xalxis dayofa pa-
tara jgufebad, raTa maT erTmaneTs gauziaron TavianTi molodinebi da Semdgom
mTel jgufs gaacnon. amis Semdeg SegiZliaT warmoadginoT seminaris struqtura
monawileTa molodinebis CaTvliT an mis gareSe (saWiroebisamebr).
ix. 4.1.2
116
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
4 stereotipebi da crurwmenebi - savarjiSo
5 simulaciuri savarjiSo
ix. 4.4.4
ix. 4.4.4
10 Sefaseba
ix. 4.8
117
danarTi 1: terminebis leqsikoni
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
frTxilad! kulturaTSorisi swav- kulturaTSorisi swavleba: guli-
lebis procesSi terminebis ganmarteba sxmobs Cvengan gansxvavebuli jgufebis
yovelTvis sasiamovno saqmianoba ro- Cvens mier aRqmis Seswavlas. es aris
dia. amisaTvis ori umTavresi mizezi swavleba Cven Sesaxeb, Cveni megobrebis
mohamed arsebobs: pirvel rigSi, miuxedavad Sesaxeb da imis Sesaxeb, Tu rogor vmu-
haji kela
imisa, rom kulturis Sesaxeb moZRvre- SaobT erTad samarTliani sazogadoe-
ba axal fenomens ar wamoadgens, mainc bis Sesaqmnelad; imis Sesaxeb, Tu rogor
ar arsebobs naTlad Camoyalibebuli TanamSromloben sazogadoebebi Tanas-
mosazreba koncefciasa da misi gansa- worobis, solidarobisa da yvelasaTvis
zRvris formaze. amis gamo bevrma ter- Tanabari SesaZleblobebis mxardasa-
minma (gansakuTrebiT kulturaTSorisi Werad, rac iTvaliswinebs kulturaTa
swavlebis procesSi) SesaZloa gani- urTierTpativiscemis mxardaWeras da
cados zegavlena da xSirad SesaZloa Rirseuli urTierTobebis damyarebas,
arasworad iqnas gamoyenebuli. garda gansakuTrebiT im SemTxvevaSi, roca
amisa, mxolod erTi avtoris gansazRv- zogi umciresobas miekuTvneba, zogic
rebebis aReba da terminis ase gamoy- – umravlesobas.
eneba SesaZloa arasasurveli gamodges
da es sakmaod logikuria. bevri eqsper- kultura: gulisxmobs cxovrebisa da
ti terminebs sxvadasxvagvarad iyenebs. saqmianobis wess. igi warmoadgens gon-
magaliTad, am instruqciebSi Cven yu- ebis uwyvet programirebas, romelic
radRebas vamaxvilebT axalgazrdebze, dabadebisTanave iwyeba. igi moicavs
zogjer, sxvisi kulturebis Sesaswav- normebs, Rirebulebebs, Cveulebebsa
lad, biznesmenTa jgufebs mimarTaven. da enas. igi mudmivad viTardeba da
anTropologebisaTvis ki SesaZloa mdidrdeba axalgazrdis mier Tavis
sruliad sxva jgufi iyos amosavali garemoze orientirebulobis matebas-
wertili. xSirad gamoyenebadi termi- Tan erTad.
nebis SemTxvevaSi, aucilebelia, rom
isini gaigoT farTo mniSvnelobiT da identuroba: identuroba fsiqologi-
gansazRvrebisas amoxvideT Tqveneuli uri procesia. igi individs efuZneba
gagebidan da aseve im konteqstidan, da aRniSnavs im aRqmas, romelic mas
romelSic iyenebT ama Tu im termins. aqvs sakuTari Tavis Sesaxeb garemo-
aq mocemuli terminebis ganmarteba sTan mimarTebaSi. sakuTari, rogorc
efuZneba mxolod erT amosaval wer- pirovnebis arsebobis aRqma sxvebTan
tils (gansazRvrulia umciresobaTa mimarTebaSi, rogoric aris magaliTad
warmomadgeneli axalgazrdebis per- ojaxi, an socialuri jgufi, romlis
speqtividan) da pirovnebis sakuTari nawilsac igi warmoadgens. umcireso-
gagebidan. SesaZlebelia es gansazRvre- bebisaTvis maTi identuroba pasuxobs
bebi SeadaroT sxva wignebSi mocemul imas, Tu rogor aRiqmebian isini umrav-
gansazRvrebebs da ipovoT gansxvavebe- lesobis mier. identuroba funqciona-
bi. aseve, mniSvnelovania imis aRniSvna, luria, amdenad, uwyvetia da izrdeba.
rom aq srulad ar aris mocemuli im
terminTa sia, romlebic mniSvnelova- umciresoba: pirovnebaTa jgufi,
nia kulturaTSorisi swavlebisTvis. romelTac aqvT unikaluri identuro-
magram aq SerCeulia iseTi terminebi, ba da sazogadoebis danarCeni nawili-
romlebic saSualebas mogcemT, Tqven sagan gansxvavebuli kultura. amis gamo
TviTon moiZioT damatebiTi da dakav- isini socialurad da iuridiulad mar-
Sirebuli terminebi. ase magaliTad, aq ginalizebuli arian umravlesobisgan.
Cven ganmartebuli gvaqvs “umciresoba”, umciresobaTa magaliTad SegviZlia
magram ara “umravlesoba”, magram kvle- davasaxeloT, emigrantebi, eTnikuri
vis procesSi Tqven SesaZloa aRmoaCi- da erovnuli umciresobebi, gansxvave-
noT Tu ratom arsebobs es termini da buli seqsualuri orientaciis xalxi,
aseve SeityoT umciresobebsa da umrav- SezRuduli SesaZleblobebis adamiane-
lesobebs Soris urTierTobis Sesaxeb. bi. umciresobebs kulturaTSorisi
118
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
swavlebis perspeqtividan gamomdi- tiviscema, dafaseba da gaTaviseba. Sem-
nare, warmoadgenen is adamianebi, visac wynarebloba gulisxmobs sxvaTa kul-
sazogadoebaSi sxvebTan SedarebiT nak- turebis miRebas Riad, ganusjelad.
lebi SesaZleblobebi eZlevaT. Semwynarebloba kulturaTSorisi swav-
lebis konteqstSi, absoluturad, gan-
eTnocentrizmi: erTi kulturis miCne- sxvavdeba misi tradiciuli gagebisgan.
va upiratesad da amasTanave, sxva kul- iyo Semwynarebeli ar niSnavs iyo inter-
turebis damcireba. es Zalze xSiria kulturulad Semwynarebeli. aq vsau-
umravlesoba-umciresobaTa urTier- brobT adamianis uflebaTa Rirebule-
TobaSi da umciresobis warmomadgene- bebis da sxvaTa Tavisuflebis Sesaxeb.
li axalgazrdebisaTvis igi SeiZleba
pirovnuli konfliqtebis mizezic ki Seuwynarebloba: Seuwynarebloba
gaxdes. warmoadgens gansxvavebebisadmi pa-
tiviscemis naklebobas. es moicavs
Zalaufleba: sxvaTa mier sazogadoe- sxvaTa Cveulebebs an rwmenebs. Seuwy-
briv cxovrebaSi monawileobis miRebis, nareblobis maRali donis arsebobis
an armiRebis gakontrolebis da Se- SemTxvevaSi, umciresobaTa kulturis
zRudvis SesaZlebloba. umciresobaTa warmomadgenlebs ar epyrobian umrav-
warmomadgeneli axalgazrdebisaTvis lesobasTan Tanabar doneze religiuri
es xSirad, socialur marginalizacias rwmenebis, seqsualuri orientaciis da
niSnavs. eTnikuri warmomavlobis, an sub-kul-
turis gamo. es warmoadgens rasizmis,
kategorizacia: sxvaTa kulturuli qsenofobiis, Seuwynareblobisa da dis-
gamocdilebis ganzogadeba. es gvex- kriminaciis safuZvels.
mareba, xalxi movaTavsoT sxvadasxva
kategoriebSi. umravlesobebs igi ex- mravalkulturuli sazogadoebebi:
mareba, moawesrigos irgvliv arsebuli sazogadoeba, romelSic erTad cxov-
samyaro, umciresobebSi ki SiSsa da un- roben gansxvavebuli kulturuli,
doblobas iwvevs. erovnuli da sxva jgufebi, magram
erTmaneTTan konstruqciuli da re-
stereotipebi: kategorizaciis ukidure- alisturi kontaqtis gareSe. aseT
si forma. stereotipebi warmoadgens mtki- sazogadoebebSi gansxvaveba safrTxed
cebas, mosazrebas, romelic gviyalibde- aRiqmeba da, rogorc wesi, stereoti-
ba sxvebis Sesaxeb sakamrisi safuZvlis an pizaciis, rasizmis da diskriminaciis
saTanado dasabuTebis gareSe. sxva formebis safuZvels warmoadgens.
119
danarTi 2
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
0%-dan................................................................................................................100 %-mde
Tqven xarT................................................
(SegiZliaT moniSnoT erTze meti)
treneri
Tu diax...
ra konteqstsa da situaciaSi?....................................................................................
.......................................................................................................................................
120
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
axalgazrduli organizaciis aqtiuri wevri
organizaciis saxeli..........................................................................................
saxeli:...........................................................................................................................
tituli:.........................................................................................................................
organizacia/dawesebuleba:..........................................................................................
Tqveni misamarTi:..........................................................................................................
el-fosta:......................................................................................................................
121
danarTi 3
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
Fitzduff, Mari (1988)
gamoyenebuli Community conflict skills: a handbook for
literatura anti-sectarian work in Northern Ireland.
Cookstown: Community Conflict Skills
Project
Abdallah-Preteceille, M. (1986)
‘Du pluralisme à la pédagogie interculturel- Fowler, Sandra M. and Mumford, Monica G.
le’ in ANPASE (Association nationale des (eds) (1995)
personnels de l’action sociale en faveur de Intercultural sourcebook: cross-cultural
l’enfance et de la famille) Enfances et cul- training methods. Yarmouth, Maine: Inter-
tures. Toulouse: Privat cultural Press
122
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
Lampen, John (1995)
Building the peace: good practice in com-
munity relations work in Northern Ireland. internet resursebi
Belfast: Community Relations Council
Ouellet, F. (1991)
L’Éducation interculturelle: essai sur le
contenu de la formation des maîtres. Par-
is: Editions L’Harmattan.
123
danarTi 4
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
Semdgomi moqmedeba
124
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
turaTSoris wyaroebs da gvawvdis peiji, r. maikli (red) (1993) ganaTleba
Rirebul savarjiSoebs, romelTa interkulturuli gamocdilebisT-
adaptirebac SesaZlebelia arafor- vis. iarmuTi, meini: interkulturuli
malur ganaTlebaSi. presa
125
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
mavali menejerebisaTvis saorien- interkulturuli ganaTlebis saerTa-
tacio treiningebis fsiqologiur Soriso asociacia
aspeqtebze. sainteresoa, ZiriTa-
dad, eqspertebisa da specialiste- http://www.lix.oxbacksskolan.se/~iaie/in-
bisaTvis. dex. shtml
kulturis qseli
internet-wyaroebi
http://www.webofculture.com/
“Seqmnilia kros-kulturul urTier-
Tobebze swavlebisa da garTobisa-
evropis sabWos rasizmisa da Seuwynare- Tvis”. ixileT maTi kulturuli wignis
blobis sawinaaRmdego komisia maRazia da bmulebi sxva saitebze.
http://www.understanding-europe.com
organizacia, romelic muSaobs inter-
kulturuli komunikaciebisa da urTi-
erTobebis sferoSi, miznad isaxavs
evropelTa Soris kulturuli gan-
sxvavebebis da am gansxvavebaTa yovel-
dRiur cxovrebaze - rogorc pirad,
aseve, profesiul doneze Seswavlas.
126
•
kulturaTSorisi
swavleba
T-Kit
127