Seiswavlis iranulenovani xalxebis istorias, ekonomikas, enebs, literaturas, materialur da sulier kulturas. iranistika, rogorc mecniereba, Camoyalibda XVIII s. II naxevarsa da XIX s.-Si. iranistikis Casaxva-ganviTarebas evropaSi xeli Seuwyo savaWro- ekonomikuri da diplomatiuri urTierTobis ganviTarebam, erTi mxriv, evropasa da, meore mxriv, iransa, Sua aziasa da indoeTs Soris. XIII-XIV ss.-Si gaCnda pirveli aRweriTi xasiaTis Txzulebebi iranis Sesaxeb _ vaWarTa, diplomatTa, ber-monazonTa Canawerebi da naSromebi. XVII s.-Si da XVIII s.-is I naxevarSi iTargmna sparsel klasikosTa Txzulebebi. Seadgines sparsuli enis gramatika, leqsikoni; gamoica pietro dela vales, J. Sardenis, J. tavernies, a. oleariusis Txzulebebi da sxv. evropul enebze iTargmna zogierTi sparsuli saistorio Txzuleba. iranis Sesaxeb pirveli mecnieruli gamokvlevebi ekuTvniT T. haidsa da mami-kleraks. `avestis~ gamokvlevam (a. anketil-diuperoni), Zv. sparsuli lursmuli warwerebis gaSifvram (g. grotefendi, h. roulinsoni), klasikuri sparsuli poeziisa da Zv. iranuli enebis istoriis Seswavlam xeli Seuwyo iranistikis, rogorc mecnierebis, Camoyalibebas. XIX s.-Si iranistikis warmateba dakavSirebuli iyo evropaSi humanitaruli mecnierebebis ganviTarebasTan da aRmosavleTis qveynebisadmi evropelTa interesebis zrdasTan. XIX s.-s II naxevarsa da XX s.-is dasawyisSi moxda iranistikis calkeuli dargebis diferencireba (osologia, qurTologia, avRanistika, tajikologia), gaizarda Seswavlili iranuli enebisa da dialeqtebis raodenoba, muSavdeba istoriuli geografia, maniqevelTa moZRvreba, axali istoria, eTnografia, epigrafika, numizmatika; gamoqveynda xelnawerTa katalogebi (C. rio, e. bloSe. h. eTe, v. perCi da sxv.). sul ufro xSirad qveyndeba gamokvlevebi iranis istoriisa da sparsuli literaturis Sesaxeb (a. kristenseni, e. brauni, h. eTe, r. frai, b. Spuleri, saiqsi, v, minorski, i. ripka da sxv.), gamoica saistorio wyaroebi. XX s.-is dasawyisidan iranis kulturisa da istoriisadmi interesi gansakuTrebiT gaizarda TviT iranSi, rac ganpirobebuli iyo iranelebis erovnuli TviTSegnebis gaRviZebiT. am droidan sparsul istoriografiaSi TandaTan damkvidrda kvlevis Tanamedrove kritikuli meTodi (m. yazvinidan dawyebuli). Zv. da Sua ss. iranis istoriis specialistebi (e. furdavudi, h. firnia, a. Tayi-zade, a. homaiun-faroxi, n. falsafi da sxv.) iyeneben kvlevis istoriul-filologiur meTods, warmatebiT aviTareben wyaroTmcodneobas, teqstologias; gamoscemen Zeglebs, bibliografias, ganmartebiT da enciklopediur keqsikonebs. saTanado yuradReba eqceva iranis axal istoriasac. intensiurad ikvleven klasikuri da axali sparsuli literaturis problemebs (s. nafisi, z. safa, i. arianfuri, bozorg alavi, s. hedaiaTi da sxv.). iranistika viTardeba agreTve TurqeTSi, pakistanSi, indoeTsa da avRaneTSi. ruseTSi iranistikis ganviTareba XIX s.-is damdegidan daiwyo (a. boldirevi, o. senkovski, a. xoZko). gansakuTrebuli yuradReba ki XIX s.-is Sua wlebidan mieqca. damuSavda iranis istoriis sakiTxebi, daiwyo sparsuli enis Seswavla (i. berezini, a. kazem beki, b. dorni, v. grigorievi, n. veselovski da sxv.). mniSvnelovani naSromebi Seiqmna XX s.-is dasawyisidan (v. bartoldi, v. Jukovski, k. inostrancevi, a. krimski, k. zalemani, v. mileri, T. korSi). SemdgomSi v. struve, m. diakonovi, i. diakonovi, n. pigulevskaia, a. iakubovski, i. petruSevski, a. ali zade, a. fafaziani, b. zaxoderi, k. Caikini, m. ivanovi, a. romaskeviCi, i. mari, m. freimani, e. bertelsi, a. boldirevi, i. braginski, v. abaevi, d. komisarovi da sxv. warmatebiT ikvleven iranis Zveli da Sua saukuneebis, axali da uaxlesi periodebis istorias, klasikur da axal sparsul literaturas, iranul enebsa da momijnave dargebs. iranistika viTardeba agreTve somxeTSi, azerbaijanSi, tajikeTSi, uzbekeTSi. saqarTveloSi iraniT dainteresebas didi xnis istoria aqvs. uZvelesi qarTuli wyaroebi sakmao yuradRebas uTmoben iranis istoriis calkeul momentebs. XIV-XVIII ss. qarTveli istorikosebi (JamTaaRmwereli, f. gorgijaniZe, `swavlulni kacni~) sargeblobdnen sparsuli wyaroebiT. amave dros zogierT qarTul TxzulebaSi saintereso cnobebia XVII-XVIII ss. iranis istoriisaTvis (f. gorgijaniZe, s. CxeiZe). Zveli qarTuli mwerlobis ZeglebSi ara erTi da ori iseTi enobrivi Tu literaturuli faqti dasturdeba, romelic mowmobs avtorTa ganswavlulobas iranul enebsa da sparsul literaturaSi. sxvadasxva dros qarTulad iTargmna sparsuli mwerlobis mniSvnelovani Zeglebi: `vis o ramini~, `Sahname~, `leili vo majnuni~, `iusuf o zelixa~, `qilila o dimna~ da sxv. XIX s.-is dasasruls gamoqveynda n. maris werili, romelSic daisva sparsul-qarTuli literaturuli urTierTobis Seswavlis sakiTxi (gaz. `iveria~, 1891). XX s.-is dasawyisSi iv. javaxiSvilma saqarTvelos istoriis SeswavlaSi jerovani adgili dauTmo iranis istorias, iran-saqarTvelos urTierTobas, gamoiyena sparsuli wyaroebi. iranistikis ganviTarebas didi yuradReba mieqca Tbilisis universitetis daarsebisTanave (1918). am saqmes saTaveSi Caudgnen iustine abulaZe, giorgi axvlediani, ivane javaxiSvili. SemoiRes indo-iranuli enebis, iranis istoriisa da sparsuli literaturis swavleba. 30-ian wlebSi daiwyo sparsuli da qarTul-sparsuli dokumentebis Seswavla-gamocema (i. mari, m. xubua, v. fuTuriZe). aRmosavleTmcodneobis fakultetisa (1945) da institutis (1960) daarsebis Semdeg iranistikaSi farTod gaiSala muSaoba i. abulaZis, v. gabaSvilis, d. kobiZis, v. fuTuriZis xelmZRvanelobiT. swavloben Sua saukuneebis, axali da uaxlesi periodebis iranis politikur, socialur-ekonomikur da kulturis istorias; iran- saqarTvelos istoriul-kulturul urTierTobas; iranis diplomatiis, sparsuli diplomatikis, samarTlis istoriis sakiTxebs; iranSi moRvawe qarTvelebis saqmianobas; saqarTvelos Sesaxeb sparsuli wyaroebis da iranis Sesaxeb qarTuli wyaroebis cnobebs; iranis qalaqebsa da saqalaqo cxovrebas da sxv. (v. gabaSvili, o. gvilava, d. kacitaZe, r. kiknaZe, k. kucia, k. tabataZe, z. SaraSeniZe, n. Sengelia, g. WipaSvili da sxv.). Seiswavleba agreTve iranis ekonomikuri geografia, xelovneba da eTnografia (S. amiranaSvili, n. naWyebia). nayofieri samecniero-kvleviTi muSaobaa gaSlili iranul filologiaSi. mTavari problemebia: qarTul-sparsuli literaturuli urTierToba (i. abulaZe, a. baramiZe, a. gvaxaria, m. Todua, d. kobiZe, e. mamacaSvili, e. metreveli da sxv.), indo-iranuli enebis struqtura da iranul-qarTuli enobrivi urTierToba (m. andronikaSvili, g. axvlediani, j. giunaSvili, o. Tedeeva, l. TuSiSvili, g. naxucriSvili, T. CxeiZe), klasikuri da axali sparsuli literatura (i. abulaZe, a. baramiZe, d. kobiZe, a. gvaxaria, T. keSelava, v. kotetiSvili, m. Todua, k. faRava da sxv.), sparsuli folklori. qarTveli iranistebi nayofierad Targmnian sparsuli poeziisa da prozis saukeTeso nimuSebs qarTul enaze. SeiZleba iTqvas, rom es aris Rirseuli gagrZeleba sparsul- qarTuli literaturuli tradiciebisa. zemoT ukve aRvniSneT, rom es urTierToba mraval saukunes iTvlis. yuradReba gavamaxvileT, rom qarTul saistorio qronikebSi aisaxa Zveli iranuli legendebi, saero mwerlebi xSirad ixsenieben spasrul Zeglebsa da maT moqmed pirebs, rac maT mier firdousis, unsuris, nizamis TxzulebaTa codnas adasturebs. XII s.-Si qarTulad iTargmna `visramiani~. es Targmani qarTuli mTargmnelobiTi xelovnebis Sedevradaa aRiarebuli. gansakuTrebiT gaZlierda sparsul-qarTuli literaturuli urTierToba aRorZinebis xanaSi, XVI-XVIII ss.-Si, gaxSirda Tavisufali gadmoReba, adaptacia, mibaZva, agreTve zusti Targmani. amave dros iranSi kulturul asparezze moRvaweobda mravali warmoSobiT qarTveli mwerali (qaixosro-xani, sohra-begi, axTari gorji da sxv.). saqarTvelos icnobdnen poetebi xakani, nizami, xalxali, safi da sxv.