Sie sind auf Seite 1von 2

i r a n i s t i k a

masala qarTuli enciklopediidan

iranistika aris humanitarul mecnierebaTa kompleqsi, romelic


Seiswavlis iranulenovani xalxebis istorias, ekonomikas, enebs, literaturas,
materialur da sulier kulturas. iranistika, rogorc mecniereba, Camoyalibda
XVIII s. II naxevarsa da XIX s.-Si.
iranistikis Casaxva-ganviTarebas evropaSi xeli Seuwyo savaWro-
ekonomikuri da diplomatiuri urTierTobis ganviTarebam, erTi mxriv, evropasa
da, meore mxriv, iransa, Sua aziasa da indoeTs Soris. XIII-XIV ss.-Si gaCnda
pirveli aRweriTi xasiaTis Txzulebebi iranis Sesaxeb _ vaWarTa, diplomatTa,
ber-monazonTa Canawerebi da naSromebi. XVII s.-Si da XVIII s.-is I naxevarSi
iTargmna sparsel klasikosTa Txzulebebi. Seadgines sparsuli enis gramatika,
leqsikoni; gamoica pietro dela vales, J. Sardenis, J. tavernies, a. oleariusis
Txzulebebi da sxv. evropul enebze iTargmna zogierTi sparsuli saistorio
Txzuleba. iranis Sesaxeb pirveli mecnieruli gamokvlevebi ekuTvniT T. haidsa
da mami-kleraks. `avestis~ gamokvlevam (a. anketil-diuperoni), Zv. sparsuli
lursmuli warwerebis gaSifvram (g. grotefendi, h. roulinsoni), klasikuri
sparsuli poeziisa da Zv. iranuli enebis istoriis Seswavlam xeli Seuwyo
iranistikis, rogorc mecnierebis, Camoyalibebas. XIX s.-Si iranistikis warmateba
dakavSirebuli iyo evropaSi humanitaruli mecnierebebis ganviTarebasTan da
aRmosavleTis qveynebisadmi evropelTa interesebis zrdasTan.
XIX s.-s II naxevarsa da XX s.-is dasawyisSi moxda iranistikis calkeuli
dargebis diferencireba (osologia, qurTologia, avRanistika, tajikologia),
gaizarda Seswavlili iranuli enebisa da dialeqtebis raodenoba, muSavdeba
istoriuli geografia, maniqevelTa moZRvreba, axali istoria, eTnografia,
epigrafika, numizmatika; gamoqveynda xelnawerTa katalogebi (C. rio, e. bloSe.
h. eTe, v. perCi da sxv.). sul ufro xSirad qveyndeba gamokvlevebi iranis
istoriisa da sparsuli literaturis Sesaxeb (a. kristenseni, e. brauni, h. eTe,
r. frai, b. Spuleri, saiqsi, v, minorski, i. ripka da sxv.), gamoica saistorio
wyaroebi.
XX s.-is dasawyisidan iranis kulturisa da istoriisadmi interesi
gansakuTrebiT gaizarda TviT iranSi, rac ganpirobebuli iyo iranelebis
erovnuli TviTSegnebis gaRviZebiT. am droidan sparsul istoriografiaSi
TandaTan damkvidrda kvlevis Tanamedrove kritikuli meTodi (m. yazvinidan
dawyebuli). Zv. da Sua ss. iranis istoriis specialistebi (e. furdavudi,
h. firnia, a. Tayi-zade, a. homaiun-faroxi, n. falsafi da sxv.) iyeneben kvlevis
istoriul-filologiur meTods, warmatebiT aviTareben wyaroTmcodneobas,
teqstologias; gamoscemen Zeglebs, bibliografias, ganmartebiT da
enciklopediur keqsikonebs. saTanado yuradReba eqceva iranis axal istoriasac.
intensiurad ikvleven klasikuri da axali sparsuli literaturis problemebs
(s. nafisi, z. safa, i. arianfuri, bozorg alavi, s. hedaiaTi da sxv.). iranistika
viTardeba agreTve TurqeTSi, pakistanSi, indoeTsa da avRaneTSi. ruseTSi
iranistikis ganviTareba XIX s.-is damdegidan daiwyo (a. boldirevi, o. senkovski,
a. xoZko). gansakuTrebuli yuradReba ki XIX s.-is Sua wlebidan mieqca.
damuSavda iranis istoriis sakiTxebi, daiwyo sparsuli enis Seswavla
(i. berezini, a. kazem beki, b. dorni, v. grigorievi, n. veselovski da sxv.).
mniSvnelovani naSromebi Seiqmna XX s.-is dasawyisidan (v. bartoldi, v. Jukovski,
k. inostrancevi, a. krimski, k. zalemani, v. mileri, T. korSi). SemdgomSi
v. struve, m. diakonovi, i. diakonovi, n. pigulevskaia, a. iakubovski,
i. petruSevski, a. ali zade, a. fafaziani, b. zaxoderi, k. Caikini, m. ivanovi,
a. romaskeviCi, i. mari, m. freimani, e. bertelsi, a. boldirevi, i. braginski,
v. abaevi, d. komisarovi da sxv. warmatebiT ikvleven iranis Zveli da Sua
saukuneebis, axali da uaxlesi periodebis istorias, klasikur da axal
sparsul literaturas, iranul enebsa da momijnave dargebs. iranistika
viTardeba agreTve somxeTSi, azerbaijanSi, tajikeTSi, uzbekeTSi.
saqarTveloSi iraniT dainteresebas didi xnis istoria aqvs. uZvelesi
qarTuli wyaroebi sakmao yuradRebas uTmoben iranis istoriis calkeul
momentebs. XIV-XVIII ss. qarTveli istorikosebi (JamTaaRmwereli, f. gorgijaniZe,
`swavlulni kacni~) sargeblobdnen sparsuli wyaroebiT. amave dros zogierT
qarTul TxzulebaSi saintereso cnobebia XVII-XVIII ss. iranis istoriisaTvis
(f. gorgijaniZe, s. CxeiZe). Zveli qarTuli mwerlobis ZeglebSi ara erTi da ori
iseTi enobrivi Tu literaturuli faqti dasturdeba, romelic mowmobs
avtorTa ganswavlulobas iranul enebsa da sparsul literaturaSi. sxvadasxva
dros qarTulad iTargmna sparsuli mwerlobis mniSvnelovani Zeglebi: `vis o
ramini~, `Sahname~, `leili vo majnuni~, `iusuf o zelixa~, `qilila o dimna~ da
sxv. XIX s.-is dasasruls gamoqveynda n. maris werili, romelSic daisva
sparsul-qarTuli literaturuli urTierTobis Seswavlis sakiTxi (gaz.
`iveria~, 1891). XX s.-is dasawyisSi iv. javaxiSvilma saqarTvelos istoriis
SeswavlaSi jerovani adgili dauTmo iranis istorias, iran-saqarTvelos
urTierTobas, gamoiyena sparsuli wyaroebi. iranistikis ganviTarebas didi
yuradReba mieqca Tbilisis universitetis daarsebisTanave (1918). am saqmes
saTaveSi Caudgnen iustine abulaZe, giorgi axvlediani, ivane javaxiSvili.
SemoiRes indo-iranuli enebis, iranis istoriisa da sparsuli literaturis
swavleba. 30-ian wlebSi daiwyo sparsuli da qarTul-sparsuli dokumentebis
Seswavla-gamocema (i. mari, m. xubua, v. fuTuriZe). aRmosavleTmcodneobis
fakultetisa (1945) da institutis (1960) daarsebis Semdeg iranistikaSi farTod
gaiSala muSaoba i. abulaZis, v. gabaSvilis, d. kobiZis, v. fuTuriZis
xelmZRvanelobiT. swavloben Sua saukuneebis, axali da uaxlesi periodebis
iranis politikur, socialur-ekonomikur da kulturis istorias; iran-
saqarTvelos istoriul-kulturul urTierTobas; iranis diplomatiis,
sparsuli diplomatikis, samarTlis istoriis sakiTxebs; iranSi moRvawe
qarTvelebis saqmianobas; saqarTvelos Sesaxeb sparsuli wyaroebis da iranis
Sesaxeb qarTuli wyaroebis cnobebs; iranis qalaqebsa da saqalaqo cxovrebas
da sxv. (v. gabaSvili, o. gvilava, d. kacitaZe, r. kiknaZe, k. kucia, k. tabataZe,
z. SaraSeniZe, n. Sengelia, g. WipaSvili da sxv.). Seiswavleba agreTve iranis
ekonomikuri geografia, xelovneba da eTnografia (S. amiranaSvili, n. naWyebia).
nayofieri samecniero-kvleviTi muSaobaa gaSlili iranul filologiaSi.
mTavari problemebia: qarTul-sparsuli literaturuli urTierToba (i. abulaZe,
a. baramiZe, a. gvaxaria, m. Todua, d. kobiZe, e. mamacaSvili, e. metreveli da sxv.),
indo-iranuli enebis struqtura da iranul-qarTuli enobrivi urTierToba
(m. andronikaSvili, g. axvlediani, j. giunaSvili, o. Tedeeva, l. TuSiSvili,
g. naxucriSvili, T. CxeiZe), klasikuri da axali sparsuli literatura
(i. abulaZe, a. baramiZe, d. kobiZe, a. gvaxaria, T. keSelava, v. kotetiSvili,
m. Todua, k. faRava da sxv.), sparsuli folklori. qarTveli iranistebi
nayofierad Targmnian sparsuli poeziisa da prozis saukeTeso nimuSebs
qarTul enaze. SeiZleba iTqvas, rom es aris Rirseuli gagrZeleba sparsul-
qarTuli literaturuli tradiciebisa. zemoT ukve aRvniSneT, rom es
urTierToba mraval saukunes iTvlis. yuradReba gavamaxvileT, rom qarTul
saistorio qronikebSi aisaxa Zveli iranuli legendebi, saero mwerlebi xSirad
ixsenieben spasrul Zeglebsa da maT moqmed pirebs, rac maT mier firdousis,
unsuris, nizamis TxzulebaTa codnas adasturebs. XII s.-Si qarTulad iTargmna
`visramiani~. es Targmani qarTuli mTargmnelobiTi xelovnebis Sedevradaa
aRiarebuli. gansakuTrebiT gaZlierda sparsul-qarTuli literaturuli
urTierToba aRorZinebis xanaSi, XVI-XVIII ss.-Si, gaxSirda Tavisufali
gadmoReba, adaptacia, mibaZva, agreTve zusti Targmani. amave dros iranSi
kulturul asparezze moRvaweobda mravali warmoSobiT qarTveli mwerali
(qaixosro-xani, sohra-begi, axTari gorji da sxv.). saqarTvelos icnobdnen
poetebi xakani, nizami, xalxali, safi da sxv.

Das könnte Ihnen auch gefallen